Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saladuslik kiri". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
raskelt, korter, vaat, homme, saladus, klassist, kauged, tegevuskoht, eramaja, armastas, õudus, lähen, majas, voodist, venelane, lihane, peitsid, poega, krija, vennale, laegas, leiate, jagage, hakaks, laekaNad peitsid selle ära ja kirjutasid kirja. Kiri viitas sellele kus see asi asub . Nad rebisid kirja pooleks. Üks pool oli vanavanaisal ja teine ta vennal. Siis kolis vanavanaisa eestisse . Vend jäi venemaale. Vanavanaisa kiri oli laekas. Andre peab minema venemaale ja otsima sugulased ja teisepoolekirjast siis selle asja leidma ja raha pooleks jamaga. Vanaisal hakkas halvem ning andres läks ära. Järgmisel päeval oli vanaisa surnud. See kus elas vanavanaisa oli igaveseks saladus. . . . . - - . . . . , . . . . , , , . . . , .
Kuidas nii võib juhtuda? No nad lõpuks jõudsid võõrastemajja ja ta kiiresti viskas selle mõtte peast välja. Kohtumine sõpradega. Lühike sisu: Andres sõidab sõprade juurde. Tutvustab neid Kristjaniga. Andres jutustab, miks ta kohale sõitis Tegelased: armunud Andres, Andrese armastatu - Natasa, Andrei tema vend, ja Andrese vana sõber; soovimatu külaline Kristjan. Tegevuskoht: Natasa ja Andrei korter. Andres vormistas ennast võõratemajas. Sisenes nubrituppa ja jättis oma asjad. Ta võttis endaga kaasa ainult vanaisa kirja. Kristajn ootas teda autos. Nad küllalt kiiresti jõudsid kohale Natasa ja Andrei maja ajuurde. - tere, keda ma näen! Plju aastaid, palju talvesid! peaaegu karjus Andrei, kui nägi Andrest. Kuidas ma tundsin sinu järele igatsust! Natalja seisis eemal. Ta oli läinud veel ilusamaks. Andres ei suutnud temalt silmi lahti rebida. Tekkis piinlik paus
Ma heitsin voodisse magama. 7 kuud hiljem Seitse kuud oli päris rahulikult möödunud. Ma otsisin tööd, aga keegi ei tahtnud mind tööle võtta. Lõpuks ma tüdinesin ja oligi parem. Kuna ma olin ju palju inimesi oma sõnadega tapnud, siis ma olen tööl rohkem kahjuks kui kasuks. Seal külas, kus ma praegu peatun, on ka oma tavad, kuid on tulemas mõni üritus, siis seda kuulutatakse ruuporitega. Nii siis sedasi ka seekord. "Täna õhtul ja ka homme lõunani kestab "Veenus vee-party!" Niisiis tulge kõik täna kella kaheksaks "Veenuse ööklubisse! Piletid maksavad 50 arklit! Osta pilet ja võida endale vaba pääse järgmisele Veenuse peole! Piletid müügil piletikassades!" kõlas kuulutaja hääl. Ma vaatasin, kas mul jätkub selleks raha. Ah jaa! Ma olen ju ka selle seitsme kuuga muutunud. Mul on õlgadeni pruunid sirged juuksed ka. Ma pidin otsima välja riided, millega oleks sobilik veepeole minna. Peale
