Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel ja Therese Ilves SUVEPÄEVAD Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSJUHATUS Järgnevas referaadis koostame suvepäevade paketi enda poolt valitud sihtgrupile, kelleks on raadiojaam Sky Plus'i meeskond. Esmalt teeme selgeks vastava sihtgrupi vanuseklassi, ootused, soovid ning arvu. Seejärel paneme paika suvepäevade eelarve. Järgnevalt otsime potensiaalse koha, kus üritus toimuda võiks. Kuna plaanime mitmepäevast üritust, on vajalik ka majutuskohta ning toitlustusvõimalusi. Kuna plaanime üritust korraldada saarel, ei tohi unustada ka transpordivahendeid, millega saarele on võimalik saada. Olles välja valinud eelnevalt mainitud punktid, on vaja paika panna ka ürituse programm. Programmi paneme paika lähtuvalt üritusel osalevate inimeste va...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus KUIDAS SIDUDA HARJUMAA TURISMI TALLINNAGA? Referaat Saku 2012 Harjumaa ja Tallinn on mõlemad Põhja-Eesti ühed suurimad kohad. Harjumaa hõlmab endas nii palju huvitavad nii turistile kui ka tava kodanikule. Samas Tallinn kui turistide kogunemiskoht on ka väga suur. Tallinnas on olemas kõik vajalik lennujaam, sadam, hotellid, spaad jne. Praegusel hetkel toimub enamus asju Tallinnas. Suurimad üritused, konverentsid ja palju muud, sest seal on mugav ja kõik olemas. Samas ei ole arvestatud aga võimalusega, et mujal on ka asjad olemas. Harjumaa ja Tallinn on nagu üks, kuid neid ei käsitleta kunagi ühena, isegi turismikavad tehakse eraldi. Tallinn on kogu Eesti ja Harjumaa arengu teerajaja. Turismistatistikat vaadates saab välja lu...
Pole niivõrd oluline, kuhu sa lähed või milliseid tegevusi reisil harrastad, vaid kuidas käitud ja kuidas mõjutad oma reisiga keskkonda üldiselt ja kohta, kus viibid. Põhilised eesmärgid Ökoturism toetab kohalikku arengut. Ökoturism toetab kultuuripärandi säilimist. Ökoturism toetab looduspärandi säilimist. Ökoturism tähendab reisijate ja ülduse harimist. Enamasti eristatakse mõisteid ökoturism, loodusturism ja säästev turism. Ökoturismi ja loodusturismi oluline vahe on see, et kui ökoturism peab esmatähtsaks sihtkoha igakülgset kaitset ja hoidmist, siis loodusturismi puhul ei pea see nii olema. Säästev turism hõlmab aga kogu jätkusuutlikkusele orienteeritud turismikorralduse, mõned autorid peavad ökoturismi säästva turismi allharuks. Eestis tegeleb ökoturismiga Eesti Ökoturismi Ühendus. Eesti Ökoturismi Ühendus on 7. septembril 1996
majutusettevõtetes 1,45 miljonit välisturisti. Põhilisteks sihtriikideks, kellele Eesti turismi turundustegevus on suunatud, on Soome, Läti, Venemaa, Saksamaa, Rootsi ja Norra. Enam levinud on linnapuhkused, äriturismid, tervisepuhkused ja maapuhkused. Kõige enam kasvavaks turismivaldkonnaks Eestis on tervisepuhkused (EAS Turismiarenduskeskus 2005). MAATURISM Maaturism (rural tourism) on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. Lihtsustatud käsitluses tähendab see majutust maal väljaspool suuri turismikeskusi. Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanike arvuga alla 10 000. Kokkuvõtlikult on maaturism määratletav järgmiselt: · Toimub maapiirkonnas;
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
Tourism is one of the most developing kind of services in the world. However, it brings us not only benefits, but also dangers. I would like to discuss the problem in the following composition. Tourism can be very profitable. Especially when the country or an area is attractive and good weather is guaranteed. The most popular places to which people come are mountains, sea or lakes. The advantage of tourism is the mutual cooperation of the tourists and people who are working in this branch. These first can spend their time relaxing themselves. These second earn money. It's said that travel broadens the mind. I think it's true because we can meet another people and visit various places all over the world. We can find out more about foreign cultures and traditions or languages. In this sense traveling can be an instructive experience. On the other hand, tourism can be really destructive for the envir...
