Suhtlemisvahendina kasutatakse üha enam arvuteid, mille vahendusel saab ükskõik kus maailma otsas oleva inimesega suhelda. See võimaldab inimestel rohkem teada saada teistest kultuuridest ning leida sarnasusi enda kultuuriga. Proovitakse võõramaiseid sööke, Eestis on palju Aasia restorane, kus pakutakse eksootilisi roogi, juba ongi levinud sushi, merekarbid, teod, Prantsusmaal väga populaarne valgehallitusjuust ning Kreekast pärit oliivid. Suureks kultuuri mõjutajaks on ka turism. Turism on tänapäeva inimeste seal plahvatuslikult levima hakanud ning kõik see viib meie riiki mitmekesisuse jätkuvale kasvule. Peale liberaalse demokraatliku kultuurimudeli edukat laienemist on paraku selgunud, et võõrad kultuurid (näiteks islam) on tunginud meie endi ühiskonda. Me kas läheme ise turistidena teise kultuuri või tulevad teised kultuurid immigrantidena meile koju kätte. Igal juhul ei pääse me tänapäeva maailmas teistest kultuuridest.
Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju....
Geograafia kodune kontrolltöö 1.Mis on globaliseerumine ja mis on selle eeldused? Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena . Globaliseerumise eeldused: · Riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine · Side-ja infotehnoloogia areng · Transpordi areng · Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Kuidas on turism seotud teiste majandustegevustega? Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandusharudega nagu transport, majutus, toidlustus, meedia, meelelahutus jm . Turism annab u 9% maailma SKT-st . Turismitoote eripära seisneb selles, et seda ei veeta kliendi juurde, vaid klient sõidab ise toote või teenuse juurde . 3.Miks turistide arv nii kiiresti kasvab ? Tugeva tõuke turismi edenemisele on andnud transpordi areng, eriti odavlennufirmade jõuline
1.1. Üldandmed 4 1.2. Geograafiline asend ja 5 iseloomustus 1.3. Arengutase 6 II. Rahvastik 7 III. Energiamajandus 8 IV. Põllumajandus 9 4.1. Looduslikud eeldused 9 4.2. Majanduslikud eeldused 10 V. Turism 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 Lisa 1 14 Lisa 2 15 Lisa 3 16 Lisa 4 17 Lisa 5 18 Lisa 6 19
....................................................................9 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus..........................................................................10 6.1. Mida kasvatatakse Indias...................................................................10 7. Metsamajandus...............................................................................11 8. Transport.....................................................................................12 9. Turism.........................................................................................13 9.1. India turism....................................................................................13 9.2. Populaarseimad kohad........................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................14 Kasutatud kirjandus.............................................................................
farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris. London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha. Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mis meelitab igal aastal miljoneid turistide maailma eripaigust. Inglismaa ametlik rahaühik on Suurbritannia naelsterling, tuntud ka Briti naela või GBP'na. SKT
Territooriumi liigendavad kolm orgu, mis ühinevad Y-tähe kujuliselt Valira jõe orus. Andorra naaberriikideks on Prantsusmaa ja Hispaania. (http://en.wikipedia.org/wiki/Andorra) Andorra pealinnaks on Andorra la Vella, mis on ainus linn riigis. Ta asub Enclari mäe jalamil ning jõgede Valira d'Ordino ja d'Encampi ristumiskohal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Andorra_la_Vella) 2006.aasta 1.jaanuari seisuga on Andorras 67313 elanikku. Elanike põhitegevus on kaubandus ja turism. Kaubanduses on valdav import. Andorrast eksporditakse villa,puusütt ja juustu. Enne1960.aastat oli valdavaks tegevusalaks põllumajandus. (http://et.wikipedia.org/wiki/Andorra) Pilt - Postkaart, Andorra(erakogu) Liechtenstein Lipp - Liechtenstein(https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/flags/ls-flag.gif) Liechtensteini vürstiriik asub Kesk-Euroopas. Lääne-ja lõunapoolne piir on tal Sveitsiga, idaosas on naabriks Austria ning läänes Reini jõgi
TSIILI Referaat geograafias Nimi Klass Juhendaja: Tartu 2013 Sisukord 1. Tsiili Vabariik 2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km². Pealinn on Santiago, mis asub Tsiili keskosas
.............................................................................8 6 Töötlev tööstus........................................................................................................................9 7 Teenindusmajandus...............................................................................................................10 7.1 Transport......................................................................................................................... 10 7.2 Turism............................................................................................................................. 10 8 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................11 2 1 Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Luksemburgi pindala on 2 586
ja LähisIdast · Loodusvarade poolest vaene ning enamus ressursse imporditakse. · SKT arvutuste poolest on Itaalia majanduse poolest suuruselt 7mes maailmas, Euroopas neljas. · Tööstust esineb rohkem põhjaosas, põllumajandust lõunas. · Enamik vajalikust toormaterjalist tööstusharudes on imporditud. · Suureks ekspordiks on mootorsõidukid (Fiat Group, Aprilia, Ducati), keemiatööstus, naftakeemiasaadused, elekter, kodutehnika. · Suurt rolli mängib turism. Üle 43 miljoni inimese aastas, kuulsaim vaatamisväärsus Veneetsia. KAUBANDUS · Peamised kaubanduspartnerid Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. · Import ületab ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. · Neljandik väliskaubandusest EL siseselt. · 13. sajand, Genova, Pisa, Veneetsia = Vahemere kaubanduse valitsejad ja jõukaimad piirkonnad.
põõsastik ja mets kliimavööde läänerannikul, kuis känguru piinia, iilekstamm, põllumajandussaaduste vee- ja tuule erosioon, pool aastat valitseb korgitamm, mürt, töötlemine ja turism reostus, ülekarjatamine, kuiv ja pool aastat maasikapuu, küpress, liigasustus märg periood lavendel, rosmariin, viinamarjad, tsitruselised
põõsastik ja troopiline läänerannikul, pulstikits, känguru loorber, piinia, põllumajandussaaduste väljakurnamine, vee- mets kliimavööde iilekstamm, korgitamm, ja tuule erosioon, kuis pool aastat mürt, maasikapuu, töötlemine ja turism valitseb kuiv ja reostus, küpress, lavendel, pool aastat ülekarjatamine,
lennuliinide sõlmpunktid on Buenos Aires, Montevideo ja Cordoba. a. Kanna suuremad lennuväljad riigi kaardi 5. Millised on turismi arengueeldused selles riigis a. Millised turismiliigid on enamlevinud,põhjenda. Mar del Plata; Cordoba, Argentina; Puerto Madryn; Bariloche; Ushuaia; Mendoza; El Calafate; Los Glaciares; Buenos Aires; Iguazu Falls. b. Kui suure osa moodustab turism riigi SKT-s 9,5% c. Nimeta enamkülastatavaid kohti selles riigis Santiago, Montevideo, Buenos Aires, Porto Alegre. d. Kanna tuntumad turismimagnetid ka riigi kaardile ja lisa siia ka pilt ja selgitus Võimalikud andmebaasid: http://hdr.undp.org/en/countries - Human Development Index (HDI) – 2011 Rankings Saad leida riigi kohta andmeid (klõpsa riigi nimel):
Turismi negatiivne mõju majandusele ja keskkonnale MAJANDUS 1. Riikide poliitiline ja majanduslik olukord mõjutavad oluliselt turismi. Riikides, kus on näiteks orkaanid, maavärinad, terroriak või haiguste levik, võib turistide arv olla väike. 2. Turismi abil loodud töökohad on tihti madala palgaga ja hooajalised. Turism võib ka kergitada toodete, teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks. 3. Suur osa turismitulust viiakse sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu: välismaise päritoluga majutusasutused ja reisiagentuurid, reklaamikulud ja toorainete hankimine turistide jaoks. KESKKOND 1. Reostus - Vahemere kruiisid reostavad vee- ja rannikualasid ning merepõhja. Üks kruiisilaev tekitab aastas ligikaudu 50 tonni tahkeid jäätmeid. Praeguseks on ookeanides tekkinud
vaatamisväärsused, meil on huvitavad kultuurisündmused o Puudused: turvalisus võiks olla parem 38. Millised keskkonna probleemid võivad kaasneda massiturismiga? o Keskkonna reostus o Loodusõnnetused 39. Nimeta turismi negatiivsed ja positiivseid mõjusid riigile? o Turismi negatiivne mõju: keskkonna reostus, tundlik loodusõnnetustele o Turismi positiivne mõju: otsesed tulud, turism oannab tööd ka teistele teenindustöötajatele 40. Miks kasvab turistide hulk kiiresti? o Sissetulekud on suurenenud o Palju vaba aega o Transpordi areng o Turismi firmad pakuvad häid teenuseid o Edukas meediareklaam 41. Nimeta turismi arengu eeldused! o Loodusolud o Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused
suurenenud ka kaugemate piirkondade elanike seas. Reisimist on soodustanud transpordivõimaluste avardumine ning uute majutuskohtade ja spaa-keskuste lisandumine. Ka liitumine Euroopa Liiduga on suurendanud huvi Eesti vastu ja lihtsustanud Euroopa Liidu kodanike reisimist Eestisse. Positiivsed arengud Eesti turismimajanduse osas on kaasa toonud turismitulude kasvu. Turismisektor moodustab arvestatava osa Eesti majandusest. Statistikaameti andmetel annab turism ligi 8% Eesti sisemajanduse koguproduktist ning sama suur osa kõigist hõivatutest saab tööd tänu turismile. Enam kui 40 tuhandest turismiga hõivatust töötab veerand hotellides ja restoranides, ülejäänud saavad tööd transpordisektoris, reisibüroodes, kaubanduses, meelelahutusteenuste pakkumises, tööstuses ning teistel turismiga kaudsemalt seotud tegevusaladel. Turismimajandus on tähtis ka regionaalsest aspektist ning eksporditulude seisukohast
Kordamine kontrolltööks põllumajandus, teenindus 1.Selgita mõisted: maakasutus, vegetatsiooniperiood, haritav maa, looduslik rohumaa,taimekasvatus, loomakasvatus. 2.Millised tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud, majanduslikud? 3.Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? 4.Too näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimaluste kohta. 5.Mis taime ja loomakasvatusharud on Eestis hästi arenenud? 6.Iseloomusta põllumajanduse arengu eeldusi Eestis? 7.Põhjenda, miks on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, Vahemere maade põllumajandus aga puuviljade, tsitruseliste ja õlikultuuride kasvatamisele? 8.Iseloomusta mulda kui ressurssi. 9.Miks eelistada kodumaiseid toidukaupu? 10.Transport ja transpordiliikide eelised ja puudused. Transpordi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 11.Transiitvedu. 12.Turism ja selle liigid? Turismi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 1. Maakasutus-...
PUHKEREISIDE TRENDID TURISMISEKTORIS Puhkereisid muutuvad järjest populaarsemaks, seetõttu ongi teema üleskerkinud. Puhkereiside trende on oluline uurida, sest paljudele riikidele on turism väga oluline sissetulekuallikas. Turism on kasulik nii ettevõtjatele kui ka riigile. Kui vaadata laiemalt, siis on turism tähtis ka kohalikele elanikele, sest nii tutvub uute inimestega, saab omandada uusi oskusi ja teadmisi ning avardada maailmapilti. Oluline on teada, kuidas trende enda kasuks tööle panna. Artikli eesmärgiks on teada saada, mis on viimaste aastate turismitrendid ja milliseid uusi trende on oodata. Teema autor uurib artiklis eestlaste eelistusi välismaal, kui ka välismaalaste eelistusi Eestis. Teema uurimine aitab mõista, millised on trendide kitsaskohad ja kuidas neid lahendada
Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA. Rahvastik on suhteliselt hästi arenenud, kuna Norras on kõik võimalused õppimiseks. Väga paljud inimesed saavad tööd kalandusest või vaala püügist, mis on Norras väga suure osakaaluga. Norra on paljudele talvel reisi paigaks, kuna seal on kõrged mäed ning seal on turism hästi arenenud. Norras on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30...40 tuhat. Põhja-
haridus on heaolu, arengu ja tulevikuperspektiivide võti nii riigi kui ka inimese jaoks. Just hariduse arendamine võimaldas sellistel loodusvarade poolest vaestel riikidel nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur, Taiwan jt tõusta maailmamajanduses arenenumate riikide hulka. 2001. a oli haridusindeks paljudes riikides 0,99, kuid kõik need on Põhja riigid. Mitmes Aafrika riigis on see alla 0,40. puhkemajandus. Turism Turismi areng on tihedas seoses inimeste majandusliku heaoluga seetõttu saame sellest majandusharust rääkida alles 20.sajandi teisest poolest. 1950. a oli rahvusvahelisi turiste umbes 25 miljonit 2000.aastal oli nende arv ligi 30 korda suurem. Turismi loetakse auto- ja naftatööstuse kõrval kolme kõige dünaamilisema majandusharu hulka.
b. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. c. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. d. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. 13. Tööstustoodete import a. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. b. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud.
Horvaatia Gerda Mändmaa Kaardil Põhiline • Zagreb • 56 542 km² • horvaadi keel • 4 290 612 (2011) • 75,9 in/km² • Ivo Josipović • 25. juuni 1991 • Kuna (HRK) • Kesk-Euroopa aeg Majandus • Keskmine palk • Töötus • Tähtsamad tööstusharud • Maavarad Veel • Riigikord • Religioon • Turism Kliima
Austraalia Joosep Tiismus Austraalia vapp Austraalia lipp Rahvastikukasv Austraalia majandus SKP jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 4,1% Tööstus 26% Teenindus 70% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Austraalia ekspordi sihtkohad ja suurused 2006. aastal Põllumajandus 3,6% Tööstus 21,1% Turism Sydney ooperiteater Uluru
taignaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road. Rahvusroaks on Stuffat Tal-Fenek (jänesehautis). Turism: Kliima, rand ja maastik on need, mis turiste köidavad, näiteks saksa turistide arv on viimastel aastatel kahekordistunud. Riik toetab turismi arengut investeeringute ja programmidega ning teeb seda tõhusalt. Pealinna Valetta elava liiklusega sadam Grand Harbour viitab sellele, kui oluline on laevandus majandusele. Kuid suurim tuluallikas on siiski turism. Maltal on turismi tase püsinud stabiilne.Malta võiks olla tõeline maiuspala heraldikahuvilisele, seda just tänu kuulsusrikka Malta ordu pärandile. Johanniitide ordu asutati 11. sajandil Jeruusalemmas ning selle põhitegevuseks sai Pühale Maale suunduvate palverändurite turvamine. Peagi kolis ordu Küprosele, siis Rhodosele ja lõpuks Maltale. Ordu saavutas Vahemere piirkonnas erakordse mõjuvõimu 16. sajandil.
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kit...
· kapitalivood liiguvad üle maailma · rahvusvaheliste organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke · rahvusvaheliste finantsorganistsioonide, näiteks IMF (Rahvusvaheline Valuutafond) ja Maailmapank) loomine Maailmastumine kultuuris · kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus · kultuuride segunemine, samut parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine · kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik · Haridus- ja teadusalase koostöö tihenemine Lisaks... · Poliitikas riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine - EL · Keskkonnaalane koostöö RV-d konventsioonid, lepingud (Kyoto protokoll kliimamuutuste kohta) Globaliseerumise mõõtmine · Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete
Uus-Meremaa Kliima, muld Põhjasaar-lähistroopiline Lõunasaar-parasvöötmeline pruunmullad Taimestik Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569 https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html Tänan kuulamast!
4. Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? Eesti turismifirmad pakuvad küll reise sellesse riiki, kuid mitte väga palju. Enamik pakutavatest reisidest on suusareisid. Kuulsaim suusakuurort, kuhu ka Eesti turismifirmad reise pakuvad, on St Moritz, veel võib välja tuua näiteks Zermatti, Verbieri ja Davosi. Pakutakse ka suviseid turismireise, mis hõlmavad nii Sveitsi kui tema naaberriike. 5. Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust? Sveitsis moodustab turism väga suure osa sisemajanduse kogutoodangust. See on tähtsuselt kolmas majandusharu ja selles on tegevad umbes 500 000 sveitslast. Sveitsi majandus teenib turismist umbes 1,5 miljardit sveitsi franki aastas. Kasutatud kirjandus 1. EE 15. Köide ,,Maailma maad" lk 580-585 2. http://www.wto.org/ 3. http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw 4. http://www.census.gov/ipc/www/idbsum.html 5. http://en.wikipedia
aasta varem. Kui aasta esimesel neljal kuul välisturistide arv pisut suurenes, siis turismi kõrghooajal ja sügiskuudel oli see langustrendis. Eelkõige oli välisturistide arvu langus seotud meie peamise turismipartnerriigi Soome turistide huvi vähenemisega Eesti vastu. Majutusettevõtetes peatunud välisturistidest 51% saabus Soomest. Oluliselt vähem turiste kui aasta tagasi saabus ka Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt. 2 1 Eesti ja maailma turism 2007. EAS Turismiarenduskeskus. 2 2007. aastal peatus... Statistikaamet. Ülevaatlikud Eesti majutusturu näitajad on ära toodud tabelis 1. Tabel 1. Majutamine Eestis, 2004-2007 Näitaja 2004 2005 2006 2007 Majutatud 1 922 126 2 072 586 2 259 463 2 343 094 Eesti elanikud 547 712 619 168 831 934 962 771
aristokraate. Hotellid tekkisid 18.sajandi lõpul. 1774.aastal avati Londoni Covent Gardenis maailma esimene Grand Hoteli nime kandev hotell mis oli selleks otstarbeks ka ehitatud. Pärast kuningavõimu kukutamist Suure Prantsuse revolutsiooni käigus 1793.aastal toimusid suured muudatused kogu Euroopas. Senised vaid ülikutele kasutamiseks mõeldud majutusasutused muutusid kõigile(ka lihtrahvale) avatud asutusteks. Tõeline turism sai alguse seoses raudteede tekkimise ja arenguga 19.sajandil. Hotellide kujunemine tänapäeva tähenduses algas Euroopas 1830.aastatel ja kiirenes koos raudteede arenguga. Hotelle hakati rajama eelkõige linnade keskele või transpordisõlmede lähedale(jaamahoonete, peatänavate äärde, ravi- ja supluskohtade lähedusse). Oluliseks aastaarvuks võib hotellimajanduses pidada 1829.aastat, kui Ameerika Ühendriikides
Kogu riiki imporditav kaup läbib Madridi või Barcelona keskuse ning sellest tulenevalt tegutsevad välisfirmad just neid kahes piirkonnas. Tööstused asuvad rohkem ranniku ääres, sest kaupu on mugavam välja vedada ning tooraineid ja kaupu sisse vedada. Turism ja sellega seotud teenuste sektor on ka suur osa Hispaania majandusest. Hispaania kliima, ajaloo- ja kultuurimonumendid ja selle geograafiline asukoht muudavad turismi Hispaania peamiseks sissetulekuallikaks ehk turism toob kõige rohkem raha sisse. Transpordigeograafiline asend on hea. Pääseb sinna laevade, lennukite ja autodega. Hispaanias on mitu suurt maanteed. Madridist läheb 6 suuremat maanteed Baskimaale, Katalooniasse, Valenciasse, Andaluusiasse, Extremadurasse ja Galiciasse. Lisaks on kiirteed mööda Atlandi Kantaabria ja Vahemere rannikut. Hispaania omab kõige laiemat kiirraudteevõrgustikku Euroopas. Riigi arengutaseme iseloomustus: Inimarengu indeks Hispaanias on 0,938
37) Veod on regulaarsed 38) võimaldab vedada suuri kaubakoguseid 39) Ühenduskiirused on suhteliselt kõrged 40) Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav PUUDUSED: 41) Kõrged terminalikulud. 42) Madal kättesaadavus/juurdepääsetavus. 43) Püsikulude suur osatähtsus. 14 Milline on turismi roll riigimajanduses? Turismil on suur roll majanduse ümberkorraldamises ja arengus. Turism kogu mõjutab majandust ning suurendab nõudlust teiste valdkondade toodete ja teenuste järele. TURISMI ROLLID RIIGIMAJANDUSES: Sisemajanduse koguprodukti suurendamine Riigi maksebilansi tasakaalustamine välisvaluutatulusid suurendades Piirkondliku arengu tõhustamine ja tasakaalustamine Tööhõive suurendamine Riigi ja kohalike eelarvetulude suurendamine 15 Nimeta erinevaid turismi vorme. (5) Vorme on palju, liigitatakse mitmeti. Näiteks:
LOS ANGELES Asukoht Asub Põhja-Ameerikas, USA-s Lääne USA-s Temast vasakule jääb Põhja Vaikne ookean California osariigis LA Pindala: 1290,6 km2 Elanikke: 3 831 868 (2009) Koordinaadid: 34° 3′ N, 118° 15′ W Los Angelese majandus Tahvusvaheline kaubandus Meelelahutus Lennundus Tehnoloogia Nafta Mood Rõivad Turism 2008. aastal oli Los Angelese SKP 792 miljardit dollarit, millega oli linn maailmas kolmandal ja USA-s teisel kohal. KORVPALL LA Clippers LA Lakers Tänan kuulamas !
PERUU Peruu paikneb Lõuna-Ameerika lääne osas Vaikse ookeani rannikul ekvaatorist lõuna pool. + Palju maavarasid sh. Naftat Vaikne ookean on kalarikas Mitmekesised kliimaolud võimaldavad kasvatada paljusid kultuurtaimi, millest tähtsamad on puuvillapõõsas ja kohvipuu. Hästi arenenud tekstiilitööstus. Turism hästi arenenud Palju vaatamisväärsusi, näiteks: võimas loodus, salapärased paigad, võimsad templid, müstilised mägilinnad, grandioossed kõrbejoonised. - Riikilikud ja eraülikoolid on kättesaadavad vaid väga vähestele, kõige rohkem algharidusega elanikke 89% elanikkonnast on kirjaoskajad Vaene, must ja tolmune arengumaa Austatakse pigem valge inimese raha, kui oma muistset pärandit. KÕIK MÜÜGIKS! Palju vargusi.
..........7 7.Tööstus................................................................................................................ 7 8.Põllumajandus..................................................................................................... 7 9.Metsamajandus................................................................................................... 7 10. Transport.......................................................................................................... 8 11. Turism............................................................................................................... 8 12. Kuidas minna edasi?......................................................................................... 8 13. Kokkuvõte......................................................................................................... 8 14. Kasutatud internetiallikad................................................................................. 9 1. Sissejuhatus
· Pindala- 312,679 ruutkilomeetrit. · Rahvaarv- 38,482,919 (Juuli 2009 seisuga) · Naabrid- Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa. Asukoht kaardil. Loodus · Asub parasvöötmes. · Põhja-Poola on tasandikuline, riigi lõunaosa aga mägine. · Kõrgeim mägi- Rysy(2499m) · Suurimad jõed- Wisla ja Odra · Suurim järv- niardwy järv (110 km²) Majandus · Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. · Toodetakse elektroonikat, riideid, autosi, busse, helikoptereid ning lennukeid. · Kaevandatakse hõbedat ja tsinki. Rahvastik ja kultuur · Üle 95% elanikkonnast poolakad. · Umbes 60% rahvastikust elab linnades. · Rahvastiku iive 4.11 promilli. · Kirjaoskuse tase on 99% · Tähtsaimaks usuks on katoliku usk(95% elanikkonnast)
Tegalalang Riisi Terrass Tegid: Mark ja Robin Tegalalang küla See asub Indoneesias, Bali saarel. See on juba vana küla, kuid see sai kuulsaks alles lähiajal. See on kuulus kuna seal on väga ilusad riisi terrassid. Turism on suur, eriti viimastel aastatel. Sõit pole väga pikk pealinnast, umbes 25 minutit. Seal on söögikohad, kus pakutakse kohaliku riisiga tehtud toite ja jooke ja muidugi välismaiseid toite ka. Riisi produktsioon Indoneesias on tähtis osa maaila majanduses. Indoneesia on maailmas kolmandal kohal riisi produktsioonis. Kasutad allikad: http:// www.bali-indonesia.com/ubud/tegallalang -rice-terraces http://www.balisurfadvisor.com/placesint
d. Meretransport: Suurimad sadamad Sao Luisis, Tubaraos ja Sao Sebastiaos. Peamised kaubateed viivad Euroopasse, vähem tähtsamad Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse, Jaapanisse, Aasia riikidesse ja Indoneesiasse. e. Õhutransport: Õhutranspordil Brasiilias väga suurt tähtsust ei ole. Lennujaamu on Brasiilial vähe. Suuremad lennujaamad on Recife'is, Rio de Janeiros ja Sao Paulos. Turism 1. Kas riik on turismimaa? Jah, Brasiilia on väga tuntud turismimaa. 2. Millised on turismi arengueeldused riigis? Turismi arengueeldused Brasiilias on väga head, sest reis Brasiiliasse on muutunud järjest populaarsemaks ja inimesed reisivad sinna rohkem ja tänu
..........4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8 3.2.1. Muusika.......................................................................................................8 3.2.2. Kirjandus.....................................................................................................8 3.2.3. Haridus..........