Nüüd vaadatakse kogu aeg kella! Minu firmas ka - mehed vaatavad muudkui kella, ja ütlevad mulle, et, eff, tööaeg on läbi! Aga jumal hoidku - töö ei ole ju veel valmis!" Eestlased vinguvad, et tööl on nii igav, raske ja tahaks puhata. TIINA: "Täiesti siiber on sellest tööl istumisest. Eriti suvel on see jube, väljas paistab päike, aga sina pead oma kabinetis arvuti taga passima. Varem ära ka ei saa minna, meil on iga päev kell kuus juhtkonna koosolek. Õnneks homme on reede, siis saab kaks päeva tööle üldse mitte mõeldagi." Autori hoiak nende suhtes on pigem positiivne. Ta tunneb ja teab neid probleeme tänapäeval ja on need kõik väga hästi etenduses välja toonud. Andres ja Lee olid koos olnud ainult kuu aega ja juba nad abiellusid. ANDRES: "Kas sa siis pole? Sest sa võtsid mul käest kinni ja viisid mu ära. Sellest on nüüd möödas terve kuu. Kõigest! See tundub nii ammu. Nüüd oleme abielus, ja täna peame isegi
Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaema: Küll tänapäeval need lapsed on ikka kärsitud .Nuruvad ja nuruvad aga kõike võimatut ja enne ei lõpeta, kui asi käes on.Kombeid peaks lapsele õpetama. Vanaisa:Ehk peaksin homme metsast vitsa tooma.Paneb lapsele aru pähe. Ema : Mis te nüüd ajate pada juttu? Peedu on hea poiss,ei ole temale vaja triibulisi ühtigi teha.Head lapsed kasvavad ka vitsata. Vanaisa: Aga kõige paremad põngerjad sirguvad siiski koos vemblaga. Ema: Aitab nüüd sellest jutust nüüd.Tuleb loota ,et see jõmpsikad mõne lollusega hakkama ei saa.Tänaseks aitab küll,kell on palju.Minge nüüd kõik magama ! Kõik lahkuvad. Hommik (Peedu tuba)
Saatust naerda tohivad. See, mis tuleb, ütlevad Vaja, ära nõiduvad. Minu suust te kuulda saate Õnnest, mis teil tulekul! Ainult ühte meeles peage: Saatus peatub valikul. Ei saa keegi otsustada, Mis tal homme seisab ees. Ei saa otsust langetada See, kel ahnus põleb sees. Sinu süda, kallis tüdruk, Armastust ei tunne veel. Magab see ka talunikus, Keda kohtad metsateel. Danielle naeratus kustub, ta tõuseb segaduses pingilt ja hüüab solvunult Danielle: Mis asja! Kuidas sa vaid julged, va vanamoor selline
võlad selles nähtumuste maailmas, nii et ta tegeleb praegu sellega, et mulle tööd leida. (Ljubov tuleb aiast koos raamatuga.) LJUBOV: Oh, Mihhail! (Stankevitsit märgates) Vabandust MIHHAIL: Keegi ei näi mõistvat, et meie Stankevitsiga võitleme elu ja surma peale materiaalsete jõududega, et ühendada oma vaimu Universaaliga. Ja Stankevits peab homme Moskvasse tagasi sõitma! (kui Ljubov ära minema hakkab) Ei, nüüd pole sel enam tähtsust. (Stankevitsile) Siinne kuberner on isa sõber, millest järeldub, et ma peaksin hakkama tegema mingit paberimäärimise tööd kuskil riigiametis ja pidama ennast õnnelikuks pärast oma silmapaistvat sõjaväelist karjääri.
Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh! «Hellasti» äratatud pahategija kargas kui nõelatult püsti ja nühkis aietades piitsaga puudutatud kohta. «Sa- pahareti sulane! Sa redu, kurjategija, mi-is? Sulased, siia, halloo! Vaat sulle, säh!» - Vaimulik isand tõstis jälle piitsa, mille õel vilistamine pahareti sulase hinge ärritas. Aga sel silmapilgul kiskus mära enda valju hirnumisega isanda käest äkki lahti ja putkas tuhatnelja metsa. Lähedalt kostis tume urin. Suur metselajas tuli nähtavale ja näis nõu pidavat, kas maksab kahejalgseid külalisi ligemalt vaatama minna. «Karu!» karjatas püha isand ja pillas piitsa maha. «Määratu veis,.» pomises sulane. «Püha Benedictus, mis nüüd teha?»