kaubavahetust, kõrvaldab läbirääkimiste tulemusena kitsendusi ja barjääre ning alandab kaubandus- ja tollitariife. Eesti selle liige alates 1999 aastast. 8. Mida nimetatakse transpordiks, milleks saab transporti kui majandusharu jagada? Transport ehk veondus toimetab kaupu ja inimesi ühest kohast teise. Transpordi kui majandusharu saab jagada kaheks: kaubavedu ja inimeste vedu. Kaubavedude allharudena võib välja tuua logistika ja laomajanduse. 9. Mis on turism? Turism hõlmab kõiki tegevusi mida teeb inimene kes reisib elukohast ära vähemalt 24'ks tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks. Sihtkoht peab olema vähemalt 80km kaugusel. 10. Nimeta vähemalt 5 turismi liiki. Usuturism, kosmoseturism, sõjaturism, meditsiiniturism, geoturism, ekstreemturism, kultuuriturism, põllumajandusturism 11. Mis on jätkusuutlik turism? Jätkusuutliku turismi puhul suudetakse inimesi tagasi pöörduma panna ja tuttavatele
Materjali otsitakse raamatutest, kogumikest, ajakirjadest, ajalehtedest, õigusaktidest ja ka internetist. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 1998 ja uusimad pärinevad aastast 2013. Töö koosneb kahest osast, mis mõlemad omakorda jaotatakse kolmeks alapeatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse turismi erinevaid liike ja vorme ning kirjeldatakse ka nisiturismi . Töö teine osa keskendub turismi ajaloole ja erinevatele turismitrendidele praegusel ajal ja ka tulevikus. 3 1. TURISM 1.1. Turismi mõiste ja liigitus Holloway (1998, viidatud Jakobson 2003 vahendusel) definitsiooni kohaselt haarab turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. Põhjusi, miks inimesed reisivad on erinevaid ja seetõttu jaguneb turism ka mitmeks erinevaks osaks. UNWTO ehk Maailma Turismiorganisatsiooni järgi liigitatakse turismi järgnevalt:
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on S...
TERVIS SPA HOTELL ASUKOHT Tervis ja Tervise Paradiis on mereäärsed SPA hotellid. Eesti suurimas ja tuntuimas kuurortlinnas Pärnus asuv sanatoorium Tervis tegutseb Pärnu rannas juba neljandat aastakümmet. Suvel ootavad hotellikülalisi päikeselised jalutuskäigud Pärnu rannarajoonis. Talvel saatb nautida võrratut lumesadu ning valge vaibaga kaetud armsat mereäärset linnakest. 2004. aastal avas uksed Tervise tütarettevõte Tervise Paradiis, sanatooriumi Tervis kliendile kehtib veepargis soodushind. 20-minutiline jalutuskäik mööda Ranna puiesteed viib teid Tervisest Tervise Paradiisi. Tervise Paradiis on sanatoorium. TINGIMUSED Sanatoorium Tervis koosneb seitsmest omavahel klaasgaleriidega ühendatud hoonest. Hotellis on 500 voodikohta, kõigi mugavustega numbritubade rõdult avaneb maaliline vaade. Hotelli vahetus läheduses on Jahisadam ning ajalooline Pärnu muul. Hommikusöögile, -võimlemisse ja teistele protseduuridele saab jalutada mööda ho...
Kohustuslik sõnavara teenindajale: Eesmärk on luua külalisele tunne, nagu oleks ta külas oma headel sõpradel. Meilt võib küsida ja paluda kõike (siivsad soovid). Meil on tema jaoks alati aega ja tahtmist tema soove täita. Hommikusöök ei ole ainult "kõht täis" vaid ka emotsioon, et kõik on hästi. See ongi ,,Yes, I Can!" suhtumine. Tsekkajale: OLULINE ON KASUTADA KLIENDI NIME Saabuvale külalisele: Good Morning! May I have your name (room number), please? ..... Thank You, Mr /Mrs........ Please enjoy your breakfast. Kui küsitakse kuhu istuda võib, siis: It is free seating (istekohad on vabal valikul) Kui külaline soovib maksta hommikusöögi eest, siis palume tal istet võtta ja viime arve lauda. Please have a seat. I will bring a bill to your table. Hyvä huomenta! Saisinko huonenumeronne? ..... Kiitos, herra /rouva .........(nimi). Olkaa hyvää! Hyvää ruokahalua! Tere hommikus...
Turismimajanduse alused KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on turism? Turism on inimeste sihipärane organiseeritud reisimine kindlatel eesmärkidel. 2. Mis on turismimajandus? Turismialane ettevõtlus, mis tegeleb reisi ettevalmistamise ja organiseerimisega, inimese sihtpunktis viimisega ning reisiprogrammi sisustamisega pakkumaks reisijale mugavat, huvitavat ja meeldejäävat kogemust. 3. Mis on turismitoode? Tooge näiteid. Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib, nt
Huvitavaid fakte Itaaliast.. Kui itaallane kodus lõunat sööb paneb ta alati teleka mängima sest, siis tulevad sealt uudised, pärast uudiseid tuleb igalt itaalia kanalilt programm ,,Gusto" (maitse), kus tutvustatakse erinevaid retsepte. Mitte ükski itaalane pole kuulnud dieedist mille kohaselt pärast kella kuute õhtul enam ei sööda. Itaalias on üksi söömine tabu, toitu tuleb nautida koos nauditava seltskonnaga, mida rohkem seda parem! Ilma õhtusöögita Itaalias elada ei saa. Itaallase jaoks on õhtusöögita jäämine kõige karmim asi, mis juhtuda võib. Cappuccinot juuakse ainult hommikul, jumala eest mitte mingil muul ajal ja selle kõrvale peab ilmtingimatta magusaid saiakesi sööma. Itaallased jõuavad õigeks ajaks ainult sööma, igale poole mujale hilinevad nad peaaegu alati. Vein ei ole itaallaste meelest alkohol ning nad pahanavad juhul , kui keegi veinist purju jääb. Kui märkad Itaalia turul midagi mida soovid, kuid see on liiga kallis,...
