Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal, selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Kui karu ei häirita, magab ta kogu talve. Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagI. Kevadel ärgates kaalub karu ligi kaks korda vähem kui sügisel. Novembrikuus, enne esimese lume tulekut, teeb ta metsas mõnesse
ja rohelised tähed. ·Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega. ·Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20o allapoole horisontaaltasapinda. ·Tuleb anda silmadele puhkust ja vaadata kaugusesse. Klahvistik ja hiir ·Õlavöötme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku kalle on 5-15o. ·Kui hiire kasutamisel on märgata ebamugavusi, näiteks liialt raske on liigutada pointerit, tuleb välja selgitada põhjus. Vahel vajab hiir lihtsalt puhastamist. Toodetakse ka üha uusi ergonoomilisemaid hiiri, mis hoiavad käe neutraalses asendis.
Lauseehitus Palju pikki lauseid Otsetõuke korral, kui seismilised laied jõuavad maapinnale enam- vähem täisnurga all, paiskuvad maapinnal olevad esemed otse üles, kuid enamasti levivad lained kaldsuunaliselt ja põhjustavad maapinna lainetust. Peamiselt kasutatud põimlauseid Vastupidi laama äärealade protsessidele on maakoore seisund keskosas võrdlemisi rahulik, kuid sealgi toimuvad aeglased kõikuvliikumised, mis võivad vahetevahel põhjustada nõrku maavärinaid Õppetükiga seonduvad küsimused arusaadavad Kuidas on maavärinate levikualad seotud noorte mäestike vöönditega? Ka kirjeldamist nõudvad arutelupunktid Iseloomusta laamade liikumist seal, kus esineb sageli maavärinaid Iseseisev töö informatsiooni saamiseks Leia atlase kaardilt riike, kus on toimunud purustavaid maavärinaid Keelekasutus Uued mõisted
hulgas käiksin ära Agua Caliente kultuurimuuseumis ja Plaza teatris, külastaksin ka sealset messikeskust ning veedaksin päeva mingis veekeskuses. Linnaga tahaksin samuti lähemalt tutvuda. 10. Kaasa tuleks pakkida mõnusad õhukesed riided, kuna seal on väga palav. Kaasas peaksid kindlasti olema ka rannariided ning päikeseprillid, päevitamisel tuleks kindlasti kasutada päikesekreemi ning igaksjuhuks võiks võtta ka midagi soojemat, sest õhtud võivad vahetevahel olla jahedamad. 11. Lugesin inimeste blogist, et sealsest kohalikust toidust tuleks ära proovida hommikusöök, mis koosneb värskelt küpsetatud kaneelileivast, prantsuse rõstsaiast, 8- muna omletist ja peekonist. Kindlasti restoranis süües küsiksin nõu kohalike toitude kohta ja prooviksin mõnda neist veel. Kindlasti tuleks väga tore reis!
n vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. aat (etüülatsetaat), ligikaudu 3 M HCL, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etavad kolbid, kaaluklaas kolbi valmistatakse vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele segu: 2) 5 ml 3 M HCl esti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel eksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu jäetakse eraldi riiulile seisma. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on Reageerivad segud tiitritakse kõige varem 48 tunni möödudes, veel pare nädala või kolbi valmistatakse vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele segu: 2) 5 ml 3 M HCl esti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel eksid tihedalt suletud
ja nunnadesse. kirik oli tol ajal sõrmused. Abtiss suutsid nad oma Üldiselt olid nad Võib-olla ainult võimu sümbol. kandis valget tüüd käitumist hästi sarnased nunnade veel suurema Nad olid uhked ja musta looriga ning vaos hoida. Nad ja munkadega, pilkamisega, kuna väga suured kaelas oli tal samuti vahetevahel eristas ainult abt ja abtiss olid Jumala toetajad, kuldkett kuldse ristiga. karistasid ka kuldkett. Abtil oli täielikult oma elu kogu nende elu Riided olid pidulikud patuseid nunnasid lisaks pealagi Jumalale sõltus Jumalast ja korralikud. või munkasid. kiilaks aetud. pühendanud ja
Maadeuurijad ja uurimisreisid Ajavahemikku 1450.-1650.a on vahetevahel nimetatud suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Tol ajal rändasid Euroopa maadeuurijad ümber maailma ning avastasid mitmeid maid ja rahvaid. Kaubavahetus Euroopa ja Aasia vahel on käinud iidsetest aegadest. Kuid kaubad on rännanud ühelt kaupmehelt teisele, ilma et keegi neist oleks ise teinud läbi kogu teekonna. Esimesed maadeuurijad 1200. aastatel reisis Marco Polo Itaaliast Hiinasse. 1300. aastatel sooritas Araabia maadeuurija Ibn Batuta reisi läbi Lähis-Ida Indiasse. Ja 1400
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" on täpselt selline romaan, mis on üle küllatud tegude, salapära ning oluliste mõtetega. Spekuleerida võib pikalt selle üle, kas ,,Hingede öö" puhul on tegemist mõtterännaku, tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas. Minategelane kohtub seal mitmete huvitavate persoonidega ja võtab osa erilistest sündmustest. Minule tundus vahetevahel seda teost lugedes, et see hetk ,astudes üle salapärase maja läve, oleks peategelane sattunud justkui teispoolsusesse. Seda arvamust sisendas ka minategelase dialoog daamiga, kes küsis mehelt, et kas jutustaja usub elu pärast surma. Müstilises hoones olevad ruumid ja tegelased tundusid väga saladuslikud ja erinevad, kuid romaani lugedes tekkis minu sisemusse tume ja sünge tunne.Tegelased näisid tõsised, mõtlikud ning kahvatud. Minategelane aga erines nendest näos oleva roosaka jume
Alfred-Reinhard Vuks 5 klass Kivimäe Põhikool Laps ja töö Laps ja töö - see kõlab kuidagi rangelt ja sundivalt, kuid kuidas on see meie elus? Kui laps on väike, siis ta mängib väga palju ja see ongi tema töö. Ta kõristab kõrinaid ja vahetevahel jonnib. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem hakkavad tema tegemised tööd meenutama. Ta ehitab klotsitest põrandale maju, sõidab autodega mööda vaipa ja ravib nukudel raskeid haigusi. Kui mängud lõpetatud, korjab laps oma mänguasjad kokku ja see ongi juba üks tõsisemaid kodutöid. Kasvades teeb ta hommikuti juba oma voodit ja koristab tuba tolmuimeja ja tolmulapiga. Aga kui laps hakkab koolis käima, on õppimine tema peamine töö. Oleme ju tihti kuulnud
Kilpkonnad Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Tänapäeval on kilpkonni umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, olles ka ,,maskeerumisülikonnaks''. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab toidupalasid lahti rebida. Enamik elutseb troopikas ja lähistroopikas. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu. Munasid on ...