Ta piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Kenya jaguneb seitmseks provintsiks ja pealinnaks: Keskprovints Rannikuprovints Idaprovints Nairobi Kirdeprovints Nyanza provints 10 Rift Valley provints Lääneprovints Kenyas kasutatakse põhiliselt hüdroenergiat. Kui on põud võib tekkida elektripuudus. Kenyas on põude ajal suur toidu puudus ning vajatakse väga palju toiduabi. Peamiseks majandusharuks on põllumajandus ja turism. Kenyas on aasta ringselt soe, ainult ööseti ja hommikuti on jahe. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Kenya 11
............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13 Kergetööstus...............................................................................14 Transport.....................................................................................15 Turism.........................................................................................16 2 Sissejuhatus 3 Mina valisin Austraalia sellepärast, et see on riik meeldib mulle tema loomade, taimestiku ja looduse poolest. Seal on väga palju erinevaid kultuure, mis on välja arenenud miljonite aastate jooksul. See riik erineb teistest palju, nii oma kultuuri kui rahva poolest. Kindlasti on Austraalia minu esimesi riike, mida ma tahan külastada.
Sellele vaatamata on siiani riigi majanduslik olukord raske ning eurotsoonis püsimine küsitav. Turism Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas. Kreeka on meelitanud turiste juba antiikajast oma rikkaliku ja pika ajaloo, Vahemere ranniku ja randadega. Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab Hellast üle 15 miljoni turisti igal aastal, pärast selliseid riike nagu USA, Hiina, Hispaania ja Suurbritannia. Turism moodustab suure osa riigi majandusest üle 15% SKPst. Otseselt või kaudselt töötas 2004. a sel alal 660 000 inimest, mis oli umbes 16,5% kõikidest töökohtadest sel aastal.Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest. Turismi infrastuktuur on tunduvalt paranenud pärast 2004. aasta Kreeka olümpiamänge. Lisaks suvisele turismile arendatakse ka ökoturismi ja spaasid
areng ning inimeste ja kaupade suurenenud mobiilsus. Põhjused: · Info kiire liikumine · Uus rahvusvaheline jaotus, kapitali vaba liikumine · RV kaubanduse lihtsustamine Majanduses · Kiiresti kasvab RV kaubandus · Kapitalivood liiguvad üle maailma · RV organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke · RV finantsorganisatsioonide teke Kultuurivaldkonnas · Kasvanud RV kultuurivahetus · Kasvanud RV reisimine ja turism · Kasvanud immigratsioon Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti. Kui kapital liigub ühest kohast teise kiiresti, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Majanduslike, sotsiaalsete (RV organisatsioonid) näitajatega saab globaliseerimist mõõta, kuid otseselt seda ei saa. Tagajärjed: · RV firmad · RV organisatsioonid (majandus) · Tootmise nihkumine arengumaadesse · Tuurnikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale Head ja halvad küljed.
● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest) ● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika ● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonides. ● Geograafilise asukoha tõttu on riik poliitiliste, kaubanduslike ja diplomaatiliste suhete ristteeks. ● Kreeka välispoliitika on üldiselt vastavuses ELi partneritega ning täielikud diplomaatilised suhted on sõlmitud peaaegu kõikide maailma riikidega. Kreeka toidukultuur ● Tüüpilist Kreeka söögikohta nimetatakse tavern´iks
Prantsusmaa Üldine • Rahvaarv: 66,259,012 • Linnades: 85.8% kogu rahvastikust • Pindala: 643,801km2 • Riigikeel: hispaania • Riigikord: semi- presidentaalne vabariik Pariis Pariis • Populatsioon: 2,273,305 • Rahvastikutihedus: 22,000/km2 • Bastille’ päev, sõjaväeparaad Eiffeli torn Pariis • Louvre • Champs-Élysées • Sacré-Cœur’i basiilika Marseille Marseille • Populatsioon: 850,636 • Rahvastikutihedus: 3,500/km2 • Marseille’s on 2600 aasta vanune seebivalmistamise traditsioon Triumfikaar Marseille • Saint-Jean’i kindlus • Palais Longchamp’i monument Lyon Lyon • Populatsioon: 491,268 • Rahvastikutihedus: 10,000/km2 • Lyoni tulede festival Lyoni tulede festivali installatsioonid Notre Dame basiilika Lyonis ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Prantsusmaa Referaat Autor: Marilin Maarjakõiv 101 RS Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................3 Üldandmed ...................................................................................4 Geograafiline asend .........................................................................4 Riigi arengutase..............................................................................5 Rahvastik......................................................................................5 Soolis-vanuseline koosseis..................................................................6 Linnastumine..................................................................................6 Turism..................................................
mitmekesisus · Liustik (jää), kivine maastik, vähe taimi, mäed · Piltide autor : Taimekooslused · Loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmets · Pildi autor: Patrick Schwab Piirkonnas elavad loomaliigid · Alpides levinumad liigid on seemisnahk, Alpine kaljukits ja punahirv . · Väiksemate imetajate hulka kuuluvad valgejänes, rebane, kärp, marmot ja ilves Inimtegevus ja selle mõju · Piirkonnas elanikke ei ole (pole infot, et oleks) · Turism · Pildi kommentaarid: 1) Spencer Tunick'i eksperiment 2) Korvpallimäng Aletschi liustikul septembris 2016. aastal Inimtegevus selles piirkonnas ei ole veel mõjunud otseselt halvasti Looduskaitse vajadus · Piirkond kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse
Taani Üldandmed Pealinn : Kopenhaagen Üldpindala : 43 094 km² Rahvaarv : ~5,2 miljonit Rahaühik : Taani kroon EL-iga ühinemise aasta: 1973 Turism · 2012 majanduslangus Euroopas tarbijatele negatiivne mõju. · Turismiga seotud asjade müük jätkus · 2012 reisisid taanlased palju soojatesse kohtadesse, ilma tõttu · Suured saksa pered · Kallid suvilad · Eestlased ei vaja eriluba 3 kuud registreerimine maavalituses. Legoland · Asub Billundis · Üle 45 miljoni legoklotsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Väikese Merineitsi kuju · Hans Chrisian Anderseni romantilise muinasjutu tegelane. · Muinasjutu suur populaarsus · Asub Kopenhaageni sadamas Mons Klinti kriidikaljud · Kauneim koht · Mere pinnast mõõdetud kõige...
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel. Ühendatud Atlandi ookeaniga Gibraltari väina kaudu. Marmara ja Musta merega Dardanellide kaudu. Kliima Suvi: soe, kuiv ning vahel niiske. Talv: pehme, vihmane. Kasvatatakse näiteks oliive, viinamarju, apelsine, tangeriine. Sateliidipilt õhtusest Vahemerest Vahemere suurimad saared Sardiinia (Itaalia) Sitsiilia (Itaalia) Vahemere riigid ja turism Vahemere riigid on näiteks Portugal, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka ning Türgi. Sooja kliima, mere, mägede ja kultuuripärandi tõttu on Vahemeremaad populaarne turismipiirkond. Antibesi linnavaade (Prantsusmaal) Porto linnavaade (Portugal) Positano (Itaalia) Ibiza saar (Hispaania) Tänan kuulamast!
hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, Akaatsia Inimtegevus savannides Levinud on karjakasvatus ja põllumajandus (alasid kasutatakse korduvalt ja see kurnab maa välja) Savannides on palju rahvusparke Küttimisega Levinud turism Kasutatud kirjandus www.neti.ee 8.kl geograafia õpik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
