Suurendab soov seda toodet osta. Antud firma teenuste kvaliteedi üheks puudusekst oli see asjaolu et, kui müüja pakkus mulle veel ühte (neljandat) toodet läbivaatamiseks. Kui müüja nägi, et ostja on juba toodet valinud, siis on vaja toodete pakkumist lõpetada, kuna see võib ostjal otsustamatuse tunnet põhjustada. Tahaksin ka anda nõu firma Euronics saalitöötajatele tervitada oma kliente mitte ainult naeratusega, kuid ka suuliselt - sõnadega. Enamasti verbaalne tervitus tekib ainult siis, kui müüja pöördub ostjale abipakkumistega. Üldiselt antud organisatsiooni teenuste kvaliteet, minu arvates, toimus kõrgtasemel. Väga tore oli näha töötajate sõbralike nägusid, nende viisakust, pädevust, keeleoskust ja oskust arusaamatu terminoloogia kasutamist vältida. Nad kasutab sõbralikku sõnavara, oskavad klienti kuulata ja vestlust juhtida. Väljanägemise järgi teenindajad on klientidest eristatavad
Kultuurierinevused massipsühhoos. ruumikäitumises. · Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 · Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Suhtlemine Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine · Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. · Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja Tõene ja petlik kommunikatsioon. prosotsiaalsuse tootmine. Liider grupis · Tekst: Zeldin, T
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas me kõneleme, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutame pausidega jne. Paralingvistilised vahendid on mitmesugused häälitsused nagu naer, intonatsioon, nutt. Rääkimise puhul on soovitav kasutada grammatilist kõnet st., et rääkima peaks nii nagu loetakse raamatut, kõiki kirjavahemärke järgides. Kommunikatsioonivigade tekkimist otsese suhtlemise korral saab vaadelda kuue etapilise protsessina: Mitte verbaalne: sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita. Mitteverbaalselt antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab see tõenäolisemalt sõnumi kogumõju. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite ülesandeks on luua ja säilitada suhtlemispartneritevahelist kontakti. 7. TARBIJAKASUD Vormikasu- toode kujust ja omadustest Ajakasu- toode pakkumist, siis kui tarbija seda soobib Kohakasu- toode muumisest seal kus tarbija seda vajab Omandikasu- toode omamisest
· 1865 avaldas F. Galton artikli "Talendi ja iseloomu pärilikkus" · General intelligence (üldintelligentsus) · Eugeenika Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). · Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (18571911) · Intelligentsuse skaala · Binet ja Simon · Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC (1939; Wechsler Adult Intelligence Scale) · Verbaalne ja toiminguline · WAIS-IV · WISC · WPPSI Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Peame arvestama kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevus Normaaljaotus ja standardhälve Üldvõimekus ja g-faktor Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg) Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: · keeleline · loogilis-matemaatiline · ruumiline
Laps tajub vanemate ebakindlust, enne 6.ndat elukuud ei tohiks last emast eraldada. Isa roll on tagada emale turvatunne, mis omakorda tagab lapsele turvatunde 2) Autonoomia vs häbi 1-3a – Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine ja liiga rasked ülesanded tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Tekivad suhted. 3) Initsiatiiv vs süü 4-6a – Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad ja tõrjuvad, siis tekib lapsel süütunne. Eristab poissi ja tüdrukut. Suhted tihenevad, tekivad sõbrad aga mittepüsivad. Rolli ja fantaasiamängud.
Otepää Gümnaasium PERETERAAPIA Referaat Koostasid: Helin Bamberg Keili Veidemann 10.klass - Voki 2009 Sisukord 1. MIS ON PERETERAAPIA? 1.1.Tutvustuseks pereteraapiast. 1.1 Pereteraapia eesmärk. 1.3 Kaua pereteraapia kestab? 1.4 Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni? 1.5 Pereteraapia põhimõte. 1.6 Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikad. 1.7 Perekohtumised pereterapeudiga . 2. KUNST PERETERAAPIAS 2.1 Kunst pereteraapias 2.2 Pereteraapia sobivus. 3. LISA 3.1 Pereterapeudid 4. MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA? 2 Pereteraapia 1.MIS ON PERETERAAPIA? Pereteraapia on meetod, mille toetusel perekond saab hakata end tundma vabamalt ja otsima ning ...
o Vananemine, narkootikumid, ajukahjustused. Erinevused Õigusteadus Psühholoogia Teo lõpptagajärg Käitumine Inimese käitumise ideaal Organismi toimimise seaduspärasused Hierarhiliselt organiseeritud järjestikuste protsesside Samaaegselt toimivate protsesside keerukas süsteem jada Sündmus asendatakse tekstiga Verbaalne arutlus- ja järeldusvõime on vaid üks osa inimese kognitiivsetest võimetest. Inimese käitumine on tema vaba tahte väljjendus Inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist Inimene otsustab, planeerib, hindab tagajärgi ja siis Igaühe jaoks võib moodustuda selline stiimulite
· Lühimälu : on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna · Püsimälu : talletatakse materjali, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimine lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varajasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. · Operatiivmälu (töömälu) : 3) Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: ,,Mis aastal Sa sündinud oled?"; ,,Mis juhtus 24. veebruaril 1918?"; ,,Mida Sa eelmisel reedel tegid?"; ,,Kes on Andrus Vaarik?"; ,,Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis "Kalevipojad"?" 4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving? Milline oleks mälu ilma temata? Mälu jaotus
Geriaatrilise patsiendi ja tema pere nõustamine Usalduse loomine Usaldus tuleb võita. Väga sageli testib abistatav mitmeid aitajaid, enne kui kellelegi oma tõelise probleemi avaldab. Usaldus, see on lootmine kellelegi ilma küsimusi esitamata. Ilma usalduseta suhe jääb pinnapealseks. Kui abistajat ei usaldata, siis ei räägita tõelistest probleemidest, intiimsetest asjadest. (Soots 1999.) Kontakti loomine Hea kontakti saamisel on suur roll täita ruumil, keskkonnal, kus suhtlemine aset leiab. Ei saa rääkida nii, et ei nähta teineteise nägu, nii, et üks seisab ja teine istub jne (Soots 1999). Tunnete jagamine Et võimaldada patsiendil tunnete avamist, peasid sina olema valmis omaenda tundeid jagama. Et mõista patsiendi tundeid, peaksid oskama vaadelda, mõista nende käitumist ja jagatud tundeid, mis on seotu vaadeldud käitumisega. Kui abistajad ennast õigesti kliendi käitumisele häälestavad ja oma tundeid jagavad,...
teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitab oma vahekordi või riidleb või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. Miks kiusatakse? Põhikooliealistest õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks.
· oma töökoha korraldamine · asjaajamine · sidepidamisvahendite kasutamine · grupi juhendamine · kutseoskuste õpetamine holistlikult (terviklikkusest lähtuvalt) · tekstiloogika · eneseregulatsiooni mehhanismid konfliktide käsitlemisel · Võõrkeel · Mõne teise eriala põhjalik tundmine · hea tervis, vastupidavus · selge ja kõlav hääl, kõnedefektide puudumine · hea kuulmine · loogiline mõtlemine, üldistusvõime · kontsentreerumisvõime · verbaalne võimekus · hea mälu · teenindusvalmidus, viisakus, tähelepanelikkus · suhtlemisvalmidus · koostöövalmidus · vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, kohusetunne, enesedistsipliin) · õpi- ja arenemisvalmidus · iseseisvus · empaatiavõime · kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus) · enesekehtestamine · aktsepteerimisoskus 5. Meelelahutustoode - Sihtgrupiks on õpilased või keskealiste välisrühmad suuruses 20-25 ......................................
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia 2. loeng 10.09.18 Kuidas toimub komminukatsioon inimese sees? 1. Aju koordineerib protsesse kehas kahe süsteemi abil: närvisüsteem ja endokriinsüsteem, ehk hormoonsüsteem 2. Mõlemad süsteemid kasutavad inf Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg AJU JA NÄRVISUSTEEM Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS KESKNÄRVISÜSTEEM(kns) Pea ja seljaaju PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns) Ühendus knsiga seljaaju kaudu Aferentsed viivad info ajju ja eferentsed viivad infot ajust välja SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM Saab knsi infot ja juhib skeletlihaste tegevust Saab knsi sensoorser infot(nahk, lihased ja liigesed AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM ...
kiiresti jalgadele valu andma. Selline eesõigus keha aktiveerida on mandelkehal säilinud tänaseni, nii nägemis- kui kuulmiskeskustest läheb mandelkehasse otsetee ning infot mõtestamata on keha valmis reageerima sekundi murdosa jooksul. 31. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. VASAKU AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: 1) Seotud parema kehapoolega.2) Integreerib korraga palju sisendeid. 3)Töötleb infot lineaarselt 4)Tegeleb ajaga. 5) Verbaalne väljendus.6) Aritmeetika. 7)Sõnad ja numbrid. 8) Loogika, analüütiline mõtlemine. 9) mõistus PAREMA AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: 1) Seotud vasaku kehapoolega.2)Tegeleb iga sisendiga eraldi. 3) Töötleb infot üheaegselt, difuusselt.4) Tegeleb ruumiga. 5)Näomiimika, kehakeel.6) Suhted, matemaatika.7) Kohtade ja nägude äratundmine. 8) Intuitiivne, terviklik mõtlemine.9) Kirg 32. Psühhofüüsikaline seadus.
· situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. (Lõuna-eesti murre võru, tartu, mulgi; Põhja-eesti saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; rannikumurre) Sotsiolekt on sotsiaalse grupi keel. Idiolekt on ühe inimese keel. Individuaalsed eripärad. Kasutatakse, kui leitakse midagi omapärast kellegi keeles. Suuline kõne on verbaalne kõne. on ajaline, lineaarne, kahesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem; intonatsioon ja pausid, seega ikoonilisem; lõdvem konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne; tavaliselt vähem formaalne. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada
Püsimälu: meeldejätmisel õpivad kasutama strateegiaid, aga kordamine iseseisvalt saavad hakkama alles koolieas. Õppimine on kontektsispetiifiline Äratundmises on väikesed lapsed üsna tugevad. 9 Meenutamistõhusus tõuseb tänu salvestamistõhususe tõusule. Mida väiksem laps, seda enam sõltub meenutamine keskkonnast (välised meenutusajendid) Praktilisis-emotsionaalne vahendatus verbaalne Mõtlemise areng Ühikute areng: Arengu alguses kasutatakse kujutlusi lapsed kasutavad pildikesi peas. Vanuse kasvades sekkub kõne, selle vahendusel saavad lapsed omandada mõisteid: Tavamõisted (al 3.a) ei mõista sellest mis toimus eile, ei mõista seda, millega pole isiklikku kokkupuudet Teadusmõisted (al 7.a) võimaldavad teiste poolt vahendatud infost aru saada. Must-valge arvamus. Süsteemmõisted (al 12) mõistetakse suhtelisust.
"Välise" töövägivalla mõiste hõlmab üldiselt organisatsiooni väliste inimeste, seal hulgas ostjate ja klientide poolt tekitatud solvanguid, ähvardusi, füüsilist või psühholoogilist kallaletungi töötaja vastu, mis seab ohtu tema tervise, ohutuse ja heaolu. Vägivallal võib olla rassiline või seksuaalne suunitlus. Agressiivset või vägivaldset käitumist iseloomustab: ebaviisakas käitumine austuse puudumine teiste vastu; füüsiline või verbaalne vägivald tahtmine haiget teha; kallaletung tahtmine teisele inimesele viga teha. Keda see tabab? Ühe ELi uurimuse tulemuste järgi tunnistab 4% töövõimelisest elanikkonnast, et on langenud tööväliste inimeste poolt põhjustatud füüsilise vägivalla ohvriks. Rohkem on kannatanuid, kellele on saanud osaks ähvardused, solvangud ja muud psühholoogilised kallaletungivormid väljaspool töökohta.
Eesmärk on anda ülevaade juhtimiskäitumisest müügitöös ja meeskonnatöös. Harjutada selge kommunikatsiooni (suhtlemise) ja korralduse andmise võimalusi. Õppida konstruktiivse positiivse ja negatiivse tagasiside meetodeid koostöö situatsioonides respekteerides nii ennast kui klienti. Harjutada koostööpartneri motiveerimist, innustamist ja lisamüügi võimalusi videotagasiside meetodil. Suhtlemisviisid: 1. verbaalne informatsioon 2. vokaalne informatsioon 3. mitteverbaalne informatsioon (kehakeel) Isikuomadused ja võimed: 1. suhtlemisvalmidus 2. teenindusvalmidus 3. tolerantsus (sallivus) 4. füüsilise koormuse taluvus, vastupidavus 5. kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus 6. koostöövalmidus 7. vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin) 8. hea väljendusoskus ja selge diktsioon 9
4 2. Uuringud kultuurierinevustest 2.1 Madal ja kõrge kontekst Üks esimesi ambitsioonikaid viise kultuuridevahelise suhtlemise erinevusi mõista kuulub Edward T. Hallile, kes eristas madala ja kõrge kontekstiga kultuure. Kõrge kontekstiga kultuure iseloomustab suur ühiste teadmiste määr, mis tähendab, et enamik informatsiooni sisaldub kontekstis ja mistõttu verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Ühiskonna liikmetelt eeldatakse ühesugustest normidest ja tõekspidamistest kinnipidamist. Omade ja võõraste vahel tehakse suuremat vahet ja üksteisele loodetakse enam kui madala kontekstiga kultuurides. Jutt käib asja ümber, kuid asjast endast ei pruugitagi rääkida, vestluspartneri ülesanne on kõnelejast aru saada. Eeldatakse, et ka mitteverbaalne sõnum on arusaadav. Mitmetele kultuuridele, kust pagulasi tuleb on iseloomulik suhtlemisel
e. kõigi probleemi puudutavate arenguvaldkondade hindamist 20) Kerge vaimse alaarenguga kaasneb alati a. hea suhtlemisoskus b. kõrgenenud empaatilisus c. tunnetusprotsesside arenguline mahajäämus d. võimetus õppida lugema e. mõni motoorikapuue 21) Täiskasvanu saab lapse tegevuses osaleda erineval määral. Milline allnimetatutest tähistab osalemist kõige vähemal määral? a. tegevuse demonstreerimine b. lapse ignoreerimine c. lapsega koos tegevuse läbi tegemine d. verbaalne juhendamine e. näidise asetamine lapse vaatevälja 22) Testitulemuste usaldusväärsus EI sõltu a. testitava raskustest juhiste mõistmisel b. testitava väsimusest c. sama testi sooritamisest paar aastat varem d. välistest segavatest stiimulitest e. testitava motivatsioonitasemest 23) Vaatluse ajal jälgitakse lapse käitumist. See EI VÕIMALDA teha kindlaks a. tingimusi, mille olemasolul käitumine vallandub b. kui sageli käitumine toimub c. tingimusi, mille olemasolul käitumine vaibub d
Töö vabas õhus. Reeglite järgmine. Füüsiline tegevus.) · Intellektuaalne (Uute teadmiste omandamine. Probleemide lahendamine. Analüüs, info hankimine. Uurimistulemuste kirjalik vormistamine. Tehnilised oskused.) · Artistlik (Loomingulisus, kujutlusvõime. Eneseväljendusoskus. Emotsionaalsus. Esteetilisus. Uued ideed.) · Sotsiaalne (Suhtlemisoskus, inimestega tegelemine. Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus.) · Ettevõtlik (Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine. Enesekindlus. Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused.) · Konventsionaalne (Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö.) 5. D. Superi life-span'i tsüklid (5). Life-span näitab rollide valiku ja kohanemise protsessi elu etappides. · Kasv (4-13) · Uurimine (14-24)
Reeglite järgmine. Füüsiline tegevus. Intellektuaalne (thinker) Uute teadmiste omandamine. Probleemide lahendamine. Analüüs, info hankimine. Uurimistulemuste kirjalik vormistamine. Tehnilised oskused. Artistlik (creator) Loomingulisus, kujutlusvõime. Eneseväljendusoskus. Emotsionaalsus. Esteetilisus. Uued ideed. Sotsiaalne (helper) Suhtlemisoskus, inimestega tegelemine. Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus. Ettevõtlik (pursuader) Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine. Enesekindlus. Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused. Konventsionaalne (organiser) Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö. Humanistlik paradigma 1. Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. 2. Inimese kutse-eelistused ja mina-
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumali...
TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Nimi:Viktoria Reinaru Kursus: 1, Ärindus, TABB21 Töö ,,Psühholoogilised ohutegurid" Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee Töötervishoid ja tööohutus Hea tava Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne t...
