Saksa kunst 15. 16. sajandil Trükigraafika levimine o Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa ja peale tekstide hakati trükkima ka pilte. o Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos nn. plokkraamatud. o Vanim trükitehnika oli puulõige puuklotsi sisse lõigatud kujundid. o L-Saksamaal leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür. See võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Vask ei säilinud kaua. Martin Schongauer [soongauer] o Arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. o Madonna murumättal. Vasegravüür. o Peale Madonnade on trükkinud ka olustikupilte. Matthias Grünewald [Grüünevald]
Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnika vasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. · 15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga · Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tuttav madalmaade kunstnike loominguga. Maalis rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakulugusid, on trükkinud ka olustikupilte. (,,Madonna murumättal") · 16. Saj algus Saksamaal on tormiliste ühiskonnasündmuste aeg(reformatsioon e usupuhastus, talurahvasõda), kunstis erakorralise õitsengu aeg
Saksa kunst 15.-16. sajandil · kõige olulisem uuendus oli trükigraafika levimine raamatutesse pildid · vanim tehnika puulõige meenutavad tasapinnalist vitraazi lihtsad, tugevad, nurgelised jooned · leiutati sügavtrükitehnika vasegravüür peenemad jooned ja varjundirikkam MARTIN SCHONGAUER · arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · trükkinud rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakuid ja ka olustikupilte MATTHIAS GRÜNEWALD · peateos on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril · sünge tühi maastik · tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud · sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED Trükigraafika levimine. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Trükikunsti leiutamine selleks lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15. saj Saksamaal. Johann Gutenberg võttis kasutusele trükipressi ja liikuvad tähed. Vasegravüür vanim sügavtrükitehnika, 15. saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Martin Schongauer arendas selle kunstiliigiks 15.saj. Reformatsioon e. Usupuhastus 16. saj. algul. TÄHTSAMAD ISIKUD Lucas Cranach töötas maalija ja graafikuna Saksa kuurvürsti õukonnas. Ta maalis usulisi pilte ja portreid, aga ka antiikmütoloogia teemadel. Matthias Grünewaldi ,,Isenheimi altar" altaril on sünge tühi maastik ja tumeda teava foonil kujutatud Ristilöödu. Albrecht Dürer sai kuulsaks imetlusväärselt peene töötluse
4 tiiba, nelinurkne siseõu Kadunud on teravkaar Raskepärased ja kohmakad kindluse moodi ehitised Kasutatakse rustikat esimesel korrusel tahumata kivid Teisel korrusel laiad vuugivahed ja kolmandal krohvitud sein Nt. Palazzo Medici Firenzes Hiljem muutuvad palazzod peenemaks, suuremad aknad, avatud tänava poole, antiikarhitektuurist laenatud detailid LEON BATTISTA ALBERTI · Matemaatikateadlane (numbrid, täiuslikud kujundid, mis mahuvad ringi sisse ruut jne) · Kunstiteadlane- kirjutas 3 traktaati · Pikemad pilastrid iga korruse akende vahel, laiemad vuugivahed, kuid pole tegemist rustikamotiiviga · Pidas oluliseks tsentraalehitisi, kuid kasutas enamasti pikihoonet · Nt. Palazzo Ruccelai Firenzes korintose kapiteelidega pilastrid kannavad simsse · Sant'Andrea kirik Mantovas Kiriku triumfikaart meenutav eeskoda Itaalia vararenessansi maalikunst
Üks markantsemaid kujusid SCHONGAUER (1450-1491). Püüdis panna erilist rõhku vormile, saavutada vormipeensust. ,,Püha perekond", ,,Maarja roosiaias". Oli graafikakunsti esimesi viljelejaid. Hans HOLBEIN noorem (1497-1543) asus Londonisse, kus lõi terve rea portreid (Henry VIII, Charles de Solier). On loonud ka oma perekonna portree. Albertch DÜRER (1471-1528), tema loomingus kesksel kohal võitlus Saksa hilisgootika ja Itaalia renes. vahel. Loomingu paremiku moodustab graafika. Joonistatud Johannese ilmutusraamatu illustratsioonid nn Suur passioon. Üksiklehtedest kuulsaim ,,Simsoni võitlus lõviga". On teinud ka väikese passiooni, sama seeria ainult väiksemas formaadis. Kuulsad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja Kurat", ,,Neli apokalüptilist ratsanikku". Oli ka hinnatud maalikunstnik ,,Neli apostlit", ,,Aadam ja Eeva". Hinnatud portretist Hieronymus Holzschuheri portree. Autoportree Kristusena, aktina. Hinnatud ka joonistused loomadest. GRÜNEWALD (1470-1528)
sajandi keskel Johann Gutenberg. Teadmiste ja hariduse kiires levikus nägid võimuisandad kindlasti ohtu iseenda jalgealusele. 15. sajandil arenes Saksamaal puuskulptuur. Lisaks mastaapsetele altaritöödele tegid puunikerdajad ka väikesemõõtmelisi töid, näiteks lae-kandelaabreid, kujukesi ja koduse palvetamise puhul kasutatavaid krutsifikse, materjalina kasutati valdavalt kuuske või pärnapuud. 16. sajandi esimesel veerandil arenes Saksamaal maali kõrval ka graafika. Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansi kunstnikke huvitas inimeste kordumatu omapära ja tundeelu, ilu mitte eriti. Maailma kujutamine muutub objektiivseks ja tõetruuks, taotletakse ruumisügavuse illusiooni. Gootipärase iluideaali asemele tuleb looduslähedane karakteriküllus. Uuendustega põimub gootikale iseloomulik naturalism ja kaldumine müstikasse
