Maadeuurijad ja uurimisreisid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Vanaaja gerograafia

loetakse ka ameerika avastajaks, kuigi varem olid seal juba ära käinud VIIKINGID. -Lääne-india saarestik asub KESK-AMEERIKAS KARIIBI MERES. Nime sai ta kolumbuselt, sest kolumbus arvas, et ta on inidas. -Ameerika sai nime AMERICO VESPUCCI järgi. -I. ümbermaailmareisi sooritas FERNAO DE MAGALHAES. 1519-1522 -KONKISTADOOR ON HISPAANIA VALLUTAJA, KES HÄVITAS LADINA-AMEERIKAT. 3) 18-19. SAJAND VIIDI LÄBI MITMEID ÜMBERMAAILMAREISE. -KUULSAIM UUSAJA MAADEUURIJA OLI JAMES COOK (ENG). PURJETAS 1768-1778 a. läbi mitmete vaikse ookeani saarestike ja uurides austraalia rannikut. 19. sajandi teisel poolel õpiti tundma aafrikat, aasiat, austraaliat ja L-Ameerika siseosi. -AAFRIKA SISEOSAD ­ RICHARD BURTON, DAVID LIVINGSTONE, HENRY STANLEY. -AASIA- PJOTR SEMJONOV TJAN-SANSKI, NIKOLAI PRzEVALSKI. -SIBERI & SISE-AASIA ­ ALEKSANDER VON MIDDENDORF, EDUARD VON TOLL (EST baltisakslased) -L-AMEERIKA ­ ALEXANDER VON HUMBOLDT.

Geograafia

7

doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija Merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse Mõistis esimesena, et on avastatud uus manner ­ Ameerika. ASUMAADE RAJAMISE ALGUS AASIAS Zaragoza leping sõlmiti 1529. aastal täiendamaks Tordesillase lepingut. Selle lepingu järgi määrasid Hispaania ja Portugal oma mõjualad idapoolkeral. Alad umbes 145° idapikkusest lääne pool tunnistati Portugali ja ida pool Hispaania valdusteks. 1777. a tunnistati mõlemad lepingud kehtetuks. ORJAKAUBANDUS

Ajalugu

10

doc

Maadeavastamised

Nigeri jõeorgu. Timbuktusse jõudis esimesena René Caillié. David Livingstone uuris Aafrika lõunaosa. Üksikud väiksemad piirkonnad võisid veel püsida tundmatuna, ent 20. sajandi keskpaigaks oli ettekujutus maakerast juba küllalt täiuslik. Geograafide edasised avastused selles vallas on seotud maailmamere süvikute ja kõrgmägede uurimisega. Üllatused pole siin kindlasti veel lõppenud. Eestist pärit kuulsad maadeuurijad Põhiliselt Vene ekspeditsioonidega on kuulsaks saanud paljud eestlased. Nad olid küll baltisakslased, kes said endale lubada paremat haridust ja jätkata karjääri riigiteenistuses. Tuntuim Eestist pärit meresõitja on Adam Johann von Krusenstern. Ta juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi aastatel 1803-1806. Temaga koos ümber maailma reisinud Fabian Gottlieb von Bellingshausen sai hiljem tuntuks Antarktise avastajana ja esmakirjeldajana.

Geograafia

1

doc

Maadeavastajad

4. I ümbermaailmareisi juhiks oli Adam von 4. Lõunapooluse esimesed vallutajad olid James Krusenstern. Cook ja Roald Amundsen. 5. Esimesena kirjeldasid uusi maid 5. Eesti rahvusest maadeavastajad tegutsesid kaupmehed, sõjamehed ja rändavad 19. sajandil. usukuulutajad. 6. Itaalia kaupmees Marco Polo kirjeldas 6. Marco Polo on Portugali maadeuurija, kes põhjalikult Hiinat. kirjeldas 13. sajandil Aafrikat. 7. Esimesena kandis Eesti .......... aastal 7. Bartelomeo Diaz purjetas esimesena kaardile araablane ............................ ümber Aafrika lõunatipu Indiasse. 8. Portugali meresõitja Bartolomeo Diaz jõudis 8. Hispaania meresõitjat, Ch. Kolumbust 15. sajandil esimesena Aafrika lõunatippu.

Geograafia

14

odt

Keskaja suured maadeavastajad

küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 ­ 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271­ 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta.

Ajalugu

11

rtf

Maadeavastused

huvitatud teadmistest teiste inimeste, nende mõtete ja nende leiutiste kohta. Vahemeri oli suurepärane õppebaas kõigile. Meres on palju saari, mis on heaks peatuspaigaks laevadele. Praeguseni on Aafrika ainus koht, kust selliseid fossiile on leitud. Need fossiilid viitavad sellele, et kliima oli sellel ajal soe ja päikesepaisteline, nii et taimed taimed kasvasid hästi ja toitu oli kõigile külluses. Inimkonna varajased ränded olid suuremad retked, kui kõik hilisemad reisid kokku. Ajajärkude jooksul avastati ja asustati praktiliselt kõik elamiskõlblikud piirkonnad. Esimestel teerajajatel, kellel ei olnud mingit ettekujutust sellest, kuhu nad lähevad, sest keegi polnud seal varem käinud, järgnesid peagi teised. Nende liikuma panevaks jõuks oli nii vajadus leida toitu kui ka suur uudishimu. Inimesed liikusid ühest kohast teise parema elukota otsingul, mitte tingimata uurimise eesmärgil

Maateadus

10

doc

Ajaloo referaat

Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 ­ 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 1271­1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale

Ajalugu

17

doc

Maadeavastajad ja reisimehed

leidmiseks, kuid reisil langes Barentsi ekspeditsioon Novaja Zemlja põhjaranniku juures jäälõksu. Ehitati elamuid ja talvitusid Novaja Zemljal, mis lõppes Willem Barentsi traagilise surmaga. Kuigi Barents ise suri, jõudsid mitmed reisijad Koola poolsaareni välja ning nad päästeti. Willem Barentsi järgi on nimetatud Barentsi meri. 13. William Baffin sündis 1584 a. Londonis ja suri 1622 a. Hormuze ranniku ligidal. Ta oli Briti meresõitja ja maadeuurija. Aastal 1612 saatis Baffin laeval ,,Patience" Põhja-Jäämere vetes maadeuurijat J. Halli, kes üritas leida Loodeväila. Kui Hall tapeti inuiidi poolt, esitas reisiaruande Baffin, aasta hiljem reisis Teravmägedele Moskva kompanii ülesandel, et leida uusi kalastusalasid. Reisides 1615.a. Arktikasse avastati Smithi, Lancasteri ja Jonesi väina. Pärast põhjapooluse uurimisretki keskendus Baffin Aasiale. Ta külastas Suratti ning seilas Punasel merel ja Pärsia lahel

Geograafia

Kommentaarid (0)