Punane ja Must Versioon 1 Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane
Koostas:Brigitta Pärni ,,Punane ja must" Stendhal Raamat ,,Punane ja must" on kirjutatud kirjaniku Stendhali poolt. Stendhali kirjutatud romaan räägib noorest puusepapojast nimega Julien Soreli, kes oli 19-aastane. Tema eesmärk oli saada kõrgeimasse seisusse, kus ta saab välja näidata omandatud tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks
Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane
Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane
Tugev isiksus suudab .. Peategelane noor Julien on 19-aastane noormees, kes pole kordagi kodukülast välja saanud, ka külas on ta käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil, kes on tema sõber ja kiriklas. Julien on väga tark ja andekas ta võtab kõike mõistusega. Julien jumaldab Napoleoni, kuid see mees pole sel ajal ühiskonnas väga soositud, peab ta varjama seda. Julien arvab, et peab olema kõiges tasemel, teistest parem ning ta on endale pähe võtnud, et peab alati saavutama selle, millest mõelnud on. Ta põlgab oma perekonda, sest tema arvates on need ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Nimelt armastas Julien väga lugeda, ta võis tundide kaupa lugeda ning tal ei saanud sellest ikka küllalt. Julieni vennad peksavad teda tihti, sest nad tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Kuid olenemata kõigest sellest, sellest, et ta ei meeldi oma vendadele ning isale, et ta on hoopis teistsugune, kui tema perekond,
Julien Sorel- kaval ja osav naistega manipuleerija Raamatu peategelane Julien Sorel on kummalise iseloomuga väga kena noormees. Ta on väga tark. Juba noores eas meeldis talle palju lugeda ja tänu raamatutele õppis ta ära ladina keele ja oskas peast lugeda Uut Testamenti, mis olid talle karjääris suureks plussiks. Lapsepõlv oli tal raske. Ta elas vaestes tingimustes isa ja vendadega, kes ei käitunud temaga hästi ja olid isegi vägivaldsed. Tegelikult on Julien väga kaval, auahne ja kahepalgeline. Ta leiab kavalaid võtteid, kuidas pääseda parematesse seltskondadesse, kuidas võita naiste südameid ja kuidas rohkem teenida, ta tahab olla alati teistest parem. Tema suureks iidoliks on Napoleon, kelle pilti ta varjab, sest Napoleon polnud ühiskonnas eriti populaarne. Tal õnnestub viibida päris uhketes seltskondades ja rikaste inimeste seas. Paljudele ta meeldib, ka Julien ise näib seltskonda nautivat, kuid mõtetes vihkab ta kõiki neid kõrgklassi ül
"Punane ja must" Stendhal Julien on noormees,selles raamatus,peategelane ja 19.aastane,ta ei ole kunagi oma kodukülast välja saanud,ning ta teeskleb et tahab saada preestriks. Ta on tegelikult hirmutavalt tark ja andekas ja võtab kõike mõistusega.Ta tunneb,et on teistest parem ja sellepärast ta polgab oma perekonda,isa ja vendi,sest nad on kui lihasmass,ning ei mõista Julieni raamatulembust.Sellest ka vist tuleneb see,et tema vennad teda tihti peksavad ja ega isagi temast paremini mõtle,peab teda logardiks. Linnapea tahtis Julienist koduõpetajat teha oma lastele,ning isale meeldis see mõte,sest ta tahabgi tütrest lahti saada,ning saab ka kõik raha omale.Julien oli isegi ladinakeelse Uue Testamendi pähe õppinud,lootes mängida head preestriõpilast,ehk on midagi siis ka parem. Saades peremehe ja lastega häst läbi,hakkas Julienile meeldima proua Renal,ning ta tahtis teda suudelda ja ka saavutas selle.Hr Renal kohtleb teda ja oma naist alaväärsena. Julie
enda kahjuks. Ta keeldub end alandamast ja armu palumast, õeldes, et tapmiskatse oli ette kavatsetud ja ta on surmanuhtluse ara teeninud. Viibides surmamõistetute kongis, kui on hajunud kogu auahnus, mis oli juhtinud tema senist elu, julgeb Julien lõpuks olla ta ise: siiras ja tundlik noormees. Tema südames on veel vaid armastus proua Renali vastu ning naise üürikestel külaskäikudel saab Julien kogeda täiuslikku õnne niisugust, nagu ta polnud kunagi varem läbi elanud. Stendhal rõhutab, et inimese tähtsaim kirg on armastus, ning sellele tundele jääbki Julien kuni oma hukkamiseni truuks. 2) Sotsiaalse ebavõrdsuse moraalitus Julien tunneb, et peab olema kõiges tasemel ja teistest parem. Põlgab oma perekonda - isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks.
Kõik kommentaarid