Savoy Boutique Hotel Savoy Boutique Hotel asub Tallinna vanalinnas ning pakub konditsioneeri, tasuta WiFi-ühenduse, kaabeltelevisiooni ja lameekraaniga televiisoriga tube. Kõik toad on art deco stiilis. Tubades on ka minibaar, seif sülearvuti hoidmiseks ja vaipkattega põrandad. Privaatsetes vannitubades on vann või duss. Seal on olemas föön, hommikumantel ja sussid. Raekoja plats ja Tallinna raekoda jäävad vaid 350 m kaugusele. Muuseumina tegutsev endine kaitsetorn Kiek in de Kök jääb vaid 280 m kaugusele. Tubade arv : 44 Toatüübid: Superior - Üheinimesetuba Superior - Kaheinimesetuba, Double võiTwin Sviit. Majutusasutuses Savoy Boutique Hotel pakutavad mugavused. Restoran, Baar, Ööpäevaringne vastuvõtt, Ajalehed, Terrass, Toad mittesuitsetajatele, Lift, Kiire sisse-/väljaregistreerimine, Seif, Helikindlad toad, Küte, Disainhotell, Pagasihoid, Suuskade hoiuruum, Saadaval toad allergikutele, Suitsetamine on e...
Tallinn Kati Rannamees Kultuuriline ja looduslik eripära ·Pealinn ·Hooned alates 11. sajandist ·Keskaegne vanalinn (ainulaadne Põhja- Euroopas) ·Läänemere äärne sadamalinn ·Vana hansalinn ·Laeva ja lennu ühendus muu maailmaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaatamisväärsuste TOP 10 1. Tallina lauluväljak 2. Raekoja plats 3. Katariina käik 4. Raekoda ja Raekelder 5. Pikk Herman 6. Patarei merekindlus 7. Pirita klooster 8. Vabaduseväljak 9. Toompea loss 10. Kadrioru loss Aktiivne puhkus · Kardi sõit (FK Keskus Hobikarting) · Jalgratta laenutus (City Bike) · Paintball (Citysec AS) · ...
TURISMI PLANEERIMINE Seiklusturism ja sellega seotud riskid Pärnu 2003 Koostas: Pärnu Kolledzi 3. kursuse üliõpilane Kristiina Viilik [email protected] Allikad: Karin Weber, Outdoor adventure tourism, Annals of Tourism Research, vol. 28, No. 2, pp. 360-377, 2001; Tim A. Bentley, Stephen J. Page, Scoping the extent of adventure tourism accidents, Annals of Tourism Research, Vol. 28, No. 3, pp. 705-726, 2001; Simon Robinson, Jeff Chu, The going gets tougher, Time Atlentic, 10/30/2000, Vol. 156, Issue 18. Pidevalt rõhutatakse sihtkoha arendamisel tähelepanelikult kliente (potentsiaalseid ja juba olemasolevaid) jälgima n...
maailma eri piirkondades - Austraalias ja Okeaanias, Indias, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Hästi läbimõeldud ökoturismi arengustrateegia poolest toob ta riikidest eeskujuks Austraaliat ja Kanadat. 1994. aasta augusti lõpul tegid Aivar Ruukel ja Jan Wigsten spetsiaalse ringreisi Eestis, hindamaks siin ökoturismi võimalusi. Nähtu andis uut indu. Loodi Kodukandi Ökoturismi Algatus, mille eesmärk on: 1) teadvustada võimalused, mida õigesti planeeritud turism pakub kohalikuks arenguks ning loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamiseks; 2) luua struktuur nende võimaluste kasutamiseks. Sama aasta 30. novembril Tartus aset leidnud nõupidamisel otsustati koostada Eesti loodus- ja kultuuriturismi võimalusi kirjeldav "Reisikorraldaja käsiraamat". Et arendada ökoturismi nelja tugirühma koostööd, hakati korraldama ökoturismi nõukodasid. Esimene nõukoda toimus mullu 30.-31. mail Hiiumaal Puulaiul Kodukandi Ökoturismi
Rakvere 2010 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ .lk 3 Ajalugu................................................................................................................ ....lk 3 Geograafia........................................................................................................... ..lk 5 Turism.................................................................................................................. ..lk 8 Kokkuvõte........................................................................................................... ..lk 9 Lisad..................................................................................................................... ...lk 10 Kasutatud kirjandus......................................................................................lk
vahenditega ära mis tahes rünnakuid turistide vastu; kultuuri- ja looduspärandi tahtlikud rikkujad tuleb täie karmusega süüdi mõista ja karistada vastavalt kehtivatele seadustele. Turistid peavad kinni pidama sihtkohamaa seadustest ja hoidma keskkonda; hoiduma illegaalsest uimasti-, relva-, antiigiärist ning ohtlike ainetega kaubitsemisest. Turistid peavad tundma õppima külastatavat sihtkohta ja käituma nõnda, et tavaoludest eemal minimeerida tervise- ja muid ohte. 2. Turism kui individuaalse ja kollektiivse rahulolu allikas Turism on asendamatu puhkuse- ja lõõgastumisvõimalus, kultuuri- ja loodusväärtuste tundmaõppimise ja enesetäiendamise vahend. Lähtuda tuleb meeste ja naiste võrdõiguslikkusest, propageerida inimõigusi ja kitsamalt kõige kaitsetumate inimrühmade - laste, vanurite, puuetega inimeste, vähemuste ja põlisasukate õigusi. Turismiga ei sobi kokku inimese ekspluateerimine mis tahes vormis, kitsamalt laste
Põhja-Euroopat kui turismisihtkohta iseloomustavad: · Mäed, mis pole küll kõige korgemad, kuid nende järsud nõlvad pakuvad siiski kauneid vaateid ja neid külastavad nii rahvusvahelised turistid kui ka oma riigi matkajad ja mägironijad (nt Soti) · Põhjapolaarjoonest põhjas ei looju suvel päike 24 tundi tänu maakera kaldele Päikese suhtes ehk keskööpäikese on oluliseks turismiatraktsiooniks. Samuti vastupidine nähtus polaaröö · Talveperioodil esineb looduslik vaatemäng virmalised · Põhja-Euroopas on tihe jõgede ja järvede võrk. Soomes Kemijoki, Inglismaal Thames, Iirimaal Shannon jpt · Esineb mitmeid erinevaid loodusvööndeid nagu jääkõrb, tundra, metsatundra, okasmetsad, segametsad ning laialehised metsad · Taimedest on esindatud vaevakask, kidur mänd, sookail ja kanarbik, loomadest ja lindudest polaarrebane, lemming, põhjapõder, jääkaru, lumekakk ning muud ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan MAATURISM Referaat Pärnu 2012 SISUKORD Maaturism 3 Maria Talu 3 Lepanina Hotell 4 Riida Turismitalu 5 Kasutatud kirjandus 6 Maaturism Maaturism on väljaspool linnakeskonda, see tähendab maakeskonnas.Maaturismi olulisteks komponentideks on maaeluline vorm ja sisu.Maaturism hõlmab loodus-ja taluturismi.Maaturismi alla kuuluvad puhkekülad,kodumajutus,puhkemaja,hostel,külalistemaja,motell ja hotelli. Maaturismi ettevõtetes on igal inimesel ning lastega peredel hea puhata ja veeta aega.Hea on pidada konveretse ja seminare. Maria Talu Maria talu asub Pärnumaal 32 km kaugusel Pärnust möö...
Ringreis Iirimaaga Aeg: 28.03.2015-03.04.2015 Kestvus:7päeva Hind:1000 eurot Transport: Lennuk-buss-lennuk 1.PÄEV Väljalend Tallinna Lennujaamast kell 18:15 õhtul ja saabumine Frankfurdi lennujaama kell 19:50 õhtul. Ümberistumise aeg on 1h 55min. Lennuk Frankfurdis väljub kell 21:45 õhtul ja jõuab Dublini lennujaama kell 22:50 õhtul.Majutus Dublini kesklinna *** hotellis 2.PÄEV Hommikusöök hotellis.Linnaekskursioon Dublini linnas. Keskaegne Dublini kindlusloss,mis on üle tuhande aasta vana. Trinity College,mis on Iirimaa vainim ja suurim ülikool. Patricku katedraali mis on ehitatud 1192 aastal ja ajalooliselt tuntud kui lihtrahva kooskäimise koht. Guinnessi õlletehase külastuskeskus,mis on suurim õlletehas.Ekskursioon mööda tehast annab hea ülevaate, kuidas valmib Iirimaa populaarseim õlu.Õhtul väike jalutuskäik ja vaba aeg Dublini ööelu südames.Õhtusöök linnas või hotellis.Ööbimine samas hotellis ***...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Sadamate areng Eestis Referaat Juhendaja: Rein Albri Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Parvlaevasadamad.............................................................................................. 4 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal..................................................................4 1.2. Ringsu sadam............................................................................................... 5 2. Tallinna sadam.................................................................................
tegeleta ehk niivõrd intensiivse kui just ekstensiivse majandusega. Samuti on Saaremaal suhteliselt madal rahvaarv suhteliselt väikesel maa - alal, mis tähendab seda, et kohalik turg on piiratud ning mandrile kaupade eksportimine on veetakistuse tõttu kallis. Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas Sissejuhatus Turism moodustab Saaremaa majandusest väga suure osa ning olenemata Eestile tüüpilisest hooajalisusest on turism kujunemas üheks Saare maakonna tähtsamaks majandusharuks, andes suviti tööd rohkem kui 1500 inimesele ning teenindades aastas mitmeid tuhandeid turiste. Saaremaad taaskülastavad 35% välis- ja 95% siseturistidest, mis näitab seda, et tegemist on väga hea turismipiirkonnaga. Turism hakkas Saare maakonnas kiirelt arenema 1990 - ndate aastate alguses, kui täiesti tühjale kohale tekkisid mitmed turismiettevõtted. Tänaseks on konkurents muutunud küllaltki
Tallinna turismi arengueeldused I TURISMI EELDUSED 1.Eesti pealinn Tallinn on väga ilus mereäärne linn. Tallinn asub Eesti põhjarannikul, Tallinna lahe ääres. Tallinnas on väga arenenud puhketurism- inimesed tulevad siia ennekõike puhkama, vaba aega veetma ja meie ilusat loodust nautima. 2.Tallinn on linn, kus on väga palju huvitava ajaloo ning väljanägemisega vaatamisväärsusi. Üks tuntumaid vaatamisväärsusi Tallinnas on vanalinn. Vanalinnas näeme palju huvitavaid kirikuid, kloostreid ja muid ehitis, mis annavad meile aimu keskaja inimseste elust. Järgmine piirkond, kus saame ajalooga tutvuda on Kadriorg. Seal asuvad väga paljude kuulsate inimeste majamuuseumid, kus saame tutvuda nende elu ja loominguga. Järgmine koht, kus saab tutvuda ajalooga, on Pirital, kus asuvad Pirita kloostri varemed, mille ajalugu ulatub aastasse 1407. Veel üks huvitav ajalooga tutvumise paik on Rocca Al Mare Vabaõhumuuseum, k...
............................................................................................26 11. TRANSPORT.....................................................................................................................27 11.1. Transpordi üldiseloomustus........................................................................................27 11.2. Transpordivõimalused.................................................................................................27 12. TURISM.............................................................................................................................28 12.1. Turismi statistika.........................................................................................................28 12.2. Enimkülastatavad sihtpunktid.....................................................................................29 KOKKUVÕTE.................................................................................................
Minu muljed ja mõtted Bastioni käikude külastamisest Minule meeldis väga seal all, sest ma polnud varem külastanud veel Bastioni käike. Ma mäletan, et giid ütles, et need käigud on juba 450. aastased. Ja, et need on tehtud kindla mõttega Tallinna linnale. Mind küll jäi kummitama küsimus, et kuidas need käigud siis täpsemalt tehti ? Käigud olid tegelikult oodatust väiksemad, ma arvasin, et need on palju laiemad ja avaramad. Küll aga olid käigud puhtad ja hästi valgustatud, ja seal oli soe ka ning isegi seal oli korralik ventilatsioon ja WC. Väga põnevad olid need laealused, kus oli kondents kogunenud. Miinus oli jällegi see, et kahuri pilud olid kinni müüritud. Kõige üllatavamaks oli see, et meie giid ütles, et Bastioni käikudes elasid veel 2004. aastal kodutud ning, et Bastioni käigud olid üleni prügi täis, lisaks sellele elab Bastioni käikudes Eesti kõige suurem ämbliku liik ja, et neid ämblikud elavad ainult kahes Eestimaa ko...
Amsterdam on maailma suurimaid õmblustööstuse ja teemandilihivimise keskusi.Riik ekspordib maagaasi ja erinevaid keemiatooteid.Holland impordib naftat.Tööstuses on tegev 35% tööhõiveliselt rahvastikust. Pärast Teist maailmasõda on arenenud must metallurgia, masina-, naftatöötlemise-, keemia- ja toiduainetööstus, vähenenud on tekstiilitööstuse osa.Masinatööstus toodab laevu, autosid, lennukeid, põllu-masinaid. Turism Holland on tuntud turismimaa Euroopas. Turismi arengueeldusteks on ilus loodus, hea asukoht, arenenud tööstus ja palju vaatamisväärsusi (Hollandi tuulikud, lilled jne.) Holland on mingil kummalisel moel püsinud alati eestlaste unistuste- või lemmikmaade hulgas. Vähe on neid, kes sinna minna ei ihkaks, eesmärgiks ikka tuttavad Amsterdam, Keukenhofi lilleaiad või Zaanse Schansi imekaunid tuulikud. Hoopis rohkem on aga neid, kes seal juba kord käinuna
mööda teid teistesse Põhjamaadesse. Õhutransport omab tähtsat osa eelkõige reisijateveos, sest tulenevalt riigi pinnamoest on kõige otstarbekam ja kiirem reisida lennukiga. Rahvastik on majanduslikult kindlustatud ja suudavad lennupiletite eest maksta. Lennujaamad pole küll nii tähtsad kui näiteks Kopenhaageni või Stockholmi lennujaamad, mis on muutunud ühenduspunktideks paljude lennuliinide vahel. Turism Norra on väga tuntud turismimaa eelkõige ilusa looduse ja talviste spordivõimaluste poolest. Seal on maailmas ühed ainulaadsemad fjordid ja puutumatu loodus. Riigi infrastruktuur on hästi arenenud ja ühendusteed on kiired ja mugavadx tõmmates ligi peamiselt suurema sissetulekuga inimesi. Populaarsemad vaatamisväärsused: Flam raudteeliin liin, mille teele jäävad vaimustavalt kaunid mäed ja looduslikud puutumatud vaatamisväärsused, kosed ja joad. Nort
Viljandi Turisminduse eeldused 1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lilleso...
Surnumeri asub Edela- Aasias, Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril, Jordaania ja Iisraeli piiril. Surnumeri on suur äravooluta soolajärv (joonis 1), mille pindalaks on 600 km². See asub 396 meetrit allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Kuigi veekogu nimetus on meri, on see hoopis kahest nõost koosnev järv. See on maailma madalaim punkt ning soolaseim veekogu, mille soolasisaldus on ligikaudu 35 protsenti. Joonis 1. Surnumeri on kinnine veekogu (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/surnumeri_evelin_viks.htm) Jordan ja mitmed teised jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, kuid Jordani oru tugev kuumus aurustab selle vee kiiresti ja välja ei voola sealt midagi. Surnumerre uhutud mineraalid ja soolad aga jäävad. Soolsus järves on 35%. Sool katab Surnumere kaldaid ja isegi veealuseid objekte. Surnumerel on sügav metallsinine värvus, soolad muudavad vee tihedaks. Vesi on selge, aga magneesiumkloriidi t...
