Tervisekontroll Töötataje tervisekontroll toimub 2009a oktoobri- novembri kuus. 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 7 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; - müra (allikas: mänguautomaadid); - staatiline elekter (allikas: mänguautomaadid). Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - silmade väsimine; kaela-, selja- ja jalalihaste valud, surin kätes/sõrmedes (tingitud pidevast arvutiga tööst). Tähelepanu tuleks pöörata ka järgmisele töökeskkonna ohutegurile: - puudub karjääri tegemise võimalus.
elutegevuseks. Nad vajavad hapniku talumiseks paljusid antioksüdante. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka neile mürgised. Kui inimene hingab hapnikku osarõhuga 0,75 kuni 1 atmosfääri, hakkab ta umbes 10...20 tunni pärast kannatama kopsude ärritust. Kui hapniku mõju jätkub, järgneb surm. 0,5- atmosfäärist osarõhku on inimkatsetes talutud nädala jooksul ilma kahjustusteta. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja
10. püsivus ja reaktsioonivõime 11. terviserisk 12. keskkonnarisk 13. jäätmekäitluse viis 14. veonõuded 15. muu teave 16. peab olema eesti keelne 9. Kemikaali ohusümbolid ja ohu sõnaline tähendus ( toksiline, tuleohtlik, ärritav, plahvatusohtlik, oksüdeeriv, söövitav, keskkonnaohtlik aine). 10. Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida? Võivad põhjustada tuleohtlikud ained, gaasi põletid, keetjad, elektriseadmed jms. tuleb olla ettevaatlik, kergesti lenduvate ühendite puhul kasutada tõmbekappi 11. Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida? Plahvatusohtu võivad põhjustada kergestisüttivad või plahvatusohtlikud ained mis võivad tekkida reaktsioonidel või olla laboris
toitainetevaene ja selleasemel aga palju alumiiniumi ja rauarikas. Paljud taimed on hakanud lihasööja taimedeks just sellepärast, et nad ei saa kõiki vajalikke toitaineid mullast kätte. e)Hapniku hulk Vihmametsades on palju taimi seega on hapniku hulk seal ka kõrge. Taimede fotosünteesimisel saadud gaas on hapnik, vihmametsades on palju taimi, mis ulatuvad isegi kõrgemale kui 50 meetrit, seega on vihmametsades palju hapniku Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Vihmametsas on palju hapniku ja samas ka sajab palju, seetõttu ei saa suuremaid tulekahjusid esineda. f)Happelisus Vihmametsas on happelisus mullas (ph=4,5-5,5) väga suur, seal esineb happevihmasid, mis näiteks Lõuna Ameerikas vulkaanide purskel õhku sattunud ühendikega
V kasutusviis seinad ja lagi Ds2,d21) Bs1,d02) Ds2,d21) põrandad VI kasutusviis tootmine ja ladustamine, kus tuleoht on vähese seinad ja lagiDs2,d2 Bs1,d0 Ds2,d2 või arvestatava tõenäosusega põrandad DFLs1 DFLs1 tootmine ja ladustamine, kus tuleoht on märkimisväärne seinad ja lagiBs1,d0 Bs1,d0 Bs1,d0
600 MJ/m2 põrandad DFL-s1 DFL-s1 V kasutusviis seinad ja lagi D-s2,d21) B-s1,d02) D-s2,d21) põrandad VI kasutusviis tootmine ja ladustamine, kus tuleoht on vähese seinad ja lagi D-s2,d2 B-s1,d0 D-s2,d2 või arvestatava tõenäosusega põrandad DFL-s1 DFL-s1 tootmine ja ladustamine, kus tuleoht on seinad ja lagi B-s1,d0 B-s1,d0 B-s1,d0 märkimisväärne või suur, või millega seoses võib põrandad A2FL-s1 A2FL-s1 A2FL-s1 eksisteerida plahvatusoht
hästikontrollitavates oludes. • Kompostitavat massi: – segatakse, – õhustatakse, – niisutatakse, – soojendatakse. • Protsess algab kohe ja suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7–10 päevaga (ja edasi?) Valmiskompost on tume ja ei haise ning pole taimejääke Kompost parandab mulda ja väetab, kuid tuleb mullaga segada, muidu on liiga vänge Ohud kompostimisel - Veereostus - Tolm - Seeneosed - Lagugaasid - Hais - Närilised ja putukad - Tuleoht Ohud komposti kasutamisel • Reoainete kandumine vette ja toiduahelasse – Raskmetallid – Orgaanilised reoained – Kahjulikud mikroelemendid ja toksilised ühendid • Umbrohuseemned • Terviseriskid – Vigastamise oht (torkivad ja haavavad esemed) – Salmonella, coli, helmindid • Reoainete akumuleerumine, toitainete väljakanne – Lämmastiku väljakanne toorkomposti kasutamisel – Raskmetallide akumuleerumine
