hetkkiirus, teine tuletis aja järgi on hetkkiirendus. Kui kiirusvektor ei muutu, siis on tegemist ühtlase sirgjoonelise liikumisega. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiirendus on null. Kui kiirusvektor aja jooksul muutub, siis on tegemist kiirendusega liikumisega. Kiirendusega liikumise puhul on kiirendus nullist erinev. Kiirendusega liikumise näited on vaba langemine ja ühtlane või ebaühtlane ringliikumine. Liikumise trajektoor Materiaalse punktina vaadeldava keha asukohad liikumisel moodustavad joone, mida nimetatakse keha trajektooriks. Sirg- ja kõverjooneline liikumine 5 Punktmassi sirgjoonelisel liikumisel võivad muutuda kiirusvektori moodul ja suund, kuna siht jääb samaks. Kõverjoonelisel liikumisel võib muutuda ka kiirusvektori siht.
Küsimused elementaarosakeste füüsika peale 1. Võrdle nelja vastastikmõju liiki. Tugevus, millele mõjub jne 40-42 2. Selgita, mille poolest erinevad elementaarosakesed ja fundamentaalosakesed? 3. Pane kirja, millise osakesed on mateeriaosakesed ja millised vaheosakesed. Mille poolest nad erinevad? 42 ja 46 4. Selgita, mis osakesed on kvargid, miks on kvarkidel värvilaeng ja mida see tähendab? Lk 43-44 5. Antiosakesed. Mis need on ja kuidas nad tekivad? 45 6. Milliseid osakesi kutsutakse virtuaalseteks? 46 7. Mis osakesed on gluuonid ja millist vastastikmõju nad põhjustavad? 8. Vaheosakesed kõik mis tead lk 46-47 9. Kosmilised kiired. Milliseid osakesi langeb Maale kosmosest? lk 48 10. Kirjelda, kuidas töötavad kiirendid. Milliseid osakesi ja kuidas kiirendatakse? Lk 48-51 11. Millistest osadest kiirendi koosneb? Lk 50-51 12. Mille poolest erinevad lineaarkiirendi ja tsükliline kiirendi? Lk 50 13. Milliseid meetodeid kasutatakse osakest...
Aatom koosneb elektronkattest ja tuumast. Keskmine aatomi läbimõõt on 10 -10m=1Å. Keskmine tuuma läbimõõt on 10-15m=1f(ferm). Kogu aatomimass on koondunud tuuma 99,95%. laengust st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuumajõud on tunduvalt tugevamad kui elektrilaengute vahelised. Jõudude ulatus e raadius on väga väike. Kaugemal, kui 5 fermi tuumajõud kaovad. Lähemal kui pool fermi muutuvad tõmbejõud tõukejõuks. Tuumajõud ei olene osakese elektri laengust, st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuum koosneb positiivselt laetud prootonitest ja laenguta neutronitest. Tuuma koostisosi nim nukleonideks. Laengu arv Z näitab prootonite arvu tuuma samas ka prootonite arvu ja ka elektronide arvu, tuumalaengut. Massiarv näitab tuuma massi ja prootonite ja neutronite arvu A=Z+N. Radioaktiivsuseks nim tuuma võimet kiirata. -lagunemine tekib, kui tuum on väga suur ja tuumajõud ei jõua seda koos hoida. ...
erinevas tempos ja suunas. Maa magnetvälja ajalugu kajastub ookeanipõhja riftivööndites tardlaavas, kus osad basaltkivimid säilitavad tardumisel välise magnetvälja suuna. Korduvatel pooluste vahetumisel tekib miljonite aastate lõikes erisuunaliste magnetväljadega tardkivimite kihistik. Magnetvälja kaitseülesanne Päikesetuul mõjutab Maa magnetvälja. Samas Maa magnetvälja mõjul kõverdub päikesetuule osakeste liikumise trajektoor nii, et osakesed kaotavad suure osa oma energiast ja edasisel atmosfääri sisenemisel (pms pooluste lähedal) ei mõjuta elu enam laastavalt. Need osakesed tekitavad ka virmalisi. Earts`s Magnetism in HD 7:39 http://www.youtube.com/watch?v=yEYy_nVC4L0 Maa magnetvälja inimesed ei tunneta. On taimi, mille lehed pöörduvad serviti N-S suunas. Lindude ränne toimub osalt magnetvälja järgi orienteerudes. Maal esineb ka magnetilise anomaalia piirkondi, kus
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest olekust teise (Bohri II postulaat). Bohri aatomimudeli katseline alus on aatomi kiirgusspektri joonte paiknemine seeriatena. 1 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel) Esimesena kirjeldas aatomis toimuvaid protsesse Nils Bohr 1913.a., kes kasutas selleks osalt klassikalisi ettekujutusi, näiteks elektroni trajektoor. Ta esitas oma postulaadid, tuginedes vesiniku kiirgusspektri analüüsile: 1) Lõpmatust hulgast elektroni orbiitidest, mis on lubatud klassikalise mehaanika reeglite järgi, realiseeruvad vaid mõned kindlaile energiaile vastavad orbiidid. Need on nn. statsionaarsed orbiidid, kus elektron tiirleb energiat kiirgamata. 2) Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kui orbiitidele vastavad energiad on E
GPSi kasutamine annab firmale siukesed kasusid ning võimalused: · Võimalus kontrollida kütusekulu. On kindel, et autojuht ei varasta kütust. · Kindel olla, et auto sõidab ainult vajalikkudel marsruutidel. Kadusid mõttetud sõidud. · Leidsid võimalust marsruuti optimeerimiseks. · Autode seisakute langemine. · Võimalus autojuhti informeerida ummikutest ning tee-avariidest · Parem logistiline planeerimine (asukoht ja trajektoor digitaalsel kaardil, kilometraaz, tööaeg) · Töötundide arvestamine (töö-, jõude- ja parkimisaeg) · Sõidukiiruse kontroll nii reaalajas kui ajaloos · Kütuseinfo jälgimine nii reaalajas kui ajaloos (kus, millal, kui palju kütust tarbiti/tangiti) Millal / kui sageli kasutatakse (nt kui sageli logitakse keskkonda)? Kasutame igapäevaselt: Kõiki autosid, millele on seade peal, jälgitakse. Nad saadavad koordinaadid keskserverisse
ere. Samas ei tohiks ka läbi digipeeglite ja muude kaameratega varjutust jälgida, sest siis võivad tagajärjed veelgi hullemad olla. Juhul, kui digipeegelkaamera on varustatud spetsiaalse filtriga, ei tohiks midagi halba juhtuda. Kuuvarjutus Leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu trajektoor ei läbi igal tiirul Maa varju, sellest tingituna ei ole ka kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Samamoodi nagu päikesevarjutusel, on ka kuuvarjutusel oma liigid: täielik ja osaline kuuvarjutus. Täielik kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu on täielikult Maa varjus. Osaline aga siis, kui Kuu on osaliselt Maa varjuga kaetud. Kuu- ja päikesevarjutuse tingimused
hüüab "Mark!". Mark'i võib saada isegi see mängija, kes on parasjagu palli püüdmiseks üles hüpanud, mõlemad jalad maast lahti. Mark'i sooritanud mängijal on seejärel õigus vabalöögile. Maastlöök (place kick) Pall pannakse vertikaalselt maha ja lööja üritab lüüa selle kahe posti vahele, üle põiklati. Tugijalg jääb pallist pisut kaugemale, löögijalg peab tabama palli võimalikult lähedalt, et anda sellele tõusev trajektoor. Maastlööki kasutatakse karistuslöögi ehk penalti sooritamiseks. Pildil: Pildil on toodud näide maastlöögist Põrkest palli löömine (drop kick) Lööja laseb pallil käest langeda ja lööb seda jalage hetkel, mil pall maast üles põrkab. Löögijalg peab tabama palli täpselt sel hetkel, kui see üles põrkab, et anda sellele tõusev trajektoor. Selline löök lubab ka palli paremini vallata.