normaalne kehtiv arusaam lepingu sisust + vaba tahe Obligatsiooni täitmine - solutio täitmisel peab olema leitud kohane subjekt. Kohustise täidab deebitor võib sisse nõuda diligentia () Lõppemise viisid - uuendus - tasaarveldus - loobumine Aegumine - surm - leping - justkui leping - pahategu - justkui pahategu Obligatsiooniõiguse eriosa 1) reaalne leping, milles on vajalik asja üleandmine ühelt teisele 2) verbaalne (suuline) leping, kus on vajalik teatud sõnade lausumine 3) literaalsed (kirjalik) lepingud, mis kehtivad ainult teatava kirjaliku vormi olemasolul 4) konsensuaalsed lepingud, nende kehtivuseks piisab poolte kokkuleppest suuline leping: 1) lubadus (‘’ma luban…’’) 2) abielu (‘’jah’’ sõna) 3) käendus (1 inimene astub teise inimese asemele; suuline lubadus) stipulatio (lubadus) Literaalsed lepingud: 1) ost-müük Reaalsed lepingud:
2.1. Kehakeel ja selle tähtsus Kehakeel on mitteverbaalse suhtlemise juures üks tähtsamaid viise kuidas informatsiooni edasi anda.See on suhtlemise juures peale verbaalse edastamise tähtsuse järjekorras teine.Seda sellepärast ,et inimestel on võimalik juba kaugelt näha ära su keha keelest milline tuju sul on ja selle järgi otsustada kas nad tahavad sinuga üldse vestlust alustada või ei. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt (Mehrabian 2014): 7% verbaalne (sõnad), 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne), 55% kehakeel (põhiliselt näoilme). Sellest saab välja lugeda ,et sõnumil edastamisel ei ole nii tähtis isegi see informatsioon mida sa edasi annad vaid see kuidas sa seda edasi annad enda keha ja häälega. Enne kui arenes välja kõne ja verbaalne suhtlemine, suhtlesid koopainimesed zestide abil. Nad teadsid instinktiivselt, et erinevad emotsioonid, nagu näiteks hirm, üllatus,
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
Mida ma valesti tegin? Mõtlemise liigid Diskursiivne mõtlemine loogiliselt järeldav Intuitiivne mõtlemine - ,,kõhutunne" Reprodutseeriv mõtlemine Loov mõtlemine Teoreetiline mõtlemine Praktiline mõtlemine Probleemülesande lahendamise laadi järgi Kaermuslik-motoorse ehk tegevusliku mõtlemine Loogilis-abstraktne mõtlemine Konvergentne mõtlemine porgand on oranz (üks vastus) Divergendtne mõtlemine Kujundlik mõtlemine Verbaalne mõtlemine Mõtlemisstiilid idealistlik stiil iseloomulik induktiivne lähenemine sünteetiline ehk teoreetiline stiil inimene käitub vastavalt soovile midagi uut luua, kombineerida vastuolulisi ideid, eksperimenteerida, luua uuski kontseptsioone, märkab vastuolusid teiste inimeste teooriates. Näevad maailma pidevas muutuses, meeldib muutus muute pärast. pragmaatiline stiil inimene tahab saada just praktilisi kogemusi ja tegevus põhinebki
- Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll
alla 5% ning füüsilistkiusamiskäitumist ei esinenud üldse. Uurimuse tulemused võimaldasid võrrelda omavahel täiskasvanute erinevate suhete tasandeid koolis kiusamiskäitumise liikide ulatusest lähtuvalt - kõige vähem esines kiusamist õpetajate- koolitöötajate vahelistes suhetes võrreldes teiste suhete tasanditega (õpetajad vastukaaluks teised õpetajad, kooli juhtkond ja lapsevanemad), kusjuures ulatuselt väikseim oli õpetajate verbaalne kiusamine koolitöötajate poolt võrreldes õpetajate kiusamisega juhtkonna ja lapsevanemate poolt. Kooli tulevad lapsed erinevate väärtuste ja võimalustega perekondadest, sageli ka erinevatest piirkondadest. Lapsed ja noored on omavahelistes suhetes palju otsekohesemad kui täiskasvanud ning seetõttu ka julmemad. Kõige sagedamini langevad kiusamise ohvriks need, kes millegi poolest teistest erinevad: · kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised;
Moodustajate kategooriad, mitte funktsioonid. S=VP+NP VP=V+NP NP=AdjP+N AdjP=Adv+Adj Uskumatult väike poiss tassis suurt kotti Sõltuvusgrammatika L. Tesnière. Sõltuvushargmik: seosed sõnade vahel. Seos on regeeriva ja alistuva sõna vahel; regeeriv üksus koos talle alistatud üksustega moodustab sõlme. Lause koosneb verbaalsetest, substantiivsetest, adjektiivsetest, adverbiaalsetest sõlmedest. Keskne on verbaalne sõlm, sellesse kuuluvad aktandid ja sirkonstandid. Valents. tassis poiss kotti väike suurt uskumatult Traditsiooniline süntaks Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. ALUS ÖELDIS poiss ============= tassis väike TÄIEND kotti SIHITIS uskumatult MÄÄRUS suurt TÄIEND
Kehakeel, mitteverbaalsed märgid ja füüsiline ruum suhtlemisel ja selle dünaamika kujunemisel Suhtlemine on üks tähtsamaid inimestevahelisi teabevahetuse protsesse, mis on enamusele elusorganismidest omane. Kõrgematest loomadest eristab meid, inimesi, oskus aga äratuntavate märkide, sümbolite ja sõnadega teisele inimesele selgitus anda. Suhtlemise käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Antakse edasi mõtteid, arvamusi ja tundeid ning see, kes on vastuvõtjaks, loob oma ettekujutuse ja ideed antud saadusest. Tavaliselt suhtleb inimene kogu oma olemusega, kogu oma isiksusega. Oma sõnume edatamiseks on neli kommunikatiivset süsteemi: loomulik keel; tehiskeel, mille alla kuuluvad näiteks noodikiri, arvutused ja matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antu...
näiteks kooli lõpetamiseks või siis elatise teenimiseks. Suhtlusoskusest sõltub ka inimeste isiklik õnn. Kui osatakse hästi suhelda, võidetakse eluks ajaks sõpru. (McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Lk 9). Suhtlemisoskused on väga tähtsad klientide teenindamisel. Nii välis- kui ka siseklientide hästi teenindamisel, kuna sellest oleneb kui hästi ettevõtte töötaja ise teisi teenindab. 3.1. Verbaalne suhtlemine Verbaalsel suhtlemisel on tähtsad kontakti loomine kliendiga, vestluse arendamine, informatsiooni andmine, küsimustele vastamine ja õigete küsimuste esitamine, pauside pidamine, kliendi ehk suhtluspartneri kuulamine, soovitused, asjakohased vahepalad (ehk nn small talk) ja tähelepanuavaldused kui ka kontakti lõpetamine. Need kõik on väga tähtsad suhtlusvahendid heas klienditeenindamises. Teenindajal tuleb luua kontakt
) ÕENDUSTEGEVUSE EESMÄRGID HÕLMAVAD ● funktsionaalse liikuvuse parandamist, ● sõltumatuse säilitamist ADL-ide teostamisel, 4 ● soole optimaalse eliminatsiooni saavutamist, ● vastuvõetava toitumisseisundi saavutamist ja säilitamist, ● tõhusa suhtlemise saavutamist ja positiivsete toimetulekumehhanismide väljatöötamist(Matt.2019) PARKINSONI TÕVE PÕETAMISE DIAGNOOSID ● Häiritud verbaalne suhtlemine (00051) ● Häiritud kehaline liikuvus (00085) ● Tasakaalustamata toitumine: vähem kui keha nõuded (00002) ● Soole elimineerimise häired, mida tõendab aeglustunud liikumisega / peristaltikaga seotud kõhukinnisus (00015) ● Enesehoolduse defitsiit, mis on seotud neuromuskulaarse nõrkuse, jõu languse, lihaste kontrolli / koordinatsiooni kadumisega( 00108) ● Vigastuste oht/ risk (00035) ● Ebaefektiivne toimetulek (00069)
Selleks, et teenindust kui protsessi veel paremaks muuta, tuleb eelkõige kuulata mida sinult palutakse. Tuleb oma tööd väga tõsiselt võtta ja selles pühenduda. Peab tedma täpselt mida me pakkume. Kui palutakse midagi, mis ei puutu sinu firmasse, siis peab vastama ka arusaadavalt, et antud tooted meie valdkonda ei kuulu. St. ÖELGE ALATI SEDA, MIDA TE SAATE, MITTE AGA SEDA, MIDA TE EI SAA KLIENDI HEAKS TEHA. Räägi selgesti ja mitte väga kiiresti. Kasuta tuntuid sõnu. Verbaalne info. Peab olema alati täpne, krrektne ja aus. Seeon üks viis saavautada kliendi rahulolu, kui öeldu ei kõla võltsilt! Kontrolli ja veendugealati, kas saite teineteisest õigesti aru. Õppi klienti küsitlema ja nende küsimuste abil alternatiivseid võimalusi pakkuma. Teeninduse üks prinsiipidest on see, et ei jää ootama, kuna klient küsib, vaid paku ise teenust. Anna kliendile alati võimalus valida ja otsustada. Täna lahkuvat klienti soojalt, ka seda kes oli halvas tujus
- Armastuse väljendamine (kui täidad vanema soovi, siis oled armastatud) - Laps on objekt teeb seda, mida käsitakse. Pole vääriline partner Lapse suhtlemine täiskasvanuga (M.Lissina suhtlemisteooria) Lapse suhtlemine algab tema esimesel eluaastal emotsionaalsete kontaktidena. Väga aktiivselt areneb mitteverbaalne suhtlemine teisel eluaastal koos kõnega. Teise eluaasta lõpul ja kolmandal eluaastal saavutab ülekaalu verbaalne suhtlemine. Suhtlemise areng kujuneb kahes liinis: täiskasvanu-laps, laps-laps. Esialgu on ülekaalus esimene liin, kuid laste omavaheline suhtlemine järjest tõuseb. M.Lissina eristab laste suhtlemisoskuste arengus laps-täiskasvanu viit peamist vormi. Vormide eristamiseks on järgmised parameetrid: - kujunemise aeg - vormi osatähtsus lapse elutegevuses - suhtlemisel rahuldatavad vajadused - suhtlemist ärgitavad motiivid