Holden oli üleüldse üks suur luiskaja. Ta vihkab täiskasvanute maailmat, mis on täis omakasu, valesid, uhkust, üksindust ja raha. Tema jaoks on see kõik võlts. Holden on suures segaduses, ta ei saa aru mida ta tegema peab, kes ta on või kuhu ta kuulub. Ta üritab minevikust võimalikult palju kinni hoida ja hirmunud tuleviku ees. Ta on maailmas pettunud ja kibestunud. Ta ei usalda kedagi, peale oma õe ja surnud venna Allie, kellega ta vahetevahel räägib. Holden on kinnine ning hoiab omaette, otsustusvõimetu ja ärritub kergelt. Ta hing on rahutu. Talle ei meeldi reeglite järgi elada. Kardab üksina jääda ning on iseendaga pidevalt konfliktis. Holdenile ei meeldi kaklused ja on ise ka nende osas suur argpüks. Rahaga käitub ta mõtlematult. Ta oli väga kiindunud lastesse. Ta tahab, et maailm oleks parem ja õnnelikum koht, nagu lapsepõlves. Tema unistuseks on see, et tema oleks see, kes suudab ära hoida lapsi kuristiku kukkumast
näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Koolielu mitte demokraatlikuks olemise vastu räägib päris mitu olulist faktorit. Koolist väljumine koolipäeva ajal ei ole lubatud. See aga piirab liikumisvabadust, mis on üks demokraatliku riigi kodaniku õigustest. Samuti ei ole alati lubatud sõnavabaduse õiguse kasutamine, väljendamaks oma tegelikke mõtteid. Vahel ei ühti need õpetaja omadega ning tunni jätkamiseks ning vaidluse ära jäämiseks on vahetevahel parem lihtsalt vait olla. Mittedemokraatlik tunnus kooli juures on veel see, et kõik ei ole seaduse ees võrdsed. Õpilastele ja õpetajatele ning juhtkonnale kehtivad hoopis teised reeglid. Neil on täiesti erinevad kohustused ning õigused, mis tihtipeale tunduvad õpilastele ebaausad. Ka Kooliõpilased ei ole teiste kooliõpilastega võrdsed. Eelistataks ikka neid niinimetatud ,,lemmikuid" ning eelised on just neil. Tavaks on saanud ka see, et nõrgemaid õpilasi hoitakse
Arvutisõltuvus on kui haigus, millele ei leidu otsest ravi ja inimesed ei pruugi ise aru saada, et nad on sõltuvuses. Aina rohkem ja rohkem noori langevad arvutisõltuvuse ohvriks. Pärast kooli ning peale trenni tundub see neile nii loomulik, et esimese asjana lülitada sisse arvuti, tegeleda sellega õhtuni, kuni lapsevanema ahastavate hüüete järel suudetakse arvuti tagant lahkuda ning minna sööma või õppima. Hiljem muidugi tegeletakse arvutiga edasi, vahetevahel isegi öötundideni välja. Esialgu võib tunduda see tühisena, et laps veedab palju aega arvuti taga, kuid tegelikult on see vägagi tõsine harjumus. Minu arvates on arvutisõltuvuse üks tunnus see, et inimene ei taju enam reaalset elu ning arvab on oma koha leidnud virtuaalses elus. Ka paljud uurimused on näidanud, et arvutisõltuvuse küüsi langenutel on tõsised suhtlemisprobleemid kaaslastega. See, mis perekondi ja lähedasi ühtsena hoiab, on omavaheline suhtlemine. Kuid
augustil. See on tavaliselt hea, sest siis tuleb vanaisa külla ja toob mulle raha. Minu klassikaaslastel on ka suvel sünnipäev. Meie klassi Lisette Rosenbergil on sünnipäev -14. juunil. Ma armastan ka suve sellepärast, et siis saan mängida jalgpalli. Ma saan ka teistel aastaaegadel mängida seda aga suvel on kõige parem, sest siis on nii palju aega üle. Suvel on mul ka hea käija trennis. Lähen bussiga trenni ja õhtul tulen tagasi. Suvel käin isegi vahetevahel Viru-Jaagupis, et seal mängida jalgpalli oma sõpradega. Ma isegi mängin siis jalgpalli kodus oma õe või isegi isaga kui ta tahab. Suvi ongi sellepärast kõige parem aastaaeg. Põhjus on väga lihtne: siis ma saan rahulikult võtta ja mitte nii palju sehkendada. Sellepärast saabki suvi olla parim. Sellel suvel mis nüüd tuleb saan ma 16-aastaseks. Ma ootan seda väga palju, sest siis tuleb see maagiline number. See on minu kokkuvõtte siis sellest miks mulle meeldib suvi.
" Kogu tõe mõistmiseks on vaja ka kogemusi ning nende saamiseks on vajalik aeg. ,,Inimesed ei saa korraga tajuda kogu tõde. Sellepärast pakutakse neile selle pisikesi kaubaproove." See näide illustreerib väga hästi minu arvamust, kuna usun, et tõe tajumiseni jõudmine võtab aega. 4. Missuguseid aegumatuid tõdesid sellest luuletusest enda jaoks leidsid? Too välja vähemalt kaks vastavat tsitaati ja analüüsi nende sisu. (10 punkti) ,,Inimloomusel on vahetevahel tarvis oma asendit teisendada, sest kes kaua küürutab, ei suuda end pärast isegi käsu korras sirgeks ajada." (63-65) See tsitaat annab väga hästi edasi mõtte, et tuleb pidevalt edasi liikuda ning areneda. Selline tõde on kindlasti aegumatu, kuna ilma arenguta ei oleks inimkond siin, kus ta on praegu. Igapäev õpime enda kohta midagi uut ja tänu sellele liigume edasi, igaühel peaksid olema eesmärgid, mille poole püüelda
ning läbielamiste, õnne ja õnnetuse. Keegi ei kujune tahte järgi, kuigi vahel see nii tunduda võib. Igaühes peitub see ,,tõeline mina", vahel rohkem, vahel vähem allasurutuna. Oma tõelist palet ongi tihtipeale raske kaaslastele esitada. On ju ühiskonnas valitsemas kirjutamata normid ja käitumisreeglid ning paika pandud piirid, kuhuni normaalsuse tase küündida võib. Ka need seadused tuleb omandada, vaatamata sellele, et vahetevahel tahaks elada nii, nagu seda ise kõige rohkem ihkad puutumatuna, ilma igasuguste keeldude ja piiranguteta. Kõik need üldtunnustatud käitumisnormid kujundavad meie kõigi iseloomu tärkamist kes sammub alandlikult õilsuse teed, kes tõstab mässumeelselt õhku rusika, võitlemaks ebainimlikkuse ja õigluse vastu, nagu nad ise seda nimetavad. Vahel öeldakse, et lapse tegu ja nägu on ikka sama, mis tema vanemal, arvestamata sellega, et igaüks tammub oma valitud individuaalset rada
2. Harry polnud rahul ei iseenda ega oma eluga. Stepihundil oli kaks loomust üks inimlik ja teine hundilik. Harry puhul on need 2 poolt omavahel pidevas surmavaenus ja elavad teineteise kahjuks. Kõik nägid temas ainult ühte külge. Mõned armastasid teda kui peent, tarka ja omapärast inimest. Oli ka selliseid, kes armastasid temas vaba , metsikut, taltsutamatut hunti ning pettusid, kui hunt oli järsku inimene, kes igatses õrnuse ja headuse järele. Vahetevahel suutsid hunt ja inimene ka koostööd teha ning teineteist tugevdada. Üksiolemine ja sõltumatus ei olnud talle sooviks ega sihiks, vaid see oli tema saatus. Stepihunt kuulus enesetapjate kilda. Sellist liiki inimesed on näiteks kunstnikud, kellel on justkui kaks hinge. Üksikutel õnnehetkedel sünnivadki suured kunstiteosed. Stepihundi silme läbi on kodanlus mõttetu, võlts. Hermines näeb Harry oma alateadvuse naiselikku poolt. Hermine
1. 5 ml 3n HCl + 5 ml vett 2. 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati 3. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett 4. 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett 5. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli 6. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet 7. 5 ml 3n HCl + 4 ml etanooli + 2 ml etaanhapet Tehakse ka paralleelkatsed. Iga kolb tuleb sulgeda kiirelt ja jätta seisma vähemalt 48 tunniks (kõige parem nädalaks), vahetevahel loksutades. Iga reagendi hulk määratakse kaaludes. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Kaalutistest võetakse need, mida kasutati lahuste valmistamisel. Tasakaalukontsentratsioonid on määratavad tiitrimise teel, pärast seismist tiitritakse iga kolvi sisu 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed: 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet Tasakaalusegu nr 6 algandmed: Kaalutised: m, H2O 4,872 g
Selles seisnebki tema ülesanne siin elus – ükskord tõeni jõuda. Kuid teadmatusest (pimedusest) tõeni (valguseni) jõudmiseks on tal pikk tee käia. – “Öö harfikeeli alles harutatakse lahti. Hommik on järelikult veel hoopis kaugel“. 4. Missuguseid aegumatuid tõdesid sellest luuletusest enda jaoks leidsid? Too välja vähemalt kaks vastavat tsitaati ja analüüsi nende sisu. Luuletuses olid minu jaoks kaks järgmist aegumatut tõde: “Inimloomusel on vahetevahel tarvis oma asendit teisendada, sest kes kaua küürutab, ei suuda end pärast isegi käsu korras sirgeks ajada“. – Inimene ei tohiks oma loomuselt mugavaks muutuda. Tal tuleb elus pidevalt õppida ja sellega kaasneb see, et aeg-ajalt tuleb oma tõekspidamisi muuta, vajadusel ka iseloomuomadusi. Sest ainult “ühte rida ajades“ inimene ei arene. Siia juurde sobib minu meelest väga hästi ka vanasõna: “Vanale koerale juba uusi
Odav Maja Üks vana naine ostis endale ühe vana maja. Ta ei mõistnud, miks maja nii suur on ja miks nii odav.Naine koristas igapäev seda maja ja pesi ja pühkis,ning tegi sellest isegi ühe väikse motelli kuhu inimesed vahetevahel sattusid.Aga ajapikku hakkas inimesi aina vähem ja vähem majja tulema. Kõik kartsid seda ja hoidsid sellest võimalikult kaugele. Põhjusega muidugi.Nimelt käis seal väikse linnakese koht üpriski palju inimesi, kuna see koht oli odav ja naine kena ja lahke. Kuid ühel päeval juhtus midagi väga väga imelikku. põrandale hakkasid tekkima inimeste näod, mis liikusid.Neid tekkis aina rohkem ja rohkem. Naine ei mõistnud miks
perenaise perele süüa. Samas ei ole ta üldse elukogenud ja ei mõista teda ümbritsevat maailmat. Siiski on temal elu planeeritud, kuna on ette nähtud, et ta leiab endale printsi, kellega elab elu lõpuni koos. See võib ka olla põhjuseks, miks ta nii rõõmus on – kuigi tema elu ei ole siiamaani väga meeldiv olnud, teab ta, et üks päev kohtub ta oma uue mehega, kellega koos saab ta paremat elu hakata elama. Vahetevahel tundub Tuhkatriinu ka olevat kärsitu – kui Prints andis Tuhkatriinule kinga proovida, oli ta täiesti kindel, et see sobib talle. King aga ei klappinud Tuhkatriinu jalaga. See ei mõjutanud teda karvavõrdki ning oli ikka veel veendunud, et just temale kuulub see üksik king. Tuhkatriinu ei tundu olevat puutunud kokku paljude inimestega. Ta kutsub iga suvalise majja sisse ning ei arva neist midagi halvasti. Just nii juhtus ka, kui Prints majja tuli. Ta ei ole vastu
Kuid siiski on noortel oma vead ja halvad küljed. Millised on tänapäeva noorte probleemid? Järjest vähem saab noori usaldada. Nad kipuvad tähtaegadest mitte kinni pidama ning üha enam hilinetakse tundidesse. See võib näitab kaudselt ka seda, et noorte vastutustunne ei ole enam nii hea nagu see oli eelmistel põlvkondadel. Selle üheks põhjuseks võib olla kiire elutempo, millest tekib noortel ülepinge. Nad ei pea vastu ning lasevad end vahetevahel vabaks. Neid ei huvita sellel momendil ei tähtajad ega ka see, et kas ikka jõutakse õigel ajal tundi või isegi tööle. Mõnikord ei peeta isegi vajalikuks kooli või tööle minna, vaid puhatakse kodus. Tähtaegadest ei pruugi noored kinni pidada ka sel põhjusel, et nad soovivad kõike korraga teha: ei keskendu ühele asjale. See võibki olla viivituste põhjuseks. Mitme asjaga korraga tegelemisel jäävad need sageli pealiskaudseks. See tähendab seda, et nad ei pööra
Minu isa mälestused koolist Minu isa on käinud esimesed 8 aastat Vändra keskkoolis ja pärast seda suundus ta Paide Kutsekeskkooli. Mu isa sai endale sellise hariduse mida ta soovis. Mu isa soovis saada eriala, et ta saaks varakult tööle ja saaks autoload. Ta vanemad panid talle mõned nõudmised. Ta ei tohtinud jääda istuma. Talle keelati võistlused ära kui tal polnud hinded korras. Isa vanemad pidid ka ikka mõnikord koolis käima, sest isa oli teinud lollusi või olid hinded halvad. Kuigi vahetevahel käisid ta vanemad koolis sellepärast, et oli vanemate kokkutulek. Kui isa käis Vändra koolis siis külastasid õpetajad tema kodu aga kui isa läks Paide Kutsekeskkooli siis enam ei külastatud. Kui isa Vändra koolis käis siis oli tal vaja minna ainult 500 meetrit koolini. Ta käis mööda Vändra alevikku. Ta läks kooli oma sõpradega kes elasid temaga ühes ja samas majas. Kuid kui ta oli Paides siis ta elas ühiselamus mis o...
Tõsiseks probleemiks on ülerahvastatus. Kõigist inimestest üle kolmveerandi elab lõunapoolkeral. Kohas, kus haridus ja tervishoid on raskesti kättesaadavad ning majandus mahajäänum. Inimeste hulga suurenedes kasvab ka tarbimine. Tootmiseks on vaja tooraineid ning vähenema hakkavad maavarad. On veel üks eluvorm, mis käitub sellisel tarbival- hävitaval moel ning see on viirus. See ei tähenda, et peaksime endid automaatselt haiguseks pidama, olgugi et vahetevahel võime käituda nii nagu viirusele kohane. Haiguseid põhjustada võime omal moel küll. Tuletaksin ajaloost meelde keskaegset ajajärku, mil rahvaarv oli liiga suureks kasvanud, hakkas loodus seda omamoodi korrigeerima. Euroopas hakkas levima nakkushaigus, mida tänapäeval tuntakse musta katku nime all. Seepärast sooviksingi rõhutada, et inimesed peaksid olema ettevaatlikud selles osas mida nad teevad ja kuidas teevad, sest iga üksikisik jätab endast maha jälje. Peaksime parandama ja
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Dirigent Neil Thomson VILHELMAS CEPINSKIS Muusika retsensioon XXXXXXXXXXXXXXXX Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34" Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolme...
