50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kevuska22
Õppematerjali autor
Poiss kirjutab aknale ühe numbri: 917 555 0123 ning palub, et tüdruk talle sõnumineeriks. Sofia: “Tere! Mis su nimi on?” Steve: “Steve.” Kas sa oled koduarestis, et sind kunagi õues näha pole?” Sofia: “ Ei, ma lihtsalt ei saa väljas käija.” Steve: “ Oi, kui salapärane.” Steve ja Sofia said ühe õhtuga üpriski lähedaseks. Nad esitasid teineteisele küsimusi, et teineteist lähemalt tundma õppida. Steve: “ Mis on see põhjus, miks sa väljas käia ei saa?” Sofia:” Kui ma välja lähen, siis võin surra.” Steve : “ Mistõttu?” Sofia: “ Mul on haigus, mis kannab nime SCID. See on selline haigus, kus mu keha ei saa võidelda vastu bakteriaalsetele infektsioonidele. Steve: “ See tähendab, et sa sured?” Sofia: “ Probably kunagi, kuid loodetavasti mitte niipea. Ma ei taha, et sa mulle kaasa tunneks. Mul on kõik hästi.” Steve : “ Selge, tule akna juurde” Sofia läheb. Steve: “ Sa oled kaunis”.
Kuulake tähelepanelikult! Võta tööleht! Võtke tööleht! Joonista! Joonistage! Värvi! Värvige! Ära värvi! Ärge värvige! Lõika! Lõigake! Liimi! Liimige! Kleebi! Kleepige! Ühenda! Ühendage! Otsi! Otsige! Tee lahti! Pane kinni! Kes see on? Mis see on? Kes teab? Kas sina tead? Korda! Korrake! Veel kord! Näita! Näidake! Ära näita! Ärge näidake! 19 Õpetajaraamat Palun ütle mulle! Ära ütle! Nüüd ütle sina! Tubli! Oled tubli! Olete tublid! Väga hea! Väga tore! Väga ilus! Oota! Oodake! Pane lauale! Pange lauale! Tasa! Olge hästi tasa! Oleme hästi tasa! Ära sega! Ärge segage! Ütleme kõik koos! Käed ette (taha, kõrvale, üles, alla)! Jalad harki (kokku)! Samm ette (taha)! Kükita! Kükitage! Vaata siia! Vaata sinna! Vaata seda! Pane silmad kinni! Pange silmad kinni! Ära vaata! Tee silmad lahti! Tehke silmad lahti! Palun aita! Palun aidake! Räägi tasem
Ilugu Esimene kool, kus mina õppima hakkasin, oli Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool. Minu esimene koolipäev oli nagu teistel gi: närvekõditav ja veidike hirmutav ,ning ei saanud päris hästi aru, kus ma olen. Hea oli see, et koos minuga tulid kooli ka minu sõbrad lasteaiast, seega võõraid ei olnudgi. Üllatuseks oli mulle see, et me nii vana klassijuhata endale saime,ta oskas hästi õpetada,oli väga range ,,vana kooli" õpetaja. Hinnetega oli ka nii ja naa ,mõnes aines läks paremini, teises aga miitte nii hästi. Kõige meeldivamad ained olid: kehaline kasvatus ja kunst ,seal sai maalida ja möllata igasuguste huvitavate asjadega. Sport oli nii hea, et oleks meeleldi veel ühe kehalise tunni teinud. Kui ma noorem olin, huvitusin
Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha peetud ka suur pulmapidu
Otsustasime nii, et kui mõned sõbrad-tuttavad selle arvu sisse ei mahu, teeme hiljem väikese lihtsa peo neilegi kasvõi paadisõit, lõke, kitarrimäng... Kalendrilehed muudkui lendasid ja käes see oligi. Õnneks oli kõik enam-vähem sujunud ja registreerimise alguseks olime mõlemad kohal, nii et tseremoonia võis alata rahulikult ja tormamiseta. Enne kui astusin Õnnepalee uksest sisse, ulatas tema mulle minu unelmate pruudikimbu õrnroosad väikesed roosinupud, kokku köidetud valge siidpaelaga nii ilusad, et...ohh.Siis juba seisimegi keset suurt ruumi ja kuulasime seda, mida sellisel puhul ikka räägitakse. Väike viperus juhtus sõrmustega tagantjärele oleme targad, et sõrmuste teineteisele sõrmepanemist tuleks kodus harjutada. No ei lähe! Oeh, lõpuks saime hakkama. Siis õnnitlused, lilled, pildistamine ja kõik see muu sigin-sagin. Seejärel sõit läbi linna ja edasi
Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen abielus. Mul on kolm täiskasvanud last... Ülemõde: Mis haridus teil on? Malle: Olen lõpetanud Kehras keskkooli ja seejärel õppisin sekretäriks. Ülemõde: Nii et olete töötanud sekretärina? Malle: Jah. Kakskümmend kaks aastat. Ülemõde: Aga miks te soovite nüüd hooldustöötajaks hakata? Malle: Hooldasin oma tädi mitu aastat ja siis tuli soov amet ära õppida. Läksin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli. Seal on ka kutseõppe osakond, kus saab õppida hooldustöötajaks. Ja nüüd on kutse käes! Ülemõde: Praktiline kogemus piirdub siis ainult tädi eest hoolitsemisega? Malle: Oh ei! Töötasin õppimise ajal juba hooldustöötajana Iru Hooldekodus. Mitte küll
ANDRES: Nii pikad tööpäevad?" TIINA: "Ei, nii pikad nad õnneks ka ei ole, aga ma käin peale tööd veel trennis ja ujumas ja õpin prantsuse keelt - seda läheb viimasel ajal kogu aeg vaja, pidevalt käivad meil siin mingid prantslased, keda tuleb kantseldada. See võtab ka jubedalt aega, ma pean nendega mööda linna ringi kolama ja restoranis istuma. Kui ma koju tulen, siis olen nagu laip, kukun voodisse ja unistan ainult laupäevast." Üheks tegelaseks tooksin välja Karla. Mulle tundub, et tema roll siin etenduses on nimelt see, et alati on suguvõsas keegi üksik ja kurvake, kellel südame sügavikus on saladused ning hingevalud. Karla üritab joomisega ennast paremini tunda. ANDRES: "Temal oli ehk veelgi raskem, sest tema rabas kahel rindel korraga, ta jõi ning tegi järgmisel päeval pohmas peaga rasket tööd, silmad veripunased ja nägu higine ning kaame. Ta on juba mitu korda haiglas suremas olnud, teda on lõigutud ja ta on endale ise mootorsaega
2. Puhkus arm või hirm ; Puhkus paljastab pale 3. Romantika või lapsed 4. Sunnitult romantiline ; Puhkus psühholoogi abiga 5. 5 puhkusesoovitust ; enda arvamus 6. Kasutatud kirjandus 2 Minu suvevaheaeg Enamus suvest möödub mul töiselt. Linnast sõidan ära maale, ning lähen vanavanematele külla. Sinna muidugi tulevad ka vanemad kaasa, kellega proovin võimalikult hästi koos viibitud ajal läbi saada. Mulle öeldakse, et ma seda kui puhkust võtaks, kuid mina ei suuda väga maa kündmist või kartuli korjamist puhkusena võtta. Ma tean, et igal ühel on omad kohustused, mida tuleb täita, kuid puhkusest on minu arvates küll asi kaugel. Vähemalt lubavad nad mul hommikuti magada. Ja keegi ei piira mu aega, kui tahan maal õues vähe kauemaks jääda. Ainuke tingimus on see, et ma järgmine päev omad asjad ära teeks, mis ma tegema pean.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid