Esiteks kättemaksuiha- tasuda kätte oma isade hukkajale. Teiseks motiiviks oli see, et Hamlet oli sõnapidaja mees ja kui ta oli lubanud kätte maksta siis ta pidigi seda tegema. Väga oluliseks tegi asjaolu, et Hamlet armastas oma isa väga. Vähemolulisteks põhjusteks võib nimetada, et iga ausa inimese soov on õiglus jalule rajada. Samas tahtis Hamlet seaduslikku õigust oma troonile. Claudius oli ebaseaduslikult kuningaks kuulutatud, kuna pärast valitseja surma pärib trooni tema poeg , mitte vend. Hamlet võitles ka selle eest, et lõpuni iseendaks jääda, mida ta ka läbi raskuste suutis. Inimesed olid reetlikud, omakasupüüdlikud ning vääritud. Hamlet oli aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Hamletil õnnestus lõpuks oma isa mõrva eest kätte maksta. Kahjuks nõudis see võitlus ka Hamleti enda elu
Louis XIV Louis päris trooni 5-aastasena kui tema isa suri . Tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 23-aastaselt otsustas Louis ise riiki valitsema hakata. Ta uskus, et on oma võimu saanud otse Jumalalt. Tema lause ,,Riik-see olen mina" on läinud ajalukku. Louise valitsus aeg oli absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas. Tema lossis (versailles) oli hiilgav õukonna elu. Seal olid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Aadlikule oli väga oluline olla õukonnas, seal oli suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Louis XIV kutsuti Päikesekuningaks. Valitsejad hakkasid huvituma kunstist ja kirjandusest. Tema ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Louis XIV sõjad nõudsid palju raha. Versailles loss - Lossi ehitati 20 aastat , 200 ruumi, 20 000 õukondlast , 338 kokka,48 arsti , 125 lauljat, 74 preestrit . lossis oli hiilgav õukonna elu. Versailles sai kuulsaks üle kogu euroopa , olles eeskujuks paljudele kuningakodadele. Pra...
a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seaduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas Jemeljan Pugatsov, kes suutis valla päästa 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt
situatsiooni- ja tekstikoomika (peenhuumor, jämekoomika, palagan). Olulised narride osad. Andekate ja ettevõtlike inimeste elu kroonib edu. 2) Ajalookroonikad vaatluse alla võetud 14.-15. Sajandi Inglise ajalugu. (killustatud väikesteks feodaalriikideks), võimuvõitlus. Rooside sõda 30aastane sõda. Valitsemas Tudorite dünastia Shakespeare on seisukohal, et Inglismaal on vaja ühte kindlat võimu. Massistseenid. ,,Richard III" saavutab trooni tänu mõrvadele. Nimetati inglise ajaloos kiskjaks. Tahab saavutada absoluutset võimu mida rohkem seda teeb, seda suuremaks muutub anarhia. ,,Richard II" ääretult ära hellitatud türann, võtnud kinnisideeks, et Jumalon ta määranud valitsejaks. Tahtejõuetu, soosikud kasutavad teda ära. Lõpuks kaotab trooni. ,,Henry II" autor väidab, et ta on ideaalilähedane riigijuht tugineb rahvale, saab aru, et tal on kohustused rahva ees
Kohale tuuakse kõiketeadja Teiresias. Teiresias teab tõde, kuid ei taha seda kuulutada. Oidipus vihastab, kui näeb Teiresiast tõrkumas ja nimetab teda kaassüüdlaseks. Vihane Teiresias ütleb välja tõe: selle maa su enda roim on reostanud. Nüüd ei taipa Oidipus, mida Teiresias sellega öelda tahab. Teiresias selgitab, et Oidipus on endale teadmata tapnud isa ja nainud oma ema. Oidipus ei usu Teiresiase juttu. Ta arvab, et vale on sepitsenud Kreon, kes tahab endale Oidipuse trooni. Koor tuletab meelde oraakli sõnu linna päästmisest. Teiresias kinnitab öeldut. Oidipus peab ikka kõike jaburaks valeks. Esimene stasimon (esitas koor) Tapja leidmise teema. Oidipuse süü on veel kahtluse all. Teda ei saa tõendite puudumise tõttu süüdi mõista. Ka mäletatakse, et tema päästis kord Teeba sfinksi käest. Teine episood Kreon heidab Oidipusele ette laimamist nagu oleks tema ihaldanud Oidipuse kohta. Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks.
Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas Jemeljan Pugatsov (pugatj - hirmutama), kes suutis valla päästa 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis
Kohale tuuakse kõiketeadja Teiresias. Teiresias teab tõde, kuid ei taha seda kuulutada. Oidipus vihastab, kui näeb Teiresiast tõrkumas ja nimetab teda kaassüüdlaseks. Vihane Teiresias ütleb välja tõe: selle maa su enda roim on reostanud. Nüüd ei taipa Oidipus, mida Teiresias sellega öelda tahab. Teiresias selgitab, et Oidipus on endale teadmata tapnud isa ja nainud oma ema. Oidipus ei usu Teiresiase juttu. Ta arvab, et vale on sepitsenud Kreon, kes tahab endale Oidipuse trooni. Koor tuletab meelde oraakli sõnu linna päästmisest. Teiresias kinnitab öeldut. Oidipus peab ikka kõike jaburaks valeks. Esimene stasimon (esitas koor) Tapja leidmise teema. Oidipuse süü on veel kahtluse all. Teda ei saa tõendite puudumise tõttu süüdi mõista. Ka mäletatakse, et tema päästis kord Teeba sfinksi käest. Teine episood Kreon heidab Oidipusele ette laimamist nagu oleks tema ihaldanud Oidipuse kohta. Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks.
Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsemisviis lõplikult mõjule. Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. Louis XIV päris oma isa, Louis XIII trooni 5-aastasena. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Tervele Euroopale sai eeskujuks tema hiilgav õukonnaelu Versailles' lossis. Louis XIV-le kuulub lause: ,,Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige
Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589). Kuna Godunov oli opritsnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne, kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja. Teda kahtlustati Ivan IV poja Dmitri tapmises. VALE-DMITRI 1601. a. oli näljahäda ja väga külm talv. Puhkes talurahvasõda. Ilmub välja isik, kes nimetab end hukkunud Dmitriks. Kui see oleks olnud tõsi, oleks Godunov pidanud loovutama Dmitrile trooni. Isehakanud Dmitrit tunnistasid need, kes tahtsid Boriss Godunovist lahti saada. Vale-Dmitri tahtis muuta Venemaa katoliiklikuks ja seetõttu toetasid teda paavst ja Poola-Leedu. Dmitri rünnak Venemaale oli võimas palju kindlusi langes tema kätte vastupanuta. 1605. a. sai Vale-Dmitri troonile. 1606. a. kukutavad bojaarid Vale-Dmitri. ValeDmitri vastase vandenõu etteotsa asus Vassili Suiski, kes kõrvaldas Vale-Dmitri ja asus ise troonile, kus ta oli kuni 1610. a. 1607. a
Tõotasin ka veel rahva ees, et kui tapja peaks olema mu enda tuttavate seast, kellele ma peavarju pakun, siis see needus langegu mu enda peale. Varsti aga toodi minu juurde kõiketeadja Teiresias, et ta olukorda veel selgitaks. Ta ei tahtnud alguses midagi öelda ja ma sain juba päris vihaseks, kuid lõpuks hakkas ta siiski rääkima ja ütles, et mina olevat omaenda isa tapnud ja emaga abiellunud. Ma ei tahtnud seda uskuda. Ma arvasin, et äkki on see Kreoni vale, et trooni endale saada. Teiresias aga jäi oma arvamuse juurde. Ühel päeval aga ilmus mu lossi juurde Kreon ja nõudis selgitust. Selle peale ma raevusin jällegi. Ta ütles, et ei olevat milleski süüdi. Tema mu trooni ei ihkavat. Siis ähvardasin ta küll surma saata. Äkitselt saabus aga mu naine ja Kreoni õde Iokaste ning lahutas meie vaidluse. Peale seda Kreon lahkus mu ähvarduste saatel. Hiljem lossis rääkisin ka Iokastele, mis oli juhtunud ja et mind süüdistatavat oma isa mõrvas
Need inimesed on nõrgad, kes võtavad enda heaolu pärast kelleltki elu. Nad on nõrgad, sest nad pole ise enda elus midagi suutnud saavutada vaid saanud kadestavate pilkudega vaadata teiste inimeste edu. Neid inimesi huvitab ainult materiaalsus ja arvamine, et neid aktsepteeritakse elus rohkem, kui neil on raha. See, miks Hamlet hakkas enda isa tapjat otsima, polnud sellepärast, et ta oleks ise olnud auahne. Ta ei tahtnud trooni, vaid õigust. Hamlet oli iseloomult juurdlev, arukas ja eriti veel loomulik inimene. Hamlet oleks võinud lüüa käega ja sõita tagasi Wittenbergi, kuid ta tahtis avada Taani rahva silmad ja näidata neile tõelist mõrtsukat. Hamlet käitus õigesti ta seadis endale eesmärgid mille poole püüdles edukalt. Ta tahtis õiglust jalule seada, kuid seda omal viisil. Hamlet käitus väga strateegiliselt: ta teadis alati, mida ta teeb
1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a
Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaa kuninganna. François II suri 5. detsembril 1560. aastal. Mary Stuart naasis Sotimaale. Hiljem püüdis ta Hispaania, Prantsuse ja inglise katoliiklaste toetusel kukutada lastetut Inglismaa kuningannat Elizabeth I-st. 29. juulil 1565 abiellus Mary Holyroodi palees oma nõbu Henry Stuarti ehk lord Darnleyga. Abielu vihastas Elizabeth I-st, kuna temalt ei küsitud abiellumiseks luba. Mary Stuart ja lord Darnley olid aga Margaret Tudori järeltulijatena Inglise trooni pärijad. Mary hakkas oma meest tolle kõlvatu käitumise ja ebameeldiva iseloomu pärast põlgama, kuid ei tahtnud abielu lahutada, kuni tal polnud sündinud troonipärijat. Darnley vangistas vahepeal Mary ning tappis tema erasekretäri, soovides kuningavõimu endale haarata. 1566. aastal sündis tulevane kuningas James VI ning abielupaari suhted jahenesid veelgi. Lisaks sellele kasvasid pidevalt pinged ka Sotimaa katoliiklaste ja protestantide vahel. 1567
niivõrd armunud, et mürgitas oma ema, kuna ta keelas nende armusuhte. Tihti ei saa naisi meeste kõrval pidada õrnemaks sooks. Sageli on nende isiksused tugevamad ja võimuahnemad kui vastaspoole omad ning eesmärgid veel kindlamadki. Varem oligi naiste prioriteediks leida võimalikult auväärne ning jõukas mees ja saada palju järglasi, nagu seda kajastab William Shakespeare´i teos ,,Hamlet", kus võimuahne kuninganna pärast oma mehe surma tema vennaga trooni ja raha pärast uuesti abiellus. Öeldakse, et naine on mehe kael. Tänapäeva võime nähal paljude karismaatiliste kujude kõrval seismas nende abikaasasid, kes on partnerit keerukal teel toetanud ning sageli ka ise väga tugevad isiksused olnud, nagu näiteks Vilja Savisaar, kes oma praeguseks endise staarpoliitikust abikaasa kõrval ka ise väga võimukas ning edukas naine on olnud ja sellega paljude südame võitnud on.
läbimõeldult. Mõeldes, et nõnda on võimalik tal jõuda selgusele endas ning oma kahtlustes ning ühtlasi paljastada kuningas, etendab Hamlet näidendi, kus etendatakse kaudselt kuninga mõrva. Saanud kinnituse oma kahtlustele, tuleb Hamletil võimalus tappa kuningas palvete lugemise pealt, kuid ta jätab selle võimaluse kasutamata, tahtmata kasutada sama alatuid võtteid kui kuningas. Võib oletada, et Hamlet soovis ise trooni pärida, kuid ta ei avalda raamatus selleks kordagi soovi. Hamletit iseloomustav vastandlikult tema isale juurdlev vaimne isiksus. Temas on silmanähtav võimu ja vaimu vastuolu. Teose vältel saab vaadelda Hamleti ja Ophelia keerukaid suhteid. Hamlet on Opheliasse kiindunud, kuid viimase isa ja vend ei kiida suhet heaks. Ophelia, kes on kuulekas oma isale, jätab oma tunded tagaplaanile ning lõpetab Hamletiga suhtlemise. Hamlet, tunded end äratõugatuna, väljendab end külmalt. Ophelia,
Prantsusmaal Gertu Õunap 11A Louis XIV Päikesekuningas Louis XIV oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi. Louis XIV Päikesekuningas Ta valitses 72 aastat ning päris trooni juba 4aastase lapsena. Ennast pidas ta lausa Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid ning rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tuntud on LouisXIV aga kaunite kunstide toetajana ja kaitsjana ning on teada, et
Miguel de Cervantes Saavedra 15471616 ,,Don Quijote ei ole lihtsalt üks paljudsest uusaja silmapaistvatest romaanidest, vaid teos, mille tähendus ulatub kaugele üle kirjandusloo raamide" (Jüri Talvet) Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses. Tema vanaisa Juan teenis aadlitiitli, ta oli advokaat, jurist ning linnapea. Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda. Nad olid vaesed ning tihti ei olnud vanematel lastele süüa anda. 1564
juhust, et teda hävitada. Seepärast viis Caesar 10. ja 11. jaanuari vahelisel ööl 49. aastal eKr oma väed üle Rubico jõe Põhja-Itaalias ja marssis Rooma peale. See samm põhjustas kodusõja Caesari leegionide ja senatile ustavate vägede vahel. Sõda kestis neli aastat ja lõppes Caesari täieliku võiduga (viimane lahing peeti Munda Lähedal Hispaanias 7. märtsil 45 eKr. Oktoobris 45 eKr naasis Caesar Rooma ja ta määrtati peagi eluaegseks diktaatoriks. Veebruaris 44 eKr pakuti talle trooni, kuid ta keeldus. Ent kuna ta oli niigi sõjaväeline diktaator, siis ei rahustanud see eriti tema vabariiklikke oponente. 15. märtsil 44eKr tappis rühm vandenõulasi Caesari senati istungi ajal. Spartacus kes elas arvatavasti 120- 70 eKr oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Spartacust treeniti gladiaatorikoolis Capua lähedal. 73 eKr Spartacus umbes 70 mehega põgenesid sealt. Varastades köögist noad ja vankritäie relvi põgenesid nad Vesuuvi juurde kus
Orpheus hulkus mõnda aega leinates sihitult ringi ning laulis nii kurbi laule, et jumaladki neid kuuldes nutsid. Lõpuks otsustas ta oma armastatule surnuteriiki järele minna. Teel sinna saatis teda jumalate käskjalg Hermes, kelle ülesandeks mõnede müütide järgi oli surnuid Hadesesse saata. Orpheus võlus oma lauluga ära nii põrguväravaid valvava Kerberose kui Styxi jõe paadimehe Charoni ja pääses seeläbi allilma isanda ette. Hadese ja Persephone trooni ees seistes laulis Orpheus veelkord oma armastusest ning tegi seda nii südantlõhestavalt, et nii emand ja isand, kolm kohtumõistjat Minos, Aiakos ja Rhadamanthys kui ka kõik allilmas oma karistust kandjad olid pisarateni liigutatud. Eurydike lubati elule tagasi ning Orpheus pidi täitma vaid ühe tingimuse terve tee üles ei tohtinud ta oma taga kõndiva Eurydike poole vaadata. Lõpuks ei pidanud laulik siiski