õnnetuse vältimise abinõud 7. käitlemine ja hoiustamine 8. mõju inimesele, isikukaitsevahendid 9. füüsikalised ja keemilised omadused 10. püsivus ja reaktsioonivõime 11. terviserisk 12. keskkonnarisk 13. jäätmekäitluse viis 14. veonõuded 15. muu teave 16. peab olema eesti keelne 222 Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida? Võivad põhjustada tuleohtlikud ained, gaasi põletid, keetjad, elektriseadmed jms. tuleb olla ettevaatlik, kergesti lenduvate ühendite puhul kasutada tõmbekappi 222 Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida? Plahvatusohtu võivad põhjustada kergestisüttivad või plahvatusohtlikud ained mis võivad tekkida reaktsioonidel või olla laboris
ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata. Valgustis kasutage selleks ettenähtud võimsusega pirni 6 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Vaadake valgusti pealt, millise võimsusega pirni selles on ettenähtud kasutada, sest liiga võimsa pirni paigaldamisel tekib tuleoht. Vannituppa ja õue paigaldage ainult selleks ettenähtud niiskust taluvad valgustid, mis on kaetud kupliga. Ärge asetage valgustile kergestisüttivaid materjale, sest need võivad põhjustada tulekahju! Enne elektritööde tegemist lülitage elekter välja Enne elektritöö alustamist lülitage elekter välja. Elektriseadme parandamisel ärge muutke selle ehitust, sest tarviti kaitse- ja tihendusosade valesti kokkupanemine või ärajätmine on eluohtlik.
kiiresti ja ohutult. (3) Evakuatsioonipääsude ja -teede arv, paiknemine ja mõõtmed määratakse ehitusplatsi suuruse, paiknemiskoha, kasutatavate töövahendite ja suurima võimaliku töötajate arvu alusel. (4) Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vastavalt märgistatud ja valgustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega. §12. Tule- ja plahvatusoht (1) Töö ehitusplatsil tuleb korraldada nii, et tuleoht oleks võimalikult väike. Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral. (2) Sõltuvalt ehitusplatsist, ruumide mõõtmetest ja kasutusotstarbest, ehitusplatsi tehnilisest varustatusest, kasutatavate ainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest ning suurimast võimalikust kohalolevate töötajate arvust tuleb ehitusplatsid varustada esmaste tulekustutusvahenditega, vajaduse korral ka automaatsete tulekustutussüsteemidega.
isesulguv kaas. Ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega duši all olles, see on eluohtlik. Pärast kasutamist tõmmake elektriseadmed pistikupesast kohe välja, sest pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata. Valgustis kasutage selleks ettenähtud võimsusega pirni Vaadake valgusti pealt, millise võimsusega pirni selles on ettenähtud kasutada, sest liiga võimsa pirni paigaldamisel tekib tuleoht. Vannituppa ja õue paigaldage ainult selleks ettenähtud niiskust taluvad valgustid, mis on kaetud kupliga. Ärge asetage valgustile kergestisüttivaid materjale, sest need võivad põhjustada tulekahju! Enne elektritööde tegemist lülitage elekter välja Enne elektritöö alustamist lülitage elekter välja. Elektriseadme parandamisel ärge muutke selle ehitust, sest tarviti kaitse- ja tihendusosade valesti kokkupanemine või ärajätmine on eluohtlik.
isesulguv kaas. Ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega dusi all olles, see on eluohtlik. Pärast kasutamist tõmmake elektriseadmed pistikupesast kohe välja, sest pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata. Valgustis kasutage selleks ettenähtud võimsusega pirni Vaadake valgusti pealt, millise võimsusega pirni selles on ettenähtud kasutada, sest liiga võimsa pirni paigaldamisel tekib tuleoht. Vannituppa ja õue paigaldage ainult selleks ettenähtud niiskust taluvad valgustid, mis on kaetud kupliga. Ärge asetage valgustile kergestisüttivaid materjale, sest need võivad põhjustada tulekahju! Enne elektritööde tegemist lülitage elekter välja Enne elektritöö alustamist lülitage elekter välja. Elektriseadme parandamisel ärge muutke selle ehitust, sest tarviti kaitse- ja tihendusosade valesti kokkupanemine või ärajätmine on eluohtlik.
7) käitlemine ja hoidmine; 8) kokkupuute ohjamine ning isikukaitse; 9) füüsikalised ja keemilised omadused; 10) püsivus ja reaktsioonivõime; 11) teave toksilisuse kohta; 12) ökoloogiline teave; 13) jäätmekäitlus; 14) veonõuded; 15) kohustuslik teave märgistusel ning 16) muu teave. 27. Kemikaali ohusümbolid ja ohu sõnaline tähendus ( toksiline, tuleohtlik, ärritav, plahvatusohtlik, oksüdeeriv, söövitav, keskkonnaohtlik aine). 28. Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida? Võivad põhjustada tuleohtlikud ained, gaasi põletid, keetjad, elektriseadmed jms. tuleb olla ettevaatlik, kergesti lenduvate ühendite puhul kasutada tõmbekappi 29. Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida? Plahvatusohtu võivad põhjustada kergestisüttivad või plahvatusohtlikud ained mis võivad tekkida reaktsioonidel või olla laboris
Monotoone töö, töötja võimetele mitte vastav töö, halb töökorraldus, pikaajaline töötamine üksinda, liiga suure vastutusega töö, pingeolukordades töö, pideva suhtlemisvajadusega töö, vaimne ja seksuaalne ahistamine tööl 32. Keemilised ohutegurite klassifitseerimise alused Keemilised ohutegurid on: ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid, kemikaale sisaldavad materjalid Klassifitseerimise alused: plahvatusohtlikkus, oksüdeerivus, tuleoht, mürgised ja väga mürgised, kahjulikud, ülitundlikust esilekutsuvad, kantserogeensed, mutageensed, ärritavad, söövitavad, keskkonnaohtlikud 33. Bioloogilised ohutegurid Bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, geneetiliselt muundatud mikroorganismid, kehaaeritised, muud bioloogiliselt aktiivsed ained 34. Müra vähendamise abinõud Müra vähendamine müraallikalt, mõra kiirguse suuna muutmine, ruumi
1.18 Bituumen rull-katusekattematerjali paigaldamise meetodid Bituumen rull-katusekattematerjali paigaldamiseks on mitmeid meetodeid. Paigaldus viis sõltub konkreetsest produktist. · Lauskeevitamine Keevitatavad bituumen rullmaterjalid on Eestis kõige tuntumad. Nad annavad väga vee kindla tulemuse, kuid paigaldamisel on suur tuleoht. Mõned riigid on isegi keelanud keevitamise. Keevitust ei saa teostada nt hoonetel, mille läheduses on kergesti süttivad ained vms. Keevitamiseks kasutatakse, kas vedelgaasil töötavat
t° Vesi Õhk 0 1,750 0,0173 20 1,000 0,0182 40 0,651 0,0187 60 0,463 0,0201 80 0,351 0,0210 100 0,279 0,021 7.4. Nafta ja naftasaaduste transpordiga seotud ohud Suurim oht on tuleoht, s.t. põlemine. Põlemise all mõistetakse tavaliselt aine kiiret keemilist ühinemist hapnikuga. Reaktsiooni tulemusena tekivad aine oksiidid. Põlemiseks 8 on vaja põlevat ainet, hapnikku (võetakse ümbritsevast atmosfäärist) ja teatavat kindlat, igale ainele iseloomulikku temperatuuri. Kui kas või üks mainitud elementidest puudub, pole põlemine võimalik Graafiliselt võib põlemist kujutada tetraeedriga, mille tippudes asuvad põlemiseks vajalikud eeldused:
2 600 MJ/m põrandad DFL-s1 DFL-s1 1) 2) V kasutusviis seinad ja lagi D-s2,d2 B-s1,d0 D-s2,d21) põrandad VI kasutusviis tootmine ja ladustamine, seinad ja lagi D-s2,d2 B-s1,d0 D-s2,d2 kus tuleoht on vähese põrandad DFL-s1 DFL-s1 või arvestatava tõenäosusega tootmine ja ladustamine, seinad ja lagi B-s1,d0 B-s1,d0 B-s1,d0 kus tuleoht on põrandad A2FL-s1 A2FL-s1 A2FL-s1 märkimisväärne või suur, või millega seoses võib eksisteerida plahvatusoht VII kasutusviis, autoremondi seinad ja lagi B-s1,d0 B-s1,d0 B-s1,d0
täita ainult vedelas olekus. Seotroopsete agensside tunnusnumbrid algavad 400st (anaseotroopsed segud R407C jt). 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 26 Külmutusagensside tähistus R407C R32 R125 R134a 25% 52% 23% R407C 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 27 Külmutusagensside keskkonnaohtlikkus Toksilisus ja tuleoht on kaks peamist omadust, mida kasutatakse külmutusagensside ohutusklassi määramiseks. Toksilisus · Klass A külmutusagensid, mille puhul ei ole täheldatud toksilisust kontsentratsioonil alla 400 ppm ruumalaühiku kohta; · Klass B külmutusagensid, mille puhul on täheldatud toksilisust kontsentratsioonil alla 400 ppm ruumalaühiku kohta. Tuleohtlikkus · Klass 1 külmutusagensid, mis ei näita tuleohtlikkust testimisel õhus parameetritega 1 atm ja 21 ºC;
ettekirjutus HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. Kas korteriühistu seisukoht on õige? kü peab täitma päästeameti ettekirjutust, riigikohus seisukohal et kü saab olema ettekirjutuse adressaat. Päästeseadus § 285. Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ettekirjutus (1) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik võib teha isikule, kes oma tegevusega põhjustas tuleohu või kelle omandist tuleoht lähtub, ettekirjutuse: 1) tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks; 2) tuleohu vältimiseks või kõrvaldamiseks; Korteriühistuseadus § 2. Korteriühistu mõiste (1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. 5. K
Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töötamiskohtadelt kiiresti ja ohutult. Evakuatsioonipääsude ja -teede arv, paiknemine ja mõõtmed määratakse ehitusplatsi suuruse, paiknemiskoha, kasutatavate töövahendite ja suurima võimaliku töötajate arvu alusel. Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vastavalt märgistatud ja valgustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega. Tule- ja plahvatusoht Töö ehitusplatsil tuleb korraldada nii, et tuleoht oleks võimalikult väike. Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral. Sõltuvalt ehitusplatsist, ruumide mõõtmetest ja kasutusotstarbest, ehitusplatsi tehnilisest varustatusest, kasutatavate ainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest ning suurimast võimalikust kohalolevate töötajate arvust tuleb ehitusplatsid varustada esmaste tulekustutusvahenditega, vajaduse korral ka automaatsete tulekustutussüsteemidega.
Kermiste (kermis - karbiidide, oksiidide, nitriidide jt. suure kõvadusega ühenditest pulbermetallurgiliselt valmistatud materjal) arenguga on tekkinud uued võimalused gaaside puhastamiseks tolmust. Tolm ladestub kermistorude välispinnale, kust ta eemaldatakse vastassuunalise suruõhuvooluga. Uusimad kermised taluvad juba temperatuuri kuni 1100oC-ni ning tagavad gaasi puhastusastme 99,99 %. Peab meeles pidama, et orgaaniliste tolmude eraldamisega käisfiltrites kaasneb alati plahvatus- ja tuleoht. Gaasi tolmutustamiseks ja vedelikupiiskadest vabastamiseks on elektropuhastus moodsamaid puhastusviise. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st. tema molekulide lagunemisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kui pinget tõsta kuni paari tuhande voldini, suureneb ioonide ja elektronide kineetiline energia sel määral, et kokkupuutel uute
ainult Kanaaridele. Nt lihakate kandiliste vartega kanaari piimalilled. · Kadunud on datlipalmi, draakonipuu ja euroopa õlipuu metsad, sest on viljakal pinnasel ja on üles haritud. Nüüd vaid haljastuses leidub. · 1400 meetri kõrgusel kanaarimännikud. Esmalt kõrged ja tihedad, kuid kõrgemal hõredamad ja madalamad. · Kanaari mänd omane ainult neile saartele. On kaitse all. Annavad tüvevõsusid, sest tuleoht tegevvulkaani tõttu on suur. o Männikualune on taimestikuta ja kuiv. · Kraatri juures vulkaaniline kuumaastik. Seal sajab isegi lund. · Teide põhjakülg on niiske. o Inimesekõrgused kanarbikupõõsad. o Puude otsas kasvavad samblikud. o Madalamal loorberimetsad.
