Abitus Muudetav Õppimiseesmärgid, Madal või Otsib väljakutseid, omandamise kõrge eelistab raskeid eesmärgid: oskuste kursusi-ülesandeid. omandamine Meisterlikkusele suunatud Carol Dweck Meisterlikkusele-saavutusele suunatuse arengulised iseärasused: koolieelne iga · Varem: väikesed lapsed meisterlikkuse saavutamisele suunatud · Enne kooli keskkond pigem soosib meisterlikkuse arendamist, kuid kui vastupidi? · Tugevalt võistluslik keskkond (Butler, 1989; 1996) 4-5a (ka vanematel) ei madaldanud seesmist motivatsiooni madaldas loovust vähendas motivatsiooni õppida teistelt. võistluslikes tingimustes areneb suundumus saavutusele varem (koos
teadusalal korraga, nagu zooloogia, botaanika, võrdlev anatoomia, füüsiline antropoloogia ja polaaralade geograafia. Alles 1825. aastas hakkas Baer peaasjalikult imetaja loote arengut uurima ning kahe aasta pärast avastas ta imetaja munaraku ja pani aluse nüüdisaegsele embrüoloogiale. 1826. aastal valiti ta Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu. Vaatamata edukale saavutusele ei saatnud Baeri hilisemaid samalaadseid uurimusi enam kiire edu ning mitmete asjaolude tõttu kolis Baer 1834. aastal lõplikult Peterburi. Seal ootas teda töö Peterburi Teaduste Akadeemias zooloogina, hiljem füsioloogina. Baeri Peterburi-eluperiood hõlmas nii teaduslikku kui ka teadusorganisatoorset tegevust. 18411852 töötas ta Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia võrdleva anatoomia ja füsioloogia korralise professorina. Zooloogina töötades kiindus ta tugevasti Venemaa
Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on eristuse aluseks võistluse tähtsustamine; võistlus on spordis oluline, kehakultuuris aga üldiselt mitte. Sport keskendub väliselt mõõdetavale ja võrreldavale saavutusele, kehakultuur aga tervisele ja heale enesetundele liikumisest. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.7val.com/wiki/Kehakultuur http://astraz.mine.nu/wordpress/index.php?s=t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imlemine http://www.tthk.ee/Kodu/Karin/eesmrgid.html http://www.annaabi.com/materjal-5383-loodus-ja-liikumine http://www.perekool.ee/index.php?id=100775
Neid võin ma kasutada otseselt meeldejätmises ja meenutamises. Võin öelda, et mul on olemas ka afektiivsed oskused , sest ma oskan jälgida motivatsiooni ja pööran tähelepanu mingi tegevusele. Kokkuvõttes ma ei saa öelda, et mul on ideaalsed õpioskused, aga nad on väga heal tasemel, sest ma oskan kognitiivseid, metakognitiivseid kui afektiivseid oskusi informatsiooniga koos töötlema. Õpistiilist rääkides, saan öelda, et mul on strateegiline stiil, mida iseloomustab suundumus saavutusele. See stiil täiesti sobib mulle, sest ma olen sportlane, ja õppimisel käitun sama moodi, ma tahan olla igal juhul esimene, teiste parim. Sammuti nagu sportis, õppijana ma olen kindel ja tugev, kuigi ma ei ole agressiivne. Ma arvan, et minu õpistiilis on ka väike miinus, et ma suudan saada häid hinded ilma arusaamiseta, aga praktikas see mulle kasu ei too. Eneseanalüüsi ajal peab kindlasti endale märkima, missugused on need isiksusejooned , mida
Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on eristuse aluseks võistluse tähtsustamine; võistlus on spordis oluline, kehakultuuris aga üldiselt mitte. Sport keskendub väliselt mõõdetavale ja võrreldavale saavutusele, kehakultuur aga tervisele ja heale enesetundele liikumisest. 4 Spordi kasu Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks
Inimesed arvestavad töötamisel kolme peamist tegurit: · töösoorituse tõenäosus · tasu saamise tõenäosus · tasu saamise tähtsus ja soov Töösoorituse tõenäosus tähendab, et inimene hindab tõenäosust (eeldust), mil määral tema tööalased võimed, kogemused ja pingutus võimaldavad midagi saavutada. Tasu saamise tõenäosus seisneb tema hinnangu tõenäosuses, mil määral tööalane saavutus viib teatud tasuni. Tasu saamise tähtsus ja soov näitab, kuivõrd inimene soovib saavutusele järgnevat tasu. Inimene arvestab töö tulemusi ja tasusid, mis võivad olla positiivsed (töötasu, tunnustus, edutamine) või negatiivsed (väsimus, stress). Olukorda komplitseerib ka tasu keerukus, mitmepalgelisus ja astmelisus. Näiteks rahalist tasu ja edutamist nimetatakse sageli esmaseks tasuks, mis on vahetult seotud saavutustega (töösooritusega). Sellele järgneb nn teisene tasu, mis avaldub tunnustuse, staatuse jm kujul.
Inimesed arvestavad töötamisel kolme peamist tegurit: · töösoorituse tõenäosus · tasu saamise tõenäosus · tasu saamise tähtsus ja soov Töösoorituse tõenäosus tähendab, et inimene hindab tõenäosust (eeldust), mil määral tema tööalased võimed, kogemused ja pingutus võimaldavad midagi saavutada. Tasu saamise tõenäosus seisneb tema hinnangu tõenäosuses, mil määral tööalane saavutus viib teatud tasuni. Tasu saamise tähtsus ja soov näitab, kuivõrd inimene soovib saavutusele järgnevat tasu. Inimene arvestab töö tulemusi ja tasusid, mis võivad olla positiivsed (töötasu, tunnustus, edutamine) või negatiivsed (väsimus, stress). Olukorda komplitseerib ka tasu keerukus, mitmepalgelisus ja astmelisus. Näiteks rahalist tasu ja edutamist nimetatakse sageli esmaseks tasuks, mis on vahetult seotud saavutustega (töösooritusega). Sellele järgneb nn teisene tasu, mis avaldub tunnustuse, staatuse jm kujul.
töösoorituse tõenäosus tasu saamise tõenäosus tasu saamise tähtsus ja soov Töösoorituse tõenäosus tähendab, et inimene hindab tõenäosust (eeldust), mil määral tema tööalased võimed, kogemused ja pingutus võimaldavad midagi saavutada. Tasu saamise tõenäosus seisneb tema hinnangu tõenäosuses, mil määral tööalane saavutus viib teatud tasuni. Tasu saamise tähtsus ja soov näitab, kuivõrd inimene soovib saavutusele järgnevat tasu. Inimene arvestab töö tulemusi ja tasusid, mis võivad olla positiivsed (töötasu, tunnustus, edutamine) või negatiivsed (väsimus, stress). Olukorda komplitseerib ka tasu keerukus, mitmepalgelisus ja astmelisus. Näiteks rahalist tasu ja edutamist nimetatakse sageli esmaseks tasuks, mis on vahetult seotud saavutustega (töösooritusega). Sellele järgneb nn teisene tasu, mis avaldub tunnustuse, staatuse jm kujul.
tööst tulenevat stressi (Seilenthal 2002: 47) (Tabel 1). Kui töö nõuab... ...siis tuleks valida tasakaalustavaks vaba aja tegevuseks... palju istumist ja vaimset keskendumist tantsimine, aeroobika, seinatennis rutiinset kordamist mõni intellektuaalne hobi igavate ülesannete täitmist, mille eest ei saa võistuslik ja saavutusele orienteeritud tunnustust tegevus enda kokkuvõtmist ja pingutamist pikema aja ajasurveta liikumine looduses, seiklusturism jooksul inimeste nõuetele reageerimist üksi sooritatav tegevus üksi töötamist seltskondlik tegevus Tabel 1. Soovitatavad vaba aja tegevused, kui töö nõuab... Tööstressi läbi elades tuleks näha olukorra põhjuslikku seost iseendaga ning hinnata olukorda
• töösoorituse tõenäosus • tasu saamise tõenäosus • tasu saamise tähtsus ja soov Töösoorituse tõenäosus tähendab, et inimene hindab tõenäosust (eeldust), mil määral tema tööalased võimed, kogemused ja pingutus võimaldavad midagi saavutada. Tasu saamise tõenäosus seisneb tema hinnangu tõenäosuses, mil määral tööalane saavutus viib teatud tasuni. Tasu saamise tähtsus ja soov näitab, kuivõrd inimene soovib saavutusele järgnevat tasu. 11) Mida tähendavad numbrid 0,5 : 2 : 3 Handy teooria valemis? Nimetatud valem tähendab, et poolte töötajatega tuleb ära teha kogu töö, allesjäänute palka tõsta kaks korda ning töö muutub kolmekordseks. 12) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Vererõhu kõrgenemine 13) Millistel inimestel on kõige suurem mõju meie ajule ja emotsioonidele? Mida lähedasem suehe, seda suurem vastastikmõju 14) Kuidas reedavad ennast valetajad?
Kes oskab kõige paremini esitada vanu tõdesid uues kuues, hiilgab originaalsete lahenduste ja elegantsete vastustega? Loominguvõimeline isiksus muidugi. Loomingulisus on intelligentsi muude võimete hulgas täiesti omaette nähtus. 3 Loomeinimene on see, kelle mõte liigub kiirelt ja voolavalt. Ta on alati valmis sukelduma uutesse ideedesse ja kogemustesse. Loomingulisele saavutusele eelneb aga pingeline mõttetöö. Tihtilugu jõuab alateadvus probleemi kallal juurdlemisega valmis lõõgastuse või lausa une ajal. Pärast avastamisrõõmu jääb veel viimane samm - idee tõestamine. Paljud uuringud on näidanud, et loomeandega inimestel esineb vaimuhaigusi sagedamini kui teistel. Erinevate haiguste võlud kunstis Maniakaal-depressiivset psühhoos, mille sümptomitena on haige melanhoolne, isutu, rahutu ja hirmunud
Kasvatus on alati seotud mingite eesmärkide saavutamisega ja iseseisev väärtus on nendel eesmärkidel. Sama võib öelda ka õpetuse kohta. Õpetamise olemusse kuulub intentsionaalsus ja õpetamine on interakstsiooniprotsess. Intentsionaalsus ei pruugi alati iseloomustada igasugust õpetamist. Võime rääkida nt tahtmatust õpetamisest. Defineerime õpetust lähtudes kahest kriteeriumist, Võime vaadata, kas õpetamisest rääkides viidatakse ülesandele (task) või saavutusele ja lõpptulemusele (achievement) . Areng ja õppimine Arengu valdkonnad Areng on muutus; arengul on suund, kuid eri inimestel võib areng kulgeda eri suundades. Eraldi räägitakse füüsilisest, motoorsest, kognitiivsest ja psühhosotsiaalsest arengust. Areng kulgeb etapiti. Kasv Kasvu mõistet kasutatakse siis, kui tahetakse eriti rõhutada arengu humanistlikke, inimlikke, pehmed jooni. Sellist lähenemist võib iseloomustada nt Wileniuse (1975) esitatud kasvu tunnusjoontega.
o vältida lastele selliste plaanide ja ootuste esitamist, mille täitmine ei ole laste võimetele vastav; o pidada esmatähtsaks lapse kui sporditegevusest osavõtja positiivseid emotsioone seoses tegevusega ning mitte avaldada survet osavõtuks, võistlemiseks, mis astuks vastuollu lapse õigusega vabalt valida; o pühendada võrdselt tähelepanu nii andekatele kui vähemandekatele lastele ja rõhutada ning stimuleerida lisaks enamnähtavale sportlikule saavutusele just isiklikku arengut ja uute oskuste omandamist; o julgustada lapsi väljamõtlema ja mängima omakoostatud reeglitega mänge ning võistlusi ja osalema nendes mitte ainult kui võistlejad, vaid ka kui treenerid, mänedzerid, kohtunikud. Suunata lapsi mõtlema ise välja ergutusi ja autasusid ausa 6
tasemega ametikohad: 1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid Riskirühmad (isiksus) Rigiidsed (paindumatud) Kõrge neurootilisusega Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) Introverdid Suletud (vs uuele avatud) A-tüüp Võistlevad Saavutusele orienteeritud Agressiivsed Kiirustavad (sh rääkides) Pidevas ajapuuduses Kärsitud, püsimatud Sümptomid: 1. psühholoogilised Rahulolematus tööga Depressioon Ängistus Tüdimus Frustratsioon Isolatsioon Pahameel Sümptomid: 2. füsioloogilised Kardiovaskulaarsed haigused Mao- ja soolestiku haigused, seedehäired Allergiad ja nahahaigused Muutused jumes Unehäired (insomnia) Väsimus Seksuaalsuse vähenemine Peavalud Selja- ja kaelavalud, lihaspinged Sümptomid: 2
lapsed. - Salliv e minnalaskev stiil Kodus puuduvad selged reelgid, lapsele antakse järele ka põhjendamatute nõudmiste puhul. Vanematepoolne kasvatus sõltub sageli tujudest ja hõivatusest, puudub järjekindlus. Vanemate vajadused on tähtsamad ja sellest tulenev hoolimatus, mis ei tarvitse olla tahtlik. Lapsed võivad olla agressiivsed, madala eneseusaldusega, nõrga saavutusele orienteeritusega. Iseloomulik on tujutsemine ja vanematele vastuhakkamine. Lapsega manipuleerimine: - Lapse sundimine kui laps vanema tahtmist ei täida, siis ta ei saa endale meelepärast (nt korista mängusajad ära, muidu õue ei saa) - Lapsele valetamine algul lubatakse midagi, millest hiljem keeldutakse - Erinevate käitumisviiside kasutamine karjumine, hirmutamine - Armastuse väljendamine (kui täidad vanema soovi, siis oled armastatud)
1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid Riskirühmad (isiksus) · Rigiidsed (paindumatud) · Kõrge neurootilisusega · Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) · Introverdid · Suletud (vs uuele avatud) · A-tüüp: (A. Võistlevad (B. Saavutusele orienteeritud (C. Agressiivsed (D. Kiirustavad (sh rääkides) (E. Pidevas ajapuuduses (F. Kärsitud, püsimatud Sümptomid: 1. psühholoogilised · Rahulolematus tööga · Depressioon · Ängistus · Tüdimus · Frustratsioon · Isolatsioon · Pahameel Sümptomid: 2. füsioloogilised · Kardiovaskulaarsed haigused · Mao- ja soolestiku haigused, seedehäired
püüab mängus ulatuda kaugemale oma tavapärasest käitumisest" Eelnevast lähtudes on kasvatajate ülesandeks teadvustada vanemaile mängu kui lapse põhitegevuse olemus, mille kaudu lapse kõige efektiivsemalt ja samas pingevabalt omandab neid teadmisi- oskusi, mis eakohaseks arenguks on olulised. Lapse jaoks on väga oluline, et tal jätkuks aega mängimiseks, et tema mängu ei alavääristataks, et vanem ei mõtleks vaid saavutusele ja ei suruks talle peale mitte eakohast koolilikku õpimissvormi. TUNNETUSLIK ARENG Tunnetus - s.o seda liiki intellektuaalne aktiivsus, mis on seotud teadmiste omandamisega, nende organiseerimise, ümbertöötamise ja käsutamisega. Tunnetuslikku arengut eelkoolieas mõjutab oluliselt kõne areng ning tahtelisuse kasv. KÕNE ARENG Eelkoolieas muutub laps iseseisvamaks, tema suhtlemisring laieneb. Viimane nõuab omakorda täielikumaid suhtlemisvahendeid, eelkõige kõnet
- Situatiivsed eestvedamise teooriad. - Karismaatiline liider - inimene, kes oskab võimendada oma eeldusi ja on võimeline järgiaid eriliselt mõjutama. 10 Eestvedamisstiilid: - Direktiivne liider - annab infot sellest, milline on järgijate ülesanne. - Toetav liider - keskendub jälgijate vajadustele ja heale mikrokliimale gruppis. - Osalev liider - peab eesmärkide püstitamisel nõu järgijatega ja arvestab nende arvamusi. - Saavutusele orienteeritud liider - püstitab eesmärke ja tahab saavutada häid tulemusi. - Võim - organisatsiooni ametlikust struktuurist tulenev õigus ja kohustus tegutseda ogranisatsiooni eesmärkide saavutamisa nimel ning mõjutada ka alluvaid vastavalt tegutseda. - Autoriteet - isiksuse võime mõjutada teiste inimeste tegutsemist ja otsustamist. Mõju kujued komponentide koostoimel: - Seaduslik mõju - tuleneb inimestele antud rollist. - Tasude kasutamise mõju.
Tagasiside andmine lõpetada kiirelt ja entusiastlikult. g) Inkongruentne tagasiside suunatud üksiku õpilase liigutuse mingi osa õpetamisele antud ühise ülesande puhul. Vajalikud just sellel õpilasele sel hetkel. See tagasiside kehtib ka sellise juhtumi korral, kui õpilane ise küsib oma tegevuse kohta infot. On leitud, et õpetajad kasutavad rohkem ühele õpilasele kui kogu klassile antavat tagasisidet. h) harjutuse sooritamisega seotud tagasiside ja saavutusele suunatud tagasiside. Seostamine pingutuse ja võimetega. Kui osutada võimetele, võib õpilase motivatsioon harjutada ja vaeva näha väheneda. Pingutusega seotud tagasisidel on aga motiveeriv toime. 9. Tagasiside tajumine, seos tajutud kompetentsusega ja motivatsiooniga 10. Tunnetuse viiside kombinatsioonid Inimesed toetuvad tunnetuslikele strateegiatele, et 1) õppida, 2) meelde jätta, 3) probleeme lahendada. Tunnetusstrateegia on eesmärgile suunatud tegevus. See on seotud oskuse
Esimene grupp : Töö teiste inimestega: politsei, õpetajad, psühholoogid. Tuleb sisse vastutus teiste inimeste suhtes Ressursside nappus- ajalised, rahalised piirangud, kompetentside vähesus Vähene tunnustus Kõrged ootused Vähene kontroll töö lõpptulemuse üle Töö omadused Riskirühmad (isiksus): need, kes ei kohane kiiresti Rigiidsed- paindumatud Kõrge neurootilisusega Eksternaalid- välise kontrollikeskmega Introverdid Suletud- vs uuele avatud A- tüüp: võistlevad, saavutusele orienteeritud, agressiivsed, kiirustavad, pidevas ajapuuduses, kärsitud, püsimatud. Kõrgem vererõhk, intensiivsemad. Stressitaluvus parem Sümptomid: 1. psühholoogilised: rahulolematus tööga, depressioon, ängistus, tüdimus, frustratsioon, isolatsioon, pahameel 2. füsioloogilised: kardiovaskulaarsed haigused, mao-ja soolestiku haigused, seedehäired, allergiad ja nahahaigused- muutused jumes, unehäired- insomnia, väsimus, seksuaalsuse vähenemine, peavalud, selja-ja
Kasvatus on alati seotud mingite eesmärkide saavutamisega ja iseseisev väärtus on nendel eesmärkidel. Sama võib öelda ka õpetuse kohta. Õpetamise olemusse kuulub intentsionaalsus ja õpetamine on interakstsiooniprotsess. Intentsionaalsus ei pruugi alati iseloomustada igasugust õpetamist. Võime rääkida nt tahtmatust õpetamisest. Defineerime õpetust lähtudes kahest kriteeriumist, Võime vaadata, kas õpetamisest rääkides viidatakse ülesandele (task) või saavutusele ja lõpptulemusele (achievement) . Areng ja õppimine Arengu valdkonnad Areng on muutus; arengul on suund, kuid eri inimestel võib areng kulgeda eri suundades. Eraldi räägitakse füüsilisest, motoorsest, kognitiivsest ja psühhosotsiaalsest arengust. Areng kulgeb etapiti. Kasv Kasvu mõistet kasutatakse siis, kui tahetakse eriti rõhutada arengu humanistlikke, inimlikke, pehmed jooni.
laps näeb, et edu tuleb pingutusest ▪ sooritusele suunatud algse käsitluse kohaselt negatiivsed eesmärk näidata endale ja teistele, et saab hästi hakkama laps näeb, et edu tuleb võimekusest toob kaasa pingutuse vältimise keeruliste ülesannete puhul ▪ tänapäeval mitmetahulisem lähenemine: Meisterlikkusele suunatud Saavutusele suunatud Positiivne (eesmärgiks edu), Eesmärgiks saada Eesmärgiks teha ül head tulemused paremaks, seotud sisemise hästi, seotud välise motivatsiooniga motivatsiooniga Negatiivne (eesmärgiks Oluline täiskasvanute Eesmärgiks mitte näha ebaõnnestumise vältimine), puhul, eesmärgiks mitte end halva võimekusega halvad tulemused unustada õpitut
liikumise perioodil. 89. Mis on saavutusmotivatsioon? Iseenesest on saavutusmotivatsioon olemas kõikides inimestes. Saavutusmotivatsiooni tõlgendatakse vastandtendentside kaudu. Inimene on orienteeritud kas edulootusele või ebaedu vältimisele. Ka ebaedu vältimisele keskendunud inimesel on saavutusmotivatsioon, tema tegevus on lihtsalt suunatud ebaedu vältimisele tubli saavutuse asemel.. 90. Mis on saavutusvajadus? Saavutusmotivatsiooni, mille korral inimene on orienteeritud saavutusele, nimetatakse saavutusvajaduseks. Saavutusvajadus on üks tegur, mis inimest motiveerib. Inimesed erinevad enda saavutusvajaduse poolest, ühe jaoks on saavutamine olulisem kui teise jaoks. Saavutusvajadus on vajadus näidata enda kompetentust läbi enda saavutuste. 91. Mis iseloomustab kõrge ja madala saavutusvajadusega inimest? Kõrge saavutusvajadusega inimest iseloomustab: Orienteeritud edulootusele, eduootus ületab hirmu kaotuse eest Väärtustab edu
2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid RISKIRÜHMAD (ISIKSUS) Rigiidsed (paindumatud) Kõrge neurootilisusega Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) Introverdid Suletud (vs uuele avatud) A-tüüp o Võistlevad o Saavutusele orienteeritud o Agressiivsed o Kiirustavad (sh rääkides) 60 o Pidevas ajapuuduses o Kärsitud, püsimatud SÜMPTOMID: 1. PSÜHHOLOOGILISED Rahulolematus tööga Depressioon Ängistus Tüdimus Frustratsioon Isolatsioon Pahameel 2. FÜSIOLOOGILISED Kardiovaskulaarsed haigused Mao- ja soolestiku haigused, seedehäired
- Avatus Kogemusele vs Konservatiivsus - Enese-Ületamine vs Enese-Upitamine. Väärtuste uuendatud mudel (2012) täpsustab erinevaid dimensioone. Uue ja vana mudeli erinevus seisneb selles, et uus on andnud võimaluse märksa enam täpsustada inimese väärtuste paiknemist ja annab ühtlasi ka üldisatava sisu kõikidele väärtustele. Sugudevahelised erinevused: mehed omistavad järjekindlalt enam olulisust võimule, stimulatsioonile, hedonismile, saavutusele, enesemääratlusele ja pidevalt vähem heasoovlikkusele ja kõikehaaravusele, vähem püsivalt ka turvalisusele. Mingit erisust pole traditsioonides ega ühtekuuluvuses. Väärtuste muutumist vanusega seoses on leitud, et vanusel on positiivsed seosed Turvalisuse, Traditsioonide ja Konformsusega. Negatiivsed seosed tekivad saavutuse, stimulatsiooni ja hedonismiga. Eesti väärtused, leksikaalne lähenemine (Aavik & Allik, 2002): Heasoovlikkus, Eneseupitamine, Vaimsus, Hedonism,
rahvastel ja puudub teistel, sündis 17. sajandi Lääne-Euroopas, esmajoones Prantsusmaal. Kultuur tähendab käitumis- ja kõlblusnorme. Kultuursed ehk tsiviliseeritud rahvad vs. barbaarsed rahvad. Kultuur vs tsivilisatsioon Eristus kahe kultuuriareaali vahel: kui "kultuur" on ennekõike saksa mõiste (Kultur), siis "tsivilisatsioon" on pigem prantsuse ja inglise mõiste (Civilisation, Civilization)Saksa Kultur viitab inimese või rahva vaimsetele, hariduslikele saavutusele: kunstile, kirjandusele, muusikale, filosoofilistele süsteemidele jms. Saksa käsituses on Kultur midagi sisemist, samas kui "tsivilisatsioon" käib peamiselt välise kohta. Kui Civilisationviitab ennekõike universaalsele, siis Kultur konkreetsele, "kultuur" on seotud peamiselt ühe konkreetse rahvaga (igal rahval on oma kultuur), samas kui "tsivilisatsioon" laieneb kogu maailmale (kus elavad tsiviliseeritud inimesed), otsib seda, mis on ühine kõikidele "tsiviliseeritud" inimestele
enamasti lüürikas ka neid puudutavaid teemasid. Artiste, nende lugusid ja plaate "promotakse" raadiojaamades, teles, veebis, klubides ning festivalidel. Lugude kirjutajad ja esitajad ei pruugi olla samad inimesed - tihti toimub tööjaotus ja spetsialiseerumine. 22.8. Kuidas on sotsioloogia vaatenurgast spordist kaasaegses ühiskonnas saanud / tehtud meelelahutustööstuse osa? Spordi formaalne definitsioon rõhutab: saavutusele orienteerumist, füüsilist pingutust, normidele allutatud rollijaotust, organiseeritust, autasu kui motivatsiooni. Sport kui meelelahutustööstuse osa aga näeb seda kui osa ärist ja tööstusharust, mis allutatud turujõududele, kus sportlaste, treenerite ja klubide heaolu (palk ning sponsor- ja reklaamrahad) sõltuvad ala populaarsusest, vaatajate numbritest, meedia huvist. 22.9. Kuidas on sport seotud stratifikatsiooni ja mobiilsusega?