Vastandamisel on üles ehitatud,,Venee tsia kaupmees", ühelpoolt rööm, ilu, sõprus, vastandab raha, ahnus ja tigedus. ,,Tõrksa taltsutus" kuidas armastatu südant võita 2)Kroonikad 14-15 saj. Vaatluse all inglise ajalugu. Olid killustatud väikesteks feodaalriikideks. Tõi kaasa võimuküsimuse, tuues kaasa Roosi sõja. Valitsemas li Tuuria dünastia. Inglismaal on vaja kindlat keskvõimu. Kasutab massivõimu. 1)"Richard III" saavutab trooni läbi mõrvade. Tegevus surnud ring. Tahab saavutada absoluutset võimu aga tulemuseks on ararhhia. 2) ,,Richard II" äääretult ära hellitatud feodaal, tahtejõuetu, arvab et on Jumala poolt soositud. Lõpuks kaotab trooni. 3) ,,HenryV" ideaalilähedane riigijuht. Valitseb toetudes rahvale. Kohused oma rahva ees, Julge, energiline, ääretult lihtne, haruldane erand valitsejate sees.Kokkuvõtteks: TUGEVATE ISIKSUSTE TÄHTSUS AJALOOD ON OLULINE 3) Tragöödia
üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks. Näitas üles suurt sallivust katoliikluse suhtes. Toetas antiikpärandi säilitamist ning püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega
olla?" Selles oli ja on probleem, vähemalt prints Hamleti jaoks , kes püüdis jõuda selgusele paljudes küsimustes, eriti aga selles , mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma kaldun arvama , et sellega poleks Hamlet toime tulnud. Teadmine , et õiglus pole jalule seatud , oleks painanud teda kogu tema elu. Kuna Hamlet polnud inimene , kes tõstab
Kujul on lahke ja rahulolev ilme, samas on selgesti eristatav jumalik kehahoiak mis, on sunnitud üpriski rangesse poosi. Mistõttu tundub et Sfinks oleks kogu aeg valvel. Huvitav on aga see, et Sfinksi pea ei ole proportsioonis tema kehaga. Sfinks on aga terve oma elu vaevelnud kõrbe piinade käes. Pidevalt on teda välja kaevatud ja restaureeritud. Üks legend räägib, et lõvi all uinudes und nähes palus inimpegalõvi vaarao Tutmosis 4 end päästa liiva seest lubades talle vastutasuks trooni. Tõsi on see, et üks restaureerija oli Tutmosis 4. Arvatakse, et Sfinks on vaarao Chefreni näojoontega, hiljuti lasti, aga Chefreni näo jooni võrrel Sfinksi omadega politseil, kes kinnitas, et tegu pole sama isikuga. Valitsejate portreedes ilmneb väga hästi karmus. Karmilt istuma või seisma pandud vaaraod ja nende kaasad vaatavad oma jumaliku ilmega, hoides käsi ühteaegu pehmelt, aga karmilt enda kõrval. Selline stiil valitsejate kujutamises kestis üle kolme tuhande aasta
Rüütlid Brian de Bois-Guilbert ja Maurice de Barcy olid teel Ashby linna, kus pidi toimuma turniir rüütlioskuste näitamiseks . 3. Isaac andis palverändurile turniiriks vajaminevad esemed. Ashby de la Zouche'is toimunud turniir võitlusväljal domineerisid normannid sünge templirüütli Brian de Guilberti juhtimisel. Inglasest pealtvaatajad olid kibestunud. Nad vihkasid vallutajaid ja nende asevalitsejat prints Johni ,kes valitses riiki karmil käel ning ihaldades trooni , samal ajal kui tema vend-seaduslik kuningas Richard Lõvisüda-viibis Pühal Maal . Siis ilmus välja tundmatu rüütel, nägu varjamaskiivri näokate. Ta ei tõstnud seda üles ka siis , kui oli sadulast paisanud kõik Sir Briani mehed, samuti tema enda ja võtnud kauni leedi Rowena käest vastu võidurätiku. Teisel turniiripäeval jätkus karm võitlus. Ivanhoe oli peaaegu alla andmas, kui talle tuli appi Must Rüütel, kes ka kohe kadus. Ivanhoe võitis jälle. Rowena pani Ivanhoele
Nikolai I Koostas: Tatjana Kruglova 2010 Sisukord 1. Päritolu lk 4 2. Noorus ja sõjavägi lk 5 3. Venemaa keiser lk 6 4. Pilte lk 7 5. Kasutatud kirjandus lk 8 3 Päritolu Nikolai I oli sündinud 1796 aasta 25-dal juunil. Ta oli Paul I ja Maria(Württembergi printsessi Sophia Dorothea Augusta Luisa) kolmas poeg. Neil oli kümme last ja üks Nikolai vendasest oli Aleksander I. Esimesed viis kuud kasvatas Nikolai'd tema vanaema, Katariina, kuni tema surmani 6-dal novembril 1796 aastal. Ning kui Paul sai tsaariks 42 aastaselt ja väikelaps oli tagastatud tema emale, kuid Maria tegeles väga vähe oma lastega. 4 Noorus ja sõjaväg...