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
KNO3+ H2O--> K + NO3+ H2 2KNO3-->(t') 2KNO2 + O2 NH4Cl + NaOH ---> NH3 x H2O +NaO 2HCl + MgO--->MgCl2 + H2O SO3 + H2O--->H2SO4 8 FÜÜSIKA 13. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kiirus. Ühtlases sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine selline liikumine, mille korral keha sooritab mistahes ajavahemikes võrdsed nihked. Liikumine toimub mööda sirgjoont, seega trajektoor ja nihe ühtivad. (Nt. Auto sõidab ühtlase kiirusega otse mööda teed; pall veereb ühtlase kiirusega otse mööda põrandat). Kulgliikumine liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, neil on täpselt samasuguse kujuga trajektoor. (Nt. Õmblusmasina nõel, mis liigub üles-alla) Punktmass - füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. (nt. Auto sõidab ühest linnast teise autot vaatame me ühe punkti ehk punktmassina).
Eraldame traadist elemendi, mille pikkus on ds, ja ruumala dV = ds. Kogu traadi ruumala V = l, siis pärast taandamist: xC= 1/l*(s) xds, yC= 1/l*(s) yds, zC= 1/l*(s) zds). Tasapinnalise kujundi raskuskese. (xC= 1/S*(s) xds; yC= 1/S*(s) yds) Raskuskeskme määramine tükeldus- ning täiendusmeetodiga. ( teeme suurema kujundi lihtsamateks kujunditeks. Liidame erinevad kujundid mis meil on ning lahutame kujundi(d), mis kujutavad tühimikku. 19. Kinemaatika. Taustsüsteem. Punkti trajektoor. Kinemaatika ülesanded. Liikumise määramise viisid (vektorviis, koordinaatviis, loomulik viis). *Kinemaatika - nimetatakse teoreetilise mehaanika osa milles uuritakse materiaalsete kehade liikumise geomeetrilisi omadusi, arvestamata nende kehade inertsust ega neile kehadele mõjuvaid jõudusid. *Taustsüsteem= {taustkeha, koordinaadistik, kell }. Vaatame taustkeha suhtes koordinaadistiku aja vältel (aeg on pidev ja ühesuunaline)
Minu enda tehtud luuletused!!! 1. Jeesus sinu eest kord elu andis , rippus ristil pimeduse sees. Sinu patud kik siis lunastas ja andis , ennast ra , igavese elu veeks. Neid on kolm sa tea ja samas ks , Isa , Poeg ja Phavaim. Kui Neid had , kui neid nuad , antakse ka sulle ettetundmis Aim. Inimhing , kes plgab Taevaisa , teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin , Jeesus kitsas aga ainus ige tee! Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed. Hbi , valu jb te ktte , teie pisaratest Isa Jrve teeb. Autor: I. Viilver 2. Julud Juluvana teel on siia; et meid lapimaale viia. Lastele toob ta kinke; istumiseks laob ka pinke. Kommi toob ka pkapikk; ise on ta hsti virk. Autor: Alvaro-Mati Viilver 3. Julu pidu Nd algab julupidu; kohale tormab vike tigu. Kas kohale ma judsin?; ikka paadiga ma sudsin. Sisse astuski julumemm; tervitusi saatis lumememm. Kohale judis ka julutaat; kaasas tal paat. Autor: Alvaro-Mati V...
aatom ei kiirga. 2. Aatom kiirgab valgukvandi üleminekul suuremalt energiatasemelt En väiksema energia tasemega olekule Ek. Kiiratud footoni energia on leitav valemiga: hf=Ek-En kui aatom neelab välist energiat, siis neelatakse samuti kvantide kaupa. Aatomi energiatase sõltub põhiliselt elektroni energiast. Sisuliselt elektronid pendeldavad energiatasemete ehk erinevatele kaugustele aatomituumast. Mida lähemal on elektroni trajektoor tuumale, seda suurem on ta energia. 4. Joonspektrite tekkimine vesiniku järgi: Bohri teooriat arendas edasi Balmer, kes näitas näiteks vesiniku aatomi korral on kiiratav sagedus leitav valemitega f=(Ek-En)/h ning f=R((1/k ruut)-(1/n ruut)), kus k kuulub hulka kahest lõpmatusse. Antud valem selgitab joonspektrite tekkimist. Näiteks vesiniku js koosneb kokku neljast joonest: punane, roheline ja 2 sinist. (vikerkaart meenutav joonis) E2 üleminekul E3´le, tekib punane E2-E4 roheline
t. ioniseerimiseks. Nii palju ioone korraga nähtavaks teha - see pobleem on lahendatav mitmeti.Üks vanemaid ja lihtsamaid meetoteid osakeste vaatlemiseks ehk dekteerimiseks on fotoplaadi kasutamine, Plaadi valgustundlikkus emulsioonis tekkinud ioonid, nagu valguski, muudavad ilmutamisel plaadi vastavad kohad tumedaks. Tulemuseks on must teraline joon, mida saab vaadelda mikroskoobiga. Detektorid paigutatakse tugevasse magnetvälja, et laetud osakese trajektoor temas kõverduks. See annab osakese laengu, massi ja impulsi kohta väärtuslikku infot.Neutraalsed osakesed detektoris jälgi ei jäta. Neid saab avastada reaktsiooni kinemaatikat arvutades, s.t. laetud osakesi mõõtes ja võttes arvesse jäävseadusi. Suurte kiirendite juurde kuuluvad detektorid on tohutute mõõtmetega, kaaluvad tuhandeid tonne ja koosnevad paljudest eri tüüpi detektoritest. Vaadeldud fundamentaalosakeste ja vastastikmõjude süsteem kannab standardmudeli nime.
tähtviisnurk. Pentagramm on sümbol, millele on aegade jooksul omistatud erinevaid tähendusi.Varaseim teadaolev pentagrammi kujutis pärineb Sumerist. See oli kirjamärk UB, mille tähendus oli 'nurk; väike õõnsus; lõks'.Mesopotaamia kunstis on pentagrammi kasutatud kuninglikel raidkirjadel, kus see sümboliseeris impeeriumi ulatumist nelja ilmakaarde.Umbes samast ajast on pentagrammi seostatud Veenusega, sest Veenuse näiva liikumise trajektoor moodustab viisnurga.Heebrealastele oli pentagramm Pentateuhi (Moosese viie raamatu) sümboliks. Mõnikord on pentagrammi ekslikult nimetatud ka Saalomonipitseriks, sest ta oli kasutusel paralleelselt heksagrammiga. Muistses Kreekas oli ta tuntud kui pentalfa, viie A geomeetriline kujutis. Pentagrammi geomeetriat ja metafüüsilisi seoseid uurisid pütagoorlased, kes nägid temas täiuslikkuse embleemi, sest viisnurga jooned jagavad üksteist osadeks vastavalt kuldlõikele
Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad tein...
Kõik kehad tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: . Võrdetegur G on kõikjal maailmaruumis ühesugune, seda nimetatakse gravitatsioonikonstandiks G = 6.67*10-11 (N*m2)/kg2 (SI). Paljusid loodusnähtusi on võimalik seletada gravitatsioonijõu abil. Planeetide liikumine Päikesesüsteemis, Maa tehiskaaslaste liikumine, ballistiliste rakettide trajektoor, lennutrajektoor, kehade liikumine Maa pinna läheduses - kõik need nähtused leiavad selgituse, toetudes ülemaailmsele gravitatsiooniseadusele ja dünaamikaseadustele. Üheks ülemaailmse gravitatsioonijõu väljenduseks on raskusjõud. Nii nimetatakse kehadele mõjuvat Maa külgetõmbejõudu. F= m g, kus g on vaba langemise kiirendus Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. Teiste jõudude puudumisel langeb keha vabalt Maale vaba langemise kiirendusega