31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujutavad 5 nümfi, Francois I hauamonum
kirik on väga kõrge Üleval on rist A. Palladio San Giorgio kirik (kolossaalorder, sambad) Tuntum ehitis on kodulinnas Vicenzas Villa Rotonda (ruudukujulise põhiplaaniga) Saal on ümmargune Ruudukujulisel villal on 4 sissepääsu suure trepiga, need moodustavad 4 väiksemat ruutu Jacopo Sansovino Tema on teinud Veneetsia raamatukogu, mis valmis 16.sajandi keskpaigas (Püha Markuse raamatukogu); 2-korruseline MADALMAADE RENESSANSSKUNST 15.-16.sajandil Holland, Belgia, Luxembourg Majanduslikult teine Euroopa arenenum piirkond Itaalia kõrval Seal algab 15.sajandil alguses renessansskunst Looduslähedane kunst Renessanssi näeb esialgu vaid maalikunstis, arhitektuuris jätkatakse kuni 16.sajandini gooti ehitiste rajamist Kuulusid Rooma keisririigi koosseisu aga olid ainult piiriprovintsid Renessansi lähteks on huvi looduse vastu
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis- suured tahumata kivi
ja taotleda ruumisügavuse illusiooni. Otsustava tähtsusega olid saksa maalikunstis madalmaade ja prantsuse meistrite eeskujud. Loobutakse gootipärasest iluideaalist ja asendatakse see looduslähedase karakteriküllusega. Siiski põimub 15. sajandil nendega veel gootipärane tinglikkus, naturalim ja kalduvus müstikasse. Saksa kunstis ei tunta huvi kangelasliku isiksuse vastu nagu Itaalias, tähelepanu all on erinevate karakterite jäädvustamine ja jutustamisoskus. Erilise tähtsuse omandab graafika. Esimene saksa meister, kelle kujutamisviis on renessansipärane, on HANS HOLBEIN vanem. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See oli lühike, kui hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos, mis vältas ainult 16. sajandi I veerandi. Sajandi alguses segunesid kohalikud kunstitraditsioonid itaalia kunsti mõjudega itaalialik suurejoonelisus põimusid saksaliku ekspressiivse ja daramaatilisusega. 16
ka väljaspool Itaaliat. Veneetsia kuulsaim meister oli Andrea Palladio, kes püüdis järjekindlalt matkida antiik- arhitektuuri, sest ta oli veendunud, et ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid. Palladiot iseloomustas usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, mis olevat muutumatu ja üldkehtiv ning millest sõltuvat nii arhitektuuri kui ka muusika ilu. Oma teooriaid arendas ta 1570. aastal ilmunud raamatus, mis jäi mitmeks sajandiks Euroopa arhitekte mõjutama ja sai aluseks nn palladionismile- tüüpiline on siin ehitiste välisilme kujundamine sammastega. Palladio kasutas sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse- nim. kolossaalorder. (5. pilt) Sammasfassaade pidas Palladio sobivaks mitte ainult kirikutele, vaid ka ilmalikele hoonetele. 16. saj
trükigraafika levimine 2) Mille poolest erinevad puulõige ja vasegravüür? Puulõige on tugevate nurgelised jooned, ning meenutavad vitraazi. Puulõige on vanim trükitehnika. Kuid vasegravüür on peenemate joontega, ning varjundirikkamad pinnad, ning vasegravüür on vanim sügavtrükitehnika. 3) Millega on kunstiajalukku läinud Martin Schongauer? Martin Schongauer, kes oli tuttav Rogier van der Weydeni ja teiste Madalmaade kunstnike loomingutega, läks kunstiajalukku sellega, et arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. 4) Kirjelda Matthias Grünewaldi peateost Isenheimi altarit! Tekitab külmavärinaid. Kristus mitme meetri kõrgusel ristilööduna, sünge ja müstilisel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Moonutatud, roheliseks tõmbunud kehaga ja juuresviibijate võikalt punased mantlid või ürbid jätavad musta öötaeva taustal jubeda mujle. Kristuse figuur on maalitud hirmuäratava naturalismiga, samuti äärmises ahastavates poosides kaaskondlased
Mille poolest on see teos eriti silmapaistev? Piibli järgi Kristuse ja 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab, et nende seas on äraandja. Iga nägu on omaette psühholoogiline portree, kasutatakse hästi tsentraalperspektiivi, harmoonia pildi detailide ja terviku vahel. 5. Miks hinnatakse nii kõrgelt Leonardo maali ,,Mona Lisa"? Millise külje see inimesest eriti hästi esile toob? Seda hinnatakse tähtsaks, sest Leonardo arendas täiuseni inimese välimuse jäljendamise. "Mona Lisa" veenab inimesi kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. 6. Milline kunstnik meenub esimesena, kui räägitakse nn. Klassikalisest ilust? Raffael 7. Kus töötas Raffael, kui ta kaunistas seinamaalidega paavstide residentsi? Paavstide residentsis Vatikanis. 8. Milline on mõjukaim seal loodud suurtest seinamaalidest? Keda see kujutab? Milline on selle kompositsoon?
· helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia) sõeltrükk (serigraafia)
Luues lähtuti looduse vaatlemisest. Kreeka-Rooma kultuuri uurimine juhtis täiuseideaali poole. Maalidel kujutati harmoonilisi, terviklikke inimesi suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustal. Töötati välja õpetus inimekeha ideaalsetest proportsioonidest ja nende maalil kujutamise kohta (Vitruvius). Samal ajal kui Itaalias arenesid freskod ja tahvelmaal, pühenduti Madalmaades ka ulatuslikult miniatuurmaalile ja altarikujundusele. Arenes ka graafika, Düreri vase ja puulõiked. Mitmed reness ajastu suurmeistrid, nt Raffael usaldasid maalide lõpetamise oma õpilastele ja abilistele. Tähtsamad maalikunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"), Giotto do Bondone(peetakse I reness kunstnikuks), Sandro Botticelli (,,Kevad". ,,Veenuse sünd") Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael (,,Ateena kool", ,,Sixtuse Madonna", ,,Galatea triumf")
leiti Saftleveni signatuur ja dateering 1646 aastast. 1965. aastal avaldas J. Nieuwstraten selle esmakordselt �ige autori nime all, juhtides t�helepanu Bothi ja Saftleveni l�bik�imisele 1640-ndate aastate keskpaigas. Teos on maalitud m�rkimisv��rse vabaduse ja hooga. Bothi m�ju Saftlevenile peeti siiski l�hiajaliseks; temalt on teada ainult veel �ks v�rreldav t��, mis valmis samuti 1646. aastal. Hiljem arendas Saftleven Reini j�e ��rsete maastike panoraamse kujutamise stiili, mille poolest ta ka eelk�ige tuntud on ja mida ta viljeles kogu oma �lej��nud karj��ri jooksul. ****** Jacob van Hulsdoncki elust on teada, et ta oli p�rit Antwerpenist ning et temast sai Ambrosius Bosschaert vanema (1573 � 1621) �pipoiss Middelburgis. P�rast Antwerpenisse tagasip��rdumist registreerus ta seal 1608. aastal P�ha Luuka gildi meistrina ning j�i kodulinna kuni oma surmani 1647
Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika).
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt · 2. Saksa kunst 15.-16. Sajandil Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. Võeti kasutusele puulõikeethnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür.Eriti puhkes õitsele graafika, sest see kunstiliik oli kõige sobivam väljendama võitluslikke ideid ja sekkuma pinevasse ühiskondlikku ellu. Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli graafikatenikate virtuoos, kuid mitte detailirohkus ja peenus pole tema teostes peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
· Ilmus ajakiri ,,Noor-Eesti" 6 numbrit · Ilmus 5 albumit, millest kõige hinnatum oli III, see sisaldas prantsuse sümbolistide luulet, kõige tuntum sümbolist Charles Baudelaire, kõige tähtsam teos ,,Raibe" · Loodi kirjastus Noor-Eesti, mis töötas veel 30ndatel aastatel · Tähtsus:Elavdas kultuurielu 1905-1919 · Rõhutas kirjandusteoste vormi · Tõusis kirjanduskriitika, muutus analüüsivaks · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Avaldati noori autoreid · Päästeti kaks kirjanikku: Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv "Siuru" 1917-1919 · Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele · Kuulusid:, Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas · Väljundiks peamiselt luule ja novellid, kus peateemadeks olid armastus ja loodus · Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju. Taimestik kohanes kuivamaatingimustega, tekkisid imetajad, sh inimene. Hoolimata järgnevate jääaegade külmast, paljunes ka inimene. Ta arendas oma jahioskusi ja elementaarseid kaitsevõtteid ilmastiku vastu. ESIMESED MAASTIKUD, mis on inimese poolt teadlikult välja mõeldud, ilmusid ligi 40...20 tuhat aastat tagasi koopajoonistena, neid on leitud Hispaaniast Altamirast ning Kagu- Prantsusmaalt, kus avastati kromanjoon-inimeste poolt loodud Lascaux-maalingud (joonistatud 15 000...10 000 a tagasi e.Kr). Neil kujutati peamiselt loomi härgi, lehmi, hirvi, hobuseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
