Saadiku koht parlamendis: vabadus ja sõltuvus Parlament on esindusdemokraatia keskne institutsioon ja saadikud sellele sisu andvad indiviidid. Saadikute eesmärkideks on poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Kui palju vabadust on saadikul parlamendis ja kui palju on ta sõltuv reeglitest? Kas see erineb riigiti, kus on erineva suurusega parlamendid? Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest. Kui suur vabadus üldse jääb saadikutele reeglite järgimisel ning kas on võimalik käituda vaba mandaadi järgi või
Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste vastuhakke keskajal
Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet
VALIMISED: Eestis valitakse riigikogu(5a); kohalikke omav (4a); EU parlamenti(5a); saab osal referendumil. President-5a, riigikantsler-7a. kandideerimisõ: Riigik-21; EU.parla-21 (Est v Eu kodanik); omav- 21 (Est v Eu kod); presid-40 (Est kod). VALIMISÜST: 1)majoritaarne- nii palju kui saadikute kohti parlas, nii palju ka valimisrongkondi. igast ringk-st saab parla-ti 1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta- häälet pige erakonna ja ideoloogia kui isiku poolt, väikeparteil võimalus (Estis ka valimiskünnis 5%, et saada parlamenti). DEMOKR VALITSEMISE PÕHIVORMID: 1. presidentaalne- USA; rahvas val parla ja presid (kes on peaminsit ja presid rollis)
dets 1916 – tapeti Rasputin • 1917. a algas rahutustega Petrogradis • 23. veebr (8. märts) - revolutsiooni algus, “Leiba!” “Maha sõda!” • 27. veebr – pealinn on ülestõusnute käes, “Maha tsaar!” • 1.-2. märts – sama teistes suurlinnades • 3. märts – tsaar loobub troonist Eestlaste meeleavaldus Petrogradis Kaksikvõimu aeg I • Revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. • IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutise Valitsuse juhid Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Kaksikvõimu aeg II • AV kehtestas riikliku vilja- ja kütusemonopoli. • Progressiivne tulumaks. • Ei väljutud sõjast. • Ei jagatud maad. • 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta. • August – kindral L. Kornilovi riigipöördekatse. Lavr Kornilov Kaksikvõimu aeg III
Kuidas rahvas osaleb valitsemises Nüüdisaegsetes demokraatlikes riikides kasutatakse esindusdemokraatiat, mis tähendab, et rahvas osaleb valimistes enda valitud saadikute kaudu. Samas on säilinud ka otsese demokraatia põhimõtteid, igaüks võib oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. On ka küsimusi, mida põhiseadus keelab rahvahääletusele panna, näiteks rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduvad küsimused. Esindusdemokraatia toimub läbi rahvaesindajate valimiste. Eestis valib rahvas oma saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogudesse.
Esindusdemokraatia: Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, s.t et rahvas osaleb valimises oma esindajate saadikute kaudu. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Esindusorganid moodustatakse valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ning kohalikesse volikogudesse. Osalusdemokraatia: Kuna nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei kaasa rahvast piisavalt valitsemisse, räägitakse vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. See ei ole esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma
Kohalik võimueliit Juunikommunistid Laskurkorpuse veteranid Venemaa eestlased Muulased Nomenklatuur Kõige olulisematest ametitest koostati nomenklatuursete ametikohtade loetelu Partei- ja võimuorganite töötajad Kolhoosi- sovhoosijuhid Erinevate eluvaldkondade võtmefiguurid 1980. aastatel kuulus nomenklatuuri 1348 isikut. Valimised Formaalsed hääletati ühe kandidaadi poolt Osalusprotsent üle 99% Saadikute arvu kasv (1947 100, 1980 285) Saadikute roll tähtsusetu polnud kutselised Julgeolekuorganid Pärast sõda: NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) ühiskondliku korra tagamine NKGB (julgeoleku rahvakomissariaat) riiklik julgeolek, luure ja vastuluure 1954. aastast: Siseministeerium - miilits KGB (Riikliku Julgeoleku Komitee) Võõrsõjavägi Pärast sõda 120 000 meest 1991. aastaks 1665 objekti 87147 hektarit
maha suruma läinud sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist (03.08.1917) · Moodustati Ajutine Valitsus Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim : · Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvov , lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski. Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmisi rahu ja maa küsimuses Ajutine Valitsus ei lahendanudki. Kaksikvõimu perioodil muutus vene poliitiline elu kirevaks. Parteidest tõusid esile 4 : 1. RAHVA VABADUSE PARTEI ( KADETID ) oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku Vabariigina. 2. SOTSIALISTIDE-REVOLUTSIONÄÄRIDE PARTEI (ESSEERID ) oli suurim
riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. · Föderaalriik riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. 5. Parlamendi ülesehitus: · Koalitsioon moodustuvad nendest erakondadest kellest moodustub valitsus. · Opositsioon need, kes ei kuulu valitsusse(kellel pole ministriportfelle), kritiseerivad koalitsiooni(Rohelised, Rahvaliit, Keskerakond). · Ühekojaline. 1)JUHATUS Kõige tähtsam valitakse saadikute seast: - Esimees e. spiiker Ene Ergma - 2 aseesimeest Kristiina Ojuland, Jüri Ratas. 2)Komisjonid ülejäänud parlamendi liikmed: - Alalised(10): Euroopa Liidu asjade, keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-. Põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. - Ajutised moodustatakse vajalikul hetkel, sinna kuuluvad oma ala eksperdid. - Fraktsioonid erakonnad(6). 6. Parlamendi ülesanded ja ainuõigused: 1)Rahva esindamine;
Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida, Lenin põgenes Soome 1917. Aasta Oktoobrirevolutsioon Smolnõisse, kus asus Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul Leninil pääses Smolnõisse sesse ja sai kokku Trotskiga Selleks ajaks oli Trotski poolt organiseeritud punakaartlased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiagentuuri, pangad, raudteejaamad jm strateegiliselt tähtsad punktid Järgmisel päeval toimunud II Ülevenemaalise Nõukogude saadikute kongress otsustas moodustada uue valitsuse, Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu ja mille esimeheks valiti Lenin. Stalin, Lenin ja Trotski
ametikohtade loetelu, ille partei keskkomitee kinnitas. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud partei- ja nõukogude võimuorganite töötajad, kuid samuti hariduse, kultuuri ja teiste eluvaldkondade võtmefiguurid. Nomenklatuur oli vahendiks,mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. STANDARDVALMISED Nõukoguliku ,,demokraatia" üks olulisemaid väliseid atribuute olid valimised. Ka oli iseloomulik joon saadikute arvu kasv. Iga valimisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu koosseis vähemalt 2/3 võrra. Nõukogudeaegsed valimised olid formaalsed, hääletati ju ühe kandidaadi poolt. Seega olid need valimised üksnes dekoratsiooniks nõukogude tegelikkusele. Ülemnõukogu saadikute roll oli tähtsusete, nad pidid vaid kuulekalt hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. PARTEI KILP JA MÕÕK
Eesti iseseisvumine Sündmused aastatel 1917-1918 Veebruarirevolutsioon · 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. · Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar Tallinna linnapea Jaan Poska. · Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks
haripunkti. Veebruaris tekkisid häired Petrogradi varustamisel leivaga. Pealinnades vallandusid massirahutused: streigid, miitingud, demonstratsioonid. Tsaarivalitsus püüdis algul rahvast rahustada ja seejärel sõjaväe jõuga maha suruda. Kuid massiliikumine oli selleks ajaks kontrolli alt väljunud, kasvades üle revolutsiooniks. Rahutused panid tegutsema erinevad poliitilised jõus. 12. 03 loodi tsaarivalitsuse asendamiseks Riigiduuma komitee. Loodi ka Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Moodustati Ajutine Valitsus. 15. märtsil loobus Nikolai II troonist oma venna Mihhaili kasuks, ametisse asus Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Järgmisel päeval loobus Mihhail troonist ja sellega lõppes Romanovite dünastia Venemaal. Sündmusi, mille käigus kukutati isevalitsus, on hakatud nimetama Veebruarirevolutsiooniks. Isevalitsuse kukutamise järel toimis esialgu kaksikvõim. Ametlikult oli võimul Ajutine Valitsus, kel polnud piisavalt jõudu, seepärast
• 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek • Sõjavägi jäi Eestisse režiimi kindlustamiseks • Sõjavägi elanikele ränk koorem • Eesti „Oma sõjavägi“ • 1956.a saadetu laiali Lembit Pärn Moskva kontrollimehhanismid • 1944-1947.a Üleliidulise Kommunistliku
Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võimul eliit, kes lähtub rahva huvidest. Mandaat on saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve (või ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Saadiku kohustus arvestada valijatega, aga samas õigus oma valimisprogrammi ellu viia.. Mandaat reguleerib valijate ja saadikute vahelisi suhteid ning piirab saadikute tegevust. Demokraatia... võimalused ohud Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb Kõik inimesed pole võrdselt haritud, tema vabadust, kuna valitsemine on seega võib üldine valimisõigus tuua seadustega piiratud. võimule harimatu massi. Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, Enamuspõhimõte võib põhjustada 51%
Misjonäri ehk vaimse isa mõjul said paljudest barbarite pealike naistest Bütsantsi huvide kaitsjad ja lobitöö tegijad. Rooma kirikus peeti jumalateenistust ladina keeles. Bütsantsi misjonärid tõlkisid Piibli kohalikku keelde. Piiskopid (kreeklased) osalesid kohalike vürstide nõukogudes ja kirjaoskus sõltus ainult vaimulikest. Õukonnas oli alati palju võõrriikide diplomaate. Selletõttu oli esimese ministri- magister officiorumi teenistuses palju tõlke. Saadikute vastuvõtmise protseduur oli keeruline ja rituaalne. Vaja oli näidata Bütsantsi võimsust ja ja varjata tema nõrkusi. Saadikuid võeti vastu piiril auvahtkonna poolt. Tegelikult oli see valvekonvoi. Saadikute ihukaitse pidi olema minimaalne. Ennem oli juhtumeid, kui mõni saadiku ihukaitsjate meeskond tuli vallutuse eesmärgil ja hõivas isegi piirikindluse. Saadikud toodi pealinna kõige keerulisemat ja raskemat teed pidi. Eesmärgiks oli näidata kui raske on jõuda Konstatinoopoli
-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin. 5.Majanduslik allakäik-majandus ei suutnud kanda sõjaraskust. 6.Sõjaline allakäik.; Rev. alguseks toitlusrahutused Petrogradis 23 veebr. 1917a. veebruarirev. tagajärjed: 1.Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga. 2.Kujuned nn. kaksikvõim: reaalselt omas võimu kodanlik ajutine valitsus, kuid seda kontrollisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogu eesotsas Petrogradi Nõukogu. 3.Kaotati rahvuslikud ja usulised piirangud ja vähemusrahvastele võimaldati autonoomiat. 4.Venemaa demokratiseerumine: *kõik parteid legaliseeriti sh. vasak äärmuslik enamlaste partei V.J.Lenin. *Kaotati tsensuur. *Kaotati surmanuhtlus. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus: 1917a. sügisel Asutav Kogu. 2.Jätkati osalemist I MS ning ebaedukalt. 1917 sept.-okt. Saksa väed okupeerisid Riia, Lääne-Eesti saared. 3.Majanduslik kaos jätkus
kukutati · Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine I maailmasõjas andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks 2. Veebruarirevolutsioon: Põhjused: · toidu ja tarbekaupade puudus. · Nikolai II halb maine · Vägede nõrkus I maailmasõjas · Korruptsioon Sündmused ja muutused venemaal: · Meeleavaldus petrogradis · Nikolai II loobus troonist venemaast sai vabariik · Võim ajutisele valitsusele · Tööliste soldatite saadikute nõukogud. Sündmused ja muutused Eestis: · Tallinnas korratused · Esindajaks komissar Jaan Poska · Eesmärk autonoomia saavutamine AUTONOOMIA 13.märts 1917 Milliste vahenditega saavutati autonoomia: · Autonoomia projekt · Eestlaste meeleavaldused · Määrus, mis andis autonoomia, võeti vastu ajutise valitsuse poolt. Autooomia sisu · Eestimaa kubermangude liitmine. · Maapäeva valmine(esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks tervikuks ja
31.mai 1916 toimus Taani ranniku lähedal Jüüti merelahing. Kumbki pool lahingut ei võitnud aga võim merel jäi inglastele. Venemaa: 1917 alguses oli venemaal sisepoliitiline kriis haripunktis. Veebruaris tekkisid häired Petrogradi varustamises leivaga ja see põhjustas massirahutused, milles osalesid ka soldatid. 12.märts loodi Tsaari valitsuse asendamiseks riigi duuma komitee. Samal päeval moodustati ka Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu. Nende 2 organi läbirääkimiste tulmeusel moodutati ajutine valitsus. 15.märts Nikolai II loobub troonis oma venna Mihhaili kasuks too aga keeldub sellest ning sellega ongi lõppenud Romanovite dünastia. Neid sündmusi nimetatakse veebruari revolutsiooniks. Tegelikult oli tol ajal venemaal kaksikvõim . Üheltpoolt ajutine valitsus ja teiselt poolt tööliste ja soldatite saadikute nõukogu. Bolsevike eesotsas Lenin. Kevadel lenin naases maapaos ning koheselt
Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Luba Riigiduuma kokkukutsumiseks (parlament) Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust Eestis tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Rahvaasemike koosolek Tartus · 27. 11. 1905 osaleb 800 linnade ja valdade esindajat · Puudub saadikute vahel üksmeel, koosolek läheb lõhki ja nii toimub kaks eraldi koosolekut · Loe lk. 11 Aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku otsuseid ja leia, millistes küsimustes oldi eriarvamusel ja milles üksmeeles. · Millised otsused olid radikaalsemad
mida või kuidas midagi paremeni teha. Veel on võimalik demokraatia protsessis osaleda näiteks kohaliku omavalitsuse valimistel, kus rahvas valib endi seast esindajad linna-või vallavalitsusse. Eesti riigis ja Euroopas on suures plaanis demokraatias osalemine raskem. Seda saab küll igapäevaelus vaikselt igal pool teha, sest meil on üldiselt demokraatlik ühiskond. Kõige kindlamad demokraatlikud nn üritused, kus inimesed osaleda saavad on muidugi riigikogu ja euro parlamendi saadikute valimistel. Aga see on ka ,,tähtsatest" asjadest kõik. Muidugi on ka igasugused vaidlused, kus enamiku arvamus jääb peale jne.
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte.
Kujunes aristokraatlik võim (suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi (Apollon) ja Olümpia (Zeus ning 776 eKr). Tihenesid kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeet foiniikia tähestiku põhjal. ● Selgita mõisteid Aristokraatia - ülemkiht, valitseva klassi eesõigustatud osa Türannia - riigivorm, mille puhul valitses türann Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu. Polis - Vana-Kreeka linnriik. Agoraa - rahvakoosolek, samuti rahvakoosolekute pidamise väljak, turuplats Vana- Kreekas. Akropol - Vana-Kreeka linnades kõrgendikul asuv kindlus. Faalanks - Vana-Kreeka ja Makedoonia raskejalaväe tihe lahingurivistu.
Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. Smolnõisse, kus asus tol ajal bolsevike kontrolli all olev Petrogradi tööliste saadikute Nõukogu, saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul. Algul ei tahetud teda sisse lasta, kuna tal polnud vastavaid dokumente. Lõpuks õnnestus Leninil siiski Smolnõisse siseneda ja Trotskiga kokku saada. Selleks ajaks oli Trotski poolt organiseeritud punaväelased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiagentuuri, pangad, raudteejaamad jm strateegiliselt tähtsad punktid. Ajutise Valitsuse residentsi, Talvepalee hõivamine oli just käimas. Järgmisel päeval
...................................................................4 2 Demokraatliku Venemaa autonoomse osana 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks Veebruarirevolutsiooniks. Selle tulemusel loobus Venemaa valitseja tsaar Nikolai II oma troonist ning võim läks üle kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatide saadikute nõukogud. 2. märtsil Tallinnas aset leidnud tööseisakutest arenes ülelinnaline streik, millest omakorda kasvas massimiiting, mis läks üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korraldused likvideeriti kiiresti ning Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja määras asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komossariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska.
asutamisürikule (1632) Perekond • Maria Eleonora von Brandenburg • Christina I – Rootsi kuninganna Lõpp • Lützeni lahing • Kolmekümneaastase sõja (1618–48) osa: Hollandi Vabariik,Prantuse Kuningriik, Roosti kuningriik, Inglismaa kuningriik, Taani-Norra (1625–1629) VS Saksa- Rooma riik, Kuninglik Ungari, Hispaania, Taani-Norra (1643–1645) luterlus või katoliiklus, Saksa-Rooma riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1618. aastal Taani periood 1625–1629 Rootsi periood 1630–1635 Prantsuse-Rootsi periood 1635–1648 Lõppes Vestfaali rahuga 1648 Kokkuvõtteks • Rootsi kunigas 1594 – 1632 • Üks tütar: Christina I • Kolmekümneaastase sõja juht • Asetas Tartu Ülikooli aastal 1632 • Tõstis Rootsi Kuningriiki tippkohale Euroopas 16. saj. ajal Allikad • http:// entsyklopeedia
Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused. Diskrimineerimine- kellegi õigusi (rahvuslike, usuliste, poliitiliste vms pärast) kitsendama või kärpima. Rahvus- kujuteldav, ennast teostanud ühendus, mille liikmetel on ühine keel ja kultuur, kuid ei pruugi olla oma riiki. Ühiskond- inimeste kooselamise viis. Hageja- kohtu kaudu nõudja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar- notariaaltoimingud (dokumendid, allkirja vm tõestamine, pärimustunnistuse vm
Nõmme kultuurikeskus 1924. aastal ehitati Nõmme keskusesse turuplatsi äärde kinohoone, mis aja jooksul vahetas nii mitmeid omanikke kui nimesid. 15.oktoobril 1945. aastal asutati Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu aktiga Nõmme kultuurimaja (kandis detsembrini 1948 nime Tallinna Kultuurimaja Nõmmel), mis pidi hakkama tegutsema kinohoones, tollase nimega ,,Endla". Reaalselt saadi aga esimesed ruumid kultuurimaja valdusse alles 1. septembril 1946. aastal, remondi ja ehitusega tegeldi veel mitme järgneva aasta jooksul. Isetegevusringide töö algas aga kõigest hoolimata hoogsalt, esialgu tegutseti kodudes ja koolimajades. 1946. aastaks oli moodustatud näitering, rahvatantsuring, laulukoor,
Üldakt õigusakt, mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonas; üldakt on seadus ja määrus Üigustloov akt ehk normatiivakt kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus Üksikakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse teel Rahvahääletus ehk referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu 1 Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi
osasaamine ühesugusest teabest * interaktiivne kommunikatsioon suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; peamine vahend on internet * tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teave valikuline avaldamine * demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) * otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel * esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlament, volikogud) vahendusel * avalik arvamus ühiskondlik arvamus, inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse * sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel
partei liikmetest. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning edasipidi ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Toimusid ’’demokraatlikud’’ valimised. 1947. aastal valiti ENSV II koosseisu 100 saadikut, kusjuures poolthääletanute protsent oli ’’kõigest’’ 96,17 %. Alates 1950. aastate algusest ei langenud poolthääletanute protsent enam kunagi alla 99,5%. Kasvas ka saadikute arv, näiteks 1980. aasta valimistel said n-ö rahva mandaadi juba 285 saadikut ja see on 185 saadikut rohkem kui 1947 aastal. Iga valimisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu koosseis vähemalt 2/3 võrra. Tegelikult oli saadikute roll tähtsusetu, sest nad pidid vaid kuulekalt hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. 1944-1950 oli EKP parteijuht Nikolai Karotamm. Kuigi Karotamm oli kommunist, lävis ta Eesti
Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. 7.novembril 1917 olid Bolsevikud hõivanud juba kõik strateegiliselt tähtsad kohad.Järgmisel päeval toimunud Ülevenemaalise Nõukogude saadikute kongress otsustas pärast pikemaid vaidlusi ja mitmete saadikurühmade lahkumist moodustada uus valitsus, mille nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu. Selle etteotsa valiti Lenin. Leninit tabas aasta jooksul kolm halvatushoogu, millest viimase tagajärjel kaotas ta kõnevõime. Sellest ta enam ei toimunud. Arvatakse, et Lenini surma põhjuseks oli süüfilis.Tema keha balsameeriti ja ta paigutati rahvale külastatavasse mausoleumi
Mõisted - Demokraatia – rahva võim, valitsemisvorm kus rahvas saab kaasa rääkida riigi küsimustes ja rahvas valib esinduskogu. - Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel - Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel. - Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes - Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga
Tehakse külakokkutulek ja kõik kes soovivad võivad minna ja anda endale meeldivale isikule hääle keda nemad näevad parima kandidaadina. Saab ka osaleda omavalitsuse valimistel, kus rahvas valib endi seast esindajad linna- või vallavalitsusse. Iga kodaniku hääl maksab ning enim hääli saanud isik pääsebki linna- või vallavalitsusse. Eesti riigis ja Euroopas on demokraatias osalemine raskem. Peamine kus saab isik osaled on riigikogu ja euro parlamendi saadikute valimistel. Kuid selle jaoks peab olema vähemalt 18 aastane.
1917. aasta Venemaal: miks sai oktoobripööre võimalikuks? Oktoobripöördele eelnesid rahutused sõjaväes, kaos majanduses, keisrivõimu autoriteedi lagnemine ja rahulolematuse üldine kasv. Neile asjadele järgnes veerbruaarirevulutsioon. Selle sündmuse tagajärjel langes keisrivõim ja Venemaal kujunes välja kaksikvõim- Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus moodustas Ajutuse Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus. Esile tõusis neli parteid, nende seas üks olid enamlased. Kuna Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud, oleks mis tahes jõuline rühmituse riigipööre võinud osutuda edukaks. Enamlased teadsid, et neil ei ole võimalust valimistega võita, eriti ainuvõimule saada. Enamlastele
Et tegu on suletud nimekirjadega, siis saavad parlamendikoha need isikud, kes paiknevad partei üleriigilises nimekirjas eesotsas. Head ja vead: Ükski hääl ei lähe kaduma Häältelugemis-protseduur on keeruline I voor soosib populaarseid ja Erakondadel on suur mõju üksikkandidaate valimistulemustele II ja III voorus on olulised suhted Häälte ülekandmise tõttu saadikute isiklik erakonnakaaslastega vastutus Nii populaarsed kui sisuliselt head poliitikud, Rahvas kipub valima rohkem isikuid kes ei ole lihtsalt populaarsed, osutuvad valituk
EKPs oli algul madal haridustase(2/3 liikmeist oli alg-/mittetäieliku keskharidusega).1980.a teisel poolel oli 4/5 keskharidusega.Parteikaadrite puhastamine, võideldi kodanliku natsionalismiga.Kõige olulisematest ametikohtadest koostati nomenklatuurne ametikohtade loetelu, mille pareti keskkomitee kinnitas.See oli vahend, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati.Valimiste ajal sai hääletada ainult 1 kandidaadi poolt.Enamasti oli poolthääletanute protsent üle 99,5%.Saadikute arv kasvas pidevalt ja iga valmisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu kooseis vähemalt 2/3 võrra.Ülemnõu saadikute roll oli tähtsusetu,pidid ainult õigel ajal kätt tõstma ja kuuletuma.Valimistel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid.Julgeoleku struktuuri kuulusid siseasjade(NKVD) ja julgeoleku rahvakomissariaat(NKGB).Esimene tegeles ühiskondliku korraga ja teine riikliku julgeolekuga,luure ning vastuluurega.1954 moodustati KGB.Julgeoleku organid allutati parteile
· IV ossa kirjutatakse korterinumbrite järjekorras isikud, kes korteris juba elavad, ja kes juurde tulevad. Iga majaraamat peab olema nummerdatud, nööritud ja kohaliku miilitsaosakonna poolt kinnitatud. Majaraamatut on kohustatud pidama majavalitsejad, komandandid, majarentijad, majaomanikud ja võõrastemajavalitsejad, maakohtades aga on majaraamatu pidamise ja õigeaegse sisse- ja väljakirjutamise eest vastutavad isikud, kes selleks on volitatud küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee poolt. Majaraamat hoitakse linnades majavalitsustes ja maakohtades küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomitees ja seda näidatakse siseministeeriumi, kohtuliku jälituse organite ja sõjakomissariaadi töötajate esimesel nõudmisel. Majaraamatusse on kohustatud end sisse kirjutama kõik kodanikud, kes majas elavad alaliselt või ajutiselt. (Lapsed alla 16 a kirjutatakse majaraamatusse oma vanemate või nende hooldajate nimede järel
kuid streikivad raudteelased Gattsinas ei lasknud Põhjarinde väeosi linna siseneda. Nähes olukorra lootusetust, lõpetas ka Petrogradi sõjaväeringkonna ülem Sergei Habanov vastupanu ja võim läks linnas nõukogudele ning Riigiduumas moodustatud Riigiduuma Ajutisele Komiteele, mille ülesanne oli pealinnas korra tagamine. Bolsevikud ja vasakesseerid moodustasid Petrogradis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning tekkis pool aastat kestnud Kaksikvõim Venemaal 1917. aastal. Samal päeval läks mässuliste poole üle ka Volõõnia polk. Talle järgnesid kaardiväe Semjonovski polk, kaardiväe Leedu polk ja isegi Vene kaardiväe vanim, Preobrazenski polk. Keisri oli reetnud tema enda kaardivägi, kokku 25 000 meest. Mogiljovist sõjavägede peastaabist erirongiga Petrogradi poole teele asunud asunud keiser suundus läbi Tsarskoje Selo Petrogradi suunas, kuid ööl vastu 13
Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetav võim. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, koalitsioonivalitsus oli võimul, parteidevahelised tülid, tööpuudus riigis ning millest tekkisid rahutused ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla
Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon · 1917. a mässust puhkes reveolutsioon, mille käigus loobus vene tsaar Nikolai II oma kroonist- võimule tuli Ajutine Valitus · 2. märtril algas Tallinna tehastes streik · vabastati vangid · rüüstati asutusi, kohtuid, politseid · määrati uus kindralkuberner-Jaan Poska · tegevusse astus miilits · Tekkis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu(TSSN) Autonoomia · Eesti rahvuslased ootasid sobivat hetke oma reformide teostamiseks · eesmärk-saavutada autonoomia Venemaa koosseisus · Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valituse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta- Liivimaa ja eestimaa kubermangud liideti kokku, eesotsas Ajutise Valitsuse komissaar Soodsad olukorrad maa iseseisvumiseks · ühtne kubermang
tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades. Aristokraatia - kreeka k „parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu. Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Türannia - võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest. heloot - kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselani- kud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut
Eesti iseseisvusaastatel on Haanja valla alla kuulunud ka praeguse Rõuge valla idaosa, mis nõukogude aastate algul kandis Koke külanõukogu nime. 1925. aastal oli praeguse valla territooriumil 3 valda Haanja, Rogosi, Vana-Laitsna ja osa 1937. aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani 7 klassilise kooli internaadihoone, veel varasemalt kirikupapi elamu. Valla staatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992
ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Veretöö toimus 16. oktoobril ning selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli 200. Päev pärast Tallinna tragöödiat kirjutas Nikolai ll alla 17. oktoobri manifestile. Asutatakse esimesed poliitilised parteid – Balti Konstitutsioonipartei, Eesti Konstitutsioonilis-demokraatlik erakond ja Rahvameelne Eduerakond. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Sisuliselt olid peaaegu kõik eesti erakonnastunud või erakonnastumata poliitilised voolud ja liikumised valitsusega opositsioonis. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi. 17. oktoobri manifestile järgnenud vabadusepäevad jõudsid haripunkti detsembri algul. Paljudes kohtades mingi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, looda relvastatud salku. 12
Oliver Saare Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. Kõige alus on siiski rahvas, kes on riigi elanikud. Nad on kodanikud ja neil on oma arvamus. Eesti on vabariik, sellega kaasneb seadused, et võim on avalik, eraelu vabadus ja võim pole ühe isikukäes. Kõik on Eesti riigis võrdsed seaduste ees ja kõigil on omad õigused. Selle tõttu saavad nad endi seast valida saadikud, kui tegu on parlamentaalse riigikorraga. Eestis toimuvad valimised iga nelja aasta tagant, kus rahvas valib saadikud,
Demokraatia levik 12. klass Demokraatia (demos+kratos) rahvavõim · poliitiline kord, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, · eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused · Demokraatlik riigikord pärit antiik-Kreekast. Alusepanija Kleisthenes (6.-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%). · Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku
Parlamentaarne riik, palju parteisid. Nt Eesti : Valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb President valitsuse moodustamise ettepaneku valimiste võitnud erakonna peale. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. Valitsuse moodustamise üldine põhimõte: et valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Et ei hakkaks olema mingeid lahkarvamusi. (nt valitsuse esitatus seaduseelnõusid maha hääletades) Eestile on omane Koalitsioonivalitsus, vähemusvalitsus. EESTI VALITSUSE STRUKTUUR. *peaminister- juhib ja esindab valitsust *Ministrid- juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel välja määrusi ja käskkirju. (erinevad ministrid , haridus jne)
põhimõttelisi otsuseid. Kuid just see asjaolu sai talle saatuslikuks. Nii näiteks ei lõpetanud Ajutine Valitsus sõda Saksamaaga, milles paljud venelased nägid majanduskaose peamist põhjust. Poliitikud arvasid, et neil lihtsal pole piisavalt volitusi taolise tähtsa otsuse tegemiseks. Teatud mõttes oli neil ka õigus Ajutist Valitsust polnud ju keegi valinud. Pealegi vajas valitsus Petrogradi nõukogu toetust. Tegemist oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga, mis tekkis veebruarirevolutsiooni käigus ja mille käes oli reaalne jõud armee. Kõne all olev võimuorgan toetus pealinna töölisklassile. Venemaal oli väga suur varanduslik ebavõrdsus ligi 4/5 riigi elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid vaesuses ja vaid vähesed neist oskasid lugeda ja kirjutada. Enamik suurlinnade töölistest elas agulites.Nõukogudes hakkas enamlaste
õigusemõistmine. Spiiker on parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Alalised komisjonid on paralamendi osad, mis on keskendunud erinevatele valitsemisaladele.Ajutis ed komisjonid on loodud erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks. Koalitsioon on parlamendi erakonnad, kes moodustavad valitsuse. Opositsioon on parlamendi erakonnad, kes ei moodusta valitsust ja on enamuselt koalitsiooniga erinevatel seisukohtadel. Fraktsioon on erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis või volikogus.Lobism on katse mõjutada poliitikuid isiklikke kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Sinna alla käib koalitsioonide ja fraktsioonide töö.Ombudsman ehk õigusvahemees- Huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja –isikutega Õiguskantsler- Teostab järelvalvet õigusaktide üle Riigikotrolör- riigi vara säilimise, selle otstarbeka ja säästliku kasutamise kontrolli korraldamine, riigikontrolli struktuuri määramine ja tegevuse
annaabi.ee 
