Aleksiose idee väga. Neil oli bütsantslaste vastu vimm, sest rahutuste käigus eurooplaste kaupmeestekogukondade vastu 1182 oli tapetud palju veneetslasi ja teisi eurooplasi ning Veneetsia kaupmehed olid Bütsantsist välja aetud. Väljavaade oma mõju Bütsantsis taastada oli veneetslastele meelitav. Pealegi olid Veneetsial Egiptusega head kaubandussuhted, mistõttu nad ei olnud Aijubiidide riigi ründamisest huvitatud. Ristisõdijatele oli kaaskristlaste ründamine vastumeelt, kuid vaimulikud veensid neid, et õigeusulised bütsantslased on muslimite järel suurim vaenlane. Bütsants oli Kolmanda ristisõja ajal olnud Saladini liitlane, ja Teise ristisõja ajal polnud ristisõdijaid mitte kuidagi aidanud, nii et neid tuli karistada. Õnnetuseks oli Aleksios Angelos enda tähtsust üle hinnanud: kui ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli müüride alla, selgus õige varsti, et linnarahvas eelistas usurpaatorit keisrile, keda toetavad "ladinlased"
3. Liturgiline draama #Liturgiline draama usuline etendust, tähtsate jumalateenistuste aegu vaimulike poolt jumalakodades. Kanti ette vaimulike poolt dialoogi vormis, lauldes. Esimene ooperi eelkäija. #Müsteerium öösiti korraldatud pidustus jumala auks. 4. Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride ehk vagandide luulekogumik 13. Sajandist. # goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne ja siivutu sisuga. Kangelaslaulud Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid välja gildid, mis andsid väga head muusikalist haridust. Esitasid teiste loomingut, kuid täiendasid neid. Mängisid suurt rolli
tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised musitseerimised, teineteise mõistmine ja abistamine. Läbikäimine Südaga kestis õpingukaaslase varajase surmani. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. a. kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas.
ka tagandab valitsuse b)valitsus annab aru parlamendile c)presidendil on esinud ül d)valitsus pandakse ametisse peale parlamendi valimisi d)valitsuse moodustamine: *president nim peaministri kandidaadi, kes on võitnud erakonnas *kui parlament kiidab peaministri heaks, saab ta peaministriks. e)seadus ja täides võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses 2)Seadusandlik võim e parlament- Ülesehitus: a)Ühekojaline- Eesti Vabariik b)kahekojaline *ülemkoda- aadlikud, vaimulikud, sünnipäraga inimesed, kõrge ametikohaga *alamkoda- linlaste esindajad, alamate astmetega vaimulikud valitakse * saks, vene Erakondlik jaotus: a) koalitsioon- nee parteid, kes kuuluvad valitsusse b)opositsioon- erakonnad, keda ei ole kaasatud valitsusse, kristiseerivad valitsuse ettepanekuid ja pakuvad neile alternatiive c)fraktsioon- 5st saadikust saab moodustada, võivad olla erinevast erakonnast d)töörühmad- komisjon e)alatised komisjonid-
· 313 Milano edikt tunnistati võrdseks teistega · 381 ainuusuks Rooma riigis · Rooma riigis oli neli patriarhaati: Jeruusalemm, Antiookia, Aleksandria ja Rooma · Kujunes välja kirikuorganisatsiooniline struktuur · Kiriku juht oli paavst- Rooma piiskop. Sellele pani aluse Leo I- Lääne-Rooma salakeiser 440-461 · Keiser Valentianus III kinnitas 445 Rooma piiskopi primaadi Õhtumaa üle · Paavstile järgnesid piiskopid- suuremate piirkondade vaimulikud valitsejad · Kateeder- piiskopi jutlustamistool · Katedraal-toomkirik, piiskopikirik · Eestis- Tallinnas, Tartus ja Haapsalus toomkirikud · Kanoonikud- madalamad vaimulikud moodustasid kanoonite kogu ehk toomkapiitli, reeglina oli neid 12 · Piiskopi ülesanded: o ordineerimine-preestrite ametisse pühitsemine, o koufirneerimine- leeritamine, o pühitsemine- oma õnnistuse andmine erinevatele asjadele