Brittide ja sakslaste analüüs Eestist kui puhkekohana. Britid: · Brittide eelistatuim Eesti-reisi tüüp on mõnepäevane linnareis Tallinna. · Tallinna osatähtsus Suurbritannia turistide ööbimiste seas on tunduvalt suurem kui välisturistidel keskmiselt, samas aga on nende reisid mõnevõrra vähem keskendunud suvehooajale. · Umbes 90% Eestis ööbinud Suurbritannia turistidest ööbib tasulises majutusettevõttes ja 10% mujal, arvatavasti tuttavate juures, aga ka näiteks oma korteris või suvilas. · Võrreldes kõigi välisreise teinud brittidega on Eestisse reisinute seas mõnevõra rohkem 25-34 aastasi ning mõnevõrra vähem üle 65-aastasi. · 95% Suurbritannia turistidest käib Eestis restoranides, kohvikutes või pubides, 2/3 tutvub vaatamisväärsustega iseseisvalt, ligi 60% teeb sisseoste, kolmandik käib näitustel, ligi kolmandik naudib ööelu. · 2009.a. oli umbes...
Mass tourism - a threat or blessing for local communities? Nowadays, it is not a problem to travel from one location to another. Hundreds of tourists visits the most famous and beautiful places all over the world every single day but mass tourism has many disadvantages and fortunately some advantages too. The most important advantages of mass tourism are the financial profits. Thanks to tourism local people are employed in various kind of companies which are connected with tourists and their attractions. Local people also get more options how to be more successful in making money because in popular tourist areas they can start their own business, such as, shops, cafes, pubs, hotels, tent camps and so on. In addition, thanks to the money spent by tourists, local authorities have funds to maintain different buildings and places like, for example, libraries or parks and to restore monuments and other objects of histoic...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismiteenindus PÄRNUMAA PORTFOOLIO Koostas: Liisa Mäger Juhendas: Endla Pesti OLUSTVERE 2010 SISUKORD Pärnumaa...........................................................................................................................................lk3 Allikukivi koopad..............................................................................................................................lk4 Jõulumäe tervisespordikeskuse matkarada........................................................................................lk4 Kabli linnujaam.................................................................................................................................lk4 Kabli, Lemme ja treimani rannad.........................................................................
Nädalane puhkus Eestis Nadezda Zamulina RDKR 41 16.05.2011 Mäetaguse mõis Asub Jõhvist 17 km kaugusel Tartu suunas Mäetaguse alevikus. MÕISA AJALUGU Peter von Tiesenhause n 1542 aastal Mäetaguse mõiskompleksis on säilinud 14 hoonet: · tall-tõllakuur (hotell ja restoran), · ait, · viina-ait, · kasvuhoone (supelmaja), · ait-kelder, · viinavabrik (rahvamaja), · meierei, · 2 loomalauta, · tööhobuste tall, · valitseja-maja, · 2 moonakate elamut. Mõisa härrastemajas asub mitmeid mugavaid saale. seminarid, koolitused, firmaüritused, sünnipäevad, kontsertid ning pulmapeod SUPELMAJA-TALVEAED MÕISAKÖÖK TÕLLAKUURIS MAJUTUS. HOTELL MEINTACK 24 numbrituba ...
aasta kullapalaviku laine ajal. Kodanikeks nimetatakse ameeriklasi. Alaska on alates 1867. aastast üks Ameerika Ühendriikide osariikidest, seetõttu on Ameerika ja Alaska valitsemisviisi samasugune. Kuverneriks on Frank Murowski, kes allub Ameerika Ühendriikide presidendile Barack Obamale. Riigikeeleks on Alaskas, nagu ka teistes osariikides, inglise keel. Enim levinud religiooniks on katolik usk. Peamiseks elatusallikaks on turism. Suvehooajal külastab Alaskat väga palju turiste, kellele on loodud erinevad kelgukoeralaagrid, kus rakendisõitu nautida ja õppida tundma elu koerte seltsis või erandjuhul ka liustikul. Samuti on loodusparke, kus nautida matkamist imelises looduses. Turismi tähtsuse tõttu inimeste elus, on alaskalased väga sallivad võõraste ja turistide suhtes. Just hooaeg, kus osariiki külastavad turistide vood on alaskalaste meelest kõige nauditavamad
RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane ...
02%, Saksamaa 4.86%, Singapur 4.02% (2009). Tööstus: 1. Põllumajandus - India põllumajandus on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Peamised kultuurtaimed, mida külvatakse, on riis, nisu, hirss, sorgo. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Indias kasvatatakse veel ka palju suhkruroogu, teepõõsast, tubakat, puuvilla, dzhuuti, mitmesuguseid õlitami, maapähklit jms. 2. Turism - Indias algab turismi kõrghooaeg oktoobrist, mil mussoonid on möödas ja ilm põhjamaalasele vastuvõetavam. Turism Kerala, Tamil Nadu, Delhi, Uttar Pradesh ja Rajasthan on kõige populaarsemad osariigid turistide poolest. Vaatamisväärsused: Taj Mahal (vaieldamatult maailma ilusaim ehitis, mida tuleks vaatamas käia eri aastaaegadel ja eri ilmaga, kuna eri kordadel võib Taj Mahal olla eri värvi).