v = 450 km/h kulunud aja t arvutada valemist s = 2250 km t=? s 2250 h = 5 h t= =( ) v 450 Vastus: lennukil kulub 2250 km läbimiseks 5 tundi. NB! Antud ülesandes jätsime me ühikud teisendamata, sest kiirus oli kilomeetrites tunnis ja läbitud teepikkus kilomeetrites. Jagamisel taanduvad kilomeetrid välja, tulemuse saame tundides. 1.2 Üldine liikumine, trajektoor, kiirusvektor Üldine liikumine on enamasti kõverjooneline, kus muutub nii keha kiirus kui ka keha liikumise suund: Keha liikumist ruumis kujutatakse kõverana, mis koosneb punktidest, mida keha üksteisele järgnevatel ajahetkedel läbib. Sellist kõverat nimetame keha trajektooriks (vt kõrvalolevat joonist). Trajektoor kujutatakse alati kindlas koordinaatsüsteemis, näiteks ristkoordinaadistikus. Teades keha trajektoori, saab igal ajahetkel määrata
võrdlemisel. Liikumine ise on suhteline protsess. Näiteks rongis istuv inimene on rongi suhtes paigal, tema kiirus rongi suhtes on 0, teepikkus ja nihe rongi suhtes puuduvad. Kui aga rong samal ajal liigub ühtlase kiirusega, siis on inimese kiirus maa suhtes sama suur nagu rongil. Inimene läbib mingi vahemaa koos rongiga ja sooritab ka vastava nihke. Liikumise suhtelisus seisnebki selles, et kehadel võib erinevate taustkehade suhtes olla erinev kiirus, teepikkus, trajektoor ja nihe. Mõisteid trajektoor, teepikkus ja ühtlane liikumine õppisid juba 8. klassis. Tuletame meelde, et: 1.Trajektoor on joon, mida mööda keha kui punkmass (mõõtmeid ei arvestata) näib liikuvat. Mõõtmed võib jätta arvestamata, kui a) keha on väike võrreldes läbitava vahemaaga, b) kui keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid trajektoore (kulgliikumine). 2.Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi aja jooksul läbib. 3
Graafika 1 Tuginedes harjutustele ning kaustas Harjutused (Graafika_Näited.x Demod toodud näidetele valida ja realiseeridaise omapoolne üles used (Graafika_Näited.xls) ja daise omapoolne ülesanne Graafikaobjektid Shape-objektide põhiomadused Shape-objekti mõned meetodid Objekti liigutamine Veski. Liikumine. Lõpmatu kordus Auto testimine Pall & Must auk Vettehüpped Protseduurid Liigu_1 ja Liigu_2 ning funktsioon P_nrk Jälitamine Auto ringliiklus Lennuk Seosed kasutaja ja ekraani koordinaatide vahel Liikumine trajektori järgi Graafikaobjektid. Klass Shape ja sellega seotud põhiklassid Chart Worksheet Graafikaobjektide klassiks on Shape. Kõik lehel asuvad Shape-objektid kuuluvad kollektsiooni (objekti) Shapes. 0..1 Viitamine Shape-objektile...
negatiivselt laetud elektronid nagu rosinad. Rutherford viis läbi katse, kus pommitas kuldlehte alfaosakestega (kahest positiivse laenguga prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumi tuum). Kõigi eelduste kohaselt oleks pidanud alfaosakesed kuldlehe läbima seejuures kergelt suunda muutes, kuid enamus osakesi läbis kuldlehe trajektoori muutmata, samas kui mõne osakese trajektoor muutus drastiliselt ning mõni osake isegi põrkas tagasi. Sellest tegi Rutherford järelduse, et enamik aatomimassist on
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
Hüdrogaasimehaanika Kordamisküsimused eksamiks 1. Mida uurib hüdromehaanika? Hüdromehaanika on teadus, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi ning vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisum...