1583. a. tulid jesuiidid Poolast Tartusse, asutasid tõlkide seminari, gümnaasiumi ja trükikoja. Teaduse areng Kopernik lõi heliotsentrilise (päike on maailma keskpunkt) maailmapildi, 17. saj. võeti omaks Koperniku ja Bruno vaated Galilei ja Kepleri poolt. Sellest ajast pärineb ka T. More ,,Utoopia". 16. saj. võeti Euroopas kasutusele Gregoriuse kalender, mis asendas Juliuse kalendrit. Jäid püsima teaduse teooriad. Protestantlik kirik vaimulikud võisid abielluda, kirikukeeleks oli emakeel, kirikutegelaseks oli pastor, võim oli ilmaliku valitseja käes ning jumal andis patud andeks. Katoliiklik kirik vaimulikud ei võinud abielluda, kirikukeeleks oli ladina keel, kirikutegelane oli preester, võim oli kirikutegelaste käes ning preester andis patud andeks REFORMATSIOON (16. saj. alguses) Usupuhastus e. reformatsioon - ümberkorraldused poliitikas, valitsemises ja majanduses. Sai alguse Saksamaalt, kuna puudus tugev ilmalik võim
· Keiser ehk basileus - Porphyrogenntos (e sündinud purpurpunases) - Autokratr (isevalitseja) - Määras ise endale järglase- despotes, kaisar, nobelissimos jne · Senat (nõustav funktsioon) · Tsirkuse/hipodroomiparteid · Ametnikud · Armee ja strateegid - Alates 7. Sajandist palgaarmee · Vabad talupojad Bütsantsi ehk kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik Kiriku eesotsas on patriarh. Ametlikult valisid patriarhi rahvas, vaimulikud ja kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikkuses jäi viimane sõna siiski keisrile. Kujunes välja eremiitlus (usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja võimalikult intensiivselt kultusetoiminguis osalemisel), sellest edasi esimesed kristlikud kloostrid. Bütsantsi kirik oli agar misjonitöödes- · 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, · 988. a. võttis Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst.
Osariigid otsustasid: majandus, õiguskord, haridus. Föderaalvõimud: rahandus, kaitse, välispoliitika, maailmakaubandus. · USA I president: George Washington. 9. Prantsuse revolutsioon · Riik oli võlgades ning oli vaja muuta makse, kutsuti kokku generaalstaadid. Seal aga üksmeelt ei leitud, kolmas seisus lahkus koosolekult ning kuulutas end rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks, kes töötab välja põhiseaduse. Nendega ühinesid ka mõned aadlikud ning vaimulikud ning moodustati Asutav kogu. · Vallutati monarhia sümbol Bastille' kindlus. · Revolutsioon kaotati seisuslikud eesõigused, võrsustati maksustamine, võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, kiriku maad pandi oksjonitele, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama, kaotati aadliseisus. · 1791 võeti vastu põhiseadus, uus kesksne riigivõimuorgan oli Seadusandlik Kogu keda kutsuti ka sooks. Konstitutsiooniline monarhia. Lõpuks kuningavõim kukutati, eriti
● kuulutas1975. aasta "null-aastaks", mis tähendas riigi jaoks uut algust, selle puhastamist kõigest, mis siiani oli Kambodžas valesti, selle all peeti silmas läänelikke mõjusid kultuuris, religioonis; ● sulges välismaised pangad ja teised ettevõtted ja purustas kirikud; ● välissaatkondade aknad ja uksed löödi laudadega kinni, koolid ja ajalehetoimetused suleti; ● eelmise valitsuse liikmed, politseinikud, kristlikud vaimulikud, sõjaväeohvitserid, moslemijuhid, õpetajad ja riigiametnikud arreteeriti ning hukati ilma kohtuta; ● väiksemaid kuritegusid karistati julmalt- näiteks inimesi, kes varjasid oma isiklikku vara, võidi vahi all hoida ning piinata; ● naised lahutati meestest, emad poegadest; ● lapsi õhutati nuhkima täiskasvanute järel ning kandma ette igasugustest väärtegudest, ükskõik kui tühised need ka ei olnud;
· Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal Luteri koraali allikad: a) tekstid enne reformatsiooni ladinakeelsest laulust. b) vanad saksa vaimulikud laulud c) Lutheri enda tekstid ja tema komponeeritud viisid · Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine teineteisest · Mitmehäälse laulukuuri levimine tänu trükikunstile · Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika), Francesco Landino · Kultuuri ilmalikustamine · Nooditrükitehnika leiutamine · Itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised
Revolutsioonikalendri ajaarvamise alguseks võeti 22.september 1792 ehk Prantsuse vabariigi kehtestamise päev. Aastas oli 12 kuud ja kuus 30 päeva. Meetersüsteem levis kogu Euroopas ja on kasutusel tänapäevani. Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. III seisu sai ka maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede levimisele. Võeti kasutusele mitmeid süsteeme, mis kehtivad tänaseni.