1.Üldandmed ja liigitus -Hotell Kolm Õde -Tallinn -Asukoha järgi võib seda hotelli liigitada kesklinnahotelliks, kuna asub väga lähdal kesklinnale, suuruse järgi väikehotelliks(23 tuba) ning sihtturu järgi ärihotelliks (ka konverentsihotelliks). - Hotell Kolm Õde***** on 5-tärni hotell. 2. Teenused -Majutusteenused, mugavused tubades: luksulik disainmööbel, Serendipity tualett-tarbed, lameekraaniga televiisor ja kaabeltelevisioon, CD/DVD-mängija, föön, reguleeritavad tuled, vihmavari, hommikumantel ja sussid, toas asuv seif, otsevalimisega telefon, tasuta internetiühendus, ligipääs ratastooliga (ühes toas). -Toitlustusteenustest: peakoka Riho Heinmetsa juhitud Kolme Õe restoran, veinibaar, mida juhib sommeljee, hommikusöök tuppa kella kuueni õhtul privaatne õhtusöögiruum. -Lisateenused: vestibüül kaminaga, raamatukogu lugemiseks ning lõõgastumiseks, WiFi avalikes ruumides, suitsetajate ja mittesuitsetajate toad, tasuta transport lennuj...
Minu reisimist mõjutavad tegurid Reisimine on tänapäeva elus praktiliselt lahutamatu osa. Inimesed käivad näiteks töö, puhkuse ning ravi eesmärgil reisimas. Paljud inimesed aga ei saa seda endale lubada või peavad hoolega oma reisimist mõjutavaid tegureid järgima. Millised on aga minu reisismist mõjutavad tegurid? Minu reisimist mõjutab arvatavasti kõige rohkem kool, sest reisile tahaks minna just külmadel ning pimedatel sügis-, ja talvepäevadel puhkuse eesmärgil, kui on vaja koolis käia ning vaheajad jäävad selleks paraku aga liiga lühikeseks. Kui puhkama minna kooli ajal, on pärast vaja kõik asjad järgi teha ning see on tüütu, kurnav ning samuti ei pruugi reisimisest sel juhul mõnu tunda, kui puhkuse ajal mõtled, kui palju tööd on vaja pärast teha. Kuna talvel on külm ning päevad lühemad, kui suvel, siis sooviks minna puhkama kuskile soojale maale, mis pakub vaheldust igapäevasele elule. Suvel, kui on palj...
Turismipoliitika peab lähtuma kunsti, arheoloogia jm kultuuripärandi kaitsmisest kaasa aitama üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka järeltulevatele põlvkondadele, tegema kättesaadavaks kultusehitised ja eravalduses olevad mälestusmärgid austades seejuures eraomandit. Vähemalt osa tulust, mis saadakse kultuuriobjektide külastajatelt tuleb kasutada mälestiste hooldamiseks kaitseks ja restaureerimiseks. Turism peab kaasa aitama traditsiooniliste kultuuritoodete käsitöö ja folkloori hoidmisele ja arengule. (Paljupuu, 2014) Turism kui võõrustajariigi ja kogukonna tuluallikas. Kohalik elanikkond peab saama majan-duslikku kultuurialast ja sotsiaalset kasu turismimajanduse arengust, näiteks tuleks turismiga otseselt või kaudselt seotud valdkondades eelistada võrdsete oskuste puhul kohalikku töö-jõudu. Turism peab kaasa aitama paikkonna
Loovtöö kokkuvõte ,,Eesti muistsed linnused"- turismikaart Karl-Gabriel Hiie 8c Sisukord Töö valik Ma valisin oma loovtöö teemaks ,,Eesti muistsed linnused-turismikaart", sest see tundus kõige huvitavam ja ma olen ise ka keskajast ja sellele eelnevast huvitatud. See teema tundus hetkel kõige parem ja siis ma selle valisingi. Töö kirjeldus Minu töö on Eesti muistsete linnuste turismikaart , kus ma tegin internetis kaardi loomis programmiga turismikaardi Eesti muistsetest linnustest koos lühikirjeldusega. Juurde on ka lisatud pildid, et näeks, mida sa külastama lähed. Tööst jätsin välja linnused, millest pole palju järel (nt. ainult 1 müüritükk, vundament vms.). Seega, et tööd terviklikumaks muuta tegin ma selle juurde veebilehe. Töö tegemise protsess Tööd pidi hakkama tegema sellest, et tuli leida kaarditegemis pro...
Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m Pinnamood: Mägine ja liivane maa 1400 saart, neist 227 asustatud Rahvastik 97.4% rahvastikust räägib uuskreeka keelt 3% muulasi (0.5% türklased; 0.2% itaallasi...) Sisserändajaid on palju, kuna soodne geograafiline asend. Turism Suurimaks turismikohaks on Kreeka suurim saar Kreeta. Seal käivad puhkamas paljud inimesed, enamasti Euroopast.
valmistamisega. (Koppel 1982) Puhkemajanduses tuleb esile tõsta Vooremaal asuvat Saadjärve, mis on Eestis pindalalt neljas järv. Saadjärvel harrastatakse süstemaatiliselt purjesporti nii suvel (korraldatakse üle-eestilisi regatte) kui ka talvel jääpurjetamist. Saadjärvel on viimastel aastatel kaks korda toimunud Euroopa juunioride jääpurjetamise meistrivõistlused (1999. ja 2003.a). (Saadjärve Jahtklubi) 6. Turism Vooremaa maastikukaitseala pakub matkaradasid nagu Luua metsanduslik õpperada (4,6 km), Luua arboreetumi - Pikkjärve - Nava õpperada, mis on läbitav ka jalgrattaga (11,7 km); Elistvere looduse õpperada (1 km), Elistvere Loomapargi õpperajad (1,5 km), Prossa järve puhkekoht. Jalgrattaradadest on võimalik kasutada rada "Piknikupäev Vooremaal" (13,5 km), sportlik rada "3 kilo maha" (12,5 km), Kolme järve rada (23 km) (EAS Turismiarenduskeskus).
TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu ...
U.S.A Seattle Seattle · Seattle is the city on the West Coast of the United States, in the Washington state. · This city is known as grunge-music, Jimi Hendrix, Boeing, Starbucks, Amazon.com and Microsoft birthcity. · It is also known because high cultural reputation. · The people in Seattle is the most educated and trained in the USA. · Tourists love Seattle because its good reputation of culture, sport, beautiful landmark, friendly people and sights. Washington State · Nearly 60% of Washington's residents live in the Seattle metropolitan area, the center of transportation, business, and industry, and home to an internationally known arts community. Starbucks · Starbucks is the largest coffeehouse company in the world. And its incubate more and more all over the world. Culture · The century-old Seattle Symphony Orchestra is among the world'...
kalgiveelised järved. Karula rahvuspargis asuvatest järvedes on kõige suurem Ähijärv, mis on 180 ha suur ning kõige sügavam Savijärv, millel sügavuseks on 18 m. Karula järvedes on endale kodu leidnud paljud haruldased liigid ning peale selle on paljudel järvedel ka vaateline ja puhkemajanduslik väärtus. Eriti silmapaistvad on väikesed metsajärved. Järvedele võivad halvasti mõjuda röövpüük, reostus, veetaseme muutumine ning koordineerimata turism. Väikeveekogudeks on looduseliku tekkega lombid, mis on liiga väikesed, et olla järved ja inimeste poolt rajatud tiigid. Looduslikud väikeveekogud on enamasti tekkinud mitmekesise ja 5 vahelduva pinnamoe tõttu. Väiksed tiigid mis talviti põhjani läbikülmuvad, on elupaigaks haruldastele kahepaiksetele ja putukatele (4).
Tai turismimajandus Turismi areng Tais Turismiharu hakkas Tais jõudsalt kasvama 20. sajandi teiselt poolel, kui Vietnami sõja perioodil saabusid Taisse peamiselt USA sõdurid. Selle ajaga langes kokku Tai elatustaseme tõus ja tehnoloogia areng, mis võimaldas reisida kaugemale, kiiremini ja odavamalt, ning inimestel leidus senisest rohkem vaba aega kasvas jõudsalt ka rahvusvaheline turism. Tai oli tolle aja uue reisitrendi peamine sihtpunkt Aasias. Tabel 1. Turism Tais 1998-2007 Rahvusvaheline turism Tais Turistid Keskmine Keskmised kulud Aastatulu Aasta Number Muutus Viibimine Inimene/päevas Muutus Million Muutus (Miljion) (%) (Päev) (Baht*) (%) (Baht) (%) 1998 7,76 +7,53 8,40 3712,93 +1,12 242 177 +9,70
Kreeta on Kreeka suurim saar ja levinud turismi piirkond. Kreeta pakub igaühele midagi: päikseline kliima, liivarannad, põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Pindala: 8 336km 2 Rahvaarv: 600 000 inimest Pealinn: Iraklion, Keel: Riigikeel on Kreeka keel, turismipiirkondades saab hakkama ka Saksa ja Inglise keelega Kliima: Saare vahemereliselt pehmet kliimat iseloomustavad kuivad kuumad suved ja niisked talved. Südasuvel võib õhutemperatuur saarel tõusta isegi üle 40 °C ning merevesi ulatub suvel 26- 27 kraadini. Suvist kuumust leevendavad värskendavad meretuuled. Lääne-Kreetat ja Hania piirkonda loetakse sealse püsiva ilma tõttu Kreeta parimate suvituspiirkondadeks. Keskmised temperatuurid: Ilm April Mai Juuni Juuli August September ...
3. Jalutuskäik CClilcikckicioconn totoadaddppicitc võrratus uturere vanalinnas Boppardist pärit vanimad arheoloogilised leiud onVana-Rooma aegsed. Laske mitmekesisusel end võluda. Gute Reise! Head reisi! 10 Eestist väljuv turism 2008 - 2010 5 4,5 4 3,5 3 Lõunamaad 2,5 EL 2 Siseturism 1,5 1 0,5 0 2007 2008 2009 2010 11 Kasutatud kirjandus ja allikmaterjalid Impressum - © 2010 boppard online http://www.boppard.de ©1995-2011 Postimees online 28. 10.2010 http://www.postimees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