Foto 7. Vanaisa Aljo Nurm. Koht, aeg ja fotograaf teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Kuna Aljo töötas Võrus ETKVLis juhatajana, sai ta luba elama minna uude majja, mis oli Võru linnas valminud. Ta valis endale 2-toalise korteri. Nad elasid seal kolmekesi: vanaema, vanaisa ja Sulev. Kuna minu vanaema ja minu vanaisa olid nii tööga hõivatud, siis nad palkasid vanema naisterahva Sulevi lapsehoidjaks. Lapsehoidja nimi ei ole kahjuks meeles. Kuna Võru linnas oli parem korter just valminud, otsustasid nad sinna elama minna. Nad läksid elama Jüri tänavale 3-toalisesse korterisse. 1. aprillil 1969. aastal sündis neil teine poeg. Nad panid tema nimeks Valev Lebreht. See on minu isa. Minu isa hoidis samamoodi lapsehoidja. Lapsehoidja nimi on Helvi Muuga. Kui minu isa hakkas just kooli minema, siis nad vahetasid jälle elukohta. Nad läksid elama Tamula järve ääres olevasse 4-toalisesse korterisse. See korter oli eelmistest suurem ja ilusama vaatega.
Peremehed on seal Andres ja pearu, Pearu talu nimetati oru taluks või siis ka tagapereks. Andrese talu oli mäe talu või siis eespere. Jutustatakse seal nende kahe talu tegevustest ja omavahelistest sõdimistest. Raamatu nimi on kooskõlas selle teose tegevusega. Andres ajab seal koguaeg oma tõde taga raske töö ja vaevaga, aga pearu jääb alati tänu oma kavaluse alati õigeks. 2.Kas järgmised väited on tõesed või valed. Argumenteeri a) Andres armastas tõesti Krõõta, kuna Krõõt sünnitas talle lapsi. Andres ei peksnud kunagi Krõõta. Ta hoolis Krõõta tervisest nii palju et palus lausa jumalat. Oli isegi valmis loobuma oma kaua oodatd pojast, Peaasi et Krõõt ellu jäääb. Kuid nii see ei läinud. b) Krõõt ei olnud väga iseloomutu inimene,kuna ta armastas ja hoolitses laste kui ka Andrese eest väga. Talle ei meeldinud inimesed kes ei saa lastega läbi. Ta ei lastnud ennast teistel mõjutada
"Tore, ma hakkasin juba vaikselt kartma. Aga tõesti, anna mulle andeks selle maja pärast. Ma ei taha sinuga vaielda. Luban, et hakkan nüüd rohken sinuga ning sinu arvamustega arvestama. Meie pere on mulle kõige tähtsam ning ma ei kujuta elu ette ilma teieta." "Pole hullu. See mõte iseenesest, et suuremasse kohta kolida on vägagi hea. Siin on tõesti veidike kitsas meile kolmele. Okey, aga ma nüüd lähen vaatan uudiseid ja siis hiljem tõenäoliselt magama. Homme tähtis päev tööl." Nad embavad üksteist kõvasti ning soovivad head ööd. Järgmised kaks päeva olid tavapärased, kui muidugi see välja arvata, et Andrese telefon helises kogu aeg ning too ka selle kohe katkestas. Kolmandal päeval, kui mees väljus oma büroost, jooksis talle tänaval vastu see sama naine, kes pidevalt helistanud oli. "Kus sa olnud oled ja miks sa mu kõnedele vastanud pole!!?" röökis naine olles lausa hüsteerias. "Mida sa siin teed
Näed lugeda, jah, mis siia on kirjutet? NIKOLAI Ei näe. HIRMUS ANTS Prille pole, jah? NIKOLAI Ei näe. HIRMUS ANTS Ei näe. Nii mitu korda HIRMUS ANTS tantsib laibaga, läheb uuesti Nikolai juurde Sa kuradi õnnetus, ei julgend mind siis ka maha lasta, kui ma sinu poole seljaga tantsisin. NIKOLAI Tantsisid. HIRMUS ANTS Tantsisin. Nii mitu korda NIKOLAI Kes sa oled? HIRMUS ANTS Kes sa oled? Nii mitu korda HIRMUS ANTS Sa oled purjus. NIKOLAI Mis siis? HIRMUS ANTS Teeme nii, et lähed vaat sinna tuppa ja siis me otsustame, mis sinuga teha. 25 Oi, kurat, kas te mehed mäletate, kuidas me juuatäis peaga Eesti vabariigi ära andsime? Teises toas NIKOLAI Ära lase mind maha! HIRMUS ANTS Miks? NIKOLAI Ma olen rikka talu poeg. HIRMUS ANTS Mis siis? NIKOLAI Mul on saladus! HIRMUS ANTS Mis saladus? NIKOLAI Ellujäämise saladus HIRMUS ANTS Noh, ja mis see siis on? NIKOLAI Kummist mutter!