Elanikud olid sellise rutiiniga harjunud, et hommikul tööle ja öösel koju. Koduks nimetati seal mail maja, mis koosnes üleni liivast. Inimesed toitusid liivast ja kogu nende elu tiirleski liiva ümber. Ühel hetkel aga, sai Aisonil liivast villand ja vandus endale, et ühel hetkel pole siin enam mitte liiv, vaid muld ja vesi. Tema soov oli selline sellepärast, et inimesed, kes päevad läbi liivast toitusid, muutusid lõppude lõpuks hiiglasteks, kes kuninga trooni jahtima hakkasid. Seetõttu olid kuningal alati ümber turvamehed, kes teda vajadusel kaitsesid. Oma lubadusest pidas Aison kinni ning läks maalapi murega oma hea sõbra Gaia juurde, kes teatavasti oli maajumal. Aison kurtis Gaiale oma mure ning Gaia lubas ka aidata. Lepiti kokku, et nädala aja pärast on kogu liiva asemel roheline muru, veekogud ja puud koos viljadega. Suurte ootustega Aison oli nädala aja pärast kuningriigi väravate ees ja ootas oma rohelist muru ja veekogusid
küsimuse : „Olla või mitte olla?” Selles oli ja on probleem, vähemalt prints Hamleti jaoks , kes püüdis jõuda selgusele paljudes küsimustes, eriti aga selles , mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma kaldun arvama , et sellega poleks Hamlet toime tulnud. Teadmine , et õiglus pole jalule seatud , oleks painanud teda kogu tema elu. Kuna Hamlet polnud inimene , kes tõstab ühiskonnahuvisid enese omadest kõrgemale , siis
mingil määral kaasa tunda. Olgu selleks siis Gertrude ,kelle hinge oma poja Hamleti hukutavad sõnad piinasid ja kes läbi mürgi oma lõpu leidis. Ophelia ,keda tabas valus teadmine, et tema isa tappis mees, kes talle korduvalt on armastust avaldanud. Laertes, kes kaotas oma isa ning õe olles vihkamisest pimestatud ja suutmata enam ise kainelt mõelda ,lasi endaga alatult manipuleerida või Claudius, kelle ahnusel ning omakasu pole piire, otsustades astuda oma venna vastu ning ta trooni pärast tappa. Kuid süvenedes igasse repliiki ,mis Hamlet lausus , väljendas valu ja agooniat iga sõna ,mida ta ei suutnud mitte millegagi võrrelda. Olen veendunud, et tunnen just talle kõige rohkem kaasa . Teda haavas sügavalt oma kalli isa surm ,millest oli möödunud vaid kaks kuud ,kuid mille peale ta ema otsustas unustada need armastaust ja truudust täis vanded mis nad isaga teineteisele kirikus olid lausunud ,abielludes Cluadiuse ,oma mehe vennaga.
Edward Usutunnistaja saadab oma naise venna Haroldi Normandiasse. Harold lubab anda trooni peale Edwardi surma Williamile. Edward annab aga Haroldile, kes lasi enda kohe järgmisel päeval kuningaks kroonida. Harold oma lubadust seega ei pidanud. Aprillis 1066 toob halva ende komeet (ja lendaski, Halley). Sügisel tuli Norra kuningas Harald Hardrada (1015-1066) Inglismaale sõjakäigule. Harald oli juba kaua aega olnud kuningas aga Harold suutis ta kiiresti puruks lüüa. William tuli aga trooni nõudma. Tuli suure laevastiku ja hobustega Inglismaale. Vaiba viimane kolmandik näitab Hastings’i lahingut (14.oktoober 1066) ja selle kulgu. Harold saab surma. Juba jõulupühal kroonitakse William Westminister Abbey’s kuningaks. Kroonimise osa vaibal säilinud ei ole. Edward Usutunnistaja (1042-1066) ja tema troonipärilus. Tal ei olnud järeltulijaid. Viibis palju Normandias, kus ta oli ka üles kasvanud. Käis reisidel ka veel oma valitsusajal.
patriarh pannud suurvürstile needuse: ,,Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja pisaraid." Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees, kes läks ajalukku Ivan Julma nime all. Ivani kohta kasutatav eestikeelne sõna ,,julm" on eksitav vene ,,groznõi" tähendab ,,ähvardav" ja seda lisanime tarvitati juba Ivani eluajal. Ivan IV [1533-1584] päris trooni kolmeaastaselt. 1533-1538 juhtis riiki Ivani ema Jelena oma soosiku vürst Ivan Obolenskiga. Jelena valitses oma nõuandjatega üpris edukalt. Kui Vassili III elusolevad vennad tahtsid trooni hõivata, pandi nad vangi ja nende osastised võõrandati. Kogu Moskoovias kehtestati ühtne raha, piirikindlustusi tugevdati ning piirisõda Leeduga lõppes võidukalt. Jelena valitsemine tekitas bojaarides pahameelt. Ta suri 1538, arvatavasti mürgitati. Võistlejad
Ma ei usu, et see olks võimalik. Ma peaksin siis selja keerama oma Jumalale ja see oleks patt. Oleks patt kummardada võõrast jumalat. Mul on kahju, aga ma tõesti ei oska ennast isegi sellisesse mõtesse ümber mõelda. Küll aga keerleb mu peas üks mõte kas äkki Buddha ei soovinud mitte leida endas sisemist rahulolu ja selle leides hakkas ta õpetama teisi, kes seda samuti leida soovisid. Kuna ta oli ju siiski kuningapoeg kes oma trooni hülgas ja ennast n-ö. otsima läks. Jumalaks ma teda ei pea ja ei usu ka olevat. Ma leian, et Budism on rohkem nagu meeleseisnud, mis teeb sind õnnelikuks ja loob sinu ja maailma vahel harmoonia.
1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja kardinali korraldusi. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg XIV (1643-1715). Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi
lubab vaarao täita Radamese soovid. Tuuakse vange. Nende hulgas on ka Aida isa, Etioopia kuningas Amonasro. Salaja saab ta Aidale märku anda, et tütar ei reedaks teda. Vaaraole ütleb Amonasro, et Etioopia kuningas on langenud ning palub heita armu vangidele ja nad vabastada. Ka Radames palub vangide eest. Vaarao võtab palveid kuulda ja vangid vabastatakse. Kuid pantvangidena jäetakse egiptusesse Aida ja ta ise. Radamesele lubab vaarao Amnerise käe ja ja pärast oma surma ka Egiptuse trooni. III Vaatus Öösel Niiluse kaldal Isise templi juures. Templis palvetavad ülempreester ja Amneris, et saada jumalanna nõusolekut Amnerise abieluks Radamesega. Tuleb Aida, et kohtuda Radamesega, nagu oli kokku lepitud. Ootamatult ilmub Amonasro. Ta teab oma tütre ja Radamese armastusest ja püüab Aidat veenda Radameselt kodumaa nimel teada saama egiptlaste sõjaplaane. Amonasro kavatseb oma väed uuesti koondada ja egiptlasi ootamatult rünnata. Aidas heitlevad armastus ja kodumaatunne
Tema isa oli endine kuningas, kelle elu lõppes ootamatult. Hamlet kui arukas ja juurdlev inimene taipas, et isa surm ei olnud loomulik. Mehe kinnisideeks sai tõe välja selgitamine, mis sai talle saatuslikuks. Hamlet oli üsnagi isekas mees, tema tahtmine sai alati teoks mis iganes hinna eest, kuid tema eesmärk oli ikkagi Taanimaale väärika juhi leidmine. Selleks ei olnud kindlasti tema onu Claudius, kes oli Hamleti mõtetes mõrtsukas. Claudius ihkas ainuüksi trooni ja võimu, mis noorele printsile korda ei läinud. Hamlet suhtus kriitiliselt oma perekonda, riiki ning samuti ka sõpradesse, kes ei hoolinud õiglusest ning pidasid meest hoopis hullumeelseks. Kas Hamletis oleks saanud hea valitseja või Taanimaa hukatus. Hamlet oli filosoofilise ellusuhtumisega inimene, kes oma ülbuse ja hullumeelsusega tahtis muuta inimkonna mõtteviisi. Tolle aja inimesed tähtsustasid vaid raha ja populaarsust, peaasi et toit oli laual ning katus peakohal
Egiptuse jumalanna ISIS Isist kujuati naisena, keda kroonib tema nime sümbol ja kes hoiab käes papüürusskeptrit. Tema kroonil kõrgub sarvepaar, mille vahel on ketas. Seda ehib mõnikord Isise hieroglüüf, mis kujutab istet või trooni. Amuletina sümboliseeris "pandla" märk Isise kaitset. Isis oli võimas ning lahke emajumalanna, esindades kõige hellemat ja südamlikumat emalikkust. Tema müüt, mis on ehk kauneim ja liigutavaim kõigist rahva teadvuses sündinud lugudest, võib olla alguse saanud lihtsast viljahingest, kellest arenes abikaasalikku ja emalikku kiindumust tundev olend. Isis leinas oma meest ning tegi kõik endast oleneva, et teda taas ellu äratada. Olles egiptuse
Eriti oluliseks tegi selle tõotuse täitmise asjaolu, et Hamlet armastas oma isa väga ning pidas temast lugu rohkem kui ühestki teisest inimesest. Vähemolulisemateks põhjusteks võiksid olla veel näiteks iga ausa inimese soov õiglus jalule seada. Samuti võis ajendiks olla Hamleti tahe taastada oma seaduslikku õigust troonile. Claudius oli end ju ebaseaduslikult kuningaks kuulutanud, sest pärast valitseja surma pärib trooni kuninga poeg, mitte vend. Hamlet ei avaldanud raamatus kordagi troonile pääsemise soovi järelikult on see põhjus tõesti üks vähemolulisematest. Minu arust on see aga siiski põhjus, sest igat printsi on väikesest peale õpetatud saama kuningaks ja kui siis tema asemel hõivab trooni keegi teine, saab ta kohe aru, et asi on mäda.
