· 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol 2 mol 4g 32 g 36 g ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS energia ei teki ega kao, vaid võib ainult ühest liigist teise muunduda. Nt põlemisel eraldub soojus- ja valgusenergiat. AINE MASSI JA ENERGIA JÄÄVUSE VAHELINE SEOS E=mc2, kus E energiamuut, m energia muutusega kaasnev massimuut, c valguse kiirus vaakumis c=3*108 m/s KOOSTISE PÜSIVUSE SEADUS ogal puhtal ainel on püsiv koostis, sõltumata tema saamisviisist. · aine koostise püsivuse seadus kehtib täielikult vaid nende ühendite puhul, mis on gaasi või auruna (Nh3, CO2, HCl) või siis esinevad vedelikuna (H2O, C6H6, CCl4) · tahkete ainete puhul esineb seadusest kõrvalekaldumisi PÜSIVA JA MUUTUVA KOOSTISEGA ÜHENDID · Tahkete ainete koostise püsivuse seadusest kõrvalekalde põhjused: aatomite vahekord tahketes ühendites ei ei ole tavaliselt täisarvuline, sest reaalsetes
11. Mida madalam on C o.a., seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. Pürolüüs - lagunemine kõrge temperatuuri toimel. Tahma moodustumine viitab mittetäielikule põlemisele. Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest. Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud on alkaanid. Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Triviaalsed nimetused saamisviisist või omadustest lähtudes. Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu on nomenklatuur. Isomeer sama koostisega, kuid erineva struktuuriga ained. Vähene suutlikkus teiste ainetega reageerida on tingitud C-H ja C-C sidemete suurest püsivusest. Sidemed alkaani molekulis on mittepolaarsed kovalentsed. Elektronpilv on aatomite vahel ühtlaselt jaotunud.
Nimetage elemente selles nimekirjas, mis on tegelikult keemilised ühendid.i Täiesti ekslikud: valgus, soojus. Lubi, ränimuld, kloori radikaal, fluori radikaal, savimuld (alumina) 21. Milles seisnes Berthollet ja Prousti seisukohtade vastandlikkus? Berthollet väitis oma katsetulemuste põhjal, et reaktsiooni saaduste koostis sõltub reaktsiooni tingimustest ja lähteainete massivahekorrast. Proust näitas jälle oma eskperimentidega, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist 22. Milles seisneb ainete koostise jäävuse seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi? Ainete koostise jäävuse seaduseformuleeris Joseph Louis Proust ja see tähendas, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist sh massivahekorrast. 23. Milles seisneb kordsete suhete seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi? kordsete suhete seadus: elementide massid erinevates ainetes suhtuvad nagu lihtsad täisarvud. Kahe elemendi ühinemisel erinevas massivahekorras tekib iga uue
Stabilisaatorid: väldivad plasti vananemist. Katalüsaatorid: kiirendavad plastide tootmist (lubi ja magneesium). Plaste põhiliselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid: kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. TERMOPLASTID Polüetüleen ( PE) on neutraalne termoplastne polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskindel ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130ºC. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Polüetüleenist valmistatakse: · kilet · mitmesuguseid torusid ja voolikuid, · kaablite isolatsiooni · raadiodetaile. · mahuteid · väikestel koormustel töötavaid hammasrattaid. Füsioloogiliselt kahjutu. TEFLON (PTFE) - polütetrafluooretüleen omab suurepärast keemilist
Siirdemetallide ühendid Siirdemetallioksiide kasutatakse värvipigmentidena: Cr2O3, Cu2O, HgO, CuO, MnO2, ZnO, TiO2. Need on erineva värvusega, vees praktiliselt lahustumatud tahked ained, nõrgalt aluseliste omadustega, reageerivad hapetega, osa neist amfoteersed oksiidid (keemiliselt eriti väheaktiivsed ja üsna vastupidavad nii hapete kui ka leeliste toimele) Fe2O3 – raud(III)oksiid, tumekollasest mustjaspruuni värvusega (oleneb saamisviisist), kasutatakse odava värvipigmendina Fe3O4 ja FeO musta värvusega ning tekivad kõrgemal temperatuuril Fe3O4 – rauatagi, raud(II) ja raud(II) segaoksiid, magnetiliste omadustega, kasutatakse püsimagnetites Fe(HCO)3 – vees (katlakivi pruuni värvusega) FE(OH)2 – raud(II)hüdroksiid, väga ebapüsiv, kokkupuutel õhuga oksüdeerub ta raud(III)hüdroksiidiks FeSO4 – raud(II)sulfaat, tahkel kujul raudvitriol FeSO4 * 7H2O, taimekaitsevahend
( soolad, tugevad happed, leelised) 152) Nõrk elektrolüüt- jaguneb vesilahuses osaliselt ioonideks. (lahuses on nii molekule kui ka ioone ) Nõrgad happed ja nõrgad alused 153) Pöörduv reaktsioon- kahes suunas toimuv reaktsioon. 154) Pöördumatu reaktsioon- kulgeb peamiselt ühes suunas. 155)Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. 156)Koostise püsivuse seadus- igal puhtal ainel on kindel koostis, olenemata tema saamisviisist. 157)Aine massi jäävuse seadus- reaktsioonist osavõtvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkinud ainete massiga. 158)Perioodilisuse seadus- elementide, neist moodustunud liht-ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses tuumalaengust.
Tooteid on mitmeid näiteks ujukid ja poid, teetõkked, torustikud, pumbad, valgustite korpused, prügikonteinerid jms. · Otsige välja nii palju erinevaid plaste kui võimalik ja kirjutage nende kohta, kus neid kasutatakse ja nende omadused samuti. · Polüetüleen ( PE, PE-HD, PE-LD) on neutraalne termoplastne polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskindel ja gaasitihe. Ta on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemperatuur on saamisviisist olenevalt 105...130 ºC. PE on heade dielektriliste omadustega ning happe- ja leelisekindel, kuid laguneb kloori ja fluori mõjul. PE on füsioloogiliselt kahjutu. Polüetüleenist valmistatakse kilet,mitmesuguseid torusid ja voolikuid, kaablite isolatsiooni, mahuteid ja väikestel koormustel töötavaid hammasrattaid. Autotehnikas kasutatakse kütusepaakide, kanistrite aga ka õlipakendite valmistamiseks (PE-LD). ·
vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Poluetuleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130C. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest. Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil. Madalrõhu polüetüleenist valmistatakse mitmesuguseid torusid ja voolikuid, kaablite isolatsiooni kuid ka raadiote detaile
Seda kasutatakse klaasi ja portselani pigmentides, fotograafias ning teiste Cd-ühendite saamisel (Karik ja Truus 2003). 2.2 Kalkogeenid Kaadmiumi kalkogeenidel on mitmeid ühiseid omadusi need on vees praktiliselt lahustumatud värvilised ühendid, millel on sarnased kasutusalad (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumoksiid on oma värvuselt rohekaskollane kuni peaaegu must, sagedamini pruun. Värvuse varieerumine sõltub peamiselt osakeste suurusest, kristallivõre defektidest ja saamisviisist. CdO on amorfne või kristalliline tahkis, mille sublimatsiooni toimumiseks vajalik temperatuur on 1570 °C, tegemist on pooljuhiga. Kaadmiumoksiid reageerib kergesti hapetega ja õhu süsihappegaasiga ning kontsentreeritud leelislahuste toimel moodustab kadmaate nagu kaadmiumkloriid, kaadmiumkarbonaat ja dinaatriumtetrahüdroksokadmaat. Kadmaadid tekivad ka nõrgemate leeliste toimel kaadmiumhüdroksiidile, näiteks dibaariumheksahüdroksokadmaat (Karik ja Truus 2003).
Polümeere kasutatakse: · segu teiste ainetega on plastmass. (plastifikaatorid, värvained ja ka muud erinevad ained on lisatud juurde.Plastmassidele on juurde lisatud peenestatud kvarts, klaaskiud, tekstiilid, stabilisaatorid ( takistada plastmassi lagunemist). · Polümeerid on täiesti lahustumatud, aga lisandid on lahustuvad. · Alkeenid ja asendatud alkeenid ühenduvad polümerasitsiooni käigus. Polüetüleen polüetaan. Sõltuvalt saamisviisist on kaks erinevat:1) 3000 at ja 300 kraadi C moodustub polüetüleen. Ahelad on hargnenud. Materjal on elastne ja pehme ja madala tihedusega. Seda nimetatakse madaltihedaks polüetüleeniks. PE-LD-kile valmistamine, torud, isolatsioonid jms. Polüetüleen katalüsaatoriga. Korrapäraselt asendatud etüleen. Annab materjalile suurema vastupidavuse temperatuurile ja mõjutustele. Polüpropüleen korrapäraste kõrvalahelaga, on kõvem, kõrgema pehmumistemp. Sama, mis
elektrienergia kujul. Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga H. Eksotermilise reaktsiooni korral on H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. H < 0, endotermilistel reaktsioonidel aga positiivne (plussmärgiga), s.t. H > 0 Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub reaktsioonisaaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete tekkesoojuste algebraline summa. Tekkesoojus - ühendit iseloomustav suurus, mis ei sõltu ühendi saamisviisist. Tekkesoojuseks nimetatakse soojusehulka, mis vabaneb (või neeldub) ühe mooli aine tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest nn. standardtingimustel (normaalrõhul ja temperatuuril 298 K). Lihtaine tekkesoojused on võrdsed 0-ga Põlemissoojus- ühe mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojusehulk. 3. Hessi seadus - Reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult süsteemi alg- ja lõppolekust. Seda väidet nimetatakse Hessi seaduseks ehk termokeemia põhiseaduseks. See on
Massivahekordade uuringud. Martin Heinrich Klaproth Avastas U ja Zr , osales Ti ja Ce avastamisel. Uuris Sr, Cr ja Te ühendeid. Tõestas raudmeteoriitide Ni- sisalduse. IV KVANTITATIIVSETE SEADUSTE PERIOOD 1800 -1860 Joseph Louis Proust ,John Dalton,Joseph Louis Gay-Lussac, Amadeo Avogadro J.B.Richter, H.Hess, E. Mitscherlich jt. Koostise püsivuse seadus (Proust, Dalton) - Igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist. Kordsete suhete seadus (J.Dalton, 1808) - Kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi ühe ja sama massiga seotud teise elemendi massid (nendes erinevates ühendites) suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. Ruumalaliste suhete seadus (Gay-Lussac, 1808) - Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate gaaside ruumalad üksteisesse ja reaktsioonis tekkivate gaaside ruumaladesse nagu lihtsad täisarvud. Avogadro seadus (A
vasakult paremale liikudes elektronide arv aatomi välisel energia tasemel. Aatomite elektronkihtide perioodiline kordumine elementide järjenumbri kasvamisel toob endaga kaasa isoleeritud aatomite kogumi perioodilise kordumise. Aine massi jäävuse seadus: reaktsioonist osa vätnud ainete mass võrdub reaktsiooni saaduste massiga. (Lomonossov, 1756) Koostise püsivuse seadus: paljudel puhastel ainetel on püsiv koostis, sõltumata nende saamisviisist: C+O=CO; CaCO= CaO+CO; Tahkete ainete korral see seadus tihti ei kehti, s.t. koostis oleneb saamisviisist 2. Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Aine võib esineda puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t
Indiumantimonüdi, Sulfiide, Ränikarbüdi 41.Mis omadustega materjalid on elektreedid ja kus neid kasutatakse? Elektreetideks nimetatakse dielektrikuid, mis pikemat aega säilitavad polari- seeritud seisundi peale polarisatsiooni esilekutsuva mõju eemaldamist. Elektreet on teatud määral püsimagneti elektriline analoog. EJektreedi tähtsaimad parameetrid on potentsiaal ja laengu pindtihedus. Elektreetide nimetused tulenevad nende saamisviisist. Elektreete on võimalik kasutada näiteks elektriväljade tekitamiseks elektrifiltrites, milliseid kasutatakse gaaside puhastamiseks tahketest osakestest (näit. soojuselektrijaamades). Elektreetläätsi on võimalik kasutada elektronkiirte fokuseerimiseks elektronkiireseadistes. Samuti on elektreete võimalik kasutada mikrofonides, heli-salvestusseadmeis, JUHTME- JA KONDAKTIMATERJALID 42.Milliseid metalle ja mis kujul kasutatakse juhtmematerjalina?
väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Poluetuleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130C. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest. Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil. Madalrõhu polüetüleenist valmistatakse mitmesuguseid torusid ja voolikuid, kaablite isolatsiooni kuid ka raadiote detaile
eksperimentaalselt. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana. 7. Mooli mõiste. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik- 12s 8. Aine koostise püsivuse seadus. 19.saj. algul J. Proust ja J. Dalton Igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist 9. Avogadro hüpotees. A. Avogadro, 1811 Samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad ühesuguse arvu molekule 10. Ainete ja materjalide tähistamise viisid. Nimi ➢ ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, ➢ kasutamise ega omaduste kohta. ➢ nimes sisaldub mingisugune info aine kohta. ➢ kaubanduslik nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Valem ➢ Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike.
kogumi perioodilise kordumise. b. Massi jäävus kinnises süsteemis Reaktsioonist osa võtnud ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga (Lomonossov, 1756), st ainete mass ja süsteemi energiale vastav mass on jääv suurus. Tavaliste keemiliste reaktsioonide puhul massi muutusega (~10-9g) ei arvestata. c. Aine koostise püsivuse seadus Paljudel puhastel ainetel on püsiv koostis olenemata nende saamisviisist. Daltoniidid ühendid, mille korral seadus kehtib (C + O 2 -> CO2, CaCO3 -> CaO + CO2). Bertolliidid ühendid, mille korral seadus ei kehti. Tahkete ainete puhul olenevad aine omadused üldjuhul saamisviisist nt. boksi ja teemanti erinevad omadused on tingitud nende saamisel erinevatel rõhkudel. d. Archimedese seadus Üleslükkejõud on võrdne vedeliku (gaasi) selle ruumiosa kaaluga, mille keha asendab e. välja tõrjub. Sellel põhimõttel töötab areomeeter,
tehis (naftast, maagaasist, kivisöest). looduslikud ja tehispolümeerid. 121. Polümeeride ehitus: Polümeeride molekulid moodustavad keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 122. Polüeteen: läbipaistmatu või poolläbipaistev termoplastiline helehall materjal, kasutades rasvase pinnaga, mis koosneb ainult vaigust; sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130oC; heade dielektriliste omadustega; happe ja leelisekindel; laguneb kloori ja fluori mõjul; elektrilised omadused võrdsed polüstürooliga; niiskuskindel ja gaasitihe; painduv; töödeldav: survevalu, kuumpressimise ja (juhtmete isolatsioonikiht, isoleervoolikud, torud jms.); Keevitatav; päikesevalgus kiirendab vananemisprotsessi. Liigitus: HDPE - lineaarne polümeer; LDPE - ulatuslikult hargnenud ahelaga
· isotoopideks. Elektronide arv aatomis võrdub prootonite arvuga, seega on aatomi summaarne laeng 0 aatom on elektriliselt neutraalne 8. Avogadro seadus. Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus. Seadus on nimetatud Amadeo Avogadro auks, kes 1811. aastal oletas, et kindlalt temperatuuril ja kindla rõhu all on kõikide gaaside moolruumalad võrdsed. P*V = n*R*T 9. Aine koostise püsivuse seadus. igal puhtal ainel on püsiv koostis sõltumata tema saamisviisist või leiukohast. 10. Aatomi mass ja aatomkaalud ning molekulkaalud. Aatomi mass on kontsentreerunud põhiliselt tuuma, samas on tuum kogu aatomi mõõtmetega võrreldes väga väike. Alates 1961. a kasutatakse aatommassiühikuna süsinikuühikut, mis on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist. 11. Bohri vesiniku aatomi mudel ja aatomite kiirgusspektrite kujunemine. Aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron. 12. Aatomite elektronkate
3. Millised on lüofiilsed disperssed süsteemid (tooge näiteid)? Lüofiilseid süsteeme saadakse peamiselt kmü lahustamisel. Seetõttu asendatakse lüofiilsed süsteemid sageli mõistega kmü lahused, kuigi alati pole selline asendamine täiesti korrektne, sest on olemas ka süsteeme, mida võime lugeda kuuluvaiks nii ühe kui teise grupi hulka (nt. SiO2 sool ja 19 mõnede metallhüdroksiidide Fe2O3, Al2O3, SnO2 soolid). Sõltuvalt saamisviisist võivad nendes süsteemides olla nii makromolekulid kui ka kolloidosakesed. Ühtlasi võib olla erinev ka keskkonna ja dispersse faasi vaheline mõjustatus. Seetõttu tänapäeval paljudel juhtudel ei võeta lüofiilsust ja lüofoobsust klassifikatsiooni aluseks, kuigi neid mõisteid. süsteemide iseloomustamisel kasutatakse. 4. Mille poolest erinevad kolloidsed PAA-d tõeliselt (molekulaarselt) lahustunud PAA-dest?
võrrandit. Massi jäävus kinnises süsteemis: süsteemi kogumass, mis koosneb aine massist ja süsteemi energiale vastavast mssist, on ajas muutumatu suurus. (reaktsioonist osa võtnud ainete mass võrdub reaktsiooni saaduste massiga.)Tavaliste keemiliste reakt. Puhul massi muutustega (~10 -9g) ei arvestata). Aine koostise püsivuse seadus: igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist. Daltoniidid-ühendid mille puhul see seadus kehtib nt: C+O 2CO2, CaCO3CaO+CO2 Bertolliidid -ühendid, millede puhul see seadus ei kehti. Tahkete ainete korral see seadus tihti ei kehti, st. koostis oleneb saamisviisist. Nt: FeS 0,95 , Fe0,95S , CaO0,98 , Ca0,99O jt. Faraday seadused: I Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestvusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga I t
tasemel. Aatomite elektronkihtide perioodiline kordumine elementide järjenumbri kasvamisel toob endaga kaasa isoleeritud aatomite kogumi perioodilise kordumise. Massi jäävus kinnises süsteemis: Reaktsioonist osa võtnud ainete mass võrdub reaktsiooni saaduste massiga (Lomonossov, 1756). Aine koostise püsivus: igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, sõltumata nende saamisviisist: C+O2=CO2 (nn daltoniidid); Tahkete ainete korral ei kehti, st koostis oleneb saamisviisist (nn bertolliidid) N: FeS0,95.. Archimedese seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Faraday seadused: 1)Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemil reakts tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga
siis massimuut reaktsioonis on väga väike. peakvantarvude ja alatasemete sümbolite abil. Alataseme sümboli Cu2+ + SO4 2 + 4NH3 < [Cu(NH3)4 ]2+ SO4 2 1.3. Koostise püsivuse seadus igal Keemilisel ühendil on kohal paremal olev arv näitab elektronide arvu sellel alatasemel. Cu2+ tsentraalaatom 4 - kordinatsioonarv kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist. (J.Proust 1799) N. Energiatasemed ja alatasemed täituvad järjestuses. NH - ligand K= ( [Cu2] [NH3]4 ) /( [Cu2 (NH3)4 ] 2+ ) vett 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 jne. Tasakaalu olukorras tasakaalukonstant = ebapüsivuskonstant.
- CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. Polümeerid (kõrgmolekulaarsed ühendid) on ained, mille molekulid koosnevad kovalentse sidemega seotud korduvatest struktuuriühikutest 141. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine. Läbipaistmatu või poolläbipaistev termoplastiline helehall materjal, kasutades rasvase pinnaga, mis koosneb ainult vaigust; · sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130 OC; · heade dielektriliste omadustega; · happe ja leelisekindel; · laguneb kloori ja fluori mõjul; · elektrilised omadused võrdsed polüstürooliga; · niiskuskindel ja gaasitihe; · painduv; · töödeldav: survevalu, kuumpressimise ja (juhtmete isolatsioonikiht, isoleervoolikud, torud jms.); · keevitatav; · päikesevalgus kiirendab vananemisprotsessi. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhupolüetüleeni, mis erinevad üksteisest
siis massimuut reak.s on väga väike. Kahe erisug. atmi vahelise kov. sideme puhul nihkub siduv ekt- Sellist oletatavat gaasi, milles gaasimok-de vahel ei esine jõudusid 1.3. Koostise püsivuse seadus igal Keem.l ühendil on kindel paar elektronneg-ma aatomi poole s.t.mok-s on orb-de kattumis- ja mille mok-d ei oma ruumala. Kui tingim.sd ei erine palju normi koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist. (J.Proust 1799) N. vett piirkond nihut-d tug-ni elektrone siduva, elektroneg-ma elem-i tingimustest on erinevused ideaal- ja reaalgaasi vahel väikesed. a) 2H2+O2=2H2O poole tekib polaarne side. 4.2 Gaasi olekuparameetrid ja oleku võrrand.
138. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine. värvkatet. läbipaistmatu või poolläbipaistev termoplastiline helehall materjal, kasutades · Termoplastne st. vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, rasvase pinnaga, mis koosneb ainult vaigust; kus tardub 50°C - 120°C juures · sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130 OC; plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. · heade dielektriliste omadustega; · happe ja leelisekindel; · laguneb kloori ja fluori mõjul; 143. Elastomeerid: kautsuk, looduslik ja sünteetiline, · elektrilised omadused võrdsed polüstürooliga; omadused, kasutamine.
138. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine. · Kahjustub kontsentreeritud väävel, lämmastik ja kroomhappes. läbipaistmatu või poolläbipaistev termoplastiline helehall materjal, kasutades · Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. rasvase pinnaga, mis koosneb ainult vaigust; · Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut · sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130 OC; värvkatet. · heade dielektriliste omadustega; · Termoplastne st. vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, · happe ja leelisekindel; kus tardub 50°C 120°C juures · laguneb kloori ja fluori mõjul; plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks.
Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Keemiline reaktsioon ühtede ainete muundumine teiseks. Eelduseks on erinevate molekulide, aatomite või ioonide kokkupõrked. Aine massi jäävuse seadus reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. Aine koostise püsivuse seadus igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitariivne koostis, mis ei sõltu ühendi saamisviisist. Kordsete suhte seadus kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi mingi kindla massiga seotud teise elemendi massid suhtuvad teineteisesse nagu täisarvud. Ruumalaliste suhete seadus püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonis tekkivate gaasiliste ainete ruumalas teineteisesse nagu täisarvud. Ruumalade suhe on määratud koefitsiendiga keemilise reaktsiooni võrrandis.
23 NA: Avogadro arv, osakeste arv ühes moolis aines 6,022*10 . NA on valitud selliselt, et ühe mooli mistahes aine mass grammides võrduks arvuliselt tema molekulmassiga. 1. Aine koostise püsivuse seadus (19.saj. algul J. Proust ja J. Dalton) Igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist 2H2 + O2 = 2H2O 2H2O2 = 2H2O + O2 NaOH + HCl = NaCl + H2O Tahkele ainele: CaCO3 = CaO + CO2 ; Ca(OH)2 =CaO + H2O 2. Kordsete suhete seadus (1808 J. Dalton) Kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi mingi kindla massiga seotud teise elemendi massid suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. CO2 CO NO, NO2, N2O 12 g C 12 g C 32 g O 16 g O 32 : 16 = 2 : 1 3. Avogadro hüpotees (A. Avogadro, 1811)