tekkida lähedusel (avatus); teemade hulk ja käsitlemise sügavus. Efektiivne sõnumi saatmine ● “mina”- sõnumid (sõltub sõnumi eesmärgist ja olukorrast) ● ideede korrastamine enne sõnumi edastamist ● seisukoha selge esitamine ● sõnumi kordamine ● tagasiside küsimine ● suhtlemispartneriga arvestamine (nt. suhtlemine lapsega) ● teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) ● verbaalne ja mitteverbaalne info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused Tähelepanelik, abistav kuulamine Tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. Tähelepanu peab olema inimesel keda kuulatakse. Oluline on kuulaja enda kuulamisharjumused ja –oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon
Kuidas hoida peresisest suhtlust rööbastel: 1) Täpsustamine. 2) Iseenda kuulamine. 16 Avalik suhtlemine Teiste mõjutamine - Teiste mõjutamine - kunst, mille eelduseks on muutumispõhimõtete mõistmine. Efektiivsed mõjustamisstrateegiad: 1) Julgustamine. 2) Negatiivsed tagajärjed. Julgustamise tüübid: 1) Kiitus. 2) Kauplemine. 3) Mõlema huvid. 4) Verbaalne ja mitteverbaalne tänuavaldus. Negatiivsete tagajärjete tüübid: 1) Lakake premeerimast käitumist, mis teile ei meeldi. 2) Kui teine ei saa või ei taha soovitud muutust teha, hõlbustage oma elu. 3) Määrake loomulikud tagajärjed. Plaan muutuse saavutamiseks: 1) Otsene palve. 2) Kiitus. 3) Kauplemine. 4) Mõlema huvid. 5) Verbaalne ja mitteverbaalne tänuavaldus. 6) Tagajärjed. Väiksed grupid
Eriti oluliseks peetakse seost otsmikusagara eesmise osaga. Seosed on kahepoolsed, s.t. et psüühiline aktiivsus eeldab küll ärkvelolekut, kuid seejärel läbi retikulaarformatsiooni mõjutab otsmikusagar omakorda toonuse tõstmist ja hoidmist. Toonuse langus mõjutab loomulikult ka kõnetegevust. Kõik inimesed on arvatavasti tunnetanud sõnaotsimise raskusi pärast väsitavat päeva. Patoloogia korral võib verbaalne aktiivsus täielikult puududa või siis reageerib inimene kõnele aeglaselt, läheb üle sosinale ja varsti vaikib täiesti. Ka vaimse alaarengu korral on aju toonus keskmisest madalam. 2. Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise ploki moodustavad kiiru-, oimu- ning kuklasagara välised piirkonnad koos koorealuste moodustistega. Mahukas kattetsoon nimetatud
ülesannete lahendamist - Lisaks üldisele võimekusele on inimesel ka spetsiifilised võimed, mi smõjutavad ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell - GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine, sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone - Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline - Ruumiline - Kehalis-kineetiline - Intrapersonaalne - Interpersonaalne - Naturalistlik - Alternatiivsed intelligentsuse vormid - Sotsiaalne intelligentsus – thorndike - Praktiline intelligentsus – sternberg - Emotsionaalne intelligentsus – coleman
Loodusretke juhi 10 käsku ja keeldu Kristi Roots LRJ KEELUD 1. Retkejuht ei tutvusta grupile ühtegi objekti kolonnis liikumise ajal vaid peatub. 2. Retkejuht ei näri nätsu või küüsi ega räägi täis suuga (ei söö töö ajal). 3. Retkejuht ei kasuta kuulajaskonna jaoks võõraid väljendeid. 4. Retkejuhil ei ole kohatult riides. 5. Retkejuht ei hiline kunagi. 6. Retkejuht ei jäta ühelegi tutvustatavat objekti puudutavale küsimusele vastamata. Kui ta ei tea vastust, siis ta uurib selle välja ja informeerib klienti. 7. Retkejuht ei pillu labaseid nalju. 8. Retkejuht ei tutvusta objekti teemat valdamata ega ettevalmistust omamata. 9. Retkejuht ei tarbi alkoholi tööl olles vaid vastutab grupi eest ja on adekvaatne. 10. Retkejuht ei jäta abivajajat hätta. KÄSUD 1. Retkejuht on rõõmsameelne ja optimistlik. 2. Retkejuht peab valdama teemat, mida tahab tutvustada. 3. Re...
selgest sõnastamisest ning on seejärel valmis ka teisi ära kuulama ning nendega arvestama." 3.Miks? Enesekehtestamine on mõiste, mis tähendab nii enese kui teise inimese väärtustamist. Enesekehtestav suhtumine on meelelaad ja hoiak, mis taotleb igasuguste inimsuhete puhul mõlemapoolset kasu, tagamaks maksimaalset üldist kasu. Oma igapäevaelus puutume me kokku erinevate suhtlemisvormidega ja on meie endi teha, kuidas suudame hakkama saada. Oskuslik ja läbimõeldud verbaalne ja mitteverbaalne käitumine aitab meil säilitada ausust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaksime manipuleerima teiste inimestega. 4.Vajadus kaitsta oma isikuruumi Igal inimesel on oma ainulaadne isikuruum-ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Selle suurus ja paljud muud omadused on isikui erinevad. Selle sees on meil meie isikupärased eesõigused, sellest väljaspool on ühiskasutuses olev ala, kus tuleb
3.1.4. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid. 3.1.5. Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel ÕIGE VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA. 3.3. Õppe- ja kasvatuse rõhuasetused 3.5. klassis 3.3.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, hakkab kujunema sisekõne, areneb elementaarne verbaalne mõtlemine. 3.3.2. Põhitaotluseks on kujundada õpilase roll ja õpioskused, häälestada õpilast suhtuma õppimisse positiivselt. 3.5. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 6.7. klassis 3.5.1. Laste juhtivaks tunnetusprotsessiks on endiselt mälu. Verbaalse mõtlemise areng võimaldab mõista lihtsamaid teooriaid, süstematiseerida praktilisi ja vaimseid kujutlusi. 3.5.2. Põhitaotlus on elementaarse teoreetilise mõtteviisi ja tööharjumuste kujundamine, rollisuhtlemise teadvustamine. 3.7
NAISED- tunnetele orienteeritus, isiklik teave Efektiivne sõnumi saatmine: ● “mina” sõnumid ● ideede korrastamine enne sõnumi saatmist ● ideede hulk sõnumis (1) ● seisukoha selge esitamine ● sõnumi kordamine ● tagasiside küsimine ● suhtlemispartneriga arvestamine ● teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) ● verbaalne ja mitteverbaalne info Kuulamistõkked: ● Võrdlemine- kumb on targem ● mõtete lugemine- usalduse puudumine; mida teine tglt mõtleb ja tunneb ● vastuseks valmistumine, ● samastumine- partneri jutuga samastutakse, hakataks oma kogemustest rääkima. ● väitlemine- jälle hakkab pihta, mida ma sulle rääkinud olen... ● õigustamine ● teema vahetamine ● takkakiitmine
3. Kirjelda vägivalda pealtvaatajate hulgas. Vägivald ja rüselemine väljakul põhjustab vägivalda meeskondade fännide vahel tribüünidel Kohtuniku otsused Fännid samastuvad kodumeeskonnaga ja loovad oma „võistluse“ vastasvõistkonna fännidega Purjus fännid on valmis tegema asju, mida nad üksi ei teeks Indiviidid muutuvad gruppides agressiivsemateks 4. Kirjelda ahistamist spordis. Ahistamise vormid – verbaalne, füüsiline, seksuaalne. Mõjutab füüsilist ning vaimset tervist. Seksuaalne ahistamine: seksuaalne kuritarvitamine sooline tagakiusamine homofoobia seksuaalsete komponentidega rituaalide kasutamine - suunatud uutele liikmetele 5. Kuidas püüab ROK arendada kultuuri ja haridust? Olympiart Award – antakse välja alates 1991.aastast iga nelja aasta järel, alates 2004 saab auhinna võõrustajamaa kunstnik
KUULDEAPARAADI JA SISEKÕRVA IMPLANTAADI MÕJU KÕNE ARENGULE Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sisekõrva implantaat...................................................................................................................4 Kuuldeaparaadi mõju keele arengule..........................................................................................5 Sisekõrva implantaadi mõju keele arengule................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA
· Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2. Muusikalised väljendusvahendid:
psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena. Eristatakse 2 kategooriat: • eksternaliseeriv käitumisprobleem (eksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise - füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel. • internaliseeriv käitumisprobleem (internaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel. Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevates olukordades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
