Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Saksa renessansskunst - sarnased materjalid

itis, venus, friedrich, rotterdami, henry, oodati, munk, melanhoolia, kujundid, tiibaltar, arendas, eeva, luterlane, magdaleena, ristil, ristija
thumbnail
2
docx

Saksa Renessanss

KUNSTIAJALUGU 17.Saksa renessanss. Saksa kunst 15.-16. Sajandil · 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika. · Kõige olulisem uuendus ­ trükigraafika levimine · Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnika vasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. · 15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga · Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel · MARTIN SCHONGAUER ­ arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tuttav madalmaade

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessansskunst

1. Renessansskultuur ­ gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik uurimine, meelist maailma jäljendav kunst). Renessanss ­ taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. 2. Itaalia arhitektuur ­ Euroopa tähtsaimaks kunsti keskuseks 15. saj oli Firenze. Suurmeister Filippo Brunelleschi (13771446) rajatud ehitised on Firenze toomikrik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus ­ arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone, selle õpetuse loojaks oli F.

Kunstiajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Saksa renesanss

pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilikkuse poole, mis rajas teed renessansile. Tähtsaim plastika keskus 15-16 saj. Saksamaal oli Nürnberg. Siin tegutses kolm kuulsamat saksa skulptorit: Veit Stoss, Adam Kraft ja Peter Vischer. Veit Stoss (1438-1533), oli rahvuselt arvatavasti poolakas ja ta tegutses pikemat aega Krakovis. Siin tegi ta oma esimese kuulsama töö - Maarja altar Maarja kirikus (lõpetatud a. 1489). See on suur tiibaltar, mille keskel on stseen (elusuuruste vabafiguuridega) Maarja surma kujutamisega; tiibade sisekülgedel on kuus väiksemat nikerdatud kujutist Maarja elust ja väliskülgedel on 12 stseeni Kristuse elust. Siin võib juba täies ulatuses tundma õppida meistri laadi. Stossi figuuristiil on väga dramaatiline, jõuline, karge ja peaaegu vägivaldne, voldistik kuhjatud, nurgeline ja rahutu, näod väga ilmekad. Nürnbergis lõi Stoss oma teise

Kunstiajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Renessanss ja humanism; renessansskunst

28. Humanism ja renessanss · Uus kultuur ja maailmavaade tekkis esimesena Itaalias (Firenze, Veneetsia, Genova jt). · Majanduslikule tõusule pani aluse kaubandus, pangandus ja liigkasuvõtmine. · Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel, kõige tulusam oli kaubavahetus Idamaadega. · Hakkasid kujunema varakapitalistlikud suhted ja selle mõjul ka noor kodanlus. · Linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhistlikuga. · Võim koondus pärandatavalt mingi ühe eriti rikka perekonna kätte --> türannia. · Linnriikide valitsejad ja nende õukonnad ning rikkad kodanikud võistlesid omavahel kaunite losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest, kuid tähtis oli ka toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid ning pidada oma teenistuses advokaate, arste, notareid ja publitsiste. · Kujunes arvukas intelligents --> vastuvõtlik kultuuriuuendus

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
3
docx

SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND

Ta maalis usulisi pilte ja portreid, aga ka antiikmütoloogia teemadel. Matthias Grünewaldi ,,Isenheimi altar" ­ altaril on sünge tühi maastik ja tumeda teava foonil kujutatud Ristilöödu. Albrecht Dürer sai kuulsaks imetlusväärselt peene töötluse puulõikesarjadega, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Hans Holbeini tööd olid detailitäpsed, külmalt objektiivsed ja suure üldistusjõuga, Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree. USK Saksamaal ei suudetud leppida kiriku toretseva ja priiskava meelelaadiga, luksusejanu ja ilmaliku eluviisiga, mis viis finantsprobleemideni. Rahapuuduse tõttu kirik müüs indulgentse (patu andestamine), mis pidid patused inimesed karistusest päästma. Usupuhastajad leidsid, et inimene peab Jumala ees ise silmitsi seisma. Sellel eesmärgil tõlkis reformatsioonijuht Martin Luther piibli saksa keelde, et teha see inimestele arusaadavamaks. Protestantide meelest ei

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Renessanss

MAALIKUNST: Tervikuna olid tulemused kõige hiilgavamad. Itaalia: Vararenessanss: Suunad: ) Idealistlik suund ­ jäädi truuks keskaja käsitlusele, olid konservatiivid. FRA ANGELICO (1400-1455) omas gooti pärast värvikäsitlust: kuldsära e. oreool peade kohal, kuulsaim töö ,,Maarja kroonimine". Kõik vägivaldne ja inetu oli talle võras. Oli tunda perspektiivi. ,,Madonna lapse ja inglitega". FRA FILIPPO LIPPI (1406-1469) oli algselt munk, kes oli saanud paavstilt mungatõotusest vabastuse. Kuulsaim töö on ,,Kristuse kummardamine", mida hinnati juba tema kaasajal. ,,Madonna lapse ja kahe ingliga", ,,Maarja kroonimine". 2)Radikaalne/realistlik suund ­ püüdis hüljata gooti traditsioone. MASACCIO (1401-1428) kelle töid ei eristata kaasaegse Masolino omadest. Täiesti uudne oli tema ruumi ja kehade loomutruu kujutamine. Valitses perspektiiv, oskas jaotada valgust ja varju

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Renessanssiaegne kunst

Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt

Kunstiajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
7
docx

RENESSANSS

RENESSANSS Kus ja millal algas? Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano ­ 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toskaana Cap

Kunst
17 allalaadimist
thumbnail
7
docx

RENESSANSS

RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenuta

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Sissejuhatus Renessanssi

Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam n

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Sissejuhatus Renessanssi

Sissejuhatus Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt.Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest ant

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Tehti ka kloostrites, mungad kirjutavad raamatuid ümber Miniatuurmaalikunst, esialgu jäädi Bütsantsi meistritele alla, Tänapäeval hinnatakse väga romaaniajastu miniatuurmaalikunstis kõige rohkem Lõuna-Prantsusmaal tehtud maalingute seeriat Saint-Severe'i apokalüpsis ehk Johannese Ilmutusraamat Seda hinnavad ekspressionistid ja sürrealistid Võib näha arvukamalt kujutatud saatanat koos oma põrguinglitega ja deemonitega Usulise vaimustuse aeg, kus koguaeg oodati maailmalõppu GOOTI KUNST Võeti mõistena kasutusele renessanssi ajastul, oli pilkenimi keskaja kunstile Metsik kunst mis ei austanud antiikaja kunsti (?) Ehitati kõrgeid kirikuid, püüeldi taevasse Jumala poole Omapäraseim arhitektuur, ehitised on 20. Saj pilvelõhkujate eelkäijateks, erinevad täiesti varasemast arhitektuurist, kus eeskujuks madal maalähedane hoone

Kunstiajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. -

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid · Matkiti Bütsansti · Pariisi koolkond juhtiv selles Saint-Severe´i apokalüpsis · Palveränduritele Bayeux vaip · Hastingi lahingut kujutav · Inglismaa vallutamine normannide poolt · 70x 0.5 m Kullasepakunst · Relikviaaride valmistamine · Nt Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1144 Saint-Denis´ klooster · Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks · Sellepärast teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt · Traveede raskus vajus ülalt alla · Travee kohal ristuvaid võlve nimetatigi roieteks · Roiete vahel võlvisiilud, need õhukesed seega vähenes surve

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Egiptusest Futurismini

nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk. Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase

Kunst
37 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti kunst

konserveeritud varemetega seisundis, kõrvale uus funktsionalistlikus stiilis kloostrihoone, kes elavad mungad ja preester. Ehitatud 1436, kuulus brigitiinide ordule Padise klooster Harjumaal, enamus säilinud, sai restaureerida, 14.saj. algusest, kuulus tsisterslaste ordule. (vallutati Jüriöö ülestõusul). 4. Gooti kujutav ja tarbekunst Silmapaistvad teosed välismaa meistrite poolt. Niguliste kiriku tiibaltar H. Rode. Keskel puidust ümarskulptuur, ääres maalid. 15. Saj. lõpp. Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltar B. Notke. B. Notke Surmatantsu teemalised tahvelmaalid, tegemist autorikoopiaga, mis võrdväärne originaaliga (Lübecki surmatants, mis hävinenud) 15.saj. lõpp. Tartus Karakota skulptuurid Jaani kirikus- katoliiklike pühakute kujud. Hetkel Tartu linnamuuseumis, kirikus koopiad. Saanud haruldaseks pildirüüste ajal. Ryssenbergi monstrants Niguliste kirikus

Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kõrgrenessanss Saksamaal

Saavutas kuulsuse 17aastasena. * Tahvelmaal "Meyer´i madonna" Baseliajast. * Portree Erasmus Rotterdamist. Puulõige. 16. saj. tuntuim teoloog ja filosoof, kes võitles katoliku kiriku kombelõtvuse vastu, kuid ei läinud kaasa reformatsiooniga. * Graafiline tippteos: Surmatantsule pühendatud seeria, monotoonne surmatants muutub dramaatiliseks aktsiooniks, kus kangelasena esineb Surm. * Elu lõpul Inglismaal, Henry VIII õukonnas, kus saavutab oma porteemaalidega tuntuse, neis valitsevad soojad toonid, kadunud on varasemate tööde hallid varjud etc. Georg Gisze portree Berliinis, Robert Chasemann Haagis, Marget Butts Bostonis etc. · Matthias Grünevald ehk Mathis Gothardt. Oma ajastu probleeme kujutab müstikale toetudes. * Isenheimi altar: 3m kõrge, asub Colmaris Prantsusmaal, tuntud on selle tiibaltari väliskülje maal, mis kujutab Kristust ristil.

Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Saksa kunst 15. - 16. sajandil

Saksa kunst 15. ­ 16. sajandil Trükigraafika levimine o Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa ja peale tekstide hakati trükkima ka pilte. o Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos ­ nn. plokkraamatud. o Vanim trükitehnika oli puulõige ­ puuklotsi sisse lõigatud kujundid. o L-Saksamaal leiutati vanim sügavtrükitehnika ­ vasegravüür. See võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Vask ei säilinud kaua. Martin Schongauer [soongauer] o Arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. o Madonna murumättal. Vasegravüür. o Peale Madonnade on trükkinud ka olustikupilte. Matthias Grünewald [Grüünevald]

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Renessans-Barokk

üldistuse taotlusega. Ilu reegleid , nt. inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisest. Laialt levisid tema puulõikesarjad ,,Kristuse kannatuslugu" ja ,,Maarja elu". Ta on esimene kunstnik, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel. Vasegravüürid ,,Rüütel, surm ja kurat" (15. pilt), ,,Melanhoolia"- paljude allegooriliste detalidega. Hans Holbein noorem suurim saksa portretist: Rotterdami Erasmus, Henry VIII. Prantsuse kunst 16. saj. 1494. a.-st alates sõjakäigud Itaaliasse, kust toodi sõjasaagina kunstiesemeid ja kutsuti kunstnikke kujundama moodsamat elukeskkonda ülemkihile. Prantsuse kuninga François I külalisena elas oma viimased aastad Leonard oda Vinci Loire`i orus (Pariisist lõunas), kuhu 16. saj. ehitati mitmeid losse. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduks jahipidamiseks sobivat maastikku

Kunstiajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Renessanss ja barokk

· ,,Autoportree maastikuga" Lucas Cranach(vanem) 1472-1553 · Maalija, graafik · Usupildid, portreed, antiikmütoloogia(kaasaegsus) · Väikeformaadilised, maneristlikud · Kujutatud koketeerimist, naiivset erootikat- aristokraatide silmarõõmuks · ,,Veenus ja Cupido"(lk 98) Hans Holbein(noorem) 1497/98-1543 · Suurim Saksa portreistist(ajastu suurimaid portree maalijaid) · Londoni õuemaalija- portreed kuningast ja õukondlastest · ,,Inglise kuninga Henry VIII portree" · Detailitäpn, külmalt objektiivne · ,,Erasmus Roterdamist" · ,,Sir Thomas More" · ,,Saadikud" 3. arvestus Power Point Natüürmort barokki ajal Borokk 17. saaj. Ühised tunnused: · Kummaline- lopergune pärl · Dekoratiivne toredus · Kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus · Liikumine · Pinge · Kontrastid · Üksikosade allutamine maalilisele tervikule · Kat.kirik ja monarhid kasutati oma suuruse ja võimu näitamiseks.

Kunstiajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Nõnda liitub Düreri loomingus detailidesse süvenev loodusvaatlus süsteemi ja üldistuse taotlusega. Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ja uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu reeglid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta siiski tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisel. 7) Nimeta Düreri tähtsamaid teoseid! * Kolmainsuse kummardamine * Aadam ja Eeva * Melanhoolia ja Rüütel * Neli apostlit * Surm ja kurat * Neitsi Maarja sündimine 8) Kes oli saksa renessansi parim portreemaalija? Saksa renessansi parim portreemaalija oli Hans Holbeim noorem (1497-1543). 9) Kes lõi väikeseformaadilisi maale aristokraatidele? Lucas Cranach vanem (1472-1553), kunstnik, kes töötas maalija ja graafikuna Saksi kuurvürsti õukonnas. 10) Vaata Hans Holbeim noorema portreed Inglise kuningast Henry VIII lk 99!

Kunstiajalugu
326 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Renesanss

jõe orus, kuhu reness. ja baroki ajal ehitati massiliselt losse); Fontainebleau lossi ehitamine algas 1523.a Le Bretoni juhtimisel ­> Fontainebleau koolkond; Franqois valitsemise II poolel algas kõrg-reness.; arhitektid: Lescot ­ Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades, fassaadil 2 korrust ja poolkorrus ­ mezzanino; korinotse stiilis sambad ja poolsambad); Delorme ­ kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers'i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant ­ Ecoueni loss, esimest korda kasutati sambaid, mis olid läbi kahe korruse (ballaadiolikud sambad); DeBrosse ­ Luxembourgi loss Pariisis Saksamaa: väga saavutusi, sest riik oli killustatud ja puudusid selged tõekspidamised, puhas stiil ja tugev teoreetiline alus; oluline lossiarhit. Heidelbergi loss; spetsiifiline stiil ­ fassaadi ülemise osa mood. Astmeliselt

Kunstiajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
62
txt

Kunst raekojas

Carl Andreas Rutharti teatakse eelk�ige kui loomade maalijat, kuna ta Antwerpenis olles (gildi registri andmete j�rgi 1663/64) puutus kokku Flaami maalikunstnikega, kes keskendusid loomadele ja nat��rmortidele. Carl Ruthart kuulub vaieldamatult 17. sajandi saksa kunsti anima�anri parimate meistrite hulka. Tema stiil kujunes kuulsate animalistide Frans Snydersi ja Paul de Vosi loomingu m�jul. Reisid viisid ta l�bi Regensburgi Viini, Veneetsiasse ja Rooma. 1672. aastal sai temast munk ts�lestiinide ordu Sant�Eusebio kloostris Roomas. Veidi hiljem ja kuni oma surmani oli ta aga kirjas L�Aquilas (Abruzzo, Itaalia) asuva St. Maria di Collemaggio kloostri mungana (Pater Andrea). Isegi kloostris elades ja maailmast eemal olles j�i ta truuks looma- ja jahimaalidele. Praegusel ajal on Rutharti t��d esindatud Firenze, Viini, N�rnbergi, Leipzigi, Pariisi, Praha, Sankt-Peterburgi, Smolenski ja Budapesti muuseumites.

Eesti kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kunstiajalugu keskkooli konspekt

Pastellmaal-pehme kriiditaolise värvipulgaga maalitud, heledates toonides, salapärase meeleoluga maastikutaustad, kujutati enamasti jõudeelu ja lõbustusi. Tihti lambuririietes aadlikud. 8. Kuulsaimaks peetakse Antoine Watteaud, kelle maalid on graatsilised, samas on meeleolu kurblik ja igatsev. Maalis pidustusi pargimaastikes. 9. Filosoof Jean Jacques Rousseau mõjutusel tekkis uus, vaba loodust jäljendav nn. Inglise park looklevate teede, tiikide, grottide ja jugadega. 10. Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Jelizaveta. 11. Thomas Gainsborough-esimene maailmakuulus inglise maalikunstnik. 12. Prantsusmaa juhtiv roll uroopa kultuurielus kestis kuni 1930. aastateni. Klassitsism ja ampiirstiil (1770-1830). 1. Absoluutse monarhia aeg hakkas lõpule jõudma, lõppema hakkas ka meelelahutuste ajajärk. Algas Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustusfilosoofid innustasid noort põlvkonda. 2. Tõuke andsid Itaalias Vesuuvi jalamil alanud antiikaja linnade Pompeji ja

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Albercht Dürer

Albercht Dürer Albrecht Dürer sündis Nürnbergis, 1471. aastal. Tema suur eruditsioon ja vaimujõud on asetanud ta kõrvuti suurte Itaalia meistritega ja mõju on olnud märgatav uues suurejoonelises voolus, mille pioneer Albrecht Dürer oli - Gooti basiilika. Dürer kehastas Saksamaal esimesena renessaansiaja kunstnikutüüpi - õpetlaskunstnikku. Ta töötas keiser Maximilian I tellimusel ja aastal 1520 suundus Hollandisse, kus sai hinnatud maalijaks Charles V juures. Rohkest loomingust (u.80 maali ning 1500 graafilist lehte ja joonistust) arendas ja kujundas ta ajastu kunstitraditsioone Sveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses, omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid. Itaalia-retkedel oli ta elule otsustav mõju - seal avastas kunstnik itaalia renessansi. Dürerile sümpatiseeris Leonardo da Vinci seisukoht, et originaalsus ja leidlikkus on olulisemad kui kannatlikkus ja käsitööoskus

Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kunstiajalugu - renessanss

Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujutavad 5 nümfi, Francois I hauamonumendi ja Pilon(u1535-1590)- Katariina de Medichi korraldusel tegi Henry? II hauamonumendi, mille keskse osa moodustavad 3 graatsiat, kes kannavad oma pea kohal urni, kuhu pand ­Henry II süda. · Saksamaa: Killustatud ja igas piirkonnas olid omad mõjud, üheks keskuseks Nürnberg. Kolm tuntuimat meistrit Stoss, kes on teinud Krakovisse Maria altari; Kraft, kes on teinud kristuse risti kandmist kujutava reljeefi Nürnbergi; Vischer oli kõrgrenessansi meister, on teinud püha seebalduse

Kunstiajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Saksa kunst 15.-16. saj

lahkumine. Albrecht Altdorfer Albrecht Dürer ­ püha Hieronymus. Vasegravüüs. Albrech Dürer ­ rüütel, surm ja kurat. Vasegravüüs. Albrech Dürer ­ autoportree maastikuga. Albrech Dürer ­ pattulangemine. Puulõikesarjast "väike passioon" Albrech Dürer ­ paradiisist väljaajamine. "väike passioon" Albrech Dürer ­ ninasarvik. Puulõige. Albrech Dürer ­ Aadam ja Eeva. Albrech Dürer ­ melangholia Lucas Cranach ­ Venus ja Cupido Lucas Cranach ­ hirvejaht Lucas Cranach ­ parise kohus Hans Holbein ­ Edward VI lapsena (Henry VIII poeg) Hans Holbein ­ inglise kuninga Henry VIII portree Hans Holbein ­ Cleve Anna (Henry VIII kuues naine) Die grobe kanone- eisanradierung Berlin Türnberg V-johannes peetrus P-markus paulus

Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
12
doc

11. klassi õpiku küsimuste vastused

Albrecht Dürer 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema tähtsamad graafikateoseid. Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: ,,Melanhoolia","Rüütel, surm ja kurat" 10. Kust pärit mõjutused ühendas ta oma loomingus? Ühendas Madalmaade ja Itaalia stiili saksalikuga. 11. Kes oli suurim saksa portretist? Hans Holbein noorem 12. Milliste ajalooliste iskute välimust tunneme eelkõige tema maalide kaudu? Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree. MADALMAADE JA EESTI KUNST 16. SAJANDIL 1. Kirjelda olukorda Madalmaade poliitilises ja usuelus 16. saj.? Areng oli konfliktirohke. Reformatsioon ­ kõigepealt luteri poole siis kalvinismi suunas. Reformaatorid olid ketserid ja neid jälitati, vahel hukati. Usuvõitlus põimus rahvusliku vabadusvõitlusega. Sellega saavutasid Põhja-Madalmaad iseseisvuse. 2. Kuidas jaotusid Madalmaad 16. saj. lõpuks?

Kunsti ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur ­ tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika).

Kunstiajalugu
513 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Renessanss küsimused/vastused

RENESSANSS 1. Kus ja millal algas? Renessanss sai alguse Itaalias u 14.sajandi lõpul ja kestis u 17.sajandi alguseni. Renessanss jagatakse 3 perioodi: eel-, vara- ja kõrgrenessanss. 2. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias. Igalt kunstnikult tema 3-4 tööd. 1) Sandro Botticcelli, pärisnimega Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi (1445-1510) oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast ("Veenuse sünd"). Tema maalitud pannoo "Kevad" ehk "Primavera".on rafineeritud, lüüriline kiidulaul hedonismile ja luksusele, mis valitses tema patrooni Lorenzo de'Medici ümbruskonnas. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. "Primavera" "Veenuse sünd" 2) Michelangelo di Lodovico Buonarro

Kunstiajalugu
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun