Verbaalne suhtlemine* toimub sõnade vahendusel. Kuigi kõnelejad mõistavad keelt kui märgisüsteemi, sest sõnu kui märke enamasti ühtmoodi, on ühel ja samal sõnal sageli mitu tähendust või tähendus varjundit. Mitteverbaalne suhtlemine tähendab sõnatut suhtlemistteave kandub edasi hääletooni ja kehakeele abil. Rääkimise ajal peegelduvad sinu meeleolu ja suhtumist lisaks sõnadele veel sõnatud märgid. Sellist suhtlemist nim. mitteverbaalseks suhtlemiseks. 045 cm intiimne vahemaa väga lähedased inimesed 45120cm isiklik vahemaa head sõbrad 120360cm sotsiaalne vahemaa koolikaaslased, töökaaslased 360.....cm avalik vahemaa võõrad inimesed, avalikud esinemised Kokkuvõte See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ...
Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Suheldes inimene kasutab 7% häält. Suheldes kasutab inimene 38 % sõnu. Verbaalne suhtlemine Oskus selgelt väljenduda nii sõnades kui kehakeeles. Sirge selg ja kindel hoiak. Mina-sõnumite edastamine, kusjuures sõnumeid edastatakse pigem vormis ,,ma tean", mitte ,,ma arvan". Kehtestava käitumise üheks põhialuseks on adekvaatne, olukorrast lähtuv mõtlemine, mis on abiks oma soovide kohasele, teisi ja ennast arvestavale käitumisele. Lõpp
suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib pidevas omavahelises interaktsioonis, kuid teadaolevalt ainult inimene suhtub sellesse teadlikult. Kommunikatsioonis ei kasutata alati keelt ja kõnet, kuid võimalus neid kasutada lihtsustab tunduvalt kommunikatsiooni (Iivonen, Lieko, Korpilahti 1993). Kuidas tunned ära, kas on verbaalne või mitteverbaalne suhtlemine ? Selleks on erinevad tunnused: Mitteverbaalne suhtlemine: · Zestid · Näoilmed · Pausid · Kehahoiak · Liikumine · Riietus · Silmside Verbaalne: · Keel · Hääl 2 · Näited Mitteverbaalne suhtlemine Kommunikatsioon ehk teabe vahetamine tähendab tunduvalt enamat, kui vaid verbaalne suhtlemine
MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolil...
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsio...
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vä...
eitav kaitsev Teistele Endaga avatud kokku- leppiv Ennast Ennast Kõrge näitav teostav Tagasiside andmine 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Verbaalsed e helilised: LOOMULIK KEEL: sõnade tähendus annab edasi suhtlemise sisu, kõne kiirus, rütm, häälekõla võimaldab hinnata isiksuse enesehinnangut, võimukust jmt pausid liigendavad kõnet, toovad esile sõnumi PARALINGVISTILISED (e kõrvalkeelelised) VAHENDID: intonatsioon, mitmesugused häälitsused naer, nutt, köhimine, ohkamine parasiitsõnad, släng
mänge. Tüdrukud eelistavad aga üksteisega rohkem kõnelda ja on mängus hoolitsevamad. Ka konfliktide lahendamine on erinev. Kolmeaastased tüdrukud lähevad kergemini kompromissile, poisid aga kasutavad sageli füüsilist jõudu. Tüdrukute sõprus baseerub emotsionaalsel ja füüsilisel lähedusel, poistel on aga olulisemal kohal tegevused ja huvid. Naiste ja meeste ajupoolkerad on erineva struktuuriga, siis on tüdrukutel suurem verbaalne võimekus. Verbaalne võimekus on edumaa, kus naistel on kõige suurem edumaa. Tüdrukud hakkavad rääkima varem ning moodustavad pikemaid lauseid varem kui poisid. Tüdrukute sõnavara oan suurem ja keel grammatiliselt korrektsem. Tüdrukutega räägivad emad kauem kui poistega, mis on tõenäoliselt üks põhjus, mis on tüdrukud verbaalselt võimekamad. Tüdrukutega rääkides kasutatakse keerukamat, samas kui poistega räägitakse lühemalt ja asjalikumalt
Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmi...
Koolikiusamine pole paratamatus Kõik on mingil määral kokku puutunud koolikiusamisega. Õnnelikumad meist on pidanud sellele vaid tunnistajaks olema, aga kõigil nii palju ei vea. Koolikiusamine ei ole kuidagi moodi seotud kooli suuruse, asukoha või astmega, kiusaja tegude taga on üldjuhul siiski kehv kasvatus või isiklikud probleemid. Koolikiusamisel on mitu liiki- verbaalne, füüsiline, kaudne ja viimsel ajal alguse saanud aga kiiresti leviv küberkiusamine. Verbaalne kiusamine hõlmab narrimist, mõnitamist, hüüdnimede panemist ja mõnikord isegi ähvardamist. Sedasorti koolikiusamine on vägagi levinud ja jätab ohvrite hinge kindlasti sügava haava. Kiusamiseks põhjuse leidmine ei ole kunagi probleem- ikka ja alati suudetakse leida kasvõi imepisike detail kellegi juures ja selle kallal lõputult nokkida.
Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Ühe tervmeelse definitsiooni kohaselt on suhtlemine on tunnete ja mõtete transport ühest ajust teise ja kuna puudub otsetee, siis kasutame me sõnu ja kehakeelt, et ennast mõistetavaks teha. Suhtlemine ei ole üksnes sõnaline tegevus. Üsna oluline hulk infot jõuab meieni ka teiste käitumist jälgides. Albert Mehrbian'i järgi oleks jaotus selline: · 7% verbaalne (sõnaline); · 38% vokaalne (hääle valjus, toon, rütm); · 55% kehakeel, põhiliselt näoilme. Üldiselt kasutavad inimesed üheaegselt nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. 1.3 Mitteverbaalne ehk mittesõnaline suhtlemine Kas see nii täpselt on, ei julge kinnitada ega vastu vaielda, aga kindlasti on olukordi, kus me saame kehakeelt jälgides rohkem infot (ehk ka tõesemat infot) kui sõnadest. Seda eriti juhtudel kui need omavahel ei ühildu
skisofreeniasse. Polü-Y esineb ainult poistel. Keha ehitus normaalne. Pikka kasvu. Saavad järglasi. Tugevad käitumishäired. Vaimne areng üldjuhul normaalne aga alla keskmise. Düsleksia- spetsiifiline lugemishäire. Düsgraafia spetsiifiline kirjutamishäire. Düskalkuulia spetsiifiline arvutamis häire. Autism permasiivne arengu häire. Esineb suhtlemisel kvalitatiivne hälve. Kahjustatud verbaalne ja mitte verbaalne konventatsioon ja sotsiaalne suhtlemine. Kõne vähe arenenud või ei kõnele ültse. On vastu igapäeva rutiini muutustele. Võivad esineda tugevad raevu hood ja ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Autismi määratakse 3 eluaastast alates. Lapseautism e. Kanneri sündroom omandatud kõnevõime aga ei kasuta. Kinni oma harjumustes. Ei talunud geenimuutmist. Esinevad tugevad vaimuhood. Avaldub sünni momendil. Esineb rohkem poistel. Väldivad pilt kontakti
Riskitegurid teenindaja töös · Kergesti ärrituvus, kannatamatus, äkkviha · häbitunne (madal enesehinnang) · Väljapääsmatus elumuredest · aeglus, flegmaatilisus · Hooletus, loomupärane lohakus, ebatäpsus · Puudulik eneseväljendusoskus Edukal teenindajal on · Hea tervis · vastupidavus · kiirus, hea koordinatsioon · Korrektne ja meeldiv välimus pakutava teenuse reklaam · hea kuulamine · arusaadav diktsioon, meeldiv hääletoon · verbaalne võimekus · arukus, terve mõistus · hea mälu · soov olla hea teenindaja SUHTELMISTEHNIKAD Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine · Sõnumist moodustab Verbaalne osa 7% Hääletoon 38% Visuaalne osa 55% · Suhtlemises teistega omab mõju/efeki: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30% Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Suhtlemise kägisu saadakse üle 50% ingos miimikast (näo ilmest) ja zestidest
(Mjäu tähistab kassi) Sümbol- märk, mille seos on mõtteline ja kokkuleppeline objektiga, mida see tähistab 5) Loomulikud- ja tehiskeeled Loomulik keel on kellegi emakeel. See on ka variatiivne(murre, släng) Tehiskeel on inimese loodud keel, mis pole kellegi emakeel. Sellel puudub variatiivsus. 6) Tähistava ja tähistatava suhe Tähistava ja tähistatava suhe on mõtteline, pole seotud objektiga. Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad: a) Põhja-Eesti murderühm- Murded: saartemurre; läänemurre; keskmurre; idamurre b) Lõuna-Eesti murderühm- Murded: Mulgi murre; Tartu murre; Võru murre c) Ranniku murderühm Murrak põhineb mingil murdel, kuid erineb sellest natukene kihelkonniti.
Edasist lapse arengut mõjutab suures osas lasteaed ja kool. Kiusajaks osutub sageli laps, kes soovib saada tähelepanu. Mingil põhjusel ei oska laps oma tunnetega ise hakkama saada, veel vähem seda sõnastada. Tagajärjeks on teistele „haiget tegemine“ , pälvides seejuures tähelepanu. Kiusajal on sageli suurenenud võimuvajadus ja tal puudub süütunne ja empaatiavõime. Mittefüüsiline kiusamine jaguneb kaheks: verbaalne kiusamine ja mitteverbaalne kiusamine. Verbaalse kiusamise all mõtleme hirmutamist, narrimist, solvamist, mõnitamist jne. Arvan, et verbaalne kiusamine on mingil määral paratamatus, sest omavahelisi nalju, kus käib sageli kaasa narritamine, on palju. Näiteks kui algklassides meeldib mõnele poisile mõni tüdruk, siis võib ta seda väljendada tüdrukule näiteks narrimise või kiusamise teel. Samas arvan ka, et
„Aukartus elu ees!“ Schweizer. „Kultuur ja eetika!“ KT küsimused 1.Protokoll? Käitumisnormide kogum 2.Etikett? Määratud käitumisviis antud kontekstis 3.Etiketi liigid- seltskondlik, diplomaatiline, vangla, kodune,hommikusöögi jne (kirjutatud v kirjutamata) 4.Ametlikuvastuvõtu tunnus- ilma abikaasata, 5.Mitteametliku vastuvõtu tunnus- kutse kahele 6.Parakeel on verbaalne ja mitteverbaalne. Reedab kui isiksust 7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13
Sissejuhatus,lausearvutus,loogikaseadused Milliste matemaatikavaldkondadega Diskreetne Matemaatika ei tegele? Diskreetne matemaatika ei tegele pideva matemaatika valdkondadega, ehk nendega, kus tegeletakse pidevate funktsioonidega. Näiteks matemaatiline analüüs, integraal- ja differentsiaalaarvutused. Milliste arvudega diskreetne matemaatika ei tegele? Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega. Mis on verbaalne esitus? Mistahes info esitamine lingvistilise keele abil, nii suulisel kui kirjalikul kujul. Näiteks ajaloo ja filosoofia puhul on tegemsit aladega, kus kogu info on verbaalsel kujul. Mis on formaalne esitus? Mistahes info esitamine, reeglina kirjalik info,ilma lingvistilise keele abita, ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Näiteks matemaatika, füüsika, keemia, kus infot esitakse nii formaalselt kui verbaalselt. Milline omadus peab olema formaalsetel esitlustel?
arglikhääletoon Kehtestav Kindlameelne Loob silmsideme Täiskasvanulik Väärikas kehahoiak Kasutab sõna palun ole kena jne Neli eluhoiakut kaks maailmavaadet Mina-tasandid Täiskasvanud inimesed suhtlevad aegajalt kolmel erineval tasandil Täiskasvanu, vanem ja laps Tasand Verbaalne Mitteverbaalne Vanem Õpetab targutab Käed puusas Hoolitsev Viibutab sõrme Kiidab Patsutab õlale Mina sinu asemel... kallistab Alati, õige vale tubli Laps Kapriisne energiline Vehib kätega
loogikatehted) ja 1 tehe viiest on rakendatav üksikule lausele ( unaarne Ü loogikatehe) T Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. T Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles verbaalne esitus formaalne tähistus väljendatud) väide, millele saame omistada tõeväärtuse — tõene või P eitus ( inversioon ) : __ vale. " mitte P "; " pole õige, et P " P Tõeväärtusi tähistame numbritega 0 ja 1. a
Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. Kiusamise vormid Füüsiline kiusamine – on kõige sagedasem kiusamise vorm ning esineb siis kui inimene saab füüsiliselt kannatada. Mittefüüsiline kiusamine võib olla verbaalne või mitteverbaalne: verbaalne kiusamine. mitteverbaalne kiusamine võib olla otsene või kaudne. Vara kahjustamine. Põhjused, miks kiusamisest ei räägita. Ohvrid kardavad veel kord haiget saada ja tunnevad hirmu kättemaksu eest. Kannatajad arvavad, et neid hakatakse veel rohkem tõrjuma ning loodavad salajas, et võivad vaikides kiusaja poolehoiu võita. Nad ei usu, et õpetajad võivad midagi ära teha, et kiusamist peatada.
