Vihmahood on tihti lühikesed kuid see-eest väga tugevad rajuhood. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Ka Sahara kõrbes sajab alla 150 mm/a. Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Vesi peegeldab ja neelab päiksevalgust ning energiat, mis Päikeselt tuleb. Öösel vabaneb soojus veest ja soojendab ümbrust. Teistes bioomides võib õhuniiskus olla 80% ja rohkemgi ning õhus olev veeaur tasandab öise ja päevase temperatuuri kõikumise. Teine kiire jahtumise põhjus on taimestiku vähesus, mis suudaks säilitada sooja öö läbi. Kõrbetes kasvavatest taimedest
4. Jälgides õhu temperatuuri muutustega kaasnevaid ilminguid on kergem tõdeda, et soe õhk suudab siduda rohkem niiskust(veeauru)kui külm õhk. Sooja õhu jahtumisel muutub õhk tihedamaks, veeauru mahub temasse vähem ning õhus ja temaga kokku puutuvatel pindadel hakkab see aur väikeste piiskadena veelduma ehk kondenseeruma(pindadel tekib kaste, õhus udu või vihm). Temperatuuri, mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab, nimetatakse kastepunktiks. Kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%, mis tähendab, et antud temperatuuril on õhu niiskussisaldus maksimaalne. Mida suurem on suhteline õhuniiskus, seda aeglasem kuivamine. Inimesele sootsaim õhuniiskus on (40-60%) sellise õhuniiskuse juures tunneme ennast mugavalt, sest nahalt higina eralduv niiskus imendub kiiresti õhku ja keha loomulik jahutus toimib tõhusalt. Kui suhteline õhuniiskus on juba üle 75% tunneme ennast ebamugavalt, sest nahalt eralduv niiskus kuivab väga aeglaselt ja jahutus ei toimi. 5.
Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Orkaanid on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Lisaks tsüklonitele esineb väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Hoovus tohutu veemass, mille temp erineb ümbritseva vee temp-ist. Mereline(maritiimne) kliima- kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk ja õhuniiskus. Mandriline(kontinentaalne) kliima - kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt suur ööpäevane ja aastane kõikumine, väike sademete hulk ja õhuniiskus. Temp amplituud max ja min temp- ide vahe. Öökülm kui mintemp. langeb kevadeti ja sügiseti öösel alla 0kraadi. Isotermid- samatemp.joon. Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 e. millest kõrgemal või pooluse pool sajab lund rohkem, kui ära jõuab sulada.
energiat on vedeliku pinna 1m2 ja kui palju tööd võib vedeliku pind teha kahanedes 1m2 võrra. ) Kapillaarsus, kapilaarid- peened torud või tahketes ainetes olevad tühikud (puidus, paberis, mullas, betoonis). Märgav vedelik tõuseb kapilaare mööda üles. Vedelik tõuseb kuni tõstev pindpinevusjõud F saab võrdseks vedeliku samba kaaluga P. Mittemärgamise korral tekib vedeliku samba langus kapilaaris. Aurud, õhuniiskus 1)küllastumata aurud- sarnanevad gaasidega: kokku surumisel tihedus suureneb, rõhk tõuseb, temp. tõuseb. 2)küllastunud aurud- tihedust antud temp. suureneda ei saa, hakkavad kokku surumisel veelduma. 50-70% on normaalne õhuniiskus. Paljudes kohtades tuleb täpselt jälgida õhuniiskuse suurust. S saab suurendada a)veeauru lisamisega b)temp. alandamisega, vähendada a)veeauru eemaldamisega b) temp. tõstmisega. Kastepunkt- temp, mille juures veeaur küllastub (hakkab tekkima või
g) Vali aerosoolide hulka õhus kajastav kaardikiht. Miks joonistub siin välja Aafrika siseosa? Teine aerosoolidest üsna paks õhk on Atlandi ookeani kohal – põhjenda, miks see nii on. Tšaadis olevad Tiibesti mägesid ja Ennedi lavamaad läbivad liivatormid paiskavad atmosfääri liiva, mis paiskub üle Aafrika ja Atlandi ookeani . h) Iseloomusta kaardirakenduse info põhjal olukorda Eesti kohal maapinnalähedases õhukihis: tuulesuund, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus (RH) jne. Tuul suundub itta kiirusega 23km/h. Keskmine õhutemperatuur on 0 kraadi. Suhteline õhuniiskus on 98%.
Räpina Aianduskool Tulbi haigused ja kahjurid Koostaja: Pille-Riin Tilk Kursus: II Aia-ja loodusmajandus Juhendaja: Tairi Albert Räpina 2007 Sissejuhatus 2 Tulbi-hahkhallitus Seenhaigus. Sibulad ei tärka või on tärganud taimedel lehed kängunud ja keerdunud. Lehtedel algul väikesed, kollakad või pruunikad, hiljem suuremad tumedad laialivalguvad vesise äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub. Õiepungad ei avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tum...
moodustab sisekliima (indoor climate) [1, 2]. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima [3] või mikrokliima [4]. Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. Sisekliima peamised tegurid on · õhutemperatuur, · õhuniiskus, · õhu koostis (gaasid, tolm, aurud), · piirete pinnatemperatuur, · õhu liikumiskiirus, · müra, elektromagnetväljad jmt. Sisekliima peamiseks kvaliteedinäitajaks on hubasus (comfort) (inimese hea enesetunne) [3]. Seda nimetatakse ka mugavustundeks [1, 5]. Hubasus on suhteline, mõned hubasuse mõjurid on küll mõõdetavad, nagu temperatuur, suhteline niiskus, gaasi koostis, müra valjus jt., kuid nende toime sõltub inimesest.
siia, tikutaja (märts-oktoober), must-toonekurg (märts, aprill-august), lendab talvituma Aafrikasse või Lõuna-Aasiasse, valge-toonekurg (aprill-september), üliharva jääb ka talvituma, üldjuhul lendab Lõuna-Aafrikasse, suurkoovitaja (aprill-august), talvitub Inglismaal, Aafrika idarannikul ja Suurtel Sunda saartel. Nagu näha on kõige suurem kohastumus ränne, mis ulatub maailma kaugetesse paikadesse. Õhuniiskus Õhuniiskus on väga kõrge, avaldub see tiheda uduga. keskmine õhuniiskus on umbes 80-83%, kõige suurem talvekuudel ja väikseim mais. Õhuniiskus on suur, sest luhaniit on vahetult jõgede kallastel. Õhuniiskus saavutab oma tipu talveti, kui on sula ning kevadeti, kui lumi ja jää hakkavad sulama, aga päiksesekiirgus pole veel nii suur, et õhku kuivatada. Kohastumisi taimedel ja loomadel pole, sest loomad on ise valinud endale sellise elupaiga ning enamus taimi on nn. "veelembesed". Siiski vee rohkuse ja suurema õhuniiskuse puhul on luha- ja lamminiidud
Õhu absoluutseks niiskuseks nim. Ühes m2 õhus sisalduva veeauru massi grammides. Relatiivne niiskus näitab, kui kaugel on veeaur küllastunud olekust. Oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nim. küllastunuks st. rohkem auru õhku ei mahu. Relatiivseks niiskuseks nim. antud temp. õhus leiduva veeauru tiheduse ja samal temp. küllastunud veeauru tiheduse suhet %-des ρ - absoluutne niiskus ρo – OLENEB TEMPERATUURIST(13,6g/m3) ρ = m/V l - relatiivne õhuniiskus l = (ρ/ρo) x 100% Elektriõpetus Tihedas kontaktis olles, nt hõõrudes, kehad elektriseeruvad NT: Kui hõõruda klaaspulka paberiga, siis osa elektronidest lähevad pulgalt paberile, paber saab neg. laengu ja klaaspulk pos. laengu, kuna seal tekib elektronide puudujääk. ELEKTRON on (-) laengu kandja, võib lahkuda oma kohalt aatomist. NT: Pulk saab negatiivse laengu ja vill positiivse laengu. Elektronid liiguvad villalt pulgale.
Arhiiviruumis luuakse säilitamiseks optimaalsed tingimused. Arhiivis on dokumente lihtsam kasutada, korrastada, hävitamiseks ette valmistada või teostada muid vajalikke haldamistoiminguid. Lisaks on dokumente arhiiviruumis kindlam hoida, kui selles on täidetud vajalikud tuvanõuded. Soovitatav temperatuur paberdokumentide hoidmiseks arhiiviruumis on 1520° C ja suhteline õhuniiskus 3050 %. Kõige tähtsam on siiski, et nii temperatuur kui ka õhuniiskus püsiksid stabiilsed ja kõiguksid võimalikult vähe. Arhiiviruum peab olema kaitstud ka sissetungide, tule-, vee- jt õnnetuste vastu. Arhivaalide hindamise ehk nende korrastamisega tegeleb ainult avalik arhiiv. Kriteeriumid on : · Kasutatavus avaliku võimu teostamisel või isikute õiguste ja kohustuste tagamisel · Teabe- ja tõestusväärtus · Arhivaalide ajalooline ja kultuuriline väärtus · Arhivaalide välistunnused, seisukord, korrastamine
Chihuahua)Lõuna-Ameerikast (Peruu, Atacama, Patagoonia) Aafrika (Sahara, Neveg, Namib, Kalahari) Euraasia (Jordaania, Nafud, Rub al-Hali, Karakum, Kõsõlkum, Sindh, Thar, Taklimakan, Gobi (Austraalia: Suur liivakõrb, Gibson, Simpson, Suur Victoria) . Valgust on poolkõrbes palju, seda saavad varjata ainult pilved, kuid neid on seal harva. Sellest tingitult on kõrbes ka väga vähe sademeid ja sellest tingitult on ka õhuniiskus väike. Kõrbes on taimedel ja loomadel vaja erilisi kohastumusi, seal saavad vähesed hakkama. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Valgust, mida taimed kasvamiseks vajavad, on kõrbes palju. Seda saavad varjata vaid pilved, kuid pilviseid päevi on kõrbes väga vähe. Kõrbes leidub taimi ainult seal, kus on vähekesegi vett. Palju kasvab kõrbes rohttaimi, põõsaid ja üksikuid puid: Viigikaktus oskab end edukalt päikesekuumuse eest kaitsta. Tema lihtsalt keerab lehed nii, et
Elektronlainet piirab aatom ja kvantiseeritakse teatud lainepikkusteni. Igale valgusribale vastab elektron, mis hüppab suure energiaga lainelt madalama energiaga lainele ja kiirgab valgust Õhk ja ilm ❏ Tuul - liikuv õhk ❏ Õhk: h apnik, lämmastik, veeaur ja teised gaasid (metaan, argoon, süsinikdioksiid) - ainult veeauru sisaldus õhus muutubpidevalt ❏ Veeauru sisaldus õhus - õhuniiskus ❏ Õhurõhk - Maa ümber meid rõhuv õhk - 1 atmosfäär; 101 300 Pascalit; 760 mm/Hg (elavhõbedasammast); 1,013 bar; 760 Torr ❏ Õhuniiskus - suhteline veeauru sisaldus - maksimaalse veeauru sisalduse suhtes, 0…100%
antud ruumipiirkonna; ruumi üldine seisund (vanus, millal viimati renoveeritud, mustusaste); märkida akende (lisada klaaside-kardinate iseloomustus) ja uste asukohad ja suurus; märkida töökohtade asetus ja ohtlikud alad; märkida küttekehade asukohad; märkida ventilatsiooniavade asukohad; märkida mõõtepunktide asetus; märkida üles välistingimused: õhutemperatuur (T/oC), suhteline õhuniiskus (RH/%) ning õhurõhk (p/hPa). Võimalusel uuritakse töötajatelt, kuidas on olukord töökeskkonnas erinevatel aastaaegadel. Teadmiseks: Reaalsete mõõtmiste puhul tuleb sisekliima näitajate mõõtmisi teostada nii külmal kui ka soojal aastaajal ühe päeva kestel (töövahetuse alguses, keskel ja lõpus). Sisekliima mõõtmisi tuleb teostada määratud aegadel, määratud mõõtekohtades ja mõõtepunktides.
Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti negatiivses suunas. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad. Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Kui materjal asub vee all, siis on selle poorid veega täidetud. Niiskuse toimel muutub paljude materjalide maht. NIISKUSALLIKAD 1. Väline õhuniiskus ja sademed. 2. Maapinna niiskus. 3. Ehitusniiskus. 4. Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides. 5. Lekked. 6. Kondensvesi. ÕHUNIISKUS Õhk meie ümber sisaldab alati niiskust. Me näeme seda udu, kaste, vihma ja lumena. Õhus on niiskus ka nähtamatu veeauruna, mida on mõõteriistadeta raske kindlaks teha. Ruumide õhuniiskus sõltub suures osas välisõhu niiskusest. Talvel on ruumide suhteline õhuniiskus tihti madal. Külm välisõhk ei sisalda kuigi palju veeauru
Ilm, selle elemendid ja kliima. Mõisted. Ilm-on õhkkonna seisundid mingil ajaheteke. Ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid-õhutemperatuur,õhuniiskus,sademete hulk, tuule kiirus ja õhurõhk. Ilmastik-ilmade vaheldumine mingis kohas Kliima-ilmade pikkaajaline korrapärane vaheldumine ilmade reziim. Kliimatekketegurid-paljude tegurite koosmõju, millest kujuneb kliima. Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad. Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Polaarpäev-asendub põhjapoolusel poolaaröö polaarpäevaga, mil Päike ei loojugi ööpäeva kestel. Otsekiirgus-päikesekiirgus, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena. Harjuskiirgus-päikesekiirguse osa, mille harjutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus e. Summaarne kiirgus-otse- ja hajuskiirguse summa. Peegelduv kiirgus e.albeed-maapinnale sa...
Ilmateates kirjeldatakse ilma. Teadlased ütlevad, et ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund. Näiteks, kui Lääne-Eestis sajab, võib samal ajal Lõuna-Eestis olla udune ja PõhjaEestis päikesepaisteline ilm. Mõne tunni pärast on aga ilm juba kõikjal hoopis teistsugune. Õhkkonna seisund muutub pidevalt. Ilma muutumist päeva jooksul oled kindlasti ka ise märganud. Ilma iseloomustatakse ilmaelementide kaudu. Need on põhiliselt päikesepaiste, õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, tuul, pilvisus, sademed. Ilma kirjelduses antakse ilmaelementide kõige iseloomulikumad jooned päeva ja öö kohta.
füüsilist pingutust. Kategooriasse IIb kuulub tehnik. Selline tööd, tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus Töökohal nõutav Kategooria Ia. Optimaalne temperatuur keskkond talveperioodil 2024ºC, suveperioodil 23 - 25ºC, suhteline õhuniiskus 35 -55%, õhuliikumiskiirus 0,1 - 0,2 m/s. Kategooria IIa. Optimaalne temperatuur talveperioodil 17- 20ºC, suveperioodil 21 - 23ºC, suhteline õhuniiskus 40 -70%, õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,4 m/s. Kategooria IIb. Optimaalne temperatuur talveperioodil 16- 19ºC, suveperioodil 20 - 22ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%,
2 Madalaid temperatuure kasutatakse suure valgusisaldusega toodete säilitamiseks +20C- +60C Õhuniiskus: Absoluutne niiskus- veeauru hulk grammides 1m3 õhus. Suhtelist ehk relatiivset niiskust väljendatakse %-des Suhteline niiskus sõltub temperatuurist ja temepratuuri langusel suureneb · Jahu säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 75% · Suhkru säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 70% · Liha säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 80-90% Päikesevalgus: Päikesevalguse toimel lagunevad pigmendid ehk värvained Põhjustab ka toiduainete kuumenemist ja ülessulamist Uvkiirgus põhjustab rasvade lagunemist Hävivad tervistkahjustavad mikroobis Ventilatsioon: Vajalik aurude ja tolmu eemaldamiseks õhust Vajalik optimaalse temperatuuri säilitamiseks
Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus.
mis on tihedalt täis suuri kloroplaste. CAM lehe mesofüll on väga tihedalt pakitud e neil puuduvad suured rakuvaheruumid. 23. Miks fotohingamine suureneb, kui taim keset päeva oma õhulõhed sulgevad? Kui taim keset päeva oma õhulõhed sulgeb, siis suureneb fotohingamine, kuna Rubisco hakkab süsihappegaasi asemel siduma kloroplastides leiduvat hapnikku. Kui õhulõhed on suletud ei saa taim õhust fotosünteesiks vajalikku süsihappegaasi. 24. Kuidas õhuniiskus mõjutab transpiratsiooni? Kui õhuniiskus on suurem, on transpiratsioon väiksem e taim kaotab vähem vett. 25. Millised on kolm tähtsat C4 põllukultuuri? Mais, suhkruroog ja sorgo 26. Millistes maakera piirkondades (vee kättesaadavuse seisukohast) arenes välja C4 fotosünteesimehhanism? C4 fotosünteesimehhanism kujunes välja kuivemates piirkondades. 27. Kumb arenes enne kas C3 või C4 mehhanism? Enne arenes välja C3 mehhanism. 28
rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein ja pilliroog jt. Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Naaskelnokk, Mustsabavigle Tutkas Liivatüll Punajalgtilder Kiivitaja Kahepaiksed Rannaniitudel võib kahepaiksestest kohata juttselgkärnkonn ...
Kartuli säilitamine · Säilitusperiood jaotatakse neljas erinevaks osaks: 1.Raviperiood 2.Jahutusperiood 3.Säilitusperiood 4.Tarbimiseks ettevalmistamise periood. Raviperiood · Toimub mugulate vigastatud kohtade kinni kasvamine (armistumine). · Kestab 1-2 nädalat, mis sõltub temperatuurist ning õhuniiskusest. Kõrgemal temp. toimub see protsess kiiremini (20 kraadi juures 14 päeva, 10 kraadil juba 30 päeva). Optimaalne õhuniiskus 90-95%. Jahutusperiood · Kartulihoidla temperatuur viiakse järk- järgult säilitamiseks vajaliku temperatuurini. Temperatuuri langus võib ööpäevas olla 0.5-10C. Õhuniiskus 80-90 (95 ) %. Säilitusperiood · Hoidlas suhteline õhuniiskus 85-90 (95) %. · Säilitustemperatuur: · Varajased ja keskvalmivad 3-40C, · Hilistel 4-60C. Tarbimiseks ettevalmistusperiood · Säilitustemperatuuril suureneb mugulates
Tulbi-hahkhallitus (Botrytis tulipae) Fusarioos (Fusarium oxysporum, F. culmorum) Juurte pruunistumine Trichoderma sp. Õite kuivamine Õite murdumine (vesitaud) Õite murdumine ja leheroodude rebendid Tulpide “higistamine”. Vead ajatamisel: Tulbi kaste ei või asetada laudadele, mille all on küttetorustik ega liiga lähedale külgmistele küttetorudele. Juurutusruumis õhuniiskus väike ja substraat kuiv. Ajatamisel kasutatavad kastid pesemata ja puhastamata Ajatamise lõppfaasis jäetakse substraat liiga kuivaks Haigustunnustega sibulad jäetakse kastidesse Jahutusperioodil temperatuurireziimi rikkumine Pilves ja vihmaste ilmadega kasvuhoones õhuniiskus liiga kõrge Sordid: Varased lihtõielised tulbid: ‘Christmas Marvel’, ‘Prinses Irene’, ‘Purple Prince’, ‘Yokohama’
6 HELI- JA VIDEOMATERJALID Heliplaate säilitatakse selles pakendis, kus ta originaalselt oli. Heliplaate võib hoida horisontaalses asendis kuid soovitatav oleks hoida vertikaalselt. Samuti kasutatakse karpe, mis kaitsevad neid tolmu eest. Samuti peavad olema helimaterjalid küttekehadest eemal. Hea temperatuur heliplaatidele on 15-20 kraadi ja õhuniiskus 25-45%. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) Vinüülplaat Vinüülplaadid koosnevad tavalistest vinüülidest ja neid hoiustatakse originaalpakendis. Viimase puudumisel panna tihedasse pärgamenti, tsellofaani või polüetüleenkilesse. Helilinte hoiustatakse puhtas ja kindlas ruumis. Samuti tuleb olla kindel, et keskkonnas puuduks täielikult magnetväljade ja elektriseadmete mõju, päikesevalgus ja igasugune kokkupuude veega
Kategooriasse IIb kuulub tehnik. Selline tööd, tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus Töökohal nõutav Kategooria Ia. Optimaalne keskkond temperatuur talveperioodil 20–24ºC, suveperioodil 23 - 25ºC, suhteline õhuniiskus 35 -55%, õhuliikumiskiirus 0,1 - 0,2 m/s. Kategooria IIa. Optimaalne temperatuur talveperioodil 17- 20ºC, suveperioodil 21 - 23ºC, suhteline õhuniiskus 40 -70%, 6 õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,4 m/s. Kategooria IIb. Optimaalne temperatuur talveperioodil 16- 19ºC, suveperioodil 20 - 22ºC, suhteline
SISUKORD SissejuhatuS Abiootilised tegurid PinnamooD LoomaD Taimed ToiduAhel Muu Huvitav Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini.
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Kristiina Tikk TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID Juhendaja Karin Traks Tartu 2015 Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale 1. Hea töö aluseks on normaalne kliima. Ruum ei tohiks olla liiga külm ega liiga palav, samuti ei tohi olla tööruum liigselt niiske ega kuiv. Tööruumi kliima ja õhuniiskus, samuti ka õhu liikumise kiirus sõltub töö iseloomust, ruumi suurusest ja ruumis töötavate inimeste arvust. Seadusest tulenevalt on normaalne kliima 18-25 kraadi ja lubatud õhuniiskus 40-50%. Töötamise ruumi peaks olema võimalik vajadusel õhutada, nii külmal kui kuumal perioodil kütet reguleerida. 2. Kindlasti peab raamatupidaja teadma ka enda tööülesannetega kokkupuutuvate seadmete elektriohutust
2 Üldine tutvustus Pealinn Jakarta Populaarseim saar 864 inimest km2 Jaava keel, Sunda keel ja Madurese keel 25.12.12 3 Kliima Temperatuur 37c Novembrist Aprillini vihmahooaeg Tormid külmad tuuled 610m miinus kraadid Ekvatoriaalne kliima Aasta läbi väga soe ja õhuniiskus pidevalt kõrge 25.12.12 4 Taimed ja Loomad Puud - Palmid,akaatsiad jne. Loomad Ninasarvik,leopard jne. Linnud Papagoi,haigur jne. 25.12.12 5 25.12.12 5. 1 Keskkonna probleemid Vulkaanid ~300 vulkaani ~60 tegevvulkaanid
kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda
Analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi 2.1.6.13. Õhk Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Olles läbinud selle praktilise töö, oskab õpilane leida iseseisvalt internetikeskkonnast ilmaga seotud andmeid. Oskab andmeid analüüsida ning teha järeldusi. Teema omandamiseks vajalikud mõisted: Ilm- õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul ja atmosfäärinähtused Ilmastik- suhteliselt pika ajavahemiku ilmade reziim Sademed- atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi Pilved- kolloidsed süsteemid, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või nende segu Tuul- on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk Tuule kiirus- tuule liikumise kiirus, mõõtühikuks on m/s Tuule suund- see horisondi punkt, millest tuul vaatleja suunas puhub
Ühes kuupmeetris gaasis leiduva veeauru mass grammides (g/cm3) 138. Mida nim küllastunud niiskuseks? 139. Mida nim absoluutseks küllastunud niiskuseks? 140. Mida nim suhteliseks niiskuseks? Õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. 141. Mida näitab suhteline niiskus nt 30%? Näitab, mitu protsenti veeauru on õhus võrreldes hulgaga, mida õhk saab antud temperatuuril kõige rohkem sisaldada 142. Maapinnal on õhuniiskus 60%. Õhutemperatuur on 25ºC. Õhk tõuseb üles. Teatud kõrgusel on õhutemp 0ºC. Kui palju on igas kuupmeetris õhus vett auruna, kui palju veena? Andmed on tabelis või graafikuna. R= 60%; t= 25C; mitu grammi, veeaur on 1m3 õhus r= /23g= 100%= 60%; =13,8g/m3 küllastund= 4,84 g/m3 13,8- 4,84= 8,96 g/m3 143. Miks talvel on ruumides õhk kuiv? Talvel langeb kinnistes ja köetud ruumides suhteline õhuniiskus tunduvalt alla normi. Kütmine vähendab õhuniiskuse taset ruumis
radiaatorküte õhu kiire liikumise ruumis, millega kaasnevad tolmuosakeste lendumine, õhu negatiivne ionisatsioon, staatiline elekter. · tolmuosakeste lendumine. Põhjustab hingamisteede haigusi · elektrilised omadused. Ruumides võivad esineda inimese tervisele halvasti mõjuvad elektromagnetväljad, negatiivne isolatsioon ja staatiline elekter, mis on seotud eelkõige õhu liikumisega ruumis ja viimistlusmaterjalidega. · õhuniiskus. Inimesele tervisliku õhuniiskuse vahemik jääb 50-60% piiresse, kuivem ja niiskem õhk põhjustab tervise häireid. · ebapiisav valgustus võib põhjustada stressi ja tõsiseid tervise häireid. gaaside olukord ruumis vingugaas, maagaas ja vedelgaas. Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on oma omadustelt värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine gaas, mis levib nii, et meil sellest aimugi pole. Maagaasi
Lapsest lähtumine sisaldab küllaldaselt positiivset argimõtlemist ja lapse seisukohast vabaduse kogemist, oma asjade üle otsustamist ning vastutuse õpetamist keskkonnas, kus lapsel on turvalised piirid. Reeglid ja kord ilmnevad käitumises, inimeste vahelise respektina ja kasvukeskkonna eest hoolitsemisena. (G) 6. Millest lähtub lapsehoidja perest lähtuvas lapsehoius? 7. Millised on töökeskkonna füüsikalised ohutegurid? Mikrokliima tegurid (õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhurõhk), müra, valgustus, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväljad, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis- ja elektrilöögioht. (konspekt; A) 8. Kuidas on võimalik tagada ruumide hea sisekliima? Tagada sobiv õhutemperatuur ruumis (liiga palavas keskkonnas suureneb higieritus, toimub vedeliku ja soolade kadu ning
rea ulatuses kui ka erinevates ridades. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölaual nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes. Märkide tunnused klaviatuuril peavad eristuma taustavärvist ning olema selgesti nähtavad. Elektritoide arvutite juurde juhitakse nõnda, et oleks tagatud elektriohutus. Optimaalne õhutemperatuur arvutiga töötamisel on 1823C ja suhteline õhuniiskus 4070%. Valgusallikas ei tohi peegelduda kuvariekraanilt ega pulseerida tajutavalt. Üldvalgustus peab tagama piisava tööpinna valguse. Loomulik valguse reguleerimise jaoks peavad akendel olema valgust reguleerivad katted. Nõuded kuvariga töötamise kohale on selleks, et ei tekiks pingeid kätes, õlavöötmes, seljas ega reites ja säärtes. Nõuded arvutile ja kuvarile on eelkõige selleks, et ei väsiks silmad.
Kartul Seemne 2-4°C 92...95% 3...15% 0,06...10% Toidu 3-6°C Viinamari -1...0°C 90...95% 2...3% 10% Sidrun 7...15°C 85...90% 5...10% 0...10% Õun +1°C ±0,5°C 92% 1,5% 1,5% Paprika 7...10°C 95...98% 2...5% 2...5% Kurk 10..12°C 85...90% 3...5% 0...5% Avokaado 5...13°C 85...90% 2...3% 3...10% Küüslauk -1...0°C 60...75% 1...2% 0...15% Mustikas -0,5...2°C 90...95% 2...5% 10...20% Kõrvits 10°C 60% 5% 3% Roheline sibul 0°C 95...100% 2...4% 10...20% Lillkapsas 0...1°C 95...98% 2...3% 3...5% Redis 0°C 95...100% 1...2% 0...5% Kookospähkel 0...2°C 80...
TÖÖKESKKONNA FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Ruumi sisekliima siia alla kuuluvad õhu temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus. Arvestada tuleb ka , milline on tööruumis olevate esemete ja pindade temperatuur, kas nad kiirgavad ise lisasoojust või jahutavad ruumiõhku. See kuidas me tajume ruumi sisekliimat sõltub ka inimese organismist (individuaalsed iseärasused) näiteks lapsed üldjuhul ei tunne külma. Ruumi sisekliima sõltub ka inimeste füüsilisest aktiivsusest. Kuumad ja külmad tööruumid-mõjuvad organismidele erinevalt näiteks organismi kurnatus,
Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid Puhastab mürkainetest Puhastab nahka Vabastab stressist Aitab migreeni puhul SAUNALISE TÄHTSAM TÖÖVAHEND. Kuuma niiske õhk Vihalöögid eemaldavad Masseeriv toime Kaseviht (arukask) Lõhnataimed (meliss, piparmünt jt) Kuumas vees leotamine Viha külmutamine SAUNA LIIGID Maailma eri paigad Õhutemperatuur ja õhuniiskus Erinevad toimed Veedetud aeg Erinev mõju Riigiti Toime järgi Uue ajastu saunad SAUNADE JAOTUMINE RIIGITI Türgi saun ehk Araabia saun 40 - 50°C Soome saun 70 - 100°C Rooma saun Vene saun max 50°C Iiri saun 50 - 55°C Indiaani saun JAOTUMINE TOIME JÄRGI Aurusaun 40 - 45 °C Suitsusaun Liikuvsaun Koobassaun UUE AJASTU SAUNAD Kümblustünn Spaa tünn Tünnisaun Infrapunasaun 45 - 50°C
tööasend; 3) psühholoogilised tegurid: tööaeg, tempo, monotoonsus; eraldatud töö; 5 4) keemilised tegurid: ained ja materjalid või tööprotsessi jääkained; 5) bioloogilised tegurid: bioloogilised toimeained, näiteks bakterid, viirused, seened, parasiidid. Töökoha tingimused Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumis, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt
S ruumalas oleva niiske õhu massisse. ( g/kg ) Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga. ( ºC ) M A A T E A D U S Suhteline õhuniiskus sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja õhu veeauru mahutavus on suurem M A A T E A D U S Suhteline õhuniiskuse, temperatuuri ja kastepunkti vahelised seosed (maikuus parasvöötmes) M A A T E
Kirjelda küllastunud auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt V: Auru, mis on vedelikuga dünaamilises tasakaalus, nimetatakse küllastunud auruks. Küllastunud auru rõhk isotermilistes protsessides sõltub ainult gaasi temperatuurist ja ainest (sest aurumine ja kondenseerumine on küllastunud aurus dünaamilises tasakaalus, erinevad ained aga aurustuvad sama temperatuuri juures erineva kiirusega). 15. . Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? V: Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse suurust, mis arvuliselt võrdub ühes kuupmeetris õhus sisalduva veeauru hulgaga grammides. Õhu suhteline niiskus näitab, kui kaugel on õhus leiduv veeaur küllastusest. Õhuniiskust mõõdetakse hügomeetriga. 16. . Mis on kastepunkt? Mis juhtub siis, kui kastepunkt langeb alla 0 kraadi? V: Temperatuuri, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma, nimetatakse kastepunktiks
Tornaadod Este-Liin Margens 11.A Klass Sisukord Mõiste Tekkimine Jagunemine Tõelised tornaadod Tornaado-laadsed keerised Sagedamini esinevad Tagajärjed Mõned näited Eestis Mõiste Tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekkimine Lehter laskub äikesepilvest allapoole. Seejärel kondenseerub õhuniiskus tornaado sisemuses olevas madala rõhuga alas ja tekib pilvesammas. Kui tornaado alumine ots jõuab maapinnani, jääb lehter osaliselt tõusvate õhuvoolude ja tuultepöörise poolt üleskeerutatud tolmupilve varju. Lehter tõmbab endasse prahti ja muudab värvust. Kui tornaado energiavarud vähenevad muutub lehter kitsamaks. Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langeb praht alla. Vähehaaval tõmbub
Suitsupääsukesed. Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub.
Tasandikud, eriti madalikud on väga tihedalt asustatud, näiteks Holland, Belgia, Bangladesh jt. Elamiseks on vähesobivad kõrgmäestikud, kus on järsud nõlvad, kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisavalt sademeid, palju päikesepaistet jne. Hõreda asustusega on piirkonnad, kus on aastas vähe sademeid (kõrbed) või on väga pikk kuivaperiood, väga suur õhuniiskus (ekvatoriaalne kliima), kogu aasta madal temperatuur (polaaralad). Mullad. Tiheda asustusega on suurte jõgede deltad (Niilus, Ganges jt), kus on kujunenud paks ja huumusrikas mullakiht, see on olnud eelduseks põllumajanduse arengule. Taimestik Hõreda asustusega on okasmetsade, vihmametsade alad, samuti kõrbed. Tihe asustus on lehtmetsa ja rohtlavööndis. Maavarad Maavarade kaevandamispiirkondadesse on kujunenud tiheasustusega alad: Rein-Ruhri piirkond, Donbass, Lõuna-Uural jt.
Mandriline kliima on mandrite sisealade kliima. Kliimat ei mõjuta mered, ookeanid ja järved. Palav suvi, külm talv, kevad ja sügis lühikesed. Mäed ja madalikud on tuulte takistuseks. Kliima karm, sest õhutemperatuuri amplituud on suur. Mereline kliima Mereline kliima on rannikualade kliima ja mandrite äärealade kliima. Kliimat mõjutavad ookeanid, mered ja järved. Jahe suvi, niiske talv, kevad ja sügis lühemad. Suur õhuniiskus ja ademete hulk. Tugevad tuuled. Kllima pehme, sest õhutemperatuuri amplituud on väike. Kasvuhooneefekt Meie atmosfäär moodustab Maa ümbe läbipaistva kaitsekihi. See laseb läbi päikesevalgust ning hoiab soojust. Ilma selleta põrkaks päikesesoojus maapinnaltkohe tagasi ning kaoks maailmaruumi. Sel juhul oleks Maal umbes 30 °C külmem ning kõik külmuks. Seega toimib atmosfäär kasvuhoone klaasseinaga üsna sarnaselt.
Hendrik Mägi 4.A klass Tarantel (Lycosa) Tarantel kuulub huntämbliklaste sugukonda, mis jaguneb perekondadesse Pardosa ja Lycosa. Huntämbliklased on oma nimetuse saanud selletõttu, et nad jälitavad oma saaki, mitte ei püüa seda võrgu abil nagu teised ämblikud. Nad toituvad putukatest, teistest ämblikest, väikestest roomajatest, konnadest ja isegi väikestest lindudest. Huntämbliklane valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Elupaik Tarantlid elavad maakera soojades osades, näiteks Lõuna-Euroopas, Austraalias, Lõuna- Aafrik...
Mehaaniline maailmapilt tõi- liikumise, jõu. Mehaanika põhimõte-keha asukoha määramine ruumis igal ajahetkel. Kiirus-näitab kui pika tee keha läbib mingil ajahtkel. Mass- on füs suurus, mis iseloomustab keha inertsust . Mida suurem on keha inertsus , seda suurem on keha mass. Jõud- on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Töö-on füs suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.( dzaul) Energia- füs suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd (potensiaalne,kineetiline) Võimsus -on füs suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Teadlased:Galilei,Kepler,Newton,Einstein. Valemid:kiirusv=s/t, võimsus N=A/t, töö A=fs, jõud F=ma Newtoni 3 seadust:1. Inertsi seadus-Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ...
1. Selgita, mis on suur ja väike veeringe? Suureks nim seda, mis hõlmab ka maismaad. Väikeseks seda, et vesi aurustub ning sajab vihmana tagasi alla. 2. Selgita, kuidas järgmised tegurid mõjutavad auramist? Too ka näide! Temperatuur Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem vesi kaaurustub. Õhuniiskus kui õhuniisku on suur, siis aurumine on väike tuule kiirus Mida tugevam tuul, seda kiiremini jõuab veeaur parasvöötme kohale ja ekvaatori poole. pinnase omadused karstunud pinnas 3. Millised tegurid mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle ja pinnase niiskus. 4. Milline on hoovuste mõju kliimale? Kuna ekvaatori poolt liigub polaaraladelt soojem hoovus ja polaaridelt ekvaatori poole siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitu...
Voolisteks ja miks? V: Gaasid/vedelikud, tänu kindla kuju puudumisele on mõlemad voolavad. 6.Mida täh. Õhu absoluutne niiskus? V:Näitab, kui suur mass veeauru on õhus ruumalaühikute kohta. (veeauru mass ühes kuupmeetris) 7.Kuidas tekib küllastunud aur? V: Kui õhus on veeauru nii palju kui üldse võimalik. Küllastunud auru tihedus sõltub T-st. 8.Mida tähendab kastepunkt? V: Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb. T mil suhteline niiskus jõuab 100%ni 9.Mis on suhteline õhuniiskus? V: Absoluutse niiskuse ja küllastunud auru tiheduse suhe ehk tegeliku veeauru sisalduse ja max võimaliku sisaldus suhe kindlal T-il. 10.Defineeri pindpinevust. V: Vedeliku ja gaasi piiripinna omadustega seonduv nähtus, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus. 11.Kuidas seotud märgamine ja Kapillaarsus? V: Märgamine põhjustab kapillaarsust. 12.Mida nim. Faasiks aineehituses?
.............. 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .................................................................. 7 1.9 Rõhk ................................................................................... 7 1.10 Rõhu mõõtmine ..................................................................... 8 1.11 Temperatuur .........................................................................9 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus .............................................10 2.1 Jahutamise üldpõhimõte ............................
.............. 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .................................................................. 7 1.9 Rõhk ................................................................................... 7 1.10 Rõhu mõõtmine ..................................................................... 8 1.11 Temperatuur .........................................................................9 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus .............................................10 2.1 Jahutamise üldpõhimõte .............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
