14) Miks on õhk niiske, mida näitab absoluutne õhuniiskus? (lk 17) – Õhk on niiske, sest õhus on veeauru ehk õhuniiskust. Absoluutne õhuniiskus näitab mitu grammi on õhus niiskust. 15) Mida nimetatakse küllastunud õhuniiskuseks (lk 18)? – Küllastunud õhuniiskus on õhu maksimum veesisaldus. 16) Mida näitab suhteline (relatiivne) õhuniiskus (lk 19)? – Suhteline õhuniiskus näitab seda mitu protsenti moodustab tegelik õhuniiskus maksimaalsest õhuniiskusest. 17) Milline on soovituslik õhuniiskus eluruumides, mida need arvud tähendavad (lk 19)? – 60-70%, mis tähendab, et veeauru sisaldus õhus moodustaks maksimum võimalikust 60-70% 18) Millal on õhu suhteline (relatiivne) niiskus 100%? – Õhk ei saa olla niiskem, see on maksimum. 19) Mis on kastepunkt (lk20)? – Temperatuuri langedes veeauru mahutuvus õhus väheneb, sellepärast peab temperatuuri langedes osa veeauru õhust välja sadestuma –
Tahkumise & sulamise ajal aine temp. ei muutu. SULAMISSOOJUSeks nim. massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Tähis: Ühik: 1 J/kg Valem: = Q/m II AURUMINE & KONDENSEERUMINE KONDENSEERUMINE on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurumine toimub igal temp. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temp., ainest, õhuniiskusest. Aurumisel vedelik jahtub. AURUMISSOOJUSeks nim. soojushulka, mille peab andma kindlal temp. oleva aine massiühikule, et muuta see samal temp. auruks. Tähis: L Ühik: 1 J/kg Valem: L = Q/m Tahkete ainete aurumist nim. AUBLIMATSIOONiks. Keemisel toimub vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses. LISA VALEMID Q = m / cmt m = Q/(ct)
Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass. = Q/m ( lambda ) ühik on 1 J / kg. Sulamissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumine/kondenseerumine. Kondenseerumine on õhus oleva nähtamatu auru ühinemine väikesteks nähtavateks piiskadeks. Nähtust kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks , nimetatakse aurumiseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedelikutemperatuurist, ainest, Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule , et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks . Aurustumissoojus = aine aurustumiseks vajalik soojushulk / aine mass. L=Q/m Ühik on 1 J / kg. Keemissoojuseks nimetatakse vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril. Sublimeerumiseks nimetatakse tahkete ainete aurumist. Keemine .
Rõhk vedelikes ja gaasides Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem on vedeliku tihedus, seda suurem osa areomeetrist ulatub vedelikust välja. Archimedese seadus: vedeliku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui üle...
Tervisliku toitumise põhimõtted Toit ja toitumine on faktorid, mis mõjutavad treeningu efektiivsust ja sportliku saavutusvõimet. Toit peab rahuldama järgmised vajadused: · Energiavajadus · Uute rakkude loomine nn ehitusmaterjal · Organismi talitluses olulist rolli omavad ained, millel ei ole otsest energeetilist ega ehituslikku rolli vitamiinid, mineraalained · Organismi vedelikutasakaalu säilitamine Ainevahetuse põhikäive On vajalik elu alalhoidmiseks eluprotsessideks täielikuks passiivses seisundis. Sõltub: · Soost · Vanusest · Keha kaalust ja pikkusest e pindalast · Keha koostises Kõige olulisemad on valgud, neid pidevalt lammutatakse ja sünteesitakse. Täiskasvanu vajab valke 0,8 1,0 g/kg kohta; sportlastel 1,2 1,7. Need on eriti olulised kiirus ja jõualade arendamiseks, ainsaks aineks ei ole valk. Inimene vajab palju erinevaid ühendeid, mis osalevad aineva...
uuesti sademeteks. Miks udu on suurlinnas tavalisem kui väikelinnas? Sest suurlinnas on rohkem tehispinda, mille pealt vesi ei imendu maapinda vaid aurustub. Suurlinna tänavatel on temperatuur kõrgem, kuna seal on rohkem liikumist, majad õhkavad sooja ja puudub tuul, ning vesi aurustub. Linna piiril muutub õhk jahedamaks, ning aurustunud õhk muutub vesisemaks ehk tekib udu. Kuidas on ilmaelemendid omavahel seotud? Need kõik mõjutavad üksteist – õhuniiskusest tekivad sademed, vesi aurustub päikesekiirguse mõjul jne.
Sulamissoojuseks nimetatakse aine sulamiseks kuluvat soojushulka, mis näitab kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Mis on sulamistemperatuur? Temperatuur, mille juures aine sulab. Aurumine ja kondenseerumine Mille poolest udu erineb veeaurust? Udu on väga väikeste veepiskade kogum. Veearus on nähtamatu, puutub kokku jahedama õhuga ja jahtub. Jahtumisel koguneb osa veearusut piiskadesse ehk kondenseerub. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Õhu liikmisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist. Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur? Kuna aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed, siis jäävad vedelikku alles aeglasemad ningi keskmine osakeste kiirus väheneb. Mis on aurustamissoojus? Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Aurustamissoojus= aine aurustumiseks vajalik soojus:aine mass ehk L=Q:m Mida näitab aurustamissoojus?
Õiepungade moodustumisel on soovitav hoida 15-20 kraadises soojuses; peale õitsemist 6-8 nädalat 10-12 kraadises ruumis (kuid valges). Märtsist algab teine kasvuperiood ning siis tuleks hoida teda taas jahedamas. Juulist võib temperatuur tõusta 18-20 kraadini. Pärast õitsemist on soovitav anda 6-8 nädalat puhkust ja kasta harvemini. Jälgida tuleks, et võrsed ei hakkaks närbuma. Märtsist võib kastmist suurendada ühele korrale nädalas (sõltuvalt õhuniiskusest isegi harvemini). Juulis tuleks taas kastmisel puhkust anda. Alates septembrist tuleb taime jälle tihedamalt kastma hakata. Täielikult pole soovitav pinda lasta läbi kuivada. Peale kastmist potti jäänud vesi tuleks ära võtta. Kui ruum on soojem, võib õhuniiskuse säilitamiseks piserdada veega. Poti võib panna põhjasuunda avanevale aknalauale, kus jõulukaktus saab piisavalt valgust, kuid samas on kaitstud ereda lõunapäikese eest
Keily Türnpu 11b Uurimustöö plaan Kas saiade hallitamise kiirus sõltub temperatuurist? Uurimusobjekt: saiad Muutuja: temperatuur Taustinfo: Sai on puhtast nisujahust valmistatud ja pärmi abil kergitatud taignast küpsetatud, reeglina pätsikujuline pagaritoode. Kuidas reageerib sai temperatuurile, niiskusele ja päikesevalgusele? On tõestatud ka see, et sai hallitab suvel kiiremini kui talvel. Näiteks: Kui Tallinna peenleib jätta 25º kuumuse kätte, hakkab sellel hallitus tekkima 5 päeval. Hüpotees: Saiad hakkavad kiiremini hallitama soojemas kohas kui külmas kohas. Saiade puhul oleneb ka see, kui suur on õhuniiskus toas ja kas saiakott on avatud või mitte. Hüpoteesi kontrollimise osa Meetodi kirjeldus: Tegemist on katsega. Katseob...
Füüsika ja muusika Kokkuvõte Heli Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Inimene kuuleb heli vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz Kindla helikõrgusega heli tekitamiseks kasutatakse heliharki Heli levimine Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas Heli levimise kiirus sõltub õhutemperatuurist, õhuniiskusest ja õhurõhust Heli levimise kiirus õhus on 330 m/s Heli levimise kiirus vees on üle nelja korra suurem kui õhus, 1450 m/s Heliallikas tekitab laineid, mis jõuavad meie kõrvadeni. Heli peegeldumine Suurtes ruumides, näiteks kirikutes, esineb kõnelemisel eriline heli, järelkõla. See tekib põhiheli ja peegeldunud heli liitmisel Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes sedavõrd, et kuuleme kahte
tilgub mahl ööpäeva jooksul suhkrukuubikule ning muudab selle värvi. Kuusteist kuubikut ja kuusteist päeva. Algne puhas, isegi steriilne valge kuubik muutub punaseks, kollaseks, lillaks. Kurt Fleckenstein on oma projekti väga hoolikalt läbi mõelnud: selle iga valmimissamm on ammu ja üksikasjalikult kirja pandud. Selles lööb välja Kurt Fleckensteini linna-, maastiku-, ruumiplaneerijaharidus. Ja samas on ta jätnud juhusele kaasamängimise osa: suhkrukonsistents oleneb õhuniiskusest ja-temperatuurist, mahla tilkumine elektrivoolust jne. Kurt Fleckenstein ei ole jumalik looja, ta on protsessialgataja, -käivitaja, ka -lõpetaja. Miks ikkagi suhkur? Võib ju kriitiliselt väita, et on kuritegelik kasutada neli tonni suhkrut kunstiprojektiks, kui maailmas inimesed nälgivad. Samas on suhkrutarbimine ning ka ülekaalulisus arenenud Lääne ühiskonnas viimasel ajal tublisti kasvanud. Minu arvamus Käisin 17. detsembril 2010 Kunstihoone Galeriis vaatamas mainitud näitust
kohta. Kastmine. Pehme veega mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt, suvel siiski tihedamini (2 korda kuus). Vältida ülekastmist, sest on tundlik liigse niiskuse suhtes. Mulla liiga märjana hoidmine võib viia juurte vigastamiseni. Keskküttega ruumis tuleks taime aeg ajalt piserdada. Õitsemine. Kodustes tingimustes ei ole teda lihtne õitsema saada, kuna tihti jääb puudu õhuniiskusest. Paljundamine. Paljundada saab külgharudega, ladvapistikutega või tüvelõikudega Kahjurid ja haigused Lehetäi, kilptäi, villtäi ja kedriklest. Juuretäi tõrjeks võib juuri ümberistutamise ajal tupsutada piiritusega või kasutada putukatõrjevahendit Fastac jälgides sealtoodud juhiseid.
Kui nüüd tuleb külm ilm, siis vesi pragudes jäätub ja hakkab selle käigus paisuma. Sellepärast tekivadki asfaldikahjustused. 8. Mis on kondenseerumine? Kuidas tekib udu? Kondenseerumine on aine muutus gaasilisest olekust vedelikuks. Päeval päike soojendab maa soojaks. Õhtul, kui päike loojub läheb õhk külmaks. Soe õhk hakkab maa pealt auruma ja saab kokku külma õhuga. 9. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Miks? Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest, õhu liikumisest, ainest. Veest kiiremini aurustub bensiin, piiritus. Aeglasemalt õli ja elavhõbe. 10. Mida nim. aurumiseks? Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nim. aurumiseks. 11. Kirjelda aurumist. · Vedeliku osakesed väljuvad vedelikust. · väljuda saavad: 1) pinnakihis või seal lähedal olevad osakesed; 2) osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole; 3) osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem.
Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks Samal temperatuuril toimub ka antud aine tahkumine Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamisoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või kui suur soojushulk eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. Valemid: Aurumine ja kondendseerumine Aurumise kiirus sõltub: 1) õhu liikumise kiirusest 2) õhuniiskusest 3) vedeliku temperatuurist 4) ainest Aurustumisel vedelik jahtub. Aurustumissoojus on soojushul, mille peab andma kindlale hulgale massiühikule, et muuta see aina sama temperatuuriga auruks. Aurustumissoojus näitab, kui palju energiat kulub 1kg aine aurustamiseks Valemid: Keemine Vesi keeb kindlal temperatuuril. Keemise iseloomulik tunnus on mulin. Keemistemperatuur sõltub rõhust vedeliku pinna kohal. Aatomi ehitus
samal temperatuuril küllastunud veeauru rõhu suhet protsentides. Kastepunktiks nimetatakse sellist temperatuuri mille juures õhus leiduv veeaur muutub küllastunud auruks. Mõõdetakse psühromeetriga. Psühromeetrit kasutatakse relatiivse niiskuse määramiseks. Psühromeetril on kaks termomeetrit (kuiv ja märg). Kuiv termomeeter näitab toa temperatuuri ja märg termomeeter näitab iseenda temperatuuri. Märja termomeetri näit sõltub õhuniiskusest. Mida kuivem on õhk seda kiiremini toimub aurustumine märjalt termomeetrilt ja seda madalam on tema näit. Küllastunud auruks nimetatakse sellist auru, mis on tasakaalus oma vedelikuga. See tasakaal on liikuv e dünaamiline. See tähenab, et ühes ajaühikus lahkub vedelikust sama palju molekule kui aurust tagasi pöördub. Küllastunud auru rõhk temp. kasvab kahel põhjusel 1)suureneb auru molekulide kontsentratsioon(tihedus) 2)Molekulid hakkavad kiiremini liikuma.
Referaat Aine agregaatolek (tahke, vedel, gaasiline) Õpilane: Õpetaja: Klass: Aine agregaatolek on aine olekuvorm, mille määrab soojusliikumise laad.Kui välistingimused muutuvad (rõhk, temperatuur, ruumala) siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teisele. Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks ve...
ümbritsevale õhule sama hulga soojust, mis kulus tema aurustamiseks aluspinnal. Madalrõhkkondade keskmed on "korstnad" atmosfääris, kus toimub intensiivne soojuse ja niiskuse ülekanne troposfääri ülakihtidesse. Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus, et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid kordades suuremad kui niiskes troopikametsas - erinevus tuleneb peamiselt õhuniiskusest, millele lisandub metsa enda soojust ekraneeriv mõju. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4), mille kontsentratsioonid atmosfäärid on tunduvalt püsivamad ja ühtlasemalt jaotunud. Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad
Tärpentini-linaõli Sisaldab linaõli ja männitärpentini Värvus läbipaistev Kasutuskohad -Uksed, aknaraamid, aiamööbel, väärispuidust tooted , termiliselt töödeldud puit, palkmajade abiruumid. · Kuivamisaeg 1-5 ööpäeva sõltuvalt materjalist ja viimistlus viisist, õhutemperatuurist, õhuniiskusest. Männitõrv Saadakse vaigurikastest männikändudest ja tüvede alumistest osadest. Sobib paatide,paadisildade, sadamakaide, puitmajade, laast-, kimm-, laudkatustele ja hoonete seintele, köite, hööveldamata puitpindade tõrvamiseks ja tõrvaõlide, tõrvavärvi valmistamiseks. Ei kuiva, vaid imendub puitu Hele ja tume tõrvaõli Sisaldab linaõli, tõrva ja männitärpentini ning looduslikku vaiku. Kasutuskohad- Puitkatused, paadid ja sadamakaid, palkmajad,
Kordamine geograafia tööks 1. Nimeta atmosfääri osad ja kihtide iseloomutus! · Troposfäär- kujuneb ilm ka kliima, tihe ja niiske, temperatuur langeb · Stratosfäär- seal paikneb suur osa osoonist, see neelab peaaegu kogu kahjuliku UV kiirguse, õhk soojeneb · Mesosfäär- õhk on tihe, ei neela soojust, kõige külmem kiht · Termosfäär- õhk väga hõre, neelab põikese ultraveolett kiirgus, kiirgus soojeneb · Eksosfäär- seal on väga kuum, väga, väga hõre 2. Atmosfääri koostis! · N2- 78% · O2- 20,9% · Ar- 0,93% · CO2- 0,0375% 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris! 4. Mis on albeedo? Albeedo- on peegeldunud kiirgus. Albeedo iseloomustab tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. 5. Nimeta atmosfääris olevad keskkonnaprobleemid! (Põhjus, tagajärg, lahendus) 1. Osooniaugud - Põhjus: peamisteks osooni lagundavateks ainetek...
Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja üherakulistel vetikatel. Tallus Organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Pleurokokk Üherakuline rohevetikas on kohastunud eluks õhu käes. Tema Rakud on ümarad ja paksu kestaga, mis kaitseb neid kuivamise eest. Moodustub puutüvedel, kivimüüridel jm rohelise kirme. Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, Vees ta hukkub. Sama suur kui klorella( 8-14 um). Paljuneb pooldudes. Klorella Üherakuline rohevetikas. Erinevalt koppvetikast puuduvad tal viburid. Kasvab nt märjal maapinnal, Veekogudes ja elab samblike talluses sümbioosis seentega. Paljuneb eostega ja on koppvetikast väiksem(2-15 um). Koppvetikas elab väikestes veekogudes, isegi lompides. Tema munakujulise keha (15-30 um) eesmises osas on kaks viburit ja punane silmtäpp
· Elab samblike talluses · Elab sümbioosis alamate selgrootutega (vesikelluke, hüdra). · Paljuneb ainult eostega (Kasvatades sobivates tingimustes, paljunevad rakud 1-2 korda ööpäevas. Üks isend või 24 h-ga anda üle paarisaja järglase. Sellepärast muutub puhas vesi äkki roheliseks.) Pleurokokk · On kohastunud eluks õhu käes. · Elab puutüvedel, kivimüüridel, moodustades rohelise kirme. · Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub. · Umbes sama suur kui klorella. · Suurus sõltub raku vanusest ja keskkonnatingimustest. · Kujult on selle rakud ümarad, paksu tselluloosse kestaga (kaitseb kuivamise eest). · Paljuneb ainult pooldudes e. vegetatiivselt (Aprillikuus, kui puud pole veel lehtinud, lähevad tüved roheliseks, st., et pleurokokid paljunevad intensiivselt. Kerasviburlane · Elab koloonias, mis on umbes nööpnõela suurune st. palja silmaga nähtav.
aktiivsuse juures. Rahuolekus alasti inimesele on optimaalne õhutemperatuur 28...30 °C, kerges rõivas inimese jaoks 22...25 °C, tavalises rõivas (ülerõivasteta) kerget tööd tegeva inimese jaoks 18...20 °C. Mida raskem on kehaline tegevus, seda madalam on optimaalne õhutemperatuur. Õhutemperatuuri mõju organismi ja keskkonna soojusvahetusele sõltub veel ka kiirgussoojusvahetusest ümbritseva keskkonnaga, õhuniiskusest ja õhu liikumisest [2]. Õhuniiskus Meid ümbritsev õhk on gaaside segu, mille maalähedane koostis mahuprotsentides on esitatud tabelis 1.3. Õhu olulisemad komponendid elusorganismidele on niiskus, hapnik ja süsinikdioksiid. Inimene vajab rahulikus olekus 300 l hapnikku ööpäevas, kehalise töö korral suureneb hapnikuvajadus 10...15 korda. Seejuures hingatakse välja süsinikdioksiidi (CO 2). Eluruumis ei võiks CO2 olla rohkem kui 0,1% mahu järgi. Süsinikdioksiidi sisaldus inimese
Co2O3 tekib Co(NO3)2 lagunemisel. Koobalt (III) oksiidi reageerimisel hapetega tekivad Co(II) soolad. Co2O3+6HCl = 2CoCl2+Cl2+3H2O. Co2O3 on tugev oksüdeerija. Co(OH)2 saadakse Co(II) soolade reageerimisel leelistega. Roosa värvusega Co(OH)2 oksüdeerub õhus aeglaselt, kiiresti aga oksüdeerijate mõjul. 2Co(OH)2+NaClO+H2O = 2Co(OH)3+NaCl. CoCl2 esineb tavaliselt kristallhüdraadina CoCl26H2o. Osaliselt veetustuvad kristallid juba toatemperatuuril sõltuvalt õhuniiskusest. Olenevalt kristallveeteguri arvväärtusest on kristallhüdraadi värvus erinev (n=4- punane; n=2- rooskaslilla; n=1,5- tumelilla; n=1- sinililla; n=0-helesinine, milles n=kristallveetegur). CoCl2 lahusega immutatud paberit saab kasutada hügromeetrina. Co2(Co)8 koobaltkarbonüül tekib kõrgrõhul ja temperatuuril CoCo3 ja Co reageerimisel. Ühendis Co2(Co)8 on Co o.-a. 0. koobaltile on iseloomulikud Co(III)- kompleksühendid:
sulamistemperatuuril. Jää sulamissoojus on 3.4x10J/kg, see tähendab et ühe kilogramm jää sulatamiseks sulamistemperatuuril on talle vaja anda soojust 3.4x10J Aurumine ja Kondenseerumine 1. Aurumine on protsess, mille käigus vedelikuosad väljuvad vedelikust ümbritsevasse keskkonda. 2. Aurumine toimub igal temperatuuril. Kõige intensiivsem aurumine toimub keemistemperatuuril. 3. Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuliikumisest ja õhuniiskusest. 4. Kui vedelikust väljuvate osade arv on võrdne tagasitulevatega on tegemist küllastunud aurumisega. · Kondenseerumise korral tulevad vedelikuosad vedelikku tagasi. · Kondenseerumisel vedeliku temperatuur tõuseb Soojushulga arvutamine aurumisel ja kondenseerumisel Q=+Lm Q-soojushulk J +L-aurustamissoojus J/kg m-mass kg Aurustamisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja anda ühe massi ühiku aine aurustamiseks kindlal temperatuuril.
massiga aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. 24.Jää sulamissoojus on 3.4 * 10 (5) J / kg, st et 1 kg jää sulatamiseks sulamistemperatuuril kulub soojust 3.4*10(5) J 25.Aurumine on nähtus, mille korral aine muutub gaasiliseks. Kondenseerumine on nähtus, kus gaas muutub vedelikuks. Aurumine toimub igal temperatuuril, ka tahked ained auruvad, aurumisel keha temperatuur langeb. Aurumise kiirus sõltub keha temperatuurist, ainest, õhuniiskusest ja õhu liikumisest. 26. Soojushulga arvutamine aurumisel ja kondenseerumisel Q=+-LM L= aurustumissoojus J / kg 27.Aurustumissoojuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja ühikulise massiga aine aurustamiseks jääval (kindlal) temperatuuril. 28.Vee aurustumissoojus on 2.3*10(6) J/kg, st et 1kg v ee aurustamiseks keemistemperatuuril tuleb talle anda soojust 2.3*10(6) J. 29.Kütteväärtuseks nim
p P= 0 * 100% P= p0 *100% 16)Mis on kastepunkt? Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, mille juures õhus leiduv veeaur muutub küllastunud veeauruks. 17)Kuidas ja milleks kasutatakse psühromeetrit? Psühromeetrit kasutatakse relatiivse niiskuse määramiseks. Tal on kaks termomeetrit. Üks kui, teine märg. Kuiv termomeeter näitab toatemperatuuri. Märg termomeeter näitab iseenda temperatuuri. Selle näit sõltub õhuniiskusest. Mida kuivem õhk, seda kiirem aurustumine märjalt termomeeetrilt ja seda madal näit. 18)Millist auru nimetatakse küllastunud auruks? Küllastunud auruks nimetatakse niisugust auru, mis on tasakaalus oma vedelikuga. See tasakaal on liikuv ehk dünaamiline. St. Ühes ajaühikus lahkub vedelikust samapalju molekule kui aurust tagasi pöördub. 19)Kuidas sõltub küllastunud auru rõhk temperatuurist + graafik? Küllastunud auru rõhk temperatuuri tõstmisel kasvab kahel põhjusel:
Elektrivoolu toime inimesele 1. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame ja peaaju ning närvide ülekuumenemises 2. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises 3. Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel Kohalik elektritraumad Üldised elektrilöök Elektritraumad: · Põletused · Naha metalliseerumine · Elektrimärgid · Silmade kahjustused · Südame kahjustused · Mehaanilised kahjustused Elektrilöök: · 1. Aste lihaskrambid ilma teadvuse kaotuseta · 2. Aste lihaskrambid teadvuse kaotusega · 3. Aste teadvuse kaoutus ja hingamise halvatus või südame fibilatsioom · 4. Aste - kliiniline surm Millest oleneb elektrikahjustus: · Inimese keha läbivast voolutugevusest · Mõju ajast · Voolu liigist ...
näiteks kindla kuju puudumine, mida tahkistel ei esine. SOOJUSLIIKUMINE – molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine mistahes olekus. SULAMISSOOJUS – ainekoguse sulatamiseks kuluv soojushulk. ABSOLUUTNE ÕHUNIISKUS – ehk veeauru tihedus näitab kui kuupmeetris õhus sisalduva vee massi. SUHTELINE ÕHUNIISKUS – näitab kui suure osa (protsentides) moodustab absoluutne õhuniiskus võimalikust õhuniiskusest. KASTEPUNKT – temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. HÜGROMEETER – õhuniiskuse mõõdik. PINDPINEVUS – vedeliku ja gaasi piirpinna omadustega seonduvad nähtused, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus. PINDPINEVUSJÕUD – pinge, mis tekib vedeliku pinnakihis, kui väljaspool on gaas mille minnakihis on vähem molekule. MÄRGAMINE – nähtus, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub.
osoonikahjustused vähendavad taimede süsinikdioksiidi tarbimist, suurendades seeläbi süsinikdioksiidi kontsentratsiooni atmosfääris. Madalrõhkkondade keskmed on "korstnad" atmosfääris, kus toimub intensiivne soojuse ja niiskuse ülekanne troposfääri ülakihtidesse. Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus, et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid kordades suuremad kui niiskes troopikametsas - erinevus tuleneb peamiselt õhuniiskusest, millele lisandub metsa enda soojust ekraneeriv mõju. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4), mille kontsentratsioonid atmosfäärid on tunduvalt püsivamad ja ühtlasemalt jaotunud. Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad
materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest keskkonnatingimustest – temperatuur, suhteline õhuniiskusest ja materjali niiskussisaldusest. 1. MIS ON HALLITUSSEEN JA KUS VÕIB TEDA LEIDA? Hallitusseened on mikroseened, mis moodustavad kolooniaid, mida inimsilm eristab täpikestena või ühtlaselt jaotatud tumeda kihina. Hallitusseente kasvu põhjustavad: niiske keskkond, soe temperatuur ja orgaanilised ained. Seega ei saagi näha mikro- ehk hallitusseeni ühekaupa, vaid alles siis, kui seened on koondunud kolooniaks. Mõnikord jäävad ka
GYPROC TÄITE- JA VIIMISTLUSPAHTLID............................................ LK.1 SILER 4 KIPSPLAADI PAHTEL................................................................ LK.2-3 PAHTLITE VÕRDLEMINE......................................................... LK.4 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................ LK.5 PAHTELDAMINE..........................................................................LK6 REKLAAMLEHED(6 lehte).......................................................... LK.7-12 LK.6 Kui pahtlit ostma minna, tuleks teha kindlaks pinna suurus ja valida vastav pahtel või segu. · Aluspahtel: konarused ja augud. Selle abil teha sein sirgemaks. · Viimistluspahtli kasutamisel peaks lõpptulemus olema tasane pind, mida võib värvida. Viimistluspahtlit tuleb kasutada siis, kui pinnas on mõ...
sooritamiseks. Tähis: T Mõõtühik: s o Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust f = 1 / T. Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Mõõtühik: 1Hz Valem: f = 1 / T o Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. o Heli levimise kiirus õhus on 340 m/s. Heli kiirus õhus sõltub õhu temperatuurist, õhuniiskusest ja õhurõhust. o Mida suurem on heliallika võnkesagedus, seda kõrgemat heli see tekitab.
tundlikkusest. Seeneeoste sissehingamine võib põhjustada allergiat, infektsiooni, ärritusnähte ja toksikoosi. Hallitusega korteris on riskigrupiks väikelapsed ja vanurid, hingamissüsteemi haigusi põdevad ja puuduliku immuunsüsteemiga inimesed. Hallitusseente kasvamiseks sobivad tingimused on üsna tavalised: õhuniiskus üle 70%, materjaliniiskus 20150%, 0 kuni +55 soojakraadi ja happesuse tase ehk pH 56. Vaba vee olemasolu pole vajalik, piisab ka kõrgest õhuniiskusest, et tekiks hallitus. Niisiis kasvab hallitusseeni igal pool, kus on selleks orgaanilist toitu, vett ja sobiv temperatuur. Paljud ehitusmaterjalid nagu näiteks liimid, polümeerid või tselluloosi sisaldavad materjalid sisaldavad ka hallitusseentele vajalikke toitaineid. Hallitusele sobivaks pinnaseks on pidevalt märguv sein, torude lekkekohad, vee läbijooksukohad katusel, pidev lillemulla ülekastmine, märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp ja kipsplaadid.
Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. · Aine agrekaatoleku muutused Sulamissoojuseks nimetatakse massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumiseks nimetatakse nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest ning ainest. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. 4. Elektriõpetus · Elektrilaeng ja elektriline vastastikmõju Elektriseeritud kehadeks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis 1 C.
Seeneeoste sissehingamine võib põhjustada allergiat, infektsiooni, ärritusnähte ja toksikoosi. Hallitusega korteris on riskigrupiks väikelapsed ja vanurid, hingamissüsteemi haigusi põdevad ja puuduliku immuunsüsteemiga inimesed. Hallitusseente kasvamiseks sobivad tingimused on üsna tavalised: õhuniiskus üle 70%, materjaliniiskus 20–150%, 0 kuni +55 soojakraadi ja happesuse tase ehk pH 5–6. Vaba vee olemasolu pole vajalik, piisab ka kõrgest õhuniiskusest, et tekiks hallitus. Niisiis kasvab hallitusseeni igal pool, kus on selleks orgaanilist toitu, vett ja sobiv temperatuur. Paljud ehitusmaterjalid – nagu näiteks liimid, polümeerid või tselluloosi sisaldavad materjalid – sisaldavad ka hallitusseentele vajalikke toitaineid. Hallitusele sobivaks pinnaseks on pidevalt märguv sein, torude lekkekohad, vee läbijooksukohad katusel, pidev lillemulla ülekastmine, märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp ja kipsplaadid
Vabaneb soojushulk, mis on võrdeline sulamiseks kulunud soojushulgaga. Temperatuur ei muutu. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus näirab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Tahkumisel ruumala väheneb, jääl suureneb. Tihedus väheneb. =Q/m Q = m 10 ) aurumine ja kondenseerumine Aur muutub veeks kondenseerumine. Vesi muutub auruks aurumine. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist, ainest. Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. Aurustumissoojus keemistemperatuuril on keemissoojus. Kondenseerumisel vabaneb soojushulk, aurumisel neeldub. Tahkete ainete aurumine sublimeerumine. L=Q/m Q = Lm
tundlikkusest. Seeneeoste sissehingamine võib põhjustada allergiat, infektsiooni, ärritusnähte ja toksikoosi. Hallitusega korteris on riskigrupiks väikelapsed ja vanurid, hingamissüsteemi haigusi põdevad ja puuduliku immuunsüsteemiga inimesed. Hallitusseente kasvamiseks sobivad tingimused on üsna tavalised: õhuniiskus üle 70%, materjaliniiskus 20–150%, 0 kuni +55 soojakraadi ja happesuse tase ehk pH 5–6. Vaba vee olemasolu pole vajalik, piisab ka kõrgest õhuniiskusest, et tekiks hallitus. Niisiis kasvab hallitusseeni igal pool, kus on selleks orgaanilist toitu, vett ja sobiv temperatuur. Paljud ehitusmaterjalid – nagu näiteks liimid, polümeerid või tselluloosi sisaldavad materjalid – sisaldavad ka hallitusseentele vajalikke toitaineid. Hallitusele sobivaks pinnaseks on pidevalt märguv sein, torude lekkekohad, vee läbijooksukohad katusel, pidev lillemulla ülekastmine, märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp ja kipsplaadid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 6 2020/2021 Puidu katsetamine Rühm: 20. November 2020 1 Sisukord 1.Töö eesmärk ................................................................................................................................. 3 2.Kasutatud materjalid .................................................................................................................... 3 3.Kasutatud vahendid ...................................................................................................................... 3 4.Katse metoodika........................................................................................................................... 3 4.1.Tiheduse määramine ........................................................................................................
· Mehhaniseerimata (käsitöö), · Osaliselt mehhaniseeritud (rootor või elevaator tüüpi võtturiga), · Kompleksselt mehhaniseeritud (kombain). Kartuli säilitamine · Säilitusperiood jaotatakse neljas erinevaks osaks: 1.Raviperiood 2.Jahutusperiood 3.Säilitusperiood 4.Tarbimiseks ettevalmistamise periood. Raviperiood · Toimub mugulate vigastatud kohtade kinni kasvamine (armistumine). · Kestab 1-2 nädalat, mis sõltub temperatuurist ning õhuniiskusest. Kõrgemal temp. toimub see protsess kiiremini (20 kraadi juures 14 päeva, 10 kraadil juba 30 päeva). Optimaalne õhuniiskus 90-95%. Jahutusperiood · Kartulihoidla temperatuur viiakse järk- järgult säilitamiseks vajaliku temperatuurini. Temperatuuri langus võib ööpäevas olla 0.5-10C. Õhuniiskus 80-90 (95 ) %. Säilitusperiood · Hoidlas suhteline õhuniiskus 85-90 (95) %. · Säilitustemperatuur: · Varajased ja keskvalmivad 3-40C,
Ehitusfüüsika ex. küsimused ja vastused 2007. 1) Millised faktorid määravad ruumi soojusolukorra? 1) õhu temp- tõhk ( liiga kõrgel või madalal temp võivad tekkida tervisehäired). 2) Piirete temp- tpiire (Toperatiivne= (Tõhk+TPiire)/2 ). 3) õhu liikumise kiirus-võhk. 4) õhu niiskus- õhk. (talv 45...25%; suvi 30...70%). 5) füüsiline aktiivsus (Met) (uni-0,8; audit.töö-1; sörk- 5,8). 6) rõivaste soojapidavus (Clo), (trikoo-0,1; toariietus-1; talvemunder-7). 2). Millega on seletatav soojavoolu ülemineku takistuste Rsi ja Rse olemasolu? On seletatav soojaülekandega, mille põhjustab ruumis olev konvektsioonivool ja soojuskiirgus. Kui ülekanne on suur, siis takistus puudub ja vastupidi. +joonis. 3). Sorbtsioon, kapillaarne konden, veeauru konvek? Sorbtsioon - veeauru molekulkate materjalipooride seintel. Võib pakseneda ja auruda, kuid ei liigu märgatavalt kapilaari seinal. Kapil. kondensioon - peene kapillaari täitmisel veega tekib eriti kõ...
(lahenduslambid), LED lambid, laserid – ebasobiv valgustus TÖÖRUUMIDE SISEKLIIMA näitajad on: õhutemperatuur, relatiivne niiskus, õhu liikumise kiirus. Soojusmugavus sõltub: Optimaalsest temperatuurist – temperatuur, mis rahuldab enamiku (95%) inimesi antud riietuse ja tööraskuse järgi õhu liikumiskiirusest, suhtelisest õhuniiskusest, inimese aktiivsusest, riietuse soojuspidavusest. soojusmugavuse klass õhut. vertikaalne erinevus I väiksem kui 2 II väiksem kui 3 III väiksem kui 4 IV - Soovituslikud normväärtused (II sisekliima klass – tavapärased nõudmised) õhuniiskus – kuivatamine – 60%, niisutamine – 25% (niisutamine
pilvedena välja kondenseerudes annab ümbritsevale õhule sama hulga soojust, mis kulus tema aurustamiseks aluspinnal. Madalrõhkkondade keskmed on "korstnad" atmosfääris, kus toimub intensiivne soojuse ja niiskuse ülekanne troposfääri ülakihtidesse. Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus, et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid kordades suuremad kui niiskes troopikametsas - erinevus tuleneb peamiselt õhuniiskusest, millele lisandub metsa enda soojust ekraneeriv mõju. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4), mille kontsentratsioonid atmosfäärid on tunduvalt püsivamad ja ühtlasemalt jaotunud. Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda
· Põhjarahvastest on õppida mõtte-ja toitumisviise, kuidas ellu jääda ilma elektri, majapidamismasinate, telkide, toidukonservide ja ravimiteta. · Inimesel puudub külma vastu looduslik kaitse · Töövõime ja aruka mõtlemise säilitamiseks tuleb end külma eest kaitsta, vastasel korral tekib vaegsoojumus. Vaegsoojumus ehk hüpotermia : · Hüpotermia on kogu organismi jahtumine. · Hüpotermia teke sõltub väliskeskkonna temperatuurist, tuulekiirusest, õhuniiskusest ja isiku füüsilisest seisundist. · Jahtumisel väheneb organismi hapnikuvajadus ning suureneb kudede vastupidavus hapnikuvaegusele. · Jahtumisel käituvad organismi termoregulatoorsed mehhanismid. · Kerge hüpotermia 35 -32C · t kuni 35,5C tekivad külmavärinad, südametegevus kiireneb, vererõht tõuseb. · t kuni 32,5 lisanduvad kõne-ja nägemishäired, paradoksaalne soojatunne. · Mõõdukas hüpotermia 32 -28C
Parim jagamise aeg on kevadel ümberistutamise ajal. Üksikud sõnajalad on paljundatavad lehe- või leherootsupistikutega ja lehtedel tekkivate sigipungade abil. (Tuulik ... 2007) 7 3. SÕNAJALGADE HOOLDAMINE 3.1. Kastmine ja piserdamine Enamik sõnajalgu nõuab suvel rikkalikku ja talvel mõõdukat kuni vähest kastmist, kuid kastmistihedus oleneb eelkõige ruumi temperatuurist ja õhuniiskusest. Mullapalli ei tohi lasta kunagi läbi kuivada, kuid ka ülekastmine on ohtlik, sest siis ei saa juured piisavalt õhku ja võivad mädanema minna, mistõttu taim hukkub. Kastmiseks sobib toasoe, pehme ja puhas jõe- või järvevesi. Otse kraanist võetud vett ei ole kloorisisalduse tõttu soovitatav kasutada, sellel tuleks enne lasta ööpäev seista või pehmendada näiteks oblikhappega (1 g hapet 5 liitri vee kohta).
Kahekordsel katmisel 0,6-1,0 l/m² Niiskete ruumide ehitus ja remont Töö käik Veega otseses kokkupuutes olevad pinnad 1. Krundi pinnad nakkedispersiooniga PENOSIL Premium BetPrimer lahjendades seda veega 1:10. Põrandal võib kasutada nõrga aluspinna puhul ka kangemat segu, 1:3 kuni 1:10. Kanna lahus harja, rulli või pintsliga pinnale ühtlase kihina. Kulu on sõltuvalt aluspinnast 0,1-0,2 l/m². Kuivamisaeg sõltuvalt temperatuurist ja õhuniiskusest 1-3 tundi. 2. Sega veetõkkemass PENOSIL Premium AquaBrake Fiber enne kasutamist. See on valmissegu, mida ei lahjendata. Esmalt kata AquaBrake Fiberiga seina/põranda aluspinna või ehitusplaatide vuugid ja nurgad, ühenduskohad, kruvipead ning trappide ümbrused. Aseta värskele veetõkkemassile nurkadesse vähemalt 20 cm laiune ja vuukidele 10 cm laiune võrkkude või tugevduskanga riba. Hõõru võrkkude või kangas alusele kinni ja kata ka pealt veetõkkemassiga. 3
(need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab vähe. 3. Selgitage, millised tegurid ja kuidas mõjutavad auramist. Aurumine sõltub temperatuurist, päikesekiirte kaldenurgast ja tuultest, õhuniiskusest, pinnase omadustest. 4. Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat? Soe hoovus toob kaasa rohkem niiskust ja sademeid ning sooja kliimat, aga külm toob kaasa kuivust ja külma. 5. Oskate selgitada hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises. Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused)
Kuupalk on väidetavalt u 4500 dollarit. Top 10 maailma kõrgeimad honed 10. International Commerce Centre | 484 m | | 108 korrust | Asukoht: Hong Kong Arhitektuuribüroo: Kohn Pedersen Fox Associates (KPF) Otstarve: Hotell ja büroopinnad Valmimisaasta: 2010 Põnevaid fakte: Hoone kavandati kui musternäide võimalikult energiasäästlikust hoonest. Kliimasüsteemi juhivad nutimonitorid, mis reguleerivad jooksvalt enegiakasutust vastavalt kogutud andmetele. Liigsest õhuniiskusest kogutakse vedelik vastavatesse seadeldistesse ning kasutatakse ära jahutussüsteemides või juhitakse tualettruumide veepaakidesse. 9. Shanghai World Financial Center | 492 m | | 101 korrust | Asukoht: Shanghai, Hiina Arhitektuuribüroo: Kohn Pedersen Fox Associates (KPF) + Mori Building + Irie Miyake Architects and Engineers Otstarve: Hotell, kaubandus- ja büroopinnad Valmimisaasta: 2008 Põnevaid fakte: Hoone fassaadi silmapaistvamaks
räbuteras, isegi kõige väiksemas on õhku 6 KROHVITÖÖD õp. Aidak Tardumiskiirus oleneb peale sideainete ja Kuivamine ja kivistumine oleneb samadest lisandite omadustest, samuti aluspinnast, teguritest ning seda reguleeritakse ruumide keskkonna temperatuurist ja õhuniiskusest kütmise ja ventileerimisega, pindade tingimused peavad olemas valitud selliselt, et kuivatamise või niisutamisega. Väga oluline võimaldavad mörti korralikult pinnale kanda on kuivatusreziimi tundmine ja rakendamine ja enne tardumist töödelda. väliskrohvi ning dekoratiiv- ja eriotstarbeliste Liiga aeglaselt tarduv krohvimört pidurdab krohvide tegemisel. tööd ja võib põhjustada ebakvaliteetset krohvi.
Vetikate tunnused: · kromatofoorid · nad on tallused · leplikud elupaiga suhtes · erineva suurusega · erineva värvusega erinevaid vetikaid Klorella kasvab märjal pinnal, elab samblike talluses ning on sümbioosis alamate loomadega. Tal puuduvad viburid. Selle keraja vetika mõõtmed varieeruvad olenevalt keskkonnatingimustest. Pleuokokk on kohastunud eluks õhu käes. Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub. Kujult on selle vetika rakud ümarad, paksu tselluloosi kestaga, mis kaitseb neid kuivamise eest. Kohati moodustab ta puutüvele, kivimüürile jm. rohelise kirme. Hulkraksed vetikad Vetikate jaotus: 1. rohevetikad on kõige lihtsama ehitusega vetikad (nt. vesijuus) 2. pruunvetikad kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6- 15 meetri sügavuses (nt. põisadru, kes paljuneb suguliselt) 3
sammaste riiglid, istepadjad ja tiivad peavad olema puhtad; 8) sildeehitis tervikuna peab olema defektideta, ei tohi esineda elementide läbiajumisi ega omavahelisi nihkumisi; 9) sillaalune voolusäng ei tohi olla risustatud; 10) sild peab olema puhastatud lumest ja tee kohal ei tohi olla jääpurikaid; 46. Mis on rasked ilmaolud Lumesadu üle 10 cm lund 24 tunni jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni, jäite tekkimine alla -12 C suurest õhuniiskusest põhjustatud libedus kestusega üle 4 tunni. 47. Mis hooldustsükli aeg Ajavahemik, mille jooksul taastatakse nõutav seisunditase. Hooldustsükli aega arvestatakse maanteel alates libeduse tekkest, lumesaju või tuisu lõpust või sõidujälgede vahelise lumekihi seisundinõuetes lubatud paksuse ületamist, tänava hooldustsükli aega arvestades libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest. 48. Mis jäide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