Absolutism oli valitsemisvorm, mille puhul kuulus kuningale piiramatu võim.(Prantsusmaal) Parlamentalism oli valitsemisvorm, mille puhul riigipea ja valitsemisjuht olid eraldi isikud (Inglismaa) 17. Louis XIV kes oli, mida tegi, millal valitses? Mida tähendab ,,Päikesekuningas"? Mida tähendab Louis XIV lause ,,Riik see olen mina"? Kirjelda Lousi XIV valitsust mida ta tegi, miks ta oli oluline? · Prantsuse kuningas · Valitses 72 aastat · Päris trooni väga noorelt · Sümboliseeris puhtust ja korda · Tema ajal valitses Prantsusmaal kord 18. Versailles loss mis oli, mis eesmärgil ehitati, miks oli oluline, mida seal tehti? · Elas Louis XIV õukond, mis ehitati valitsuse residendiks 19. Louis XV ja Louis XVI kes olid, mida tegid? Kuidas erines nende valitsus Louis XIV omast? · Nad olid priiskava elustiiliga, nende eluajal läks Prantsusmaa kriisi, valitses näljahäda 20
Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid; rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Oma korralduste andmiseks ei vajanud 4 kuningas ühegi asutuse või organi luba. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas. Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima baletti jne. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning laseb ehitada Versailles'
Minu üks päev Olümposel Ärkasin selle peale, kui Hera jooksis tuppa ja hüüdis: "Zeus, Zeus ärka ülesse! Rohi on varsti kastest kuivanud, aeg on asuda päeva toimetuste juurde." Olin lamanud juba natukene aega niisama voodis ja nüüd oli aeg end üles ajada. Kui olin end voodist üles ajanud ja vajalikud toimetused teinud, läksin peasaali poole. Sinna jõudes nägin, et kõik on juba valmis ja mina olin viimane. Istusin oma trooni peale ja alustasime iga hommikuse koosolekuga. Siin said kõik oma muresid mulle kurta ja rääkida, mis toimub maailmas. Hestia mureks oli, et Hades kustutab inimeste koldetule ära lootes, et nii tulevad nad kiiremini tema kuningriiki. Lubasin sellega tegeleda tänase päeva jooksul. Vahepeal kiskus suureks vaidluseks. Artemis ja Athena hakkasid üksteist odadega loopima. Viskasin oma välgunoole lakke ja nad rahunesid. Koosolek sai läbi ja kuulasin Herat
säiliks tasakaalupoliitika ning et tal oleks tõrgeteta juurdepääs Euroopa meredel. Hispaaniat vaevas 17. sajandi vältel majandusprobleemid, mis olid tingitud aastakümnete kaupa kestvatest sõdadest mis halvasid riigi rahanduse ja viisid selle pankrotistumiseni.1690. Aastate lõpul oli peamine poliitiline probleem küsimus Carlos II järglastest, sest kuningal ei olnud lapsi. Louis XIV taotles trooni oma pojapojale, kuna Louis' kadunud abikaasa Maria Theresia oli Carlos II õde. Maria Theresia oli abielludes teatanud, et loobub Hispaania troonist, kuid Louis XIV pidas seda loobumist kehtetuks. Hispaania pärilussõja tagajärjed olid Hispaaniale ühelt poolt katastroofilised kuid teisalt moodustas Hispaania hiljem nii rahanduslikult, poliitiliselt kui majanduslikult ühtsema riigi. Rootsi tugevnes 17. sajandil jõudsalt. Suurendades oma alasid õitses riik nii majanduslikus,
kiriku liikmed, domineerivaks usuks on luterlus. Norra, erinevalt oma naaberriikidest Soomest ja Rootsist ei ole astunud Euroopa Liitu, aga seevastu on NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. Riik on jagatud 19. maakonnas, mis omakorda on jaotatud väikesteks kommuunideks. Norra on ÜRO andmetel inimarengu indeks poolest maailmas esimesel kohal. Aastatel 2001-2006 oli ta samuti juhtpositsioonil, kuid siis loovutas kaheks aastaks oma trooni Islandile, kuigi inimarengu indeks oli võrdne(0,967). Aastast 2007 on Norra taaskord oma väärikale kohale tagasi naasenud. SKT ühe inimese kohta on 55 198 USA dollarit. Norra rahvaarv on 4,8 miljonit inimest ning sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Asulate all on 0.7% riigi pindalast, kusjuures suurem osa rahvastikust on koondunud riigi lõunaossa, kus on suuremad linnad sh pealinn Oslo.
Euroopa hiliskeskajal 27 Must surm XIV saj algul tabas Euroopat lisaks viljaikaldustele ka katku epideemia. 1347-49 aasta epideemia oli üks hullemaid, umbes kolmandik Euroopa elanikest suri. Taud levis rottide ja nende kirpude kaudu. Surijaid oli nii palju, et ei suudetud neid matta. Katastroofiline regeeriti äärmuslikel viisidel, püüti põgeneda jne. Talurahva rahutused Rahva vähenemine vähendas isandate tulusid ja seepärast püüdsid nad tõsta renti. Sellest puhkes suur rahulolematus, mis kulmineerus Prantsusmaal zakeriiga ja Inglismaal Wat Tyleri ülestõusuga. Kuigi ülestõusud suruti maha, viis see Euroopa lähemale pärisorjuse lõpetamisele ja rendilepingute alustamisele. Majanduse ja linnaelu elavnemine Kuigi katkupuhangud käisid korduvalt üle Euroopa, hakkas selle arv taas kasvama. Suurimad ja jõukamad linnad olid Itaalias. Tekivad palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted/manufaktuurid. Tekivad pangad, mõjukamaks pankurite sugu...
Loodi alus absolutismile, kõrvaldades generaalstaadid riiklikust elust. Ta pidas vältimatuks kultuuri ühtlustamist. ,, Kirjandus saab hiilgavalt toetada riigi hüvangut. Kõik, mis on prantsuse, kuulub kuningale, ta peab valitsema ka kirjandust." 1635. A. Asutas ta Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemine. Klassitsism sai ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Louis XIV asub valitsema · Pärast Louis XIII surma päris trooni tema poeg Louis XIV(5a) (1643-1715). · Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister kardinal Jules Mazarin- Richelieu järglane. · Pärast Mazarini surma 1661.a. otsustas 23-aastaseks saanud Louis XIV hakata ise valitsema ja riigiasju ajama. Ta luges end Jumala poolt ametisse seatuks. · Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi, kus suure osa tööst tegid ära intendandid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratavad ja tagandatavad ametnikud
Hephaistos Hephaistos on Vana-Kreeka mütoloogias sepatöö ja tule jumal. Rooma mütoloogias on Hephaistose vaste Vulcanus. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehhki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi Zeusi kolju lõhki et jumalanna Athena saaks sündida. Hephaistos päritolusid on erinevaid versioone. Ühe järgi oli Hephaistos Zeusi ja Hera poeg. Aga teise järgi sünnitas Hera teda üksinda, kättemaksuks selle eest, et Zeus seostas Athena. See läheb aga vastuollu Hephaistose rolliga Athena sünnis. Võimalik et Hephaistost eostati enne Hera ja Zeusi ametlikku abielu. Hera väga häbenes oma poega ta kõverate j...
võim Prantsusmaa üle . * 1598 Koostati Nantesi edikt . Hugenotide ja katoliiklaste pärast . * 1642 Inglismaal hakkas kodusõda. * 1649 Charles I mõisteti surma ja tal raiuti pea maha .Enamik Inglasi ei mõistnud toimunut õigeks . * 1688 - Novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. ISIKUD : * Louis XIII prantsuse valitseja , keda ei huvitanud riigi valitsemine . Ta jättis selle kohustuse oma nõunikule . Kui ta suri päris ta trooni 5-aastane poeg Louis XIV * William III Hollandi protestantlik valitseja , kes kutsuti Inglismaad valitsema . Ta jõudis Inglismaale aasta hiljem . Kirjutas alla deklaratsiooni lepingule ja ta krooniti Inglismaa valitsejaks. Ta valitses võimsalt. *Oliver Cromwell - Inglismaa parlamendi etteotsa tõusnud mees , kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Ta kehtestas armees kindla korra.Tema kuulus ütlus oli et ,' looda jumala peale , aga hoia püssirohi kuiv'' .
a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas Jemeljan Pugatsov (pugatj - hirmutama), kes suutis valla päästa 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt,
17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga ja käreda pakasega. Rahvas hakkas arvama et see on Jumala kättemaks Boriss Godunovi eest. Teda kahtlustati Ivan Julma poja Dmitri tapmises. Venemaa segadust hakkas ära kasutama troonilepüüdleja, Poolast pagenud munk Grigori Otrepjev, kes esines Vale-Dmitrina. See õnnestus tal ja kroonitigi valitsejaks. Otrepjev tapeti. Mõne aja pärast saabus Poolast uus isehakanu kellel ei õnnestunud siiski trooni vallutada. Venemaal valitses pikka aega segadus. Louis XIV rõhutas oma võimu hiilgava õukonnaeluga. Tal oli hiiglaslik loss, kus oli üle 2000 ruumi, jäid see kitsaks rohkem kui 20 000 pealisele õukonnale. Kuid seal oli ainult üks tualettruum. Õukonda kuulunud aadlikel olid kõlavad tiitlid, millega kaasnesid väga tühised kohustused kuid suur tasu. Mitte olla Versaille's tähendas aadlimehele sama kui olla surnud. Just kuninga õukonnas hakati valmistama jäätist ja vahuveini
paavst võib kätte anda keisri võimutunnused, jne. Tüli Henry ja paavsti vahel ei lahenenud. Keiser Heinrich IV kuulutas välja Gregoriuse VII tagandamise. Vastuseks kuulutas Gregorius VII tagandatuks Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi, heites ta ühtlasi kirikust välja. Saksa ülikud toetasid paavsti. Heinrichit ähvardati, et kui ta ei allu paavstile siis valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks pidi ta minema Itaaliasse. Enam vähem nad leppisid ära. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat. Wormsi konkordaadi kompromiss seisnes selles, et piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Ilmaliku korral andis keiser. Aastal 1054 kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo IX ja
mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Ülestõus 1775.a. tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi nõudma. Jemeljan Pugatsov(vale Peeter III)päästis valla 18.saj. suurima talurahvaülestõusu Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov, kes aga ei tulnud , kuna ta ei tahtnud talupoegi tappa. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Katariina tiitel
balletti. Etendus ise tekitas väga erinevaid emotsioone ning mõtteid, samas oli seda äärmiselt raske mõista ja kommenteerida. Loomulikult esimene asi, mis balletti puhul silma hakkab, on ikkagi mehed retuusides. See kummaline vaatepilt oli kohati vägagi häiriv. Ometigi oli äärmiselt meeldiv vaadata imekauneid eesti ja vene neidusid graatsiliselt tantsimas. Sisuks on taaskord armastus. Noor prints peab võtma üle trooni, sest tema isa suri ning ema on otsustanud selle talle anda. Mees aga ei taha veel vastutust enese peale võtta, ta tahab maailmas ringi käia, uudistada, näha, mida elul talle pakkuda on. Ta leiab noore luige näol ka enda eluarmastuse, kuid tema ema uus mees üritab teda naisest lahutada. Ühel ballil ilmub printsi ette noor neiu, kes on äravahetamiseni sarnane tema armastatuga, kuid kes tegelikult on von Rothbarti kuninganna mehe tütar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