Eestis suunasid nad enda tegevuse firmaturule 2011. suvel. Töötajate suitsetamisest loobumine on tööandja huvides kuna: 1) Suitsetajal kulub suitsupausidele päevas 30-90 minutit, mis teeb aasta kokkuvõttes 14-42 tööpäeva; 2) Statistika kohaselt võtavad suitsetajad mittesuitsetajatest 5 haiguspäeva aastas enam; 3) Kindlustus on kallim ja see number on tõusuteel; 4) Konfliktid suitsetajate ja mittesuitsetajate vahel; 5) Ettevõtte kannatav imago; 6) Kõrgem tuleoht. Allen Carr’i teenuseid kasutavad paljud rahvusvahelised ettevõtted, kes on mõistnud suitsuvaba ja tervisliku tööjõu kasulikkust. Infot firmade kohta, kes kasutavad Allen Carr’i teenust leiab nende kodulehelt. (Allen Carr Eesti, 2015) Allen Carr Eesti esindaja Henry Jakobson ütles oma intervjuus, et Eestis on tellitud firmaseminare ja nad teevad mitmete firmadega koostööd. 11 Nende eesmärk firmade puhul on 50 % õnnestumine, mis ei ole küll võrreldav
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillide...
Seetõttu keevitatakse termoõlikatelde valmistamisel küttepinnad monoliitseteks tervikdetailideks ilma lahtivõetavate toruühendusteta. Süsteemide toruliidete ja armatuuri tihendite materjalidena kasutatakse ainult mittepõlevaid materjale nagu nt fiiber või metallid. Samal põhjusel paigutatakse termoõlikatlad tihti ka väljapoole masinaruumi. Siiski väidavad termoõlikatelde- ja süsteemide tootjad, et kuna töörõhud on madalad, on katla nõuetekohase kasutamise korral tuleoht minimaalne. Ehkki termoõlikatelde küttepindadele katlakivi ei moodustu, toimuvad termoõlis aja jooksul oksüdeerumis- ja polümeriseerumisprotsessid, mille tulemusena tekivad laki- või vaigulaadsed tahked ained, mille eemaldamiseks on süsteemis ringluspumpade ees filtrid. Termoõlisüsteemides kasutatavad soojuskandjad – termoõlid – on spetsiaalse koostise ja töötlemise teel valmistatud vedelikud. Tuleohu vältimiseks on kõrgetemperatuuriliste
7) põlevmaterjal põlevaine või -materjal või nendest valmistatud toode; 8) territoorium objekti koosseisu kuuluv hoonestamata maa-ala; 9) tulekahju väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline või muu kahju; 10) tuleohtlik protsess tegevus või protsess, milles kasutatakse, töödeldakse, valmistatakse või säilitatakse põlevmaterjali ning kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega; 11) tule- ja plahvatusohtlik protsess tegevus või protsess, milles peale tuleohu esineb ka plahvatusoht; 12) tuleohutuskuja tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus; 13) tuleohutusmärk siseministri kehtestatud nõuetele vastav tule- või plahvatusohu eest hoiatav, tule- või plahvatusohtlikku tegevust keelav, tulekahju või muu
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
põlemisgaasid Dekontaminatsioon 5.2 Orgaanilised Orgaanilistel peroksiididel on alati ohunumber 539, seetõttu on Läbiimbunud riiete peroksiidid söövitavus või mürgisus eemaldamine on tingimata võimalik ka ilma numbriteta 6 nõutav (spontaanne tuleoht, eriti või 8! hapniku manustamisel), loputada nahka rohke veega Vigastuste tüüp Ettevaatust! Orgaaniliste ainete Põletused, toksiliste süttimine (marli, tselluloos!) gaaside/aurude sissehingamine, toksilisus nahka imendumisel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