· Oksüümolon-vastand väljendus (Kuumlumi) · Onomotopöa-püütakse sõnadesse panna loodushääli, seda mida me kuuleme (linnud laulsid tiu-tiu) · Iroonia e. sarcasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad) · Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut) · Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad) · Antitees e. vastuseade või vastandlike mõtete kõrvutamine(Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad, madalal sääl sumavad surelikud rumalad.G.Suits) · Gradatsioon- tegevusinge tõus või langemine kogu luuletuse ulatuses.
NÄRVID KORRAS, ODAV KA. 20000912 SULEN SULEN KOHVRI, LÄHEN ÄRA SULEN AKNA, ÄRA LÄEN SULEN SILMAD, VIIMAST KORDA LINGILE KUI PANEN KÄE SULEN UKSE, LÄHEN ÄRA SULEN VÄRAVA JA LÄEN SULEN HINGE – MIS, SEST, ET VARA MÕNI PALJU VAREM LÄEB 2000-09-12 TEE 3 4 KAS TEE ON SEE, MIS KRUUSI SEES? EI, TEE VIIB HOOPIS KAUGUSSE KRUUSATEE, LIIVATEE, ASFALTTEE – VAAT SEE ON TEE HMM! TEE ÄRA VÕI ÄRA TEE, TEGEMISTES ASUB TEE TEE VÕI TEE VÕI HOOPIS TEE? MILLINE ON ÕIGE SEE? KAS TEE ON SEE, MILLEL ME KODU POOLE KÕNNIME KAS TEE ON SEE, MIS AURAB TASSIS? TÄITSA LÕPP, MUL KÕIK ON SASSIS. VÕI SEE ON HOOPIS TEE, KUI MIDAGI ME TEEME VEEL? MIS!!!? VÕI - SEE ON HOOPIS TEE !! VÕI ON HOOPISTÜKIS TEE VÕI ON TEE NÜÜD SELGE SEE 20000912 LAMMAS KISS-KISS-KISS-KISS TIP-TIP-TIP-TIP VISSI-VISSI-VISSI KULU-KULU-KULU
kirjutama, ükskõik kui lõbus sul ilma nendeta ei oleks. 8.Sa pead Püksid oma Õdedele edasi andma vastavalt Õeskonna sätestatud korrale. Selle punkti täitmata jätmise korral ootab sind taaskohtumisel ees karm keretäis. 9.Sa ei tohi särki Pükstesse toppida ega Pükstel vööd kanda. Vaata reegel nr2. 10.Pea meeles. Püksid =armastus. Armasta oma kaaslasi. Armasta iseennast. 1.2.2 Täna on homme , mil me eilse pärast muretseme. (Anonüümne) Ühel päeval, umbes siis, kui Tibby oli 12 , mõistis ta, et saab õnne mõõta oma merisea Mimi järgi. Kui ta oli täis otsustusvõimet, tal oli plaan ja siht silme ees, siis tormas Tibby Mimi klaaskastist mööda, olles veidi kurb , et Mimi seal tuimalt laastude sees pidi lebama, aga Tibbyl on nii suurepärane elu. ( lehekülg 30 ) Tibby sai Mimi endale kui ta oli seitsmene. Tol ajal meeldis talle Mimi nii väga , et ta säästis