7) Toetu ettevõtte identiteedile, ettevõtte tugevatele külgedele ja võimalustele kasuta need ära, ole paindlik 8) Defineeri eesmärgid, tee need mõõdetavaks ja hinda nende täitmist 9) Orienteeru tulemustele eesmärgid realiseeritud, praktilised tööväljundid 10) Tagasisidesta saavutusi jaga informatsiooni, näita õnnestumisi. Arengukava koostamise protsess Eeltöö o Algatusrühma moodustamine o Enesemääratlemine ja rollivõtmine o Huvide selgitamine o Saavutusele orienteeritus o Koostöö võimalikkus o Lai osalejate ring Algatusrühma ülesandeks on korraldada arengukava koostamine algusest lõpuni tervikuna. Koostamiskava loomine: 1) Peamised ideed, eesmärgid, väärtused 2) Soovitav tulemus 3) Edukuse mõõtmise tegurid 4) Informatsiooni liikumise korraldamine 5) Kaasamise korraldamine 6) Huvirühmade selgitamine 7) Ajakava ja vahekokkuvõtted 8) Ekspertide ja välispartnerite vajalikkus 9) Organiseerimine ja koordineerimine
Kuhn also suggests that although science progresses it does not necessarily progress towards any specific goal. He also reiterates the effectiveness of scientific revolutions followed by periods of normal science in developing a body of scientific knowledge. However he leaves the reader to answer the question ‘what must the world be like for us to know it?’ Kas teaduses on progress? Aga kunstis, poliitikas, filosoofias? Miks? Kui lisatakse midagi koolkonna saavutusele, siis on ikkagi progress – suhteline vaatlemine. Progressi näeb koolkondade sees 202. progress on nägija silmades. Kuna lahendatatakse põlvkonniti oma paradigmas probleeme, siis on protsess 206. Teadusrevolutsioon kui protsess ühele poolele. Millised raskused tekivad teaduse määratlemisel? Põhiline õpik mitu aastakümmet domineerib – kõike aga tõe põhjana ei võeta. 206-207. iga teadusrevolutsiooniga uued õpikud jne.
antav hinnang nii stressireaktsiooni määra kui ka stressiga toimetulekuks kasutatava toimetulekustrateegia · Hinnang toimub kaheastmeliselt. Esmane hinnang selgitab välja, kas stressitekitav sündmus kujutab endast kahju/ kaotust, ähvardust või väljakutset. · Kahju/ kaotus on juba toimunud, ähvardus osutab võimalikule eelseisvale kahjule/ kaotusele ja väljakutse osutab potentsiaalsele arengule, meisterlikkuse tõusule või kasule/ saavutusele. Selline lähenemine osutab selgesti inimese ja situatsiooni vastastikusele mõjule stressireaktsiooni puhul · Teisene hindamine seisneb oma toimetulekuressursside ja võimaluste hindamises peale esmase hindamise toimumist · Toimetulekuressursside sekka tuleb lugeda nii füüsilised, sotsiaalsed, psühholoogilised kui ka materiaalsed ressursid: füüsilised ressursid = tervis ja energia sotsiaalsed ressursid = perekond ja sõbrad
annaabi.ee 
