Mõõtmised topograafilisel kaardil II (0)

Laboratoorne töö nr. 2
Mõõtmised topograafilisel kaardil II
Ülesanne 1.
Leian laboratoorses tööd number 1 märgitud kolme punkti (A, B ja C) geodeetilised ja ristkoordinaadid . Mõlemad koordinaatide süsteemid on märgitud antud kaardi kaardiraamile – ristkoordinaadid mustaga, geodeetilised punasega. Koordinaatide väärtusi tuleb lugeda lõunast põhja ja läänest itta. Geodeetiliste koordinaate tähisteks on laius B ja pikkus L, kus B vastab X-teljele ning L Y-teljele. Ristkoordinaatide puhul on X-i väärtus alati seitsmekohaline ja Y-i väärtus kuuekohaline.
Ristkoordinaatide leidmiseks tõmban esmalt ühest punktist kaks joont musta raamistikuni nii, et joonestatav joon oleks paralleelne ristkoordinaatide ruudustikuga. Seejärel jälgin, kus lõikavad tõmmatud jooned X- ja Y-telge. Näiteks punkti A puhul lõikab tõmmatud joone X-telge 6589 ja 6588 vahel, neist viimane saab ristkoordinaadi esimeseks neljaks numbriks. Kolme viimase numbri leidmiseks mõõdan, mitu sentimeetrit-millimeetrit lõunapoolsest punktist eemal lõikab tõmmatud sirge X-telge - antud juhul 1,5 cm. Kuna eelnevalt olen leidnud, et kahe kriipsu vahe on 2 cm ja see vastab 1000 meetrile, siis saan koostada ristkorrutise: (1000*1,5)/2=750. Sellega saan koordinaadi väärtuseks 6588750. Analoogselt toimin Y-teljega.
Geograafiliste koordinaatide leidmise süsteem on põhimõtteliselt sama ristkoordinaatide leidmisega. Erinevused seisnevad selles, et nüüd tuleb väärtused leida punaselt raamistikult ning punktist raamini tõmmatud joon peab olema paralleelne sinise raamistikuga, mis on kõver teiste joonte suhtes. Tuleb ka tähele panna, et kriipsukeste vahe B- teljel on 3,7 cm (= 1’ = 60 ’’) ja L-teljel 1,9 cm (= 1’ = 60’’). Näiteks punkti A puhul on tõmmatud joon 59 °25’ ja 59° 26’ vahel ning joon on lõunapoolsest kriipsukesest 2,1 cm kaugusel. Kasutan ristkorrutist, kus 2,1 cm = x ’’ ja 3,7 cm = 60’’; x = (2,1*60)/3,7= 34’’. Seega on A B-koordinaadi väärtus 59°25’34’’. Toimin sarnaselt L-teljega.
Tabel 1. Kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid.
Punkt
B
L
X
Y
A
59°25’34’’
25°35’53,7’’
6588750
590900
B
59°25’19,4’’
25°39’34,7’’
6588550
594700
C
59°23’40,5’’
25°36’12,6’’
6585450
591600
Ülesanne 2.
Leian joonepikkused X- ja Y-koordinaadi järgi, samuti ka B ja L järgi. Arvutatud joonte pikkusi võrreldakse laboratoorses töös number 1 mõõdetud vastavate joonte pikkustega. Tabelisse paigutan „ plaanilt mõõdetud“ tulpa kõik väärtused, mis leian laboratoorse töö number 1 tabelist 1 1:50 000 tulbast. Tulpa „ristkoordinaatide järgi arvutatud“ paigutan kõik vastused, mille arvutamisel kasutan valemit
=. Kui olen tulemused leidnud, siis lahutan „plaanilt mõõdetud“ väärtusest „ristkoordinaatide järgi arvutatud“ ja kirjutan saadud tulemused tulpa „‌‌I SM – SR I“. Geograafiliste koordinaatide arvutamisel kasutan internetikalkulaatorit, mis paikneb lingil http://www.ngs.noaa.gov/cgi-bin/Inv_Fwd/inverse2.prl ning paigutan saadud tulemused tulpa „geograafiliste koordinaatide järgi arvutatud“. Seejärel leian tulpa „I SM – SG I“ väärtused, lahutades „plaanilt mõõdetud“ tulemusest „geograafiliste koordinaatide järgi arvutatud“ väärtuse.
Joon
Plaanilt mõõdetud (m)
SM
Ristkoordinaatide järgi arvutatud (m)
SR
Geog. Koordinaatide järgi arvutatud (m)
SG
I SM – SR I
(m)
I SM – SG I
(m)
A - B
3750
3805
3515
-55
235
B - C
4500
4384
4414
116
86
C - A
3500
3373
3524
127
-24
Tabel 2. Joonte pikkuste võrdlemine.
5