elektronkihtidel • Ühel ja samal elektronkihil olevate elektronide energia on enam-vähem ühesugune, mistõttu kasutatakse ka mõistet energiatase Elektronkihid • Ühel elektronkihil liikuvate elektronide kohta kasutatakse veel terminit elektronpilv, sest tohutu kiirusega ümber tuuma tiirlev ja seejuures pöörlev elektron näib pilvena, millesse jaotub tema laeng • Elektronil puudub aatomis kindel trajektoor ja kindel asukoht mingil ajahetkel • Elektroni esinemist aatomis saab kirjeldada tõenäosuslikult Elektronkihid • Orbitaal e elektronkiht- elektroni kaugus tuumast • Elektronkihid võivad sisaldada erineva arvu elektrone: • 1. kihis kuni 2 elektroni • 2. kihis kuni 8 elektroni • 3. kihis kuni 18 elektroni • Elektronkihtide arvust sõltuvad aatomite mõõtmed. Elektronkihid • Elektronid liiguvad selliselt, et nende energia aatomis oleks
vedeliku voolavuse ). Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises. Amorfsed ained. Vedeliku soojusliikumisega sarnane, aga ,, hüppeid" toimub harvemini. Voolavus on sellest mõjutatud ( aine läheb lihtsalt pehmeks ). Gaas. Voolavad, kuid neil puudub kindel ruumala. Osakesed üksteisest kaugel. Osakeste vahel tühi ruum ( kokkusurutav ). Lahtises anumas gaas ei püsi tõmbejõud on väike. Osakeste liikumine on korrapäratu. Osakeste liikumise trajektoor on murdjoon. Ainete segunemine. Lõhnaõli lõhn levib, sest lõhnaõli osakesed segunevad õhuosakestega. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Lahustumine vees on ka iseeneslik. Gaasis toimub segunemine kiiremini, sest osakesed on kaugemal üksteisest. Mittelahustuvad ained ei segune iseeneslikult. Kui kaks tahket ainet üksteise peale panna ning koormis peale panna, siis pika aja jooksul seguneb aine väga vähe ( tahkistes liiguvad osakesed väga harva oma koha pealt ära )
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on il...
Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ ajavahemikku t jooksul,siis kiirusvektor: V¯=lim S¯/t=dS¯/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt.
täpselt kirjeldada Newtoni teooria abil: kehtivad Newtoni loodud taevamehaanika seadused. Mida lähemal mustale augule, seda vähem need seadused kehtivad. Mõningad iseärasused, mis on keha liikumisel musta augu gravitatsiooniväljas: Newtoni teooria järgi ligub keha ümber gravitatsioonikeskme mööda ellpsit juhul, kui keha kiirus on teisest kosmilisest kiirgusest väiksem. Ellipsil on gravitatsioonitsentrile lähim punkt perigee ja kaugeim punkt apogee. Tervikuna asub trajektoor ühes tasandis, kuid musta augu läheduses võib ta olla väga keeruline. Kui keha liigub mustast august küllalt kaugele, on tema trajektooriks ruumis aeglaselt pöörlev ellips. On huvitav uurida keha tiirlemist mööda lihtsaimat, ringikujulist orbiiti.Newtoni teooria kohaselt võib keha liikuda ringorbiidil gravitatsioonitsentri ümber kuitahes kaugel viimasest. Einsteini teooria järgi ei saa see nii olla. Mida lähemal gravitatsioonitsentrile keha
mind AGRESSIIVSUS Agressiivne käitumine on TAHTLIK TEIST INIMEST (või mingit asja) KAHJHUSTAV KÄITUMINE. Agressiivsus (indiviidi tasandil) aktid, kus tehakse kehaliselt või hindeliselt haiget (halvad sõnad ja märgid). Füüsiline agressiivsus. Psühholoogilinea agressiivsus. · agressor eesmärk teistele haiget teha · agressor tahtlik käitumine · käitumisel on ohvrile kahjulikud tagajärjäred · ohver tahab vältida Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. Nn normatiivne trajektoor (mustrid, mis on sajand. vältel paigas) 2. Püsiv (5%) (agressiivsuse koefitsient 0,80%) 3. Lakkaja (15%) 4. Noorukieaga pidurdumine (20%) Riskifaktorid (kombinatsioon) Õppimisteooriad Bioloog. Infoprotsessi lähenemine Agressiivne inimene tajub neutraalseid stiimuleid kui vaenulikke. VÄGIVALD Ühelt poolt tavamõisted vs teadusmõisted Teiselt poolt uurimiostöö
Patendiameti eksperdid kontrollivad, kas kaitsmiseks esitatud leiutis vastab kolmele kriteeriumile: uudsus, leiutustase (vt seletust eespool), tