Õhuniiskus ja õhuniiskuse karakteristikud Kairi Kuldma Õhuniiskus Õhuniiskus Küllastumata õhuniiskus Küllastunud õhuniiskus Veeauru rõhk E küllastunud veeauru korral e küllastumata veeauru korral osakeste kaootiline liikumine Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduv veeauru mass grammides. kaalumise meetod 16,4 ºC arvuliselt võrdne veeauru rõhuga Relaktiivne niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauruga kastepunkt temperatuur, mille juures olev õhus olev
Abiootilised Tegurid Üldiseloomustus · Abiootilised tegurid on eluta füüsilised ja keemilised komponendid looduses. · Abiootiliste tegurite alla kuuluvad: Valgus - hapniku hulk UV kiirgus - süsteemi pH Temperatuur - Õhuniiskus Õhuniiskus · Sisemaal on õhuniiskus üsna suur - üle 65% · Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist. · Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks. Infrapunane kiirgus e. temperatuur · Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur, mistõttu seal on ka temperatuur üsna kõrge. · Kõige paremini kasvavad mangroov siis kui Külmima kuu keskmine temperatuur ei lange alla 20 oC. Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus Valgust on seal üsna palju, mis on hea taimede fotosünteesile. Ööloomad
Keemine- vedelast faasist üleminek gaasilisse Keemistemp- on temp kus vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, sõltub keskkonnast, ainest, õhurõhust, keskkonna niiskusest Kuidas suurendada pindpinevust?- madalama temperatuuriga Suhteline õhuniiskus- absol õhuniiskuse ja küllastumata õhuniiskuse suhe kindal temp Absoluutne õhuniiskus- ühes kuupm sisaldav õhumass Kuidas töötab psühromeeter?- koosneb kahest termomeetrist: kuiv ja niiske. Ühte hoitakse kogu aeg niiskena. Kui õhuniiskus on 100% siis vesi märjalt lapilt ei aurustu, kui suhteline õhuni on väiksem siis hakkab märjalt termom vett aurustuma. Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud ● vedeliku aineosakesed on suvaliselt, ● vedeliku aineo võnkuvad ja põrkuvad, ● vedelik on voolav, ● tahket keha on raske kokku suruda ja teda ei saa laiali valada. ● tahke säilitab oma kuju Tahke ja gaasilise 5 erinevust- ● gaasilise aineo lendlevad,
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ NR. 2 14) Miks on õhk niiske, mida näitab absoluutne õhuniiskus? (lk 17) – Õhk on niiske, sest õhus on veeauru ehk õhuniiskust. Absoluutne õhuniiskus näitab mitu grammi on õhus niiskust. 15) Mida nimetatakse küllastunud õhuniiskuseks (lk 18)? – Küllastunud õhuniiskus on õhu maksimum veesisaldus. 16) Mida näitab suhteline (relatiivne) õhuniiskus (lk 19)? – Suhteline õhuniiskus näitab seda mitu protsenti moodustab tegelik õhuniiskus maksimaalsest õhuniiskusest. 17) Milline on soovituslik õhuniiskus eluruumides, mida need arvud tähendavad (lk 19)? – 60-70%, mis tähendab, et veeauru sisaldus õhus moodustaks maksimum võimalikust 60-70% 18) Millal on õhu suhteline (relatiivne) niiskus 100%? – Õhk ei saa olla niiskem, see on maksimum. 19) Mis on kastepunkt (lk20)? – Temperatuuri langedes veeauru mahutuvus õhus
Mangroovimetsad TTG 10c Laura Tumala 16.11.2011 mangroovimetsade asukohad ABIOOTILISED TEGURID Õhuniiskus *Sisemaal on õhuniiskus üsna suur- üle 65% *Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist *Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks Temperatuur *Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur , mistõttu seal on ka kõrge temperatuur Valgus *Valgust on seal palju, mis on hea taimede fotosünteesile Hapniku hulk vees *Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem , kui avatud meres pH *Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumisi Mangroovitaimed *taluvad soola *harunev õhujuurestik (mutta
Q=m - sulamissoojus 1J/kg soojushulk kütuse põlemisel Q=km k - kütteväärtus 1J/kg Kriitiline temperatuur on temp. millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik gaasi kokku surudes muuta vedelikuks. Vedeliku pinnal olevat gaasi nim. veeauruks. · Aine on gaas, kui tema temp. on kriitilisest temp. kõrgem · Aine on aur, kui tema temp. on kriitilisest temp. madalam Õhuniiskus iseloomustab vee auru sisalduvust. · Õhus on alati veeauru. Kaks liiki: · absoluutne õhuniiskus - otseselt mõõta ei saa t - õhuniiskus antud temperatuuril 1g/m3 · suhteline e. relatiivne õhuniiskus - mõõtmiseks kasutatakse psühromeetrit tk - antud temp. oleva küllastunud veeauru sisalduvus 1m3 Srel - õhu relatiivne niiskus Srel=t/tk*100% Srel=pt/ptk*100%
seisundis Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. TÖÖKOHA MIKROKLIIMA NÄITAJAD TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA Mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Temperatuur / õhuniiskus Tootmisruumi temperatuur 15-20 C (optimaalne 17-19 C). Suvel ei tohi ruumi temperatuur ületada välistemperatuuri rohkem kui 3 C võrra, aga mitte üle 28 C. Optimaalne relatiivne niiskus 40-60 %. TEMPERATUURI MÕJU TÖÖTAMISELE Liiga madal temperatuur põhjustab: tähelepanu nõrgenemist
õhukest · Troposfäär-atmosfääri alumine kiht (maapinnalt 815, temp. langeb, ilmastikunähtused) · Stratosfäär-atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal (1050km, temp. tõuseb, osoon) · Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid (kujundavad õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul) · Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim · Maa kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mis muudab suunda kaks
ruumalaga on vesi Jääl on kindel kuju. ’ temperatuuril 4 Jää on veest kergem kraadi. Mida on sademete tekkeks vaja? Sadama hakkab siis, kui veepiisakesed üksteisega kokku põrgates liituvad ja muutuvad nii raskeks, et enam õhus ei püsi. Milline seos on õhuniiskusel ja sademetel? Mida rohkem on sademeid, seda rohkem on õhuniiskust. Õhuniiskus on sademetega otseselt seotud, kuna õhuniiskus on mingil hetkel maha sadanud sademed, mis temperatuuri mõjul aurustuvad ja tekitavad õhuniiskuse. Aurustuvad sademed e õhuniiskus koguneb osaliselt uuesti sademeteks. Miks udu on suurlinnas tavalisem kui väikelinnas? Sest suurlinnas on rohkem tehispinda, mille pealt vesi ei imendu maapinda vaid aurustub. Suurlinna tänavatel on temperatuur kõrgem, kuna seal on rohkem liikumist, majad õhkavad sooja ja puudub tuul, ning vesi aurustub. Linna piiril muutub õhk jahedamaks, ning
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Tootmiskeskkonna meteroloogiliste tingimuste uurimine Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: TEOORIA Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima – see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Eestis on sagedased “külmetushaigused”. Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste
ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on: 1) õhutemperatuur 2) õhuniiskus 3) õhu liikumiskiirus 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk 6) õhu hapnikusisaldus 7) õhu ionisatsiooni olukord Georg Badasjan Referaat 1.2 Õhutemperatuur Õhutemperatuuri tööruumis mõjutavad antud maakoha kliima, aastaaeg, tehnoloogiline prot-sess, töö intensiivsus. Soovitatav õhutemperatuur tööruumis Töö iseloom Õhutemperatuur ºC
Kordamisküsimused 1. Kontrolltööks 1. Mis on absoluutne õhuniiskus? Õhu veeauru sisaldus 2. Mis on absoluutse õhuniiskuse mõõtühik? g/m3 3. Mis on suhteline õhuniiskus? % võimalikust maksimaalsest antud temperatuurist 4. Mis on suhtelise õhuniiskuse mõõtühik? % 5. Mis juhtub küllastunud veeauruga? Kondenseerub 6. Mis on kastepunkt? Temperatuur, millisel algab antud absoluutse õhuniiskuse korral veeauru väljumine aurufaasist vedeliku faasi (kondenseerub) 7. Mis juhtub õhuniiskusega kastepunktis? Muutub veeks 8. Mida võib põhjustada erinev veeauru osarõhk (nt toas kõrgema temperatuuri tõttu
Sellist olukorda nimetatakse üleküllastuseks. Temperatuur mängib relatiivse niiskuse puhul tähtsat rolli. Kui temperatuur tõuseb, siis relatiivne niiskus langeb. Enamik organisme on kohandunud mingile niiskusreziimile. Inimesele, paljudele loomadele ja ka suurele hulgale kultuurtaimedele on hästi talutav relatiivne niiskus 50 - 70 protsenti. Liiga kõrge või liiga madal relatiivne niiskus võivad neile kahjulikud olla. Eesti ilmastik on üldiselt niiske ja väga harva langeb õhuniiskus alla 30%. Keskmine õhuniiskus Eestis on 80-83%. Kõige madalam on see keskmiselt mais (70 %) ja kõige kõrgem hilissügisel ja talve esimesel poolel, keskmiselt kuni 90 protsenti. 10 3. Metoodika Kõigepealt valisime välja teema. Pärast seda püstitasime uurimisküsimuse ja otsustasime, mida ja millal mõõdame. Alustasime ka teoreetilise osa kirjutamisega. Informatsiooni selle kohta leidsime internetist. Andmeid kogusime kokku kaks korda
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Koostanud: Lota Aadla 11 Cklass Ilmaprognoos homseks Eestis (9.03.2014) www.emhi.ee Tegelik ilm täna Eestis (10.03.2014) Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 20.20 Eesti asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas on 2.6 - 5.7 kraadi , lõunaosas aga 3.0 - 10.1 kraadi , Lääne-Eesti saartel 2.6 - 3.9 kraadi Tuule suund ja tugevus - puhub edelatuul 3.1 - 10.2 m/s, Saartel läänetuul Õhurõhk - 1014.1 - 1020.5 hPa Pilvisus - Loode - Eestis pivlisus tiheneb Sademed - 0.00 - 1.2 mm / h Õhuniiskus- 36 - 96 % Kommentaar ilma kohta Eestis ● Kõige rohkem erineb ilm Lääne - Eestis ja Ida - Eestis. ● Lääne - Eestis on vihmane ja külm, Ida - Eestis kuiv ja soe. ● Kirde - Eestis on jahedam 1-2 kraadi võrra kui Kagu - Eestis ning Kaugu - Eestis esineb kohati pilvisust Kokkuvõte Ilma ...
Faasi määrab ära temperatuur ja rõhk. Teatud tingimustes võib aine olla metastabiilses olekus-piiri peal olekus. Faasisiire on ülemine ühest faasist teise(aine molekuli muudavad asendit). Siirdesoojus-soojushulk, energia. Siirdetemp. on seotud rõhuga. Selleks et faasisiire toimuks peab olema siirdetemperatuur ja võimalus energia liikumiseks. Kolmikpunkt-keha on korraga kolmes olekus. Normaalrõhk 760..... Sulamine ja tahkumine. Temperatuuri tõustes jõuab kätte hetk, mida nim kristalse aine sul temperatuuriks. Sulamise ajal temp ei kasva, pärast sulamis kasvab. Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l. keemisel on aurumine kõige intensiivsem. Milleks kulub aurustumissoojus? ...
LOODUS...kordamine. 1.Lahus 2.Veeringkäok 3.Udu 4.Rünkpilved 5.Märgamine 6.Põhjavesi 7.Hüdrosfäär 8.Allikas 9.Aine olekud 10.Õhuniiskus Lahus koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Veeringkäik toimub maailma mere,maismaa ja nende kohal oleva õhkkonnavahel. Vee ringkäigust võtavad osa ka jõed,järved,põhjavesi ja muu. Taevas tekivad väikestest veepiiskadest pilved,maapinna lähedal moodustub väga väikestest veepiiskadest aga udu. Rünkpilved on nagu vatitupsud.Nad tekivad tavaliselt hommikul.Keskpäeval on neid taevas rohkem, õhtuks pilved aga haituvad enamasti.Rünkpilved võivad tuua äikest,tugevat vihma või rahet.Seda nimetatakse äikesepilveks. Vesi märgab näiteks klaasi ja puitu,kuid ei märga parafiini. Maa sees,kivimite lõhedes ja tühimikes asub põhjavesi. Hüdrosfäär koosneb maailma merest,jõgedest,järvedest,liustikutest,põhjaveest ja õhus olevast veest. Hüdrosfäär on kogu maad ümbritsev vesikest. Allikas o...
Ole täpne oma faktidega Rohkem kui 90% oma elust Puugid liiguvad kuni meetrikõrguse taimestiku Teine aktiivsuse periood veedavad nad "peremehest" sõltumatult avatud looduses, ,,latvadesse" aprillis ja mai algab tavaliselt septembris- niitudel ja metsades. alguses kui temperatuur on oktoobris, kui õhuniiskus ja madal ja õhuniiskus kõrge ka õhutemperatuur on madalad Puugi elu ja areng. Puugihooaeg, see on puukide bioloogilise aktiivsuse periood, mis
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Mida tähistab lühend EMHI? Lühend EMHI tähendab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Eesti ilma lühiiseloomustus Tänane kuupäev 08.12.2012 kell 12.34 Eesti asub parasvöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas -3,4 °C, lõunaosas aga -3,2 °C ja Lääne-Eesti saartel on sooja 0,3 °C Tuule suund ja tugevus peamiselt loode- ja põhjatuul tugevusega 2-8 m/s Õhurõhk 1018- 1023 hPa Pilvisus peamiselt pilves Sademed sademed puuduvad Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus Pühapäeval on Eestis...
Puidu kaitsmine seente ja nende ärahoidmine Tamer Paide MT213 Juhentaja: Aivar Krull 2013 Tartu Kutsehariduskeskus Sisukord 1. Hallitusseente teke põhjused 2. Puidu kaitsmine hallirusseente eest 3. Hallitusseente ära hoidmine 4. Hallitusseente leviku peatamine 5. Piltid Hallitusseente teke põhjused suur õhuniiskus tase kõige sootsam on seente jaoks on 30 60 % Soe õhk, seente jaoks parim temperatuur 15 25 kraadi Kui tuba on liiga umbne ja õhk ei liigu Eriti meeldib seentele vahelduv õhuniiskus Puidu kaitsmine hallitusseente eest Puidu immutamine spetsiaalse ainega nagu nt antiseptik, vana mootoriõli, peits Puitu tuleks hoida kuivas kohas kus ei oleks liiga palju niiskus ja kus ei oleks liiga umbne Likviteerida niiskus allikad Puidul oleks pidev õhu juurde pääs
Erisoojus on tabelina toodud, igal ainel eri. Mis on keemine ja keemistemperatuur Keemiseks nim aine üleminekut vedelast faasist gaasiliseks. Keemine on aurumine kogu vedelikust, mitte ainult pinnalt. Keemistemperatuur on igal ainel erinev temperatuur, mille juures antud rõhul aurumise iseloom muutub. See on temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrseks välisrõhuga. St, aine hakkab keema. See on suurim temp, mida antud rõhul vedelik saab omada. Mis on absoluutne ja relatiivne õhuniiskus ülesanne Absoluutne õhuniiskus on suurus p, mis väljendub veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. Relatiivne õhuniiskus näitab protsendiliselt suhet, kus veeauru osarõhk on antud temperatuuril jagatud küllastusele vastava veeauru osarõhuga samal temperatuuril. Valemi kujul näeb välja: Srel= Pt/ptk*100% Relatiivne õhuniiskus= absoluutne õhuniiskus jagada küllastusele vastava õhuniiskusega ning korrutada 100%-ga. Küllastus tähendab, et aurumine ja temp on tasakaalus.
Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades. Vähem leidub neid kuivades okasmetsades, liivikutes, aruniitudel ja kadastikes. Puukide aktiivsus on perioodiline. See kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 6-7 kraadi. Nii asuvad nad liikvele aprillis ja mai alguses kui temperatuur on madal ja õhuniiskus kõrge. Teine aktiivsuse periood algab tavaliselt septembris-oktoobris, kui õhuniiskus ja ka õhutemperatuur on madalad liiguvad puugid maapinna lähedal kuni välistemperatuuri langus talvel sunnib nad pea liikumatuks. Puukide arvukus sõltub ka ilmastikutingimustest. Oma elutegevuseks vajab puuk niiskust. Seega pikeneb puugihooaeg ja suurendab puukide arvukust ka niiske ja vihmane suvi. Selle põhjal oletan, et puuke võime ka praegu metsades kohata. Kuna temperatuur on nende
kasutatavatest materjalidest. Väga halvasti on môjunud paberi säilivusele puidu ja kampolliimistuse kasutuselevõtt 19. sajandi keskel. 6. millist paberit nim neutraalseks, millist nõrgalt happeliseks ja millist tugevalt happeliseks neutraalne paber pH= 7; happeline pH< 7; aluseline pH >7 nõrgalt happeline pH 5,0...6,0 7. kuidas mõjutavad paberit keskkonnatingimused milles suhtes on paber eriti tundlik ja kergesti kahjustatav Kõrge temperatuur, valgus ja suur õhuniiskus soodustavad happelisi reaktsioone ning mõjutavad paberi säilivust. Keskkonnategurid, mis mõjutavad paberi säilimist: * temperatuur, * niiskusesisaldus, * valgus, * saasteained, * biokahjustajad, * vibratsioon, * elektromagnetväljad. 8. nimeta paberi restaureerimisel kasutatavaid töövahendeid ja laboriseadmeid Laboris altvalgustusega laud, pH meeter, luup, mikroskoop, vaakumlaud, pesuvann, tõmbekapp, suured pressid
Pirnipuu vili – kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam pirn – sisaldab 80–85% vett, 6–14% sahhariide, 0,1–0,6% happeid, ka mineraalaineid ja vita miine, paljude sortide viljalihas leidub kivisrakke. Kasvunõuded Pirnipuu on valgust armastav taim ja nõuab väga päikesepaistelist asukohta, kus õhk vabalt vahetub.Pirnipuu juurekava ei talu niiskuse üleküllust: vesi tõrjub mullast õhu välja.Tähtis on ka õhuniiskus. Kui relatiivne õhuniiskus on 60-70% piires, kulgevad kõik viljapuu eluprotsessid normaalselt. Õhu normaalseks vahetuseks on vaja tuule kiirust vähemalt 0,5m/s. Suur õhuniiskus soodustab seenhaiguste levikut. Pirn kasvab hästi sügavapõhjalistel prasniisketel muldadel ega talu hästi happelisi muldi. Muld peab oleme toitaineterikas ja küllalt niiske. Liigid harilik pirnipuu (P. Communis) Pyrus pyraster; Mets-pirnipuu - Puu, 10-15 m kõrge. Oksad alati asteldega. Lehed munajad
kolooniad märkamatuks, sest hallitusseened on leidnud sobiva koha paljunemiseks: toanurka paigutatud kapi taha, kiviplaatidesse, krohvi sisse, vaipadessse, laeplaatidessse või soojustusmaterjalidesse (pilt 1 ja 2)(Postimees, 2015). Kõige sagedamine võib leida hallitust just nendest kohtadest: 1. Köök ja vannituba – piirkond, kus on soe, niiske ja leidub toitaineid seente paljunemiseks; 2. Akende ümbrus, kapitagused, ülemised välisnurgad – seal, kus õhuniiskus kondenseerub kokkupuutel jahedate pindadega ja õhuliikumine on vähene; 3. Keldrid ja garaažid, kus on suur õhuniiskus; 4. Konstruktsioonid, kus on torustikke või lekkeid; 5. Ripplagede taga niisketes ruumides; 6. Kappides ja mööbli sokli piirkondades, kus on kõrge õhuniiskus. (Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012) Kõige olulisemat osa mängib hallitusseente levikul niiskus. Kui õhuniiskuse protsent on üle
veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, just nimelt Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Õhuniiskus Et ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades, on sealne õhuniiskus suur. Kui ilm on pilves, on õhuniiskus 100%. Kui aga päike paistab, suureneb kiiresti õhutemperatuur ja õhuniiskus langeb 50%-ni, mis põhjustab puulehtede pinna ülekuumenemise ja niiskusvajaku. See on põhjuseks, miks vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, ning sageli läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad.
Üldvalgustuses on otstarbekam kuni 70W võimsusega luminofoorlampid. Kohtvalgustitesse sobivad 11 W luminofoorlampid ja 20W halgeenlambid. Kuna need on kallimad kui tavalised hõõglambid, tasub nende muretsemine end ära alles mõne aasta jooksul. Alati on inimele parem, kui kasutatakse maksimaalselt loodusliku valgust, kuigi meie asukoha tõttu, eriti talvel on võimalused piiratud. MIKROKLIIMA Mis on mikrokliima? Mikrokliima on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumis, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Tallinnas on veebruarikuu keskmine ööpäevane temperatuur -5 0C, juulis aga +170C. 90% maailma inimestest elab soojemas kliimas. Enamikus Euroopa maades on temperatuur külmal aastaajal 5- 100C kõrgem ja soojal aastaajal 2-50C kõrgem kui Eestis. Sellest tulenevalt on meil kulukam tagada
Jätkukohtade vältimiseks tuleb töötleda kogu pind või mõni laud korraga. 4) Madal leelisekindlus Tekke põhjus: Värvimine veel lõplikult kõvenemata krohvile. Madala kvaliteediga värvi kasutamine. Vältimine: Krohvipinda peaks lastma kõvastuda 1-2 kuud ja alles seejärel värvida. Värsked kivipinnad on tugeva leelisega, mida värvitooted ei talu. Leeliselisus väheneb aja möödudes. 5) Milline peab olema temperatuur ja suhteline õhuniiskus välisvärvimisel? Vähemalt +5 kraadi ja suhteline õhuniiskus alla 80%.
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
11.Miks sulamise tahkumise ajal keha temp ei muutu? Kuidas seda temp nim? Sest nad annavad omavahel energiat. Sulamistemp. 12. Millistest faktoritest sõltub aurustumise kiirus? Vedeliku temp. Pindalast ja koostisest. 13. Millist nähtust nim keemiseks? Aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril. 14. Mida nim gaaside veeldamiseks? Millisel temp see nähtus aset leiab? Gaaside vedelikuks muutumine. Kriitilisel temperatuuril. 15. Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? Absoluutne õn jagub suhtelise õhuniiskusega. 16. Mis on kastepunkt? Temp. Milleni õhk peab jahtuma, et veeaur muutuks küllastunud auruks. 17.Millise seadeldisega mõõdetakse õhuniiskust? Hügomeetriga. 18. Mis on molekulaarsed..? Molekulide vastastikmõjujõud. 19.Kuidas selgitada molekulaarsete jõudude teket?..? Jõud, mis hoiavad aine koguse koos, tingitud vastastik mõjust 10 -12. 20.Pindpinevus jõudude teke?
Kasutada võimalikult palju loomuliku valgust. Töökohta peaks valgustama üld- ja kohtvalgustid. Luminofoorlampide kasutamine kohtvalgustuses vähendab läikimise ja pimestamise probleemi. Halogeenlampide valgusviljakus on 2-3 korda kõrgem kui hõõglampidel. Enamasti on töökoha eri piirkondades vajalik erinev valgustatus. Kuvari ekraan peab olema valgustatud nõrgemini kui töölaud, klaviatuurile on vaja rohkem valgust ja paberile kõrval veelgi rohkem. Mikrokliima- õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Kaasaegsetes tingimustes töötab inimene suhteliselt stabiilse mikrokliimaga ruumides. Sobiv temperatuur istuval tööl on 18-24 kraadi. Sobiv temperatuur istuval tööl kerge käsitsitööga: 16-22 kraadi. Seisev asend kerge käsitsitööga: 15-21 kraadi. Seisev asend raske käsitsitööga: 14-20 kraadi. Füüsiliselt raske töö: 13- 19 kraadi. Normaalne õhuniiskus on 30-70%
kaob a/v dokument poole oma väärtusest a/v ainese füüsiline seisukord: on see originaalne või koopia, selle alusmaterjal, formaat, mustvalge või värviline, heli, helitu või tumm, defektid. Kopeerimise puhul fikseerida kopeerimise aeg ja selle formaat a/v ainese saabumise aeg kogusse ja tingimused (nt andmed autoriõiguse kohta) FOTODE KORRASTAMINE NEGATIIVIDEL JA FOTODEL ESINEVATE KAHJUSTUSTE PEAMISED PÕHJUSED: Valguse mõju Ebastabiilne temperatuur ja õhuniiskus Õhusaastatus Ümbrispaberi happelisus Hallitus, putukad, närilised Fotode ebaõige või hoolimatu käsitsemine nii nende valmistamisel kui ka hiljem Vee- ja tulekahjustused 1. FOTOMATERJALIDE SÄILITAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 1.1 Käsitsemine Panna kätte puuvillased sõrmikud, et mitte jätta fotodele ja negatiividele sõrmejälgi Vältida negatiivide ülemäärast valgustamist Originaale võtta välja võimalikult harva, kasutada koopiaid
TÖÖ ARVUTIS 9 klass 1.Vilsandi Laius: N 58°22´58" Pikkus: E 21°48´51" Jaama kõrgus merepinnast: 6 m Vaatluste algus: 1865 Mõõdetavad ja Merevaatlused vaadeldavad parameetrid Vaatluste algus:1884 (materjal Õhutemperatuur säilinud alates 1899) Maapinnatemperatuur Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhuniiskus Lainetus: suund, kõrgus Õhurõhk Nähtavus mere poole Sademed Jääolud Tuul: suund, kiirus Aasta maksimaalne Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikese...
Näiteks elavhõbe. Vedelik mis ei märga, võtab aine peal kerakuju. Kapilaarsus On vedelike liikumine peenikestes torudes. Näiteks põllumajanduses mulla, kapilaaride kaudu liigub põhjavesi taimeni, taimede vars imeb vett kapilaaride kaudu. Õhuniiskuseks nim veeauru hulka õhus, mida väljendatakse kahte moodi. Absoluutne õhuniisku võrdub vee massiga(kg) ühes kuupmeetris õhus. Kasutatakse ainult füüsikas. Relatiivne õhuniiskus Kasutatakse enamus juhtudel. Relatiivse õhuniiskuse korral on väga tähtis element kaste. Kaste tekkimisel saab õhus ülekaalu kondenseerumine. Kui tekib kaste, siis loetakse õhuniiskuseks 100%. Normaalõhuniiskuseks nim 40-60%. Kui õhuniiskus on väga suur, siis higi auramine on raskendatud. Näiteis relatiivse õhuniiskuse kohta : Hallituse tekkimine niiskes kohas. Tõmbegraafik OA : Kehtib hookei seadus F E=k*x Võrdeline seos. Deformatsioon puudub
· Võib esineda parasiidina või saprofüüdina · Kahjustab kõiki maapealseid taimeosi · Seen talvitub sklerootsiumidena või mütseelina taimejäänustel. ·Nakkus levib kontaktselt või õhuvooludega · Hahkhallitus levib värvuvatel õitel · Varre kahjustused tekivad kas otsese kolonisatsiooni teel või nakatunud lehtede kaudu · Õietolmu sattumine infektsioonitilka suurendab märkimisväärselt nakatumist ·Levikuks soodsad - madal temperatuur (keskm 12 C°) - kõrge õhuniiskus (taimede märg pind) · Optimaalne spooride arenguks on õhuniiskus üle 80% (90%) infektsioonitilk temperatuuri vahemik 18 24 °C (5h) + 5 °C Tomati-pruunmädanik, -lehemädanik Phytophtora infestans · Kahjustab vilju ja lehti · Nakkus levib kartulilt tomatile · Opt üle 75% õhuniiskus ja temp 14-23 °C · Viljadel on mitmesuguse kujuga ebamäärase piirdega pruunid sissevajunud ja kõvad laigud · Lehtedel tekivad hallikasrohelised laigud, mis
Mis on nektar? - Nektar on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Mis mõjutab taimede nektarieritust? Nektarieritust mõjutavad mulla ja õhutemperatuur (optimaalne on +16…25°C), mulla lõimis (kergetel muldadel on nektarieritus parem), õhuniiskus (optimaalne õhuniiskus 60…80%), päikesekiirguse intensiivsus (pärna lõunapoolsel küljel eritavad õied 2-3X rohkem nektarit kui põhjapoolsel küljek), agrotehnika (külviaeg, väetamine) jt. tegurid. Milline on nektari keemiline koostis? Vesi, roosuhkur, viinamarjasuhkur. Kuidas toimub nektari muutumine meeks? Algab hetkest, kui mesilane imeb nektari meepõide. Ensüümide mõjul hakkavad liitsuhkrud lagunema lihtsuhkruteks, hakkab vähenema veesisaldus
väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Seda temperatuuri nim aine keemistemperatuuriks. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Keemine tähendab intensiivset aurumise, kusjuures aurumine ei toimu ainult vedeliku pinnalt, vaid ka mullidena vedeliku seest. Vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril nim keemissoojuseks. Õhuniiskus 1. Absoluutne niiskus a) tiheduse kaudu Valem: Q= m:V Def. absoluutne õhuniiskus on füüsikaline suurus, mis mõõdetakse 1 m õhus sisalduva veeauru massiga grammides. b) rõhu kaudu ( 1 mm/Hg; 1Pa) Def: absoluutne õhuniiskus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse õhus sisalduva veeauru osarõhuga. 2. Seda väljendab relatiivne ehk suhteline niiskus. Valemid: roo jagatud roo indeksiga 0 korrutatud 100% Tihedus ja rõhk on absoluutsel niiskusel antud kas tiheduse või rõhu kaudu.p0 , roo 0 on küllastunud auru rõhk/tihedus teatud temperatuuril.
Kliimaseaded Soojustehnika põhimõisted Suhteline õhuniiskus Soe õhk seob endaga rohkem niiskust kui külm õhk. Temperatuuri mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%. Inimesele soodsaim õhuniiskus on 40-60%. Üle 70% tunneb inimene ennast ebamugavalt. Rõhk Rõhk on pinnaühikule risti mõjuv jõud. Rõhu ühik on 1 bar = 100 kilo paskalit. Baromeetriline Õhurõhk on maakera ümbritsevast õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk on 1.01325 bari. Temperatuur 0 Kelvinit = - 273o C Soojushulk Soojushulk iseloomustab molekulide soojusliikumise energia kandumist ühelt kehalt teisele. Soojushulk sõltub liikuvate molekulide arvust mis omakorda on võrdeline aine massiga e. kogusega.
Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena. Enamasti sajab talvel. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Teine kiire jahtumise põhjus on taimestiku vähesus, mis suudaks säilitada sooja öö läbi. Mullastik: Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Taimestik: Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda
näiteks kindla kuju puudumine, mida tahkistel ei esine. SOOJUSLIIKUMINE – molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine mistahes olekus. SULAMISSOOJUS – ainekoguse sulatamiseks kuluv soojushulk. ABSOLUUTNE ÕHUNIISKUS – ehk veeauru tihedus näitab kui kuupmeetris õhus sisalduva vee massi. SUHTELINE ÕHUNIISKUS – näitab kui suure osa (protsentides) moodustab absoluutne õhuniiskus võimalikust õhuniiskusest. KASTEPUNKT – temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. HÜGROMEETER – õhuniiskuse mõõdik. PINDPINEVUS – vedeliku ja gaasi piirpinna omadustega seonduvad nähtused, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus. PINDPINEVUSJÕUD – pinge, mis tekib vedeliku pinnakihis, kui väljaspool on gaas mille minnakihis on vähem molekule. MÄRGAMINE – nähtus, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub.
diskette, kompaktplaate, mööblit, maale jne. Materjalid on keskkonnatingimuste suhtes erisuguse tundlikkusega. Seega on väga raske leida ühest vastust küsimusele, millised peaksid olema sobivad keskkonnatinguimused raamatukogudes, arhiivides, muuseumides ja muudes teabeasutustes. Hoiureziimi parameetrid on fikseeritud mitmesugustes standardites, eeskirjades, juhendites, soovitustes ja tehnilises kirjanduses. Enamikul juhtudel nähakse nendes ette temparatuur ja õhuniiskus, osades lisanduvad ka õhu kvaliteedi ja valgustuse nõuded. Eestis on seadusandlikult fikseeritud ainult arhivaalide hoiutingimused. 11) ratsionaalsete hoiutingimuste põhimõtted Ratsionaalsetest hoiutingimustest tuleks lähtuda säilikutele sobivate keskkonnatingimuste kehtestamisel. Ratsionaalne hoiureziim arvestab olemasolevaid tingimusi ja hindab keskkonnatingimuste mõju säilikute elueale. Arvestamist väärivad tingimused on järgmised:
Suur Vallrahu Claudia Robin Andros, Aliis Halliste, Gertrud Tamm 12.A Iseloomustus · Troopikavööde · 344,400km2 · Liigirikas · Palju ohustatud liike · 30 liiki vaalu, delfiine ja pringellasi · Üle 350 koralliliigi · 1500 liiki kalu · 4000 liiki limuseid · 5 liiki kilpkonni · 252 linnuliiki Abiootilised tegurid · Valguslembelised: korallid, vetikad · Varjulembelised: süvaookeanis elavad kalad (nt õngitseja) Korallid Papagoi kala · Päevaloomad: kalad (nt papagoi kala), delfiin, kilpkonn (nt rohekilpkonn) · Ööloomad: erinevad kalaliigid, kaheksajalad Rohekilpkonn Delfiin Abiootilised tegurid · UV-kiirgus intensiivne, madal osoonitase · Ultraviolettvalgusega on kohandunu...
See jaguneb omakorda üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks. Üldvibratsioon on mehhaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele ja põhustab veresoonte ja närvide kahjustust. UV- kiirgus Valgusele esitatavad nõuded: 1. Peab olema küllaldane 2. Peab olema ühtlane 3. Vastama tehtud töö iseloomule Mikrokliima Ettevõtte mikrokliima kujuneb reas tegurites: 1. Õhuniiskus 2. Õhuliikumise kiirus 3. Soojavahetus inimese ja keskkonna vahel õhuniiskus 30-70% Kokku puuted pindadega. Mänguväljakutel on liuväljad libedad ning kuna liuväljad on tehtud plastmassist, siis päike kahjustab ning teatud aja jooksul tuleb need vahetada. Miski pole igavene. Keemilised tegurid: 1. Lämbumisoht inimene ei saa hapniku kätte. (N: teine laps tõmbab mänguhoos kilekotti pähe) 2. Tule -ja plahvatusoht. Tikud ei tohi olla väikelastele kätte saadaval. Tikkudega ümber käimist tuleb õpetada lastele. Samuti tulemasinad ei ole
Kutsehaigused määratleb sotsiaalministeeriumis koostatud nimekiri. Kaevanduses töötavatel läbindajatel, kes tegelevad puurmasinaga tekkib kutsehaigus. St. käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist. Kiirabi töötaja torkab ennast kogemata süstlanõelaga, millega enne on manustanud ravimit patsiendile, kes põeb C hepatiiti. 2. Millised võiksid olla EMT töökeskkonna optimaalne õhutemperatuur, õhuniiskus ja millest see sõltub? EMT töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks võiks olla 15-20 kraadi. Õhuniiskus ei tohiks olla liiga kõrge ega liiga madal. Kõik sõltub loomulikult asjaoludest, millistes tingimustes tuleb patsiendile abi osutada. Kindlasti ei saa EMT valida omale optimaalset õhutemperatuuri ega õhuniiskust kiirabis töötates. 3. Mille järgi/mille alusel on võimalik aru saada, et tegu on tööõnnetusega too välja olulised tunnused
Kõik töötajad Tööaeg 0 Laotöötajad Üksluisus 1 Müügiassistent, Üksluisus 3 raamatupidaja Müügijuhid Üksluisus 2 Müügijuhid, Õhutemperatuur, õhuniiskus 1 müügiassistent, raamatupidaja Laotöötajad Õhutemperatuur, õhuniiskus 0 Kõik töötajad Kuvari, hiire ja klaviatuuri paigutus 2 Müügiassistent Valgustuspeegeldus kuvarilt 3 Müügiassistent, Silmade ülekoormus 2 müügijuhid, raamatupidaja
Õhuniiskus Hüdrometeoroloogia Õhuniiskust määratakse psühromeetriga Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetri ja hügrograafiga
suurenevaks ohuks maailmas vilja saastumine Fusarium`seentest. See toimub nii pähikute ja peade nakatumisel punakastesse (nakkushaigus), kui ka saprofüütselt või epifüütidena taime pinnal elunevate liikidega. Kas ja kuivõrd võiks meie tingimustes areneda teravilja peadel ja pähikutel ning teradel ohtlik haigus punakaste (fusarioos), on täpset ilmastiku prognoosi omamata raske ennustada. Haiguse esinemist soodustavad perioodil õitsemisest valmimiseni esinevad rohked sademed ja kõrge õhuniiskus ning temperatuur (optimaalne temperatuur on 28-30oC). Meil on võimalik haigusetekitajatena mitmete Fusarium`i liikide, eelkõige aga F. avenaceum ja F.sporotrichiella arenemine, mille puhul toksiliste tüvede esinemine on sagedane ( vt. ka minu eelmist artiklit ajakirja märtsi numbris). Enamuse Fusarium´i liikide temperatuuri optimum on piirides 18-28oC. Kui samal ajal esineb 70-80%-line õhuniiskus, on võimalik koniidide (eoste) rohke moodustumine ja haiguse tugev esinemine. 1988
põhjapoolkeral veebruaris ja augustis, lõunapoolkeral vastupidi) kui mandrilise kliimaga piirkondades. Selle põhjuseks on vee suur soojusmahtuvus. Talv on pehme, sest vesi jahtub aeglaselt ja õhku eraldatakse suve jooksul saadud soojust. Suvi on jahe ja vihmane, sest talve jooksul jahtunud vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Jahedamat õhku kandub ka ookeanidelt rannikule. Iseloomulik on suur sademete hulk ja õhuniiskus. 4. JUTUSTA ühest õhkkonna kihist Stratosfäär paikneb troposfääri kohal u 50-55 km kõrgusele, mille alaosa on külm, ülaosas tõuseb temp. koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka stratosfääri temp. osoonikihil on väga oluline toime, see neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Osoon kaitseb meie planeeti hukkumise eest. stratosfääris
13. Kuidas toimub jääkristalli moodustumine härmastumisel? Õhutemperatuur langeb alla kastepunkti (temperatuur, mille juures muutub veeaur küllastuvaks). Kui õhutemperatuur ainult langeb, hakkab osa veeauru eralduma. Tuleb leida kindel koht,et leida jääkristall. 14. Kujutada osakeste paiknemine gaasis. Hõredalt. 15. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri,mille juures aine muutub tahkest vedelaks. 16. Mida näitab suhteline ehk relatiivne õhuniiskus? 17. Mida tähendab, et küllastunud aur on vedelikuga tasakaalus? Nii palju molekule ki tuleb vedelikust välja, sama palju pöördub ka tagasi. 18. Mida tähendab, et küllastunud auru rõhk on võrdne välisrõhuga? Seda esineb keemisel. Vees toimub aurumine, mull on suletud anumas(mulli sees on veeaur), mulli surub kokku väline õhurõhk. Et mull saaks paisuda, peab sisemine õhurõhk olema natukene suurem kui välimine õhurõhk.
Koordinaadid? kõrgusel merepinnast koordinaatidel Kõrgusmerepinnast? koordinaatidel N 57°50´47´´ ja N 58°34´22´´ ja E 23°30´49´´ E 27°01´10´´ Vaatlused Õhu- ja Õhu- ja maapinnatemperatuur, maapinnatemperatuur, õhuniiskus ja rõhk, õhuniiskus ja rõhk, sademete hulk, pilvede ja sademete hulk, pilvede ja nähtavusega seonduvad nähtavusega seonduvad vaatlused vaatlused, mulla temperatuur Allikas: EMHI 2. Kliimarekordid Millised Eesti kliimarekordid on olnud sinu valitud ilmajaamades? Kõrgeim mõõdetud temperatuur (Võru) 35,6 ºC
kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui kleit või seelik tõmbub ümber säärte, eriti talvel, kui mantel seljast võtta. Taas üks staatilise elektri ebameeldiv külg. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, nende suurus sõltub ka õhu suhtelisest niiskusest. Külma talve korral on keskküttega korteri õhuniiskus umbes 30-35 %. Mida väiksem on õhuniiskus, seda suurem potentsiaal koguneb meie kehale. Kõige ohtlikumad kuud on talvekuud novembrist veebruarini, vähemohtlikud juunist septembrini. Staatilist laengut tunnevad inimesed erinevalt. Mõni on väga tundlik, teine ei tunne midagi, see oleneb naha elektrijuhtivusest. Tööstuses põhjustab staatiline elekter, õigemini staatilise elektrilaengu “maandumine” või potentsiaalide ühtlustumine märgatavaid probleeme ja kahju ning selle nähtuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