BUDISM ISLAM KATOLIIKLUS(kristlus) ÕIGEUSK(kristlus) PROTESTANTISM(kristlus) Tekkeaeg, -piirkond 6. saj. e.Kr. India 7. saj. Araabia 1. saj. Lähis-Ida 1054. a. lahknes 1517.Saksamaa, levis ka katoliiklusest teistesse Euroopa riikidesse Pooldajate ligikaudne arv 300 miljonit üle miljardi 900 miljonit 160 miljonit 350 miljonit Levila Tiibet, Hiina, Jaapan, Lähis-ja Kesk-Ida, Türgi, Port. ,Hispaania, Poola, Venemaa, Ukraina, Põhja-Euroopa, Korea, Vietnam, Tai, Kesk-Aasi...
heaoluriik ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, vabariiklik ühiskonnakorraldus riiki juhib rahva poolt valitud juht, põhiseadus konstitutsioon, tähtsaim seadus, millega peavad olema kooskõlas teised seadused, absoluutne monarhia ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik (islami usuga maad Bahrein), diktatuur ühe isiku või ringkonna valitsus, võim pole pärilik (Liibüa), kollektiivne diktatuur valitseb kitsas ringkond, sõjavägi (Alzeeria), vaimulikud (iraan) või ideoloogiline partei (hiina), põhiseaduslik demokraatia arenenud maades ja arengu maades, osades põhiseaduslik monarhia (riigipea kuningas, võim peaministril ja riigikogul Rootsi), vabariik (Argentiina) ja parlamentaarne (Eesti). Tööjaotus sai alguse linn, siis riik, õigusriigis eristatakse võime seadusandev, täidesaatev ja järelvalve, võimude lahusus täidesaatevvõim (lahendab riigis kõik küsimused), seadusandlikvõim (enim
20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeoga tähistati päris orjusest vabastamise 50 aastapäeva. Eesti esimesed laulud olid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", võetud L.Koidula luuletuste järgi. Laulupeol osalesid: meeskoorid ja pasunakoorid. Laulupidu kestis kolm päeva, 1. Päev: vaimulikud laulud(14), 2. Päev: ilmalikud laulud(13), 3. Päev: lauluvõistlused ja rongkäik, lauluvõistluse võitjaks tulid Estonia selts ja Väägvere pasunakoor. Laulud olid saksa- ja ladinakeelsed ja venekeelsed, 7laulu oli eesti keeles, nendest 5 tõlgitud ja 2 päris oma Eesti laulu. Läti päritoluga mees J.Cimze lõi Valka seminari, mida hakatigi kutsuma simseseminariks.Sealt said hariduse: Aleksander Kunileid, temast 6 a. Noorem vend Friedrich
KONTROLLTÖÖ 11.KLASSILE Eesti keskaeg II rida 1.Selgita mõisted Hansa Liit Oli 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.Eesti handalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi tsunft ühe ala käsitööliste ühendus maapäev- Vana-Liivimaa erinevate seisuste ühine esinduskogu 15.-16. sajandil 2.Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks, aga mitte põliselanikud eestlased? Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.Saksa meistrid ei lubanud oma tsunftidesse eestlasi. 3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta. Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks tapetud neli eestlaste vanemat (Lembitu jne) 4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu? Too 2...
KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA
Tema koorilaulud olid ilmalikud. laulupidude raudvarasse. Kirjutanud kokku üle 1000 laulu. Mart Saar mängis ka orelit. Ise mängis harmooniumit, klaverit ja orelit. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja On eesti muusikas tähtis, kuna tema lood eesti professionaalse muusika alusepanijaist, kavastuvad tänapäevalgi. Tähtsal kohal Cyrillus eriti koorimuusika vallas. Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu pole hiljem suuri muutusi. kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. tasakaalukas iseloom. Mõlemad heliloojad on
b) a capella - saadeta vokaalmuusika 4. a) Palestrina · Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus 19-aastaselt sai ta samas kirikus organistiks ja koorijuhiks. · Kogu Palestrina looming on otseselt seotud kirikuga. Ta kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette. · Palestrina looming vastas kiriku ootustele, See oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine. Suurema osa tema loomingust moodustasidki vaimulikud teosed. · Tema teoseid iseloomustavad kõlapuhtus ja täiuslikkus. · Tema stiili, kontrapunkti, on toodud sajandeid eeskujuks paljudele heliloojatele. Kõrgemates muusikakoolides kasutatakse kontrapunkti heliloomingu algtõdede kinnistamiseks. b) Lasso - renessansiasjatu helilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister.
Theophanes Grek (Kreeklane) ANDREI RUBLJOV 1360-1436 Freskod Vladimiri Uspenski kate- draalis "Kolmainsus" (Tretjakovi galeriis)- täiuslikum ikoon Ühendas 13.saj rahvaliku laadi bütsantsliku suursugususega Kolmainsus MIS ON IKOON? Evangeelium värvides Ühenduslüliks taevase eluga Ülipeen käsitöö Kindlad zestid, rõivastus, sümbolid Ikoone ei signeeritud IKONOSTAAS - ikoonidega kae- tud vahesein, mis isoleerib altari juures olevad vaimulikud muust rahvast; piir meeltemaailma ja vaimumaailma vahel. Ikonostaas TEHNOLOOGIA Pärnapuulaud Liimitud lõuend Valgendamine Temperaga maalimine
Üks tuntuimaid Händeli oopereid on ,,Rinaldo". Rajati isegi ooperiteater, kuid sellele vaatamata hakkas ooperi populaarsus kahanema. Händel oli sunnitud uusi variante katsetama ning hakkas kirjutama oratooriumeid, mis said suure menu osaliseks juba tema eluajal. Oratooriumi edu üks põhjusi oli kindlasti selle ingliskeelne tekst. Suur osa Händeli oratooriumisüzeedest pärineb Vanast Testamendist, kuid nad pole tavalises mõttes vaimulikud, vaid nende keskpunktiks on juudi rahva võitlus ja kannatused, näiteks ,, Makabeus" ja ,,Iisrael". Eriline koht Händeli loomingus on oratooriumil ,, Messias", see on tema oratooriumidest ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos. Händeli vaatenurgast võib järelikult öelda, et barokiajastu muusika oli pigem ilmalik. Händel ja Bach on end üksteisest korralikult vastandanud ning minu arvates on raske vastata küsimusele ,,Kas barokiajastu muusika on pigem ilmalik või vaimulik?"
Kuidas elas Eesti talupoeg keskajal? Keskajal jagunes ühiskond kolmeks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõisnikest sõltuvamaks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama ning kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu
Joonte arv sõltus otstarbest. Muusikaline tsükkel MISSA - on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Koosneb missa ordinaariumi osadest Missa proopriumi ja ordinaariumi (üldiselt,pole vaja nimetada) I Kyrie eleison - Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo - au (Au olguJumalale kõrges) III Credo in unum Deum- usun (Mina usun ainsasse Jumalasse) IV Sanctus/Benedictus -Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumalatall Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal. Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel. rüütlilaul - trubaduurid, truväärid,minnesingerid Vapruse ja mehelike ideaalide
nimetataksegi antiikkultuuri ideaalide taasünniks. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni.
c) ood (ülistuslaul); Samariim täpselt sama sõna (tuli-tuli). d) epigramm (lühike pilkava sisuga luuletus). Irdriim sarnaste kõrval on ka erinevaid häälikuid (laulda - hauda). Keskaeg tõi luulesse: Liht- (üks sõna) ja liitriim mitmest sõnast koosnev kokkukõla (vaja me a) vaimulikud hümnid; ajame). b) rüütlilaulu: serenaad, madrigal jne; 3. Värss on üks luulerida. Värss koosneb värsijalgadest. Värsijalg on c) soneti. korrapäraselt vahelduv silpide hulk. (- - rõhuline, - rõhuta silp)
kombineerusid sõjalised ja kiriklikud jooned. Ööd enne tse veetis tulevane rüütel palvetades ja relvi valvates. Hommikul tuletati talle meelde rüütlireeglid, toetudes nendest kinnipidada. Saabastele-kullatud kannused, ümbes keha sõjavöö. Lõpuks löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähendas, et ta on vastuvõetud uude seisusse. · Rüütli ordud. Pühal maal rajati paavsti kaitseks sõjameeste vennaskonnad e vaimulikud rüütliordud. Nad loobusid kõigest ja pühendusid ristiusu kaitsele. 1) Johanniitide e hospitaliitide ordu. 2)Templiordu ja Saksaordu 3)Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad 1202
absolutismi kõrgajal.ta oli väga pillav valitseja. tema ajal arenes kunst ja kirjandus ning prantsuse keel asendas diplomaatilise ladina keele. riigile tuli kasuks merkanitlism,toodeti ja ehitati. rahvale kehtestati kõrge maksukoorem. kuningas tühistas usuvabaduse, hugenotid pidid põgenema või usku muutma. pärast absolutismiajastut oli prantsusmaa jõudnud revolutsiooni äärele. 4)kodusõjas sõdisid kuningas keda toetasid aadlikud ja anglikaani vaimulikud ning parlament keda pooldas keskkiht ja puritaanid. 5)kodusõda puheks kuningas Charles I ja parlamendi vahelise tüli pärast. kuningas saatis parlamendi laiali keeldudes võimu jagamast, kuid pidi hiljem selle tagasi kokku kutsuma šotimaal puheknud mässu allasurumiseks. palrlament umbusaldas kuningat ja kehtestas tema võimule piirid, charlesi arvates oli see aga seadusevastane ja ta üritas juhte vahistada, kuid nood olid juba põgenenud.
Vaimulik muusika seotud jumala- teenistusega, ei olnud iseseisvat rolli (missa); muusikahariduse keskusteks kloostrid. muusika üldiseloomustus Noodikirja teke. Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, mungad. Ilmalikeks muusikuteks eri soost muusiku koht ühiskonnas rüütlilaulikud; algul õukonna teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse häälsusmitme-ühe- või Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus (organum). Kirikumuusikas 8. saj.-st orel.
Ta isa oli 18.sajandi parima viiuliõpiku kirjutaja. Haritud ja musikaalsest perest. Kuna nad olid pidevalt reisil, siis põdes Mozart palju haigusi ja õpingud toimusid paljusti matkaklaveril, kõik see on ära jätnud tema normaalse lapsepõlve. Tööaastad-Kaks perioodi. Esimene lapsepõlvest alates kuni 1781.aastani, kus ta läheb Salzburgis piiskopiga tülli 25-aastasena ja ta ei ole alati enda reisidelt õigeaegselt tagasi tulnud ja mis seda piiskopi häiribki, et Mozarti vaimulikud aariad, milles ta on osav, aga tema laulude sisud kipuvad mujale kuna tahab laudlda ilusatele naistele. Ja mis ongi, on see, et kirik tahab vähe vaoshoitumat teost. Teine periood on-1781 läheb ta Viini, on vabakutseline ja hakkab andma eratunde. Viinis on ta koos Salieriga. Mozart ei osanud finantsidega ringi käia, abikaasa hoidis neid joones. Loominguperiood-Ta looming on väga itaaliapärane. 8-aastaselt mõjutas tema loominugt enim Johann Christian Bach
Talupojad keskajal Seisvused kujunesid välja feodaalkorra ajal: vaimulikud olid kõige peamised, teisena tulid feoodid ning kolmandad olid talupojad. Talupojad pidid toitma nii feodaale kui ka vaimulikke. Talupojad elasid mõisade kõrval koos oma peredega väikestes hurtsikutes. Mõis koosnes peamajast, feodaalide põldudest, talupoegade hurtsikutest ning nende põllumaast. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.Keskajal kasutati kaheväljasüsteemi ehk põld oli
PARALLELISM: · laulumängud · mõtteriim (ühe mõtte · sõjalaulud kordamine) · vangilaulud VIIS: · tundelised · on lihtne ja järgib armastuslaulud teksti ülesehitust · vaimulikud rahvalaulud · Heliulatus 3-5 hiljem · Neljarealised salmid 5-8 astet ning oluline on tegevuse kujutamine. · Helikõrguste Tekstis esineb tõlkeid ja omaloomingut. intoneerimine Väheneb vahetu teksti loomine esituse käigus · Regiviisid (e väheneb impro.)
Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. · Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. Mis laule seal lauldi · Kirikukoraalid: · "Siionis kõik vahid hüüdvad" · "Kiida nüüd, Issandat" · "Meil tuleb abi Jumalast" · Vene riigihümn: · "Jumal, keisrit kaitse Sa" · Vaimulikud laulud: · "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler) · "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner) · "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) · "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) · "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) · "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) · "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) · "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) · "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) · Ilmalikud laulud: · "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod,
Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Elukäik: Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685, töötas 1702 Halles organistina ja
Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites. Peaaegu ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. Mida õpiti? piibel; kirikuisade tööd; ladina keelt Antiikautoritest Cicero; Platon; Aristoteles Ülikoolid: Ülikoolidele andis tegevusloa paavst Tekkisid Itaalias, umbes XI-XII sajandil Salernos- X sajandil Euroopa tähtsaim arstide kool Bolognas- tekkis XI-XII sajandi vahtusel, peamiselt õpetati õigusteadust Pariisi ülikool- tekkis XII sajandil kloostri ja kiriku koolide ühinemisel. Teoloogia uurimise ning õpetamise keskus
Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne Credo - usutunnistus pater noster- Meie isa palve Lõppeb alati sõnadega - Dona nobis pacem- anna meile rahu Al 8.saj hakati noote kirja panema. Guido Arezzost võttis kasutusele nootide silpnimed + noodijooned. UT RE MI FA SOL LA SI Vangandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud - panid kirja laule väljaspoolt kirikuid Kangelaslaulud-pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kuulsaim prantsuse rahvuseepois "Rolandi laul" (Karl Suure ajast). Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud e zonglöörid e menestrelid. Rüütlilaul- ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. naiselike väärtuste ülistamine. Rüütlilaulikud prantsusmaal on trubaduurid(lõunas) või truväärid.(põhjas)
Keskaja muusika Selle aastastes muusika tundides oleme rohkem kokku puutunud keskaja muusikaga ning seega otsustasin kirjutada essee just keskaja muusikast. Olin kunagi kindlal arvamusel, et keskaja muusika ei meeldi mulle, kuid lähemalt õppides pean tõdema, et tegelikult on tegemist üpriski huvitava muusikaga, kust hakkasid edasi arenema paljud erinevad esitusviisid ja lauluvormid. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst, kus taustal puudusid muusikainstrumendid ning esitajad olid mehed. Esi...
tõstmist.B. tõstis 1879 poole võrra ja 1885 veel poole võrra.Maksupoliitika-Raha oli vähe,Bismarck tõstis kaudseid makse(käibe,myygi).Administratiivreform- liiduriik>maakond>amt>kyla.Kõikide yxuste juhid määras kõrgem tegelane.1871.rahareform,kasutusele tuli kuldmark(arveldusyhik)Bismarck oli luterlane ja yritas katoliiklust maha suruda.Koolireformiga kaotas katol.koolid.Saksastamine.1872 keelati Jesuiitide tegevus ja aeti välja.Maiseadused- *kõik vaimulikud peavad olema SKSmaal vähemalt 3a. õppind.*kõik katol. vaimulikud peavad tegema exami.*Usuvabadus*Riiklik abielu.Katoliku usu populaarsus tõusis ja asi nurjus,vaid riiklik abielu jäi.Bismarck võitles sotsialistide vastu.võltsatendaadid.1888.friederich III, suri suht kohe,ja tuli Wilhelm II.Ta oli harimatu.tahtis SKS mereriiki teha.Bismarckile ei meeldind,yritas survet avaldada,lasti lahti 1890.Uus oli Caprivi.Alandas kaitsetolle,lyhem tööpäev.1894 Caprivi vallandati.C von Hohenlohe
Valgustatud valitsejana oskas ta uuest õpetusest kasu saada. Toimiv õiguskorraldus, kohusetundlik ja äraostmatu ametnikkond ja usuline tolerants olid suurvõimuks pürgiva Preisi riigi edu põhjusteks. · Kõige kaugemale oma uuendustes läks Austria ertshertsog Joseph II Habsburg, kelle valitsemisajal kaotati pärisorjus, ametlikuks keeleks sai saksa keel, tekkis usuvabadus, aadel ja vaimulikud muudeti maksukohustuslikeks ja provintside omavalitsused kaotati ning asjaajamine läks keskvalitsuse ametnike kätte. Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud. Otse vastupidi- nende õigusi kärbiti. Enne Joseph II valitses tema ema Maria Theresia, keda kütkestas valitsemine, ta tegeles iga päev isiklikult riigi asjadega ja tundis sellest suurt mõnu
Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), neil oli palju pärusmaad mida sõjameestele läänistati. Rüütlid olid elukutselised sõjamehed. Kõigil rüütlitel polnud lääni; nad elasid senjööri lossis, moodustades tema kaaskonna
lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele Friedrich Barbarossa õp. 129/131 Urbanus II õp. 130 William Vallutaja õp. 132 John Maata - oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv, John oli Richard Lõvisüdame (Richard I) noorem vend. Tõusis troonile pärast Richardi surma 1199 Huques Capet õp. 132 Richard Lõvisüda õp. 131 6. Ristisõdade põhjused ja tagajärjed. Kust olid pärit ristisõdijad? Õp. 130 7. Vaimulikud ordud . Mille poolest erinesid? Mis eesmärgil loodi ristisõdade ajal vaimulikud rüütliordud? Mille poolest erinesid kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Õp. 138/174-176 8. Millised ordud loodi? õp.138 9. Seleta mõisted: Trubaduur - oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Generaalstaadid õp. 133, Hilda (BILDA?) Õp.143, turniir õp. 144
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustuli...
31. Liivi ordu Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Gregorius IX käsul). 32. maaisand maahärra. Feodaalist või vaimulikust maavaldaja. Senjöör. 33. läänimees- e vasall. Lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. 34. maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal. Esindatud 4 seisuslikku gruppi: vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi. Püüti lahendada omavahelisi tülisid. 35. rüütelkond ühinenud vasallid. Ühineti huvide kaitseks. Igas piiskopkonnas oma rüütelkond. 36. adratalupoeg talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi. neid oli kõige arvukamalt. Talude suurus erinev. 37. üksjalg uute talude rajajad. nende koormised olid adratalupoegade omast tunduvalt väiksemad. 38
meelt parandanud), ei anta armulauda, ei saa pihtida, ei rohi matta pühitsetud mulda. 16 Interdikt jumalateenistuse keeld mingile territooriumile /organisatsioonile /kuningriigile. Kes sel ajal surevad on määratud hukatusse. Maarahu, eriti Saksamaal (Land Frieden), pole kiriklikku päritolu rahu vaid kehtestatud valitseja käsul. Kaitse all ka juudid. On ajaliselt ja ruumiliselt valitseja poolt reguleeritav. 1103 Friedrich M?????? kuninglik rahu, 54 aastaks, kaitse all vaimulikud, naised, kaupmehed ja juudid. Keskaja lõpuni elasid edasid arhailised/formaalsed kohtuprotsessid. Kohtuprotsessi eesmärgiks on rahu taastamine. Rahu on maagiline toiming ja sama ka rahutaastamine. Kohut peeti vandudes, vandumine oli tõendus, et asi on õige, konkreetsest asjast ei pidanud midagi teadma, tunnistus pole midagi väärt. Vandumine on maagiline toiming st valet vanduda ei saa. Korrektselt sooritatud rituaal on ise tõendiks. Veeproov, rauaproov, kohtulik kahevõitlus.