1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*1016m/s) m=E/c2 Kui reaktsiooniga kaasneb energiamuut, esineb ka massimuut. Tavaliselt on massimuut reaktsioonides tühine. NT: 1 mooli H2 põlemisel vaakumis on massimuut m umbes 1 miljardik/g 1.3 Koostise püsivuse seadus Igal ühendil on kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist (1799a. J. Proust) NT: a) 2H2O = 2H2+O2; b) 2H2O2=2H2O+O2; c) loodusliku vee puhastumisel. Kõikidel juhtudel saadakse ühesuguse koostise ja omadustega aine. Koostise püsivuse seadus kehtib täielikult gaaside ja vedelike puhul (H2O, H2SO4, HBr, C6H6 jt.) Selliseid aineid nimetatakse DALTONIIDIDEKS. Tahkete ainete puhul esineb kõrvalekaldumine koostise püsivuse seadusest, mis on tingitud kristallvõre defektidest
Temp. mõju: *Termoreaktiivsed (reaktoplastid) – temp. mõjul muutub kõvaks, pole tagasipööratav *Termoplastid- kuumutades on tekkinud muutus tagasipööratav. 139. Polümeeride ehitus Polümeeride molekulid moodustavad kovalentse sidemega seotud keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 140. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine Omadused: • sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105…130 oC • heade dielektriliste omadustega • happe ja leelisekindel, laguneb kloori ja fluori mõjul • niiskuskindel ja gaasitihe; • painduv; töödeldav: survevalu, keevitatav; • päikesevalgus kiirendab vananemisprotsessi. • läbipaistmatu või poolläbipaistev • termoplastiline • Kõrged elektrilised omadused Liigitus: Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhupolüetüleeni, mis erinevad üksteisest tootmistehnoloogia,
Temp. mõju: *Termoreaktiivsed (reaktoplastid) – temp. mõjul muutub kõvaks, pole tagasipööratav *Termoplastid- kuumutades on tekkinud muutus tagasipööratav. 134. Polümeeride ehitus Polümeeride molekulid moodustavad kovalentse sidemega seotud keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 135. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine Omadused: • sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105…130*C • heade dielektriliste omadustega • happe ja leelisekindel, laguneb kloori ja fluori mõjul • niiskuskindel ja gaasitihe; • painduv; töödeldav: survevalu, keevitatav; • päikesevalgus kiirendab vananemisprotsessi. • läbipaistmatu või poolläbipaistev • termoplastiline • Kõrged elektrilised omadused Liigitus:
*Termoplastid- kuumutades on tekkinud muutus tagasipööratav. 140. Polümeeride ehitus. Polümeeride molekulid moodustavad kovalentse sidemega seotud keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 141. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine. Omadused: • sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105…130*C • heade dielektriliste omadustega • happe ja leelisekindel, laguneb kloori ja fluori mõjul • niiskuskindel ja gaasitihe; • painduv; töödeldav: survevalu, keevitatav; • päikesevalgus kiirendab vananemisprotsessi. • läbipaistmatu või poolläbipaistev • termoplastiline • Kõrged elektrilised omadused 37 Liigitus:
• Monomeeri (a), • lineaar- (b), • ruumpolümeeri (c) skemaatiline ehitus • Polümeerid (kõrgmolekulaarsed ühendid) on ained, mille molekulid koosnevad kovalentse sidemega seotud korduvatest struktuuriühikutest 140. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine. - läbipaistmatu või poolläbipaistev termoplastiline helehall materjal, kasutades rasvase pinnaga, mis koosneb ainult vaigust; • sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105…130 OC; • heade dielektriliste omadustega; • happe- ja leelisekindel; • laguneb kloori ja fluori mõjul; • elektrilised omadused võrdsed polüstürooliga; • niiskuskindel ja gaasitihe; • painduv; • töödeldav: survevalu, kuumpressimise ja (juhtmete isolatsioonikiht, isoleervoolikud, torud jms.); • keevitatav; • päikesevalgus kiirendab vananemisprotsessi.
väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polüetüleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130ºC. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest. Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil. Madalrõhu polüetüleenist valmistatakse mitmesuguseid torusid ja voolikuid, kaablite isolatsiooni kuid ka raadiote detaile
väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polüetüleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130ºC. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest. Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil. Madalrõhu polüetüleenist valmistatakse mitmesuguseid torusid ja voolikuid, kaablite isolatsiooni kuid ka raadiote detaile
annaabi.ee 