LAURA: Kas nüüd on see tsirkus lõppenud? OSVALD: Ei ole enam vaja oodata. Ma Ma lähen vaatan, kus Roland on. ootasin ära. OSVALD: Oota. Ta ei kao kuhugi. Kas sind LAURA: Ei, ei. Ma tahan rääkida. põrmugi ei huvita, mida elu sulle pakub? OSVALD: Räägi. Palun räägi. Su hääl on LAURA: Te ei tohi, teil pole õigust minuga ainus asi, mis on olnud saladus. niimoodi mängida. LAURA: Oh jumal-jumal! Kuidas ma seda OSVALD: Kas sa räägiksid natukene seletan? Ütlen ausalt, mul on pisut kõhe. täpsemalt, kuidas sa siia sattusid? Mind Öelge, kas ma pean teid kartma. huvitab üks asi. OSVALD: Räägi, räägi, räägi. LAURA: Me ütlesime ju, et tulime LAURA: Palun vastake. hääletades ja jäime tee peale.
omale, aga ei teadnud, kuidas teda kätte saada. Siis ütles teine minule: " Aabram Andrejevits, anna nõu!" Mina hakkasin siis nõu uurima. Lähen siis kord sellele peenikesel preilile vastu ja teretan türgi keeli: "Bonjour ». Ja kui ma oma asja talle ära seletasin ja sagedasti Peeteri nime nimetasin, siis punastas teine ikka vahetevahel , ja viimati oli näha, et tahtis ära Eestimaale tulla. Ma andsin asja kapralile teada ja näe ! kihlused ja pulmad olid pea käes. Vaat nii, Aadu ! Ja Elsa ja sinu vahel tahan ma asjad ka korda ajada, nii et kõik maailma inimesed ütlevad : « Seda on Aabram Andrejevits teinud ! » AADU. Jah, kui sa seda jõuaksid teha, siis ma kuulutaksin ja kiidaksin inimeste ees : « Seda on tõesti Aabram Andrejevits teinud ! » AABRAM : Küll ma toimetan ! Aga Aadu, sa pead kõik minu teha jätma, muidu ei tule sest midagi välja. Kas lubad seda ? AADU : Ma annan kõik voli sinu kätte. AABRAM : Vaata, vana Madis tuleb
OSVALD: Ahaa, on kolmas ka, see on küll kole, võtan selle endale. Külalistele antakse ikka paremad asjad. Tee peab vähe tõmbama. Istume siis laua taha. (kõik istuvad laua taha. Paus.) Kuidas siis on? Kuidas elu läheb? ROLAND: Elul ei ole viga midagi. Kes praegu viitsivad rabada, need elavad ilusasti ära. Kas teil on midagi kuiva jala otsa panna? Põrand on vähe külm. Näiteks meie - lõpetasime kaks aastat tagasi kooli ära, elasime mõlemad ühikas, praegu on korter, mööbel, auto - mis sa veel tahad! Kõik ise, keegi pole aidanud. Ja auto ei ole mingi vana risu. LAURA: Kusjuures mina ei teeni peaaegu midagi. OSVALD: Ah soo. ROLAND: Viis aastat vana "Mazda" OSVALD: (Laurale) Millega sa tegeled? 12 13 ROLAND: See on juba uus keremudel. LAURA: Tõlgin natuke. ROLAND: Ma olen väga rahul OSVALD: Mis keelest? LAURA: Inglise-prantsuse.
moodustasid aia. Tomi polnud kusagil. Niisiis kõrgendas ta häält, et see kaugemale kostaks, ja hüüdis: «Tom, uu!» Kerge kähin tema selja taga, ja ta pöördus just õigel hetkel, et ühel poisijõmpsikal kuuest kinni haarata ning tema põgenemist takistada. «Nojah! Et mul see sahver varem meelde ei tulnud! Mis sa seal tegid?» 9 «Ei midagi.»_ «Ei midagi! Vaata oma käsi ja vaata oma suud. Millega sa need ara määrisid?» «Ma ei tea, tädi.» «Aga mina tean. See on moos, vaat mis see on. Kümme korda olen ma sulle öelnud, et kui sa moosi rahule ei jäta, saad naha peale. Anna vits siia!» Vits juba tõusis. Seisukord oli meeleheitlik. «Oh! Vaata selja taha, tädi!» Vana daam pöördus kähku, kähmas seelikusaba pihku, et seda hädaohust päästa, ja samal hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi
Tõde ja Õigus V I Indrek tuleb vargamäele Ta leiab eest muutund vargamäe pole enam pedajaid vaid nende asemel on kivihunnik, pole enam pihlakat mis sai jussi kuuse asemele istutatud, saunast leiab ta isa kes on vanaks jäänud ja nad träägivad kuidas läinud on ja kas ajalehes olnud artikkel vastab tõele et Indrek on mõrtsukas selle peale läheb jutt lahti jumala teemal kas Jeesus oli jumala poeg või ta ainult pidas ennast selleks. Indrek ütleb isale et ta jääb vargameäle, mis teeb ise korraks rõõmsaks , kuid siis ütleb isa et vargamäe on nagu sunnitööpaik ja Inderk nõusutb sellega etsunnitöö on hea kui ennast vabana tunned ja linn ajabgi kõhu lahti kõigil. Suss on saanud varvamäe peremeheks. II Maret tuleb isale süüa tooma ja näeb Indrekut ja hakkab nutma, vahetvad paar lauset ja Indrek otsustab minna vanu maid üle vaatama, isa annab talle oma vandand pastlad jalga, mille ta vahetult enne ära lapi
õnnetundmus. ,,Mõistan, härra Maurus," peate vastama, õpetas direktor. ,,Noor inemine peab ikka viisakas, ikka aupaklik olema. Sellepärast ikka -- Herr direktor, Herr Maurus, Herr Lehrer. Härra Mauruse majas on kõik viisakad, härra Maurusel on viisakas maja. Aga pidage, pidage! Kuhu me teid magama paneme? kuhu me teile ruumi leiame? Jah, viisakas, aupaklik. Ladina keel ja viisakus, need valitsevad härra Mauruse majas. Ladina keel! Roomlane armastas ruumi, tema armastas palju ruumi. Härra Maurus õpetab küll ladina keelt, aga ruumi tal niipalju ei ole kui roomlasel. Herr Ollino, Herr Ollino! Kust leiame selle roomlasele ruumi? Kuhu võib ta oma kasti panna?" Direktori hüüdele avanes suures toas uks, mis oli esiti lukus, ja sealt ilmus keskmist kasvu, kuid rässaka kehaehitusega, ümmariku peaga sootuks valget verd mees. Isegi tema suured, pisut nagu pungis silmad olid peaaegu valged ja oleksid võinud Indrekule meelde tuletada mõnda