mille töötajad töötasid kodus; oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid; kalvinismis(mis ka ing.-l levis) oli keskseks predestinatsiooni-e ettemääratuse õpetus; edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida; inglise revolutsioon-1642; puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Seal tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teised arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu(independent). Presbüterlased ja independendid muutusid parteideks. Pride'i puhastusega(kolonel Pride) kõrvaldati presbüterlased, võim -> Oliver Cromwell'ile I-dite juht; I-si toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte. 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal Independendid reorgunnisid sõjaväe, võitsid kodusõja(kunn oli kukutatud); 1647. a. anti
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Põhja-Eestist. Raudtee ühendust polnud, ei tulnud Läänemaa ja Lõuna-Eesti koorid. Peoplats asus Kadrioru läheduses Lutheri heinamaal, mida praegu tähistab laulupeo mälestuskivi. Teisel päeval oli peol hinnanguliselt 10 000 pealtvaatajat. 1880. aastal välja antud laulikus oli 19 laulu, erinevalt teistest sama ajastu pidudest oli vaimulike teoste hulk väiksem – vaid kolm laulu. Põhjuseks oli see, et eraldi vaimulikku kontserti ei toimunud ning vaimulikud teosed kanti ette läbisegi ilmalike lauludega. Enamik laulikus ilmunud laule olid juba enne trükis ilmunud, ligi pooled neist II üldlaulupeo noodis. Eesti ja saksa algupäraga laule oli laulikus võrdselt 8, soome heliloojatelt oli 2 laulu, lisaks oli trükitud riigihümn “Keisri laul”. Eesti algupäraga lauludest esitati muuhulgas näiteks Lydia Koidula luuletusele “Kodu” (“Meil aiaäärne
Varakristlik muusika I aastatuhandel kujunes välja universaalne kristlikkultuur. Selles kultuuripildis teeb oma kujunemisloo kaasa ka muusika. Kristliku muusika lähtepunktiks olid esimesed kogudused, mis matkisid juutide ohvriteenistusi Jeruusalemma templites arvatakse, et varakristlik laul sarnanes juutide lauluga Apostel Paulus mainib oma kirjades, et kristlaste lauludeks olid psalmis, hümnid ja vaimulikud laulud. Kristlus levis I sajandil peamiselt Süürias. Oika aega oli kristlaste ühiseks keeleks kreeka keel. Stiiliperioodid: 1 Kordamine muusikaajalookontrolltööks 30.09 Tuuli Varik 1. Gooti stiil 13-16 sajand 2. Renessanss 14-17 sajand 3
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone
Munkade elu kloostris Lähis-Ida aladel läksid erakud mungad kõrbesse või mägedesse. Lääne-Euroopas kogunesid ühesuguste eluviisidega mungad kogukondadesse ehk kloostritesse. Esimesed kloostrid tekkisid Egiptuses IV sajandil, kust levis kloostrite asutamine edasi Euroopasse (eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale). Benedictus Nursia asutas 529. aastal Euroopa kõige mõjukama Monte Cassino kloostri. Kloostritesse astujad pidid läbima umbes poole aasta pikkuse katseaja. Kuna sisseastujad kartsid väljalangedes külarahva tagakiusamist, oli sellelt teelt äralangeijaid ehk apostaave vähe. Uustulnuk ehk noviitstutvustati kiirelt kloostri reegleid ja igapäevast päevakava. Munkade elu kloostrites polnud mee lakkumine.Mungad pidid täielikult kuuletuma abtile ehk kloostri ülemale. Nad pidid järgima kloostri rangeid reegleid. Näiteks munkadel oli naissoost isikutega suhtlemine keelatud. Sinna alla ...
· Suur kirikulõhe pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopolo patriarhi vahel. 1054. Aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Saadik läks tülli patrhiarhiga ja nad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikule lääne ja idi kirikutele. Esimene on paavsti võimu all ning tundtf kui katoliku kirik ja teine õigeusu e. Kreekakatoliku kirik allus patriarhile · Kardinalid tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII sõnastas tähtsad nõuded · Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ka ellu tähistab keskaegse paavstivõimu kõrghetke · Kuuria paavsti õukond · Legaat volitatud esindajad · Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · Kloostritest said suured majanduskeskused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