Loodusrahvad Vanad kõrgkultuurid Vana-Kreeka 1) Muusika on ürgsem 1) Muusika oli väga tähtsal 1) Vanakreeka kultuur ja kui verbaalne keel. kohal : see täitis muusika on Lähis-Ida 2) Loodusrahvastu põhiliselt kultuslikku kultuuri ja muusika muusika matkis funktsiooni, kõlas aga ka vahetu jätk ning samas paljuski lindude ja tantsu, võistluste ja vaheastmeks kristlikku loomad ,,keelt". söömaaegade saateks. kultuuri.
Suhtlemise vahendid ja oskused Verbaalne suhtlemine - sõnade abil, oluline on eneseväljendamise oskus, diktsioon(kuidas hääldad), intonatsioon(hääle kola), ei kasuta parasiitsõnu, korduseid. Mitteverbaalne suhtlemine- hääletooni ja kehakeele kaudu, silmside 45cm kaugusel meist on intiimne tsoon, lähedased inimesed 45-120cm vahemaal on sõbrad 120-360cm sotsiaalne tsoon, avalikel vestlustel, neljasilma jutt 360+ - avalik vahemaa, võõrad inimesed, avlik esinemine Silmside- kujuta ette, et sa räägid ühele inimesele korraga, alusta sõbraliku õhkkonna loomist enne esinemist, kui kuulajad saabuma hakkavad, kasuta uhuslikku silmside hoidmise mustrit, ära kuulajat jõllitama jää, leia endale inimesed sellest seltskonnast, kes sind sõbralikult vaatavad. Rääkimise ja kuulamise oskus: Rääkimise oskus- oskab oma mõtteid välja öelda nii, et teised seda õigesti mõistavad, kasuta rääkides arusaadavat sõnavara, ütle ...
Seisneb tegelikkuse adekvaatses peegelduses. 2. Loogiline tõde annab mõtlemise vastavus kehtivale loogika reeglitele. Konstruktsioon peab vastama reeglile (a=b)...(b=c) --- a=c Tõde abstraktsioon. Tõde on teadmise omadus. Tõde on seotud kriteeriumiga. Tõe kaks peegeldust: 1. Ratsionaalne mõistuspärane 2. Meeleline Kuidas oletus võib olla TÕENE? 1. faktitõde 2. arutluse loogika on korrektne Kokkuleppe liigid: 1. vaikiv leping 2. verbaalne ( mitte sõnastatud, kuid olemas) 3. juriidiliselt kinnistatud verbaalne kokkulepe Kaks lauset, sama mõte: (PRINCIPUM IDENTITATIS) 1. Kodanik N pani toime varguse. 2. Kodanik N omastas salaja võõra vara. 2 KIRJELDAV LOOGIKA Descartes Prantsuse filosoof 16-17 saj. SEADUSED: 1. seadus Enne dialoogi või vaidluse alustamist on soovitav mõistete tähenduses
Teenindaja kehakeel Elina Kaldarova MJ212 21.03.14 Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid: Teenindussuhtlus tähendab enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Klient tajub, millised on teenindaja hoiakud. Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse
EBAVIISAKUS MÕISTE JA LIIGID Kalli Kolberg Tartu Ülikool 1.12.2020 MÕISTE • Oleneb valdkonnast, mille raames ebaviisakust tõlgendatakse, nt • Psüholoogia, oluline kahju või trauma • Sotsioloogia, lingvistika, verbaalne solvang • Jne • Üldiselt tõlgendatakse ebaviisakust kahel viisil • Rünne kellegi vastu • Ebakohane käitumine (ei ole suunatud konkreetse inimese vastu, ei pea olema tahtlik käitumine) LIIGID Kolm liiki: mõjutav, sundiv, meelelahutust pakkuv • Mõjutav – kellegi vastu suunatud tahtlik rünne, kättemaks • NT keegi solvab kedagi LIIGID
tahtnud nii palju sda enam, sest ennem riigi tekkimist oli kikide sda kikide vastu. 2.hiskond on hesuguse elulaadiga inimrhm, hes piirkonnas, hiskonnal on ka territoorium 3. 4. hiskonda vrreldakse organismiga 5.avalikud sektorid, erasektor ja kodanikkuhiskond 6.riigi juhtumist ja toimimist korraldav tegevus 7.kommunikatsion, moraal, kultuur, poliitika, majandus 8.Teadus hiskonna poole 9. Vormid Vahendid --------- --------- Verbaalne MObiil Kirjalik ajakiri lehakeel suuline 10. a) Vahendid on Verbaalne, kirjalik, kehakeel b)Roll on vimalikult kiirelt edastada infot 11. Ajakirjanik vib elda mida ta tahab, mingeid piiranguid pole, peale solvamise ja vale sdistuse 12. Riigi poolt kehtesteatud poliitiline eelkontroll trkiste, tele- ja raadiosaadete sisu le, teabe valikuline valdamine 13. seda on vimalik analsida etnograafiliselt ja kodakondsuse alusel 14. demograafiaks 15.
Reklaami analüüs Verbaalne süsteem: Lõpus öeldakse meeldiva ja kutsuva häälega RIMI hypermarket-i tunnis lause „Heade asjade algus,RIMI“. Ehk kõige odavamad ja kvaliteetsemad tooted asuvad RIMI-s. Poeg on rahuliku olemisega, see ei aja ka vaatajaid närvi. Visuaalne süsteem: Hiljem on hind punasel taustal valge värviga kirjutatud, mis vaatajatele hästi silma paistab. Liha pilt on sildist tagapool, järelikult on rõhutatud hinda. Auditoorne süsteem: Ema karjub pojale, et kas ta poes käis. Ta teeb seda kriiskaval ja nõudval hääletooni, mis paneb vaatajad kohe vaatama mis televiisoris toimub. Poeg vastab, et käis. Ta vastab üpriski närvis hääletooniga. Mõni võib arvata, et nüüd tuleb kaklus ja vaatajatele kaklused meeldivad, mis suunab samuti pilgud ekraanile. Žestiline süsteem: Poja nägu on päris tüdinud, kuna ta on mitu korda head, maitsvat ja odavat liha reklaamida, aga ema segab vahele koguaeg. Poeg li...
1. Multiintelligentsuse liigid: a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus.
Apaatia-tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste. Selle puhul puudub igasugune emotsionaalne reaktsioon olendi välis- või sisesündmustele. (õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastatud, kuid inimene ei reageeri vigasaamisele;inimene saab oma lähedase surmateate, kuid inimene ei reageeri selle teatele.) Autism-endassesulgumus, eemaldutakse inimsuhetest ja need asendatakse omaloodud fantaasiamaailmaga. Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed. Grupiteraapia-arutletakse kõige üle, mis toimub grupis inimestevahelises suhtlemises grupitöö käigus. Sageli teemadeks võõrandumine, üksindus, isolatsioon. Hüpohondria-vaimne häir...
Koolikiusamine Koolikiusamine on pahatahtlik käitumine kaasõpilaste suhtes. Kiusamine võib olla füüsiline, sinna alla kuulub löömine, asjade ära võtmine, tõukamine jne. Teine variant on verbaalne, see võib olla siis kui tõrjutakse, ärritatakse, levitatakse kuulujutte jne. Kiusajateks on eelkõige poisid, kuigi on ka tüdrukuid. Kindel on pigem see et poisid on füüsilise ja tüdrukud verbaalse kiusamisviisiga. Kõige rohkem kiusatakse neid, kes ei löö vastu, ei kaeba õpetajatele, kes on tõsedamad, vaesemad või lihtsalt teistest erinevad. Kiusatakse sellepärast, et tahetakse saada tähelepanu, lihtsalt igavusest või arvatakse endast liiga hästi. Kiusaja on tavaliselt energiline, endast heal arvamusel, sõnaoskavam või rikkam. Kui kedagi kiusatakse tuleb sellest rääkida vanema inimesega, keada usaldatakse, nendeks on tavaliselt vanemad, parimad sõbra või õpetajad. Koolikiusamine v...
Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Suhtlemine ei ole aga ainult sõnaline väljendus. Väga palju loevad suhtlemise juures sinu kehakeel ja hääle kõla. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Mitteverbaalse suhtlemise võib jagada kaheks: 1. liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak 2. ruumisuhted: kui kaugele vestluspartnerist hoitakse Sageli on kehakeel usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu, samas ei tohi märkamata jätta ka käsi ega jalgu, mis võivad inimese emotsioonide kohta anda piisavalt informatsiooni
Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsesside käigus. 13. Sümbol- algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks e sümbolisüsteemiks on keel. Sümboleid vajatakse, et anda märku enda positsioonist, staatusest. Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest. Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada. 14. Mis on verbaalne mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Sümbolite, zestide, vahemaa, kehahoiaku jms kasutamine. Verbaalne- sümbolid ja keel Mitteverbaalne- kehahoiakud, zestid, suhtlemise vahemaa, sugudevaheline erinevus. 15. Mis on tabu? Arusaam sellest, mis pole ühiskonnas vastuvõetav. Sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud. (Nt. see, mida ühes kultuuris süüakse, võib teises kultuuris olla vastuvõetamatu
kuni arvutikeeleni. Keele alla kuuluvad ka erinevad märgid, mis edastavad signaale näiteks valust, ohust, domineerimiset. Inimkeeles on väljendusvõimalused suuremad, näiteks luua ettekujutlusi millestki, mis ei eksisteeri. Veel eksisteerivad inimeste loodud tehiskeeled ehk süsteemid, nagu liiklusmärgid, matemaatika jne. Keel pole mitte ainult info vahendamiseks, vaid ka suhete hoidmiseks. Inimeste ja loomade omavaheline suhtlemine koosneb kahest tasandist: verbaalne ehk keeleline suhtlemine ja mitteverbaalne ehk hääletooni ja kehakeeleline suhtlemine. Keelt on emotsioonide väljendaja,selleks kasutatakse erinevaid hääletoone või sõnu. Lisaks sellele kuuluvad emotsioonide väljendamise alla erinevad väljundid, nagu naer, ohked, kisa jne. Mõtlemisprotsess toimub keele vaheldusel, nii sõnalise kui viipekeele vaheldusel. Mõtlemisvahendid on sõnaline keel, kujundid, visuaalne info jne. Keel kui identiteedi kandja jaguneb mitmeks rühmaks
tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad, emotsionaalsed, väljendavad universaalseid tähendusi, olemuselt on loomulikumad ja pidevamad, defineerib suhte, võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid, toetab verbaalset kommunikatsiooni, on tagasiside vahendiks. 11. Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1. Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Minu arust ei ole koolikiusamine päris võrdne diskrimineerimisega, sest koolikiusamine toimub enamasti ainult koolis ja päeva lõpuks on see läbi, kuid diskrimineerimine see eest toimub kogu aeg ja sellest ei pääseta nii kergesti. Diskrimineerimine on palju karmim ning selle eest peab igaüks end ise kaitsma, aga koolikiusamise puhul on võimalik kellelgi teisel sekkuda. Diskrimineerimine on kellegi õiguste kitsendamine mingitel teatud põhjustel, milleks kipuvad tavaliselt olema rass, sugu, religioon või rahvus. See on probleem, mis on olnud aktuaalne läbi aastakümnete ja endiselt ei ole sellele suudetud lõppu teha. Miskipärast arvavad kiusajad, et saavutavad oma tegevusega populaarsuse, mis tegelikult ei tohiks nii olla.Koolikiusamise all kannatajaid on palju, eriti on need lapsed, kes erinevad teistest kuidagi. Näiteks ei ole nad just kõige jõukamast perekonnast, on teisest rahvus...
- Oma õiguste eest seismine - Teiste õiguste arvestamine - Teiste kuulamine - Oskus ja julgus vajadusel abi küsida - Oskus öelda ei - Oskus komplimente teha ja vastu võtta - Negatiivse tagasiside taluvus ja järelduste tegemine - Enesekindel ja empaatiline kehakeel, hääl - Adekvaatne silmside Suhtlemisel kasutatakse verbaalset suhtlemist, kus väljendatakse ennast hääleliselt. Põhiliseks kaupluse poolne verbaalne suhtleja on müüja, kes teeb seda müügi kõneluse kaudu Võib eristada 3 põhilist suhtlemisliiki 1) üksteise tajumine, hindamine ja mõistmine 2)info vahetamine 3) vastastikune mõjutamine 6.Müügitiimi juhtimine Kui firma soovib saada tõhusalt töötavat müügitiimi, peab ta otsima võimekaid kandidaate, leidma nende hulgast paremad, neid koolitama ja neile korralikku palka maksma. Müügipersonali juhtimist käsitletakse kolmes osas
Pereteraapia Laura Kalve Maarja Treimut Bert Hellinger Click to edit Master text styles Second level · Sünninimi Anton Hellinger. Third level Saksa psühholoog, sündis 16.dets Fourth level · Fifth level aastal 1925 Leimenis Badenis. · Arendas välja perekonstellatsioonid. · Kaasaegse psühholoogia üks olulisemaid panuseandjaid. · Toonud nähtavale põhijõud, mis toimivad süsteemselt igas perekonnas. Pereteraapia tähtsaimad eesmärgid Aidata inimeste vahelisi tülisid lahendada. Avastada põlvest põlve kandunud käitumismustreid. Aidata inimestel leppida teineteisega. Muutuste tekitamine. Kaua käiakse perega teraapial? Esimesed seansid...
lahendab probleeme rusikatega, võibki laps arvata, et selline probleemide lahendamise viis on normaalne ja sõnadega polegi võimalik asju lahendada. Sellisest suhtumisest võib alguse saada koolivägivald. Vägivalda pealt näinud laps on tihti oma kaaslaste suhtes agressiivsem, kui rahulikuks keskkonnas elav laps. Heal juhul piirdub vägivalla all kannatava lapse poolt suunatav vägivald teiste laste suhtes suulise vägivallaga, kuid suure tõenäosusega võib verbaalne vägivald kasvada füüsiliseks vägivallaks. Sellisel juhul tuleks vägivalla all kannatavale lapsele ja ka teistega vägivaldselt käituvale lapsele pakkuda abi ning nendega tuleks võimalikult rahulikuks jääda ja mõistlikult käituda. Vägivald küll sünnitab vägivalda, kuid me kõik saame seda ära hoida, tehes teistele ainult seda, mida me tahame, et ka meile tehakse. Meeles tuleb pidada, et targad räägivad sõnadega, rumalad rusikatega. Aitäh, kuulamast!
Hulgaavaldise üleviimiseks tema duaalsele kujule tuleb selles avaldises: Kõik UNIVERSAALHULGAD asendada TÜHJA hulgaga Kõik tehted ÜHEND asendada tehtega ÜHISOSA Kõik TÜHJAD hulgad asendada UNIVERSAALHULGAGA Kõik tehted ÜHISOSA asendada tehtega ÜHEND Kõik TÄIENDID jäävad asendamata Esimene võrdub 5. parempoolses Teine võrdub 8. parempoolses Kolmas võrdub 9. parempoolses Neljas võrdub 2. parempoolses Viies võrdub 4. parempoolses Kuues võrdub 1. parempoolses Seitsmes võrdub 6. parempoolses Kaheksas võrdub 7. parempoolses Üheksas võrdub 3. parempoolses Millised nimed on järgnevatel hulgaalgebra põhiseostel? Esimene põhiseos on neeldumine Teine põhiseos on sulgude lahtiliitimine Kolmas põhiseos on DeMorgani seadus Neljas põhiseos on kleepimine Mitme hulga diagramm on suurim Venni diagramm, mis osutub piisavalt ülevaatlikuks ja kasutuskõlblikuks? 4 Millised järgnevad võrdused on korrektsed Grassmanni valemid? Kolmas (3) Neljas (4) Mi...
Kui laps hakkab kasutama verbi minevikuvorme, annab se tunnistust sellest, et lapse kõne hakkab toetuma ka mälule. Mälu - umbes 5 a vanuses on mälu kiire areng muutnud selle juhtivaks tunnetusprotsessiks. iseloomulik on taju põimumine mälukujutlustega. Kaemuslik- praktilisele mõtlemisele lisandub kaemuslik-kujundiline. Lapsel on tajukujutlused ülesannete praktilisest lahendamisest, kujuneb võimalus kasutada pilte ülesannete täitmiseks. Paralleelselt areneb verbaalne mõtlemine. Kõnele taju alusel lisandub kõne kujutluste põhjal, samal ajal võimaldab teiste isikute kõne täiendada oma mälukujutlusi. Hakkab arenema sisekõne, mis võimaldab opereerida mälukujutlustega ja reguleerida oma tegevust. Mõtlemine - on juhtivaks psüühiliseks protsessiks 12-14 a vanuses. Iseloomulik on taju, mälu ja mõtlemise tihe põimumine. Ühelt poolt annavad taju ja mälu materjali mõtlemisele, teiselt poolt inimene tajub, jätab meelde ja meenutab mõteldes. Need
Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad 22. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Iga otsuse suhtes eksisteerib eelnev nõustumispiirkond, nõustumispunkt ja vastuvõetamatu piirkond Juhul kui teade on liiga kaugel nõustumispunktist (ankrust), siis tajutakse seda veelgi kaugemana Juhul kui teade on üsna ligidal ankrule, siis tajutakse seda lähemal kui ta tegelikult on 23. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks
suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 24. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!)
Temperament- närvisüsteemi om, mis näitab närbiprotsesside liikuvust, tugevust ja tasakaalustatust. Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kald...
korraldamine usaldusväärsus telefonitöö ja info- teeninduskultuur (suhtlustehnikate oskus konflikte lahendada, usaldusväärsus, vahetus; valdamine, koostöö, kliendi-teenindus, orienteeruda situatasioonis, tolerantsus, verbaalne erivajadusega kliendid, kultuur, etikett ), suhelda, keeleoskus, sidetehnika võimekus, tasa-kaalukus, külaliste büroo- ja sidetehnika kasutamine, kasutamise oskus empaatilisus, positiivsus, vastuvõtuga töökeskkond avatus seonduvad ülesanded
Patoloogilised vasakukäelised: Isikud nõndanimetatud patoloogilise vasakukäelisusega. Nende puhul on juba sündimise ajal vasak ajupool haiglaslikult häiritud. Vasakukäelisuse ilminguvormid Pseudovasakukäelised: Ümberõpetatud paremakäelised, väga haruldased. Ka neil ilmnevad primaarsed ja sekundaarsed ümberõpetamise tagajärjed. Käelisus ja peaaju dominants Igal ajupoolel on olemas omaenda tajumise-, õppimise- ja mäluvõime Verbaalne ja mitteverbaalne mõtlemine, mis jäävad suuremal määral teineteisest eraldatuna vasakpoolse ja parempoolse ajupoole hoole alla Käelisus ja peaaju dominants Vasaku ajupoole pädevuses: abstraktne mõtlemine, detailide loogiline tõlgendamine ja rääkimine Parema ajupoole pädevuses: kompleksne mõtlemine, ruumiline taju, keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamine ja musikaalsus Geneetika roll Inimeses käelisuse määrab geen LRRTM1.
kirjas. 5.4 Arvutioskus: Windows-keskkond, MS Office, trüki- ja kujundusoskus, oskus töötada internetis. 5.5 Isiksuse omadused: Algatusvõime, kohanemisvõime, kehtestavus, tasakaalukus, tolerantsus, kohuse- ja vastutustundlikkus, süsteemsus, korrektsus, avatus, verbaalne võimekus, empaatilisus, loogilisus ja analüütilisus. Koostaja Tutvunud: (allkiri) Annely Koit (kuupäev) allkiri Nimi Ametikoht Kuupäev
Nemesis saatus. Thersites 7. okt. 09. a. Georges Duby ja ,,Guillaume de Maréchal" *kirjutamise aeg *lugemise aeg *teose (toimumise) aeg Michel Foucault Diskursus William Marshal ehk maailma parim rüütel ( meest mõõdetakse tegude järgi, vt ,,Ilias"!) - http://en.wikipedia.org/wiki/Guillaume_le_Maréchal - 1185 palverännak Kuidas Guillaume le Maréchali mäletati? - Kuninga järelehüüd Philippe Auguste'ilt Gatinais'is - Hauamonument - Verbaalne monument (mõeldud kuulamiseks, elukutselise ettelugeja poolt, avalikul sündmusel) - Geneetiline järjepidevus: mis sai Guillaume'i lastest? Mis on ,,ajasõlm"? · pöördepunkt · läbilõige Enguerrand de Coudy VII (1340-1397) http://en.wikipedia.org/wiki/De_Coucy Truväär laulude koostaja, luuletaja, Chanson de geste laul tegudest, lugulaul mäletamist väärt inimesest Panegüürika La longue durée pikk, kestvus, ajaühik Mälu ja mäletamine
SEKRETÄRI AMETIJUHEND Ametikoht: sekretär Alluvus: Narva linna Sotsiaalabiameti direktorile ja direktori asetäitjale Asendab: asendab ise ja tema asendamine toimub Sotsiaalabiameti direktori või direktori asetäitja igakordse käskkirja alusel 1. Töö eesmärk 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. Vastutus Sekretär vastutab: 2.1. Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning infformatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse,teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud in...
SEKRETÄRI AMETIJUHEND Ametikoht: sekretär Alluvus: Narva linna Sotsiaalabiameti direktorile ja direktori asetäitjale Asendab: asendab ise ja tema asendamine toimub Sotsiaalabiameti direktori või direktori asetäitja igakordse käskkirja alusel 1. Töö eesmärk 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. Vastutus Sekretär vastutab: 2.1. Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning infformatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse,teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud in...
ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks. 3 analüüsi keelt: 1) verbaalne sellel on tahtmatud ja vahel tahtlikud vead sees. Mitte eriti teaduslik. N: kui kauba hind ceteris paribus langeb, siis seda ostetakse rohkem. 2) matemaatiline valemitega arvutamine. Läheb ruttu keeruliseks. Pannakse seos kirja kas üldistatud teoreetilisel kujul või konkreetse võrrandina. 3) graafiline - Majanduses pole midagi konstantset. Oleneb, mis antud olukorras pakub huvi. Marginaal. Majandus on piiratud ressursidest võimalikult suure kasulikkuse loomise protsess
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