Tiina on see, kes sai oma kõndimise tagasi tänu Indrekule. Indrek hakkab Vargamäel kraavikaevamisega oma patte siis lunastama. I osas mainiti, et Pearu ja Andrese vahel on tülid, seal on vihje, miks tülid tekivad, aga V osas öeldakse välja mille pärast täpselt tülitseti. Pearu oli kade, et Andresel on selline naine nagu Krõõt. Pearu arvas, et Krõõt oleks pidanud tema naine olema ja tema enda naine oleks pidanud Andresel olema. Pearu armastas Krõõta. Ta tahtis Krõõdale näidata, et on ka mees. V osa lõpplahendus: Tiina räägib oma loo Maretile, kes räägib selle omakorda Indrekule. Osa lõpeb sellega, et Tiina ja Indrek lähevad Vargamäelt alla. Enne minekut viib Maret nad aga aita, kus ta kingib Tiinale linase rätiku, mille Krõõt Maretile oli andnud. Seal oli ka kirst, millega seoses meenuvad mälestused. Indrekule aga ei meenu tema enda mälestused, vaid need, mis talle jutustatud on (kellegi teise mälestused)
Mis sinuga juhtus, Ann? Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga ter
Nii kutsusid külamehed ratastega tugiraami, millega Volli suvel liikus. Ljudmilla: Kui te nüüd meil tööle hakkate, siis kasutage ikka abivahendite õigeid nimetusi nagu rulaatorid, ratastoolid, tõstukid jne. Kiira: Aga kui haiged kasutavad abivahendite korral sõnu ,,hani", ,,kitsed", ,,part"? Ljudmilla: Hästi, Kiira! Lõpetame selle vestluse. Ma otsustasin, et võtan Teid hooldustöötaja ametikohale tööle. Teie tööpäev algab homme hommikul kell 8.00.Oodake kabineti nr 12 juures. Nägemiseni! Kiira: Tänan. Kohtumiseni homme hommikul. Ljudmilla: Kas Marina Murukamar? Homme kell 8.00 tuleb tööle uus hooldustöötaja Kiira. Võta ta vastu ja vii kurssi meie tööga. Erilist tähelepanu pööra hooldusabivahendite nimetuste õigele kasutamisele. Dialoog 2 Osakonnas. Vestlevad hooldustöötaja Kiira ja osakonna töötaja Marina. Kiira istub kabineti nr 12 ukse taga
ja haavatud mees 3. Et mees, kelle Maret mattis ja kelle eest hoolitses, polnudki lõpuks tema enese poeg, vaid mingi suvaline inimene 4. Ema Maret ootab sõjast koju oma poega, ühel ööl kuuleb ta ülejõe karjatust, läheb vaatama ja leiab põlenud näoga mehe, viib ta koju, sest arvab, et see tema poed. Kuid tema poja sõber tuleb matustel hüvasti jätma, mõistab Maret, et mees keda ta põetas ja armastas polnudki tema poeg ja ta ei saanudki kunagi teada, kellele ta oma pojaarmastust jagas.
{27940}{27993}siis võtab noor rüütel jalad selga|ja tuleb padavai preilina juurde. {28064}{28152}Või tuled koos minuga|Viljandisse? Võitlema? {28269}{28325}Ei, ma peaksin kõigepealt... {28354}{28398}Olgu siis peale. {29208}{29281}Tere, vennas!|- Ants! {29355}{29425}Kuidamoodi! {29445}{29518}Tulid ära koju?|- Mitte päris! Aga sina? {29532}{29596}Sõtta lähen. - Ma tulen ühes,|lähme enne toast läbi... {29600}{29650}Oota nüüd.|Jää sina parem koju. {29664}{29739}Ma ei saa,|meie klassist läksid paljud. {29756}{29846}Mis asja teie sinna ronite, nolgid? {29859}{29938}Ma olen endal pea lõhki otsas|mõtelnud, arutanud, kaalunud, {29978}{30037}aga nemad lähevad kogu klassiga. {30061}{30134}Jää parem emale-isale toeks,|nad ei elaks seda üle. {30164}{30230}Lähme tuppa, Ants.|Saame korrakski kõik kokku. {30234}{30296}Kiire on, vennas.|Aja peale minek. {30440}{30478}Mul on aeg. {31557}{31635}{y:i}Mäletad, kuidas me sinuga|{y:i}nalja pärast aja seisma panime?
" poiss ei tahtnud mehega kaasa minna. "Usu mind, see juhtub ja mitte ainult üks kord. Sa tuled siia tagasi paari kuu pärast, kui õppid ennast kontrollima." "Ma ei tule!!!" karjus poiss. "Ära vaidle minuga!" mees haaras poisi käsivarrest ja hakkas teda tirima ukse poole, kui Ethan üritas Marianile ütelda:"Kas sa laseda seda teha?" "Usu mind poiss, see on nii sulle kui ka mulle parem," ja siis ta hakkas nutma. Ethanilgi oli kurb. "Poiss, ma toon homme su asjad, siis ära, täna leiame sulle midagi ikka selga." lausus Michell. "Millal ma saan tagasi tulla?" päris noormees, kuid see küsimus jäi vastuseta. 10. "Me ründame Damen Wolfi, meie vihavaenlast, 13. veebruaril kell 03.00 öösel. Meie lähme otse tema maja juurde. Just siis , kui tema seda ei oota. Just siis , kui tema kari on jahil, alguses me võtame vangi need hundid, kes on sel ajal jahil ja alles siis ründame maja." ütles Michell koosolekul 1
1.kokk maitseb, annab 2. , siis saab peakokk. Proovib. On võlutud) Kõlab kell. Peakokk: Kui parajal ajal! See tähendab, et härra ootab lõunat. Tead, väikemees, sa oled sel alal päris meister. Kammerteener: Isand ootab lõunat. (Kammerteener viib toidu härrale. Kokad lähevad järgi.) 1.kokk: Nõnda pole toit talle kunagi maitsenud. 2.kokk: Härra lakkus ääredki puhtaks. Peakokk: Sa võid lossi jääda. Jakob: Tänu taevale, et kõik nii hästi läks. Aga mida ma homme härrale lõunaks teen? Aga siin on ju hani! Selle lasengi homme ahju panna. Hani: Kui torgid sa mind, siis hammustan sind! Kui kaela mul keerad, külma hauda siis veered. Jakob: Tuhat ja tuline! Sina... te oskate rääkida, haneneiu. Oh, ärge olge nii kartlik, ma vean kihla, et te mitte kogu aeg neis sulgedes pole olnud. Hani: Sul on õigus
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
Leemet kaotas kõik otsusevõime ning koos pandi pagema kus kurat metsa poole. Metsas võeti hoogu ja kogudi mõtteid, metas olid ju ussid ja inimesed parimad sõbrad, külas olev viha oli nelikule arusaamatu. Kuid veel huvitavam oli avastus, et leivapäts oli endiselt Leemetil käes ja isegi kui hirm oli suur ja Hiie häda samuti otsustasid nad mekkida leiba. See eriti hästi ei istunud neile. Hiie hakkas kohe öökima, Leemetil istus leib samuti raskelt sisikonnas ja Leemetil oli tõsine kartus, et sureb see leib kõhus istudes. Koju minnes ei suutnud Leemetit maitsvat värskelt küpsetatud liha sisse kugida ja ema päris mis viga. Süümepiinade survel nutis Leemet uuesti emale see, et leiba sõid. Salme mingi ütlusega paljastas ka ise, et on leiba proovinud ja ema puhkes nuttele, et just olid nad armsad lapsed ja juba söövad leiba. Lapsed suutsid ema maha rahutada ja Leemet tundis, et kõhsu asjad liiguvad ning ta läks õu kempsu
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”. See rääkis koerast nimega Lontrus, kes pistis plehku Kristiina võtmega. Kirju liblika suvi Illustreerinud Asta Vender Raamat räägib tublist ja hakkajast 10-ne aastasest tüdrukust, kelle nimi on Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv möödus raskelt, eriti algklasside aeg, sest ema jõi pidevalt ja kutsus võõraid koju. Tiinat narriti ja tõrjuti koolis. Teda hüüti näiteks Õnnetusehunnikuks ja Viina-Tiinaks. Narriaks oli tavaliselt ema joomakaaslase poeg Varmo.Tiinat taheti ema käest ära võtta ja teda tahtis lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle. Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina
annaabi.ee 