Eesti rahvustoidud Mulgikapsad · Valmistusained 1 kg hapukapsaid 700 g kergelt soolatud, pekiga läbikasvanud sealiha 100 g odratangu 2 tomatit soola · Valmistusviis Pane kapsad vähese veega keema, peale pane pestud tangud ja liha. Hauta pehmeks, vahetevahel segades, lisa sool. Kapsad aseta vaagnale, juurde lõika viiludena liha. Kaunista tomati ja hakitud maitserohelisega. Serveeri keedetud kartulitega. Kaerakile · Valmistusained 2 l vett 500 g kaerahelbeid 2 sl suhkrut 2 sl võid soola · Valmistusviis Herkulole või kaerahelbetele vala soojendatud vesi, segada korralikult läbi ja pane soojemasse kohta hapnema. Tavaliselt võtab see aega ööpäeva. Hapnemise
hoolt oma pere eest ja majapidamistöid teeksin koos orjadega. Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasas orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Päevasel ajal käiksin meelsasti mehega koos agoraal sisseoste tegemas ja laseksin tal endale ilusaid asju osta. Vahetevahel käiksin teiste naistega kaevul veenõusid täitmas ja juttu ajamas. Mina ja mu mees elaksime eri majaosades nagu kreeklastele kombeks. Eraldi ruum oleks ka kangakudumiseks, kus saaksin valmistada kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Kui mina oleksin kreeklane, peaksin ma kuuletuma oma isale, mehele, vennale ja isegi poegadele, mida ma ka teeksin.
6. Ajakirjanik ei vi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu vimalikke tagajärgi. Tagajärje-eetika: Nii on eetikakoodeksis kirjas, kuid kahtlen, et enamus ajakirjanikke sellest lähtub. 7. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal phinegu testataval ja tenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Vooruse-eetika: Vahetevahel mõnda lehte lugedes ei saa küll aru, kas sa loed uudist või siis mingit jura, mille keegi on välja mõelnud. Ma küll eriti õnnelik poleks, kui ma loeks uudise pähe ennustusi ning siis sellest sõpradele rääkima läheks. 8. Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata. Kohustuse-eetika: Nii kaitseb kõiki osapooli, sellist asja pole vaja avalikkusel teada. 9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid
Noorte vabaaeg' See kirjand räägib noorte vabast ajast. Ma valisin selle, sest see on tähtis probleem noorukitele ja vanematele ka. Sest noortel on vaja tegevust ja igavust ei kannat keegi. Sellepärast tuleb mõelda kuidas aega veeta ja kellega. Noortel ei saa ka lihtsalt öösel välja lasta händagi või lasta teha neil kõike mida soovivad nagu juua ja suitsetada. Huvitavalt aega veeta ei ole raske. Aga et kuidas seda õigesti veeta, võtab vahel mõttele. Kõige kergem viis on sõpradega, sest sõpru sa usaldad ja sa tunned neid. See on veel kõige lõbusam viis ka. Nagu on öeldud kaks pead on alati parem, kui üks. Siis see kehtib ka lõbusalt aja veetmise kohta, kahel inimesel tuleb rohkem ideesid, kui ühel. Alati ei pea olema kaks inimest, võib ka rohkem olla. Sõbrad on koos, aga ei tea, mida teha. Alati on paljusi huvitavaid asju teha. nendest arvatavasti kõige kergem ja kõige populaarsem on kuskil hängimine. Po...
Te ei tea peaaegu mitte kedagi ning istute vaikselt kott-toolil järamas kringlitükikest. Teised on Teie ümber, mängivad arvutis tobedaid laskmis- ja strateegiamänge, kuid Teie eelistaksite pigem sõpradega minna piljardisaali, võtta ühe sooja pitsa ja rääkida vaimustunult üleeilsest peost. Oma pehmel istmealusel istudes ja tapeedimustreid uurides tajute aga äkitselt kellale vaadates, et olete seal vaid 15 minutit olnud. Kordate oma tegevust pidevalt ning sõelute ka vahetevahel toa vahet, kus su ema/isa räägivad su sugulase vanematega ja ülejäänud rõõmsate ja peomeeleolus inimestega poliitikast. Lõpptulemus on see, et sünnipäevapeolt lahkuma hakates tahaksite meeletult uksest välja auto poole joosta, kuid Te vanemad arutlevad sel ajal alles, et kuidas küll aeg nii kiiresti läinud on. Nad leiavad ettekäändeid veel veidikeseks jääma, sest aeg, mis oldud, tundub neile liialt lühike, Teie jaoks aga üüratult pikk, sest Teie aeg ei olnud
Nimelt kooli kõrvalt saab käia trennis, erinevates huviringides, sõpradega väljas, kinos,õppida keeli jne. need tegevused aitavad ennast paremini tundma õppida ning ka leida endale mõni meeldiv hobi. Võib kujuneda isegi tuleviku eesmärk . Näiteks kui 12-aastane tüdruk läheb tantsutrenni ja käib seal ligi viis aastat ning talle väga meeldib tantsimine , võib ta tulevikus tahta saada tantsijaks ja tantsutreeneriks . Vahetevahel ei oska noored oma vaba ajaga midagi peale hakata ja saadavad korda pättusi . Võimalusi enda arendamiseks peaks igaüks kasutama . · Alaealiste üks suurimaid probleeme on piiravad seadused. Paljud alaealised tahavad varasemas eas kõike proovida. Näiteks juua alkoholi ,käia ööklubides ,tarbida narkootikume ja tubakat ,mis on tegelikult neile seadusega keelatud. Tegelikult on see
prokrastineerimist pidada irratsionaalseks ja tahtmatuks ennast kahjustavaks käitumiseks, mida võib käsitleda eneseregulatsiooniprobleemina. Kaitsekõne prokrastineerimisele Paljud muudkui räägivad, et prokrastineerimine on halb, et asju ei tohi jätta viimasele minutile, et tänaseid toimetusi on parem mitte homseks jätta ja muud sellist. Tegelikult, tunnistan üles, olen minagi seda vahetevahel mõelnud - tavaliselt siis, kui ma koridoris edasi-tagasi torman, kätega vehin ja karjun. Teisalt jälle on prokrastineerimisel ka häid omadusi ja tuligi tuju mõned neist nüüd siis kah välja tuua. Punktidena. Punkt. Asju viimasele minutile jättes on terve hulk minuteid enne viimast väga lõbusad. Võib laiselda ja teha muud huvitavat. Punkt. Asju viimasele minutile jättes on vähem aega kirumiseks ja paanikaks, kui miskit välja ei tule. Punkt. Öösel saab normaalselt magada
erinevad vaatenurgad ja arvamused ning neil on õigus neid jagada. Võibolla tuleks aga ennem mõelda, kuidas neid mõtteid väljendada. Sõnavabaduse hoidmine aitab säilitada meie demokraatlikku ühiskonna põhimõtted ja nende toimimise. Eksisteerib vaba arutelu, väljendatakse oma ideid ja arvamusi. Teine kord tuleks lihtsalt oma mõtteid avaldades mõelda, kuidas neid avaldada ja kas saaks nii, et kedagi ei diskrimineerita. Sõnavabaduse kaitsmine on tähtis, kuid vahetevahel suuremate probleemide ära hoidmiseks siiski tuleks seda ka piirata.
Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel. 4.Mida varjas Mari Andrese eest kirstupõhjas kangarullide all? Laulu-lullu poolt kirjutatud laule, mis rääkis Andresest ja Marist ebaviisakal moel ja ta ei tahtnud, et Andres sellest teada saaks, et ta vahetevahel seda laulu loeb, et endale teadvustada, et tema on Jussi surmas süüdi. 5.Miks ei asunud Liisi pärast oma pulmi mehe juurde elama? Andres ei nõustunud Liisi valikuga ning Liisi isa ja Joosepi isa olid omavahel tülis. 6.Pearu-vurle või südamerikas mees? Minu arvates oli ta mõlemat. Ta hoolis näiteks Krõõdast veidi rohkem kui oma naisest ning võttis ka Andrese tütre Liisi oma poja naisena omaks, kuigi Liisi oli ta venlase tütar. Samas oli
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Dirigent Neil Thomson VILHELMAS CEPINSKIS Muusika retsensioon XXXXXXXXXXXXXXXX Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34" Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolme...
on justkui tarkuse algus." Keele üks tähtsamaid rolle on suhtlemine. Selle abil on suheldud juba sajandeid. Suhelda võib kehakeeles, erinevate loomade või inimkeeles. Suhtlemine tundub meile väga tavalisena, kuid selle taga on peidus väga eriline ja igapäevaselt mitte tajutav KEEL. Üldiselt kasutame me oma emakeelt , kuid muud keelt kõnelevate inimestega suhtleme tihti peale, näiteks inglise ja vene keeles. Ma arvan ,et inimesed võiksid vahetevahel mõelda rohkem, mis keeles nad suhtlevad ja räägivad, sest siis hakataks tähtsustama rohkem oma emakeelt, mis tänu suhtlemisele inimesi seob. Keelega väljendame oma emotsioone. Erinevaid tundeid, nii kurbi, rõõmsaid , lõbusaid, anname lähedastele inimestele edasi just keele kaudu. Selle olemasoluta ei jõuaks paljud olulised tunded lähedasteni. Igapäevaselt mõtleme omi mõtteid emakeeles.,, Inimene on mõtlev inimene ainult selle tõttu, et tal on keel."
Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus '' hiigelpikad sümfooniad. LOOMING Looming jagunes kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori. Sümfooniad olid programmilised. Sarnased Beethoveni sümfooniatega. Orkestratsioonis on oluline roll tämbridramaturgial. Sümfooniad on väga pikad ning esituskoosseisud suured. Loomingu tipuks on 8.sümfoonia.(kokku on 9) RICHARD STRAUSS ( 1864-1949) Hakk as varakult klaverit ja viiulit õppima ja väikesi palu komponeerima. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat, kuid debüteeris 20-aastaselt edukalt dirigendina.
Teenindajad ei ole enam piiratud suhtlemisega ning nende suhtlus klientidega ei piirdu enam pelgalt viisakusväljenditega. Kliendi küsimustele vastatakse vabamalt, kuid enamuses jäädakse siiski kliendi-teenindaja tasandile. Toodete ja teenuste kohta jagatakse ka rohkem informatsiooni, isegi kui väljas on tutvustavad tahvlid jne. Kahjuks on palju selliseid kohti, kus teenindaja on väga külm ning jätab mulje, justkui tere ütlemine võtaks tüki küljest. See tekitab ebamugavust ja vahetevahel rikub lausa tuju. Sellist ettevõtet kohates jätan järgmine kord sinna minemata. Ettevõttele on see aga suur kahju, sest enamusjuhtudel siiski inimesed vahetavad omavahel muljeid ja negatiivne kogemus jääb alati pikaks ajaks meelde. Ka kiputakse paljudes kohtades küsimustele nähvama ja palutakse rohkem kodulehtedelt ja infotahvlitelt uurida. Selline käitumine peletab kindlalt kliente eemale. Teenindaja peaks olema teadlik kõigist ettevõtte pakutavatest
KARU VÄLIMUS KARU ON KÕIGILE HÄSTI TUNTUD LOOM. TA ON SUUR, MASSIIVNE, HELE- KUNITUMEPRUUNI KARVAGA. SABA ON TAL LÜHIKE JA KARVADE SISSE PEITUNUD. POEGADEL ON KAELA ÜMBER VALGE KRAE, MIS VAHETEVAHEL ON SÄILINUD KA VANALOOMADEL. KARULE ON ISELOOMULIK SEE, ET TA KÕNNIB TALLA PEAL. SELLE POOLEST SARNANEB TA INIMESEGA. HAMBAD ON TAL NÜRID NAGU KÕIGIL, KES SÖÖVAD NII TAIMSET KUI KA LOOMSET TOITU. ELUKOHT JA ELUVIIS KARUD EELISTAVAD ELADA SUURTES METSADES, MILLES ON TUULE POOLT MAHALANGETATUD PUID JA MILLES LEIDUB RABALAIKE. KARUD LIIGUVAD RINGI PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, HARVA PÄEVAL. PÄEVA AJAL NAD TAVALISELT MAGAVAD KUSKIL KÕRGE HEINA SEES VÕI MÕNES MUUS VARJULISES KOHAS, KUS NEID EI SEGATA. SEETÕTTU EI OLE ELUSAT KARU LOODUSES JUST KERGE KOHATA. TALVE VEEDAVAD KARUD TALIUINAKUS. 1 SEE KESTAB NOVEMBRIST MÄRTSI VÕI APRILLINI. SEL AJAL ON NEIL KEH...
silmalaike.Vanal kere heledad triibud ähmastuvad, seljal tumedad laigud, keha muutub isastel roheliseks, emastel pruuniks. Kõht tavaliselt valge emastel, isastel rohekas. Eelistab kuivi ja päikeserikkaid kohti, ei taha elada tihedas metsas.Urgudes. Jookseb küllalt kiiresti, päästab end mitmeid kordi ootamatult suunda muutes. Kinnipüütuna klammerdub kõvasti sõrme külge.Toitub pisiselgrootutest. Suuri putukaid raputab ta kaua suus, laseb need vahetevahel maapinnale ja haarab siis uuesti. Sealjuures rebib ta neil küljest kõvad kitiinist osad, seejärel neelab allesjäänud osa tervelt alla. Saagi alla neelanud, limpsib ta end hoolikalt puhtaks ning tõuseb siis eeesjalgadele, kõverdab aeglaselt keha eesosa, aitab nii toidul paremini edasi liikuda. Kui päike on väga kuum, laskub kivisisalik kõhule, tõstab saba ja jalad üles ning pead nikutades avab ja suleb kiiresti suu. Sellisena mõni sekund, seejärel jookseb kiiresti varju
Saba on lühike ja ümar. Üleni valge või väheste tumedate karvadega ülapoolel.Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. Valgejänesed on enamasti 45-70cm pikad ja kaaluvad 2000-5800g. Sabapikkus on neil 40-80mm. Tagakäpa pikkus on 120-165mm. Valgejänes elab Eestis peamiselt metsades ja soodes. Lääne-Eestis ka kadastikes. Magab tavaliselt metsas või põõsas kivide varjus. Vahetevahel kraabib uru poegade varjamiseks. Külmade ilmadega on väga olulised lumme kaevatud urud. Valgejänes on hämariku –ja ööloom. Päeva veedavad nad tavaliselt kuskil varjatud kohas (nt põõsa all). Nad toituvad peamiselt rohust, erinevatest taimedest ja madalakasvulistest põõsastest. Talvel kui maas on lumi toituvad puude ja põõsaste osktest ja koorest. Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Piirkond
põgeneda. Holden Caulfield on pikk ja kõhn, suitsetamisest nõrkade kopsudega põline New Yorki poiss, kes viimase aasta jooksul kuus ja pool tolli kasvanud. Tema siilipea on ühelt poolt hall. Holden on juba neljast koolist kehva õppeedukuse pärast välja visatud, tema tugevus on inglise keel, eriti kirjandite kirjutamine, samuti armastab ta lugeda. Sööb vähe, võttes enamasti vaid juustuleiba, kannab alkoholi enda meelest hiigla hästi. Rõhutud meeleolus olles kõneleb vahetevahel valjusti Allie, oma surnud vennaga. Enda sõnutsi on Holden kõige hirmsam luiskaja, keda keegi oma elus kohanud, ajades alatihti pula. Vehklemisvõistlustel käies ostis endale dollarilise punase kõrvalappide ja pika nokaga jahimütsi ning kannab seda läbi kogu teose. Holdeni parem käsi ei paindu eriti hästi rusikasse, see on mälestus Allie surmaööst, kui ta tagus garaaziaknad kildudeks. Ka on Holden enda meelest argpüks, nii kakluses, mida on paar korda
Nende kolme "Sügisballi" tegelase põhjal tuleb välja, et nii palju kui on inimesi on ka erinevaid eesmärke ja arvamusi õnne olemusest. Eesti President Toomas Hendrik Ilves on öelnud:"Otseteed õnneni viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame enamasti hoopis käänulisel rajal." Seega ei peitu alati õnn eemärkide saavutamises vaid nende poole püüdlemises ja nende nimel pingutamises. Töö ja kohustused, mille täitmisega me igapäevaselt tegeleme võivad tunduda vahetevahel väga tüütud ja üksluised, kuid ilma selleta meie unistused ei täitukski. Manfred Kets de Vries on kirjutanud:" Õnn on tee, mida mööda me liigume. Sihtpunktist olulisemad on teekond maastik ja reisiseltskond. Õnn tuleb teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes." Järelikult tuleb õnnelik olla selle üle, kui on olemas siht mille poole püüeldakse ja inimesed, kellega sa saad oma elus koos töötada ning oma rõõme ja teekonda jagada.
Paljud ei saaks enam ilma arvutita hakkama, sest midagi muud nad ka teha ei viitsi. See mõjutab oluliselt ka nende tulevikku, sest raisatakse oma aega ekraani taga istudes, silmaring eriti ei laiene, omavahelised jututeemad ongi ainult arvutimängudest. Sellele probleemile tuleks leida kiiresti lahendus, kuid mina seda välja pakkuda veel ei oska. Mina ise arvutisõltlane pole, kuna teen palju sporti ja aega surfamiseks eriti pole. Võin öelda, et vahetevahel on üksi olla päris hea, sest siis, kui keegi ei sega, tulevad pähe igasugused huvitavad mõtted. Aga mõtetest ju sünnivad ideed ja ideed võivad ka hea tahtmise korral teoks saada. Karl Maidle 11. klass
Sellised nähud väljenduved vaid mittesõltlastel. Sõltlastel väljendub pohmell ainult oksendamisega. Liigse alkoholi tõttu võib tekkida palju arusaamatusi oma lähedastega ja ka teistega. Parem hoiduda sellest. Alkoholiga puutun ka mina kokku, nii suu kaudu manustatava alkoholiga, kui ka odekolonnide, koristusvahendite jms-ga. Alkohoolseid jooke olen proovinud enamasti siis, kui on midagi tähistada, nagu näiteks sünnipäevad. Käin sõpradega ka vahest klubis, ning vahetevahel teeme niisama koosviibimisi. On juhtunud ka nii, et hommikuti on veidi halb olla. Alkoholi tarbin, kuna see tekitab hea tuju ja sellepärast, et olen veidi tagasihoidlik, siis annab see rohkem julgust seltskonnas inimestega suhelda. Alkohol on küll tervisele kahjulik, kuid täielikult ma selle tarvitamise vastu siiski pole. Muidugi ei tohi alkoholiga liialdada. Iga inimene peab teadma kus on tema piir. Kuna alkoholi liigtarvitamine on tervisele kahjulik siis peaks igaüks teadma, et
Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski peaaegu ei mäletanud. Vronski ei armastanud perekonnaelu: ta nägi perekonnas, eriti abielumehes, poissmeeste üldise arvamise järgi midagi võõrast, vaenulikku ja eelkõige midagi naeruväärset. Kasvatuse oli ta saanud Paažidekorpuses. Lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina, sattus Vronski kohe Peterburi rikaste sõjaväelaste tallatud radadele. Kuigi ta vahetevahel Peterburi seltskonnaelust osa võttis, olid ta armusuhted seni olnud väljaspool seda seltskonda. Polgu huvid moodustasid tähtsa osa Vronski elust. Polgus mitte ainult armastati Vronskit, vaid ka austati ja oldi tema peale uhke. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala – hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu
Töö nuudlikaupmehena tõi talle väga suurel hulgal elatist sisse. Ta oli peaaegu sama rikas nagu mõned aadlikud. Hiljem sai talle saatuslikuks tema liigne armastus ning hoolivus oma kahe tütre vastu. Oma elupäevade lõpul oli ta peaaegu nagu sant. Elas pansioni kõige viletsamas toas, ilma rahata ja kõige muuta. Raamatut lugedes paneb Isa Goriot’i olukord lugejat sügavasti mõtlema. Ta oli erakordselt heasüdamlik, sõbralik ning hooliv mees. Vahetevahel oli ta küll kinnine, kuid oma lähedasi aitas ta igal võimalikul moel. Tema peamiseks puuduseks oli see, et ta ei suutnud varem mõista, et tema tütred temast tegelikult ei hooli. Ta oli oma tütardele ainult rahaallikaks, kust tütred said lõpututes kogustes raha välja pumbata.
järgnev lahutus võib õpilase muuta enesessetõmbunuks ja selle all kannatavad ka ta tulemused. Toreda inimese maski taga peidus olev passiiv-agressiivsus muudab õpilase suhteid eakaaslastega, ning see jällegi omakorda muudab õppimise ja heade tulemuste saamise raskemaks, kui mitte võimatuks. Selle asemel peaksid vanemad oma lapsi mõõdukalt innustama ning oma võsukese käekäigul paralleelselt silma peal hoidma ja vahetevahel ka premeerima, kui selleks põhjust on. Vanemad peaksid ka tagama privaatse koha, kus õpilane saab keskenduda ning rahus koolitööd teha, ja infoallikate, näiteks mõningate entsüklopeediate ja internetiühenduse olemasolu. Õppeedukusele avaldavad mõju paljud tegurid ning selle eest on vastutav rohkem kui õpilane ainuisiklikult. Minu arvates on õpilase õlul kõige suurem koormus ja vastutus , kuid seda peaksid võrdselt vähendama efektiivne koostöö õpetaja ja lapsevanemaga
2,8 massiprotsenti ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal. Mineraalides ja kivimites Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisse. Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed (eriti dolomiit ja magnesiit), sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid (viimaste seas domineerib oliviin) ning oksiidsed, hüdroksiidsed, fosfaatsed, arsenaatsed, boraatsed, nitraatsed ja oksalaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raud(II)-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni. Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Peale oliviini ja pürokseeni on ta ka amfiboolide, vilkude, talgi, asbestid ja savimineraalide põhikoostisosa. Maailmameres Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi. Soolajärvedes Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Organismides
VÕÕRAS Albert Camus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas, tal on vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vaevalt tuttavaid. Ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Selline on esimese osa tegevus raamatus "Võõras", mis on Albert Camus' esimene romaan. Camus oli 27-aastane, kui ta raamatu lõpetas, täiesti tundmatu kirjanik, sündinud ja üles kasvanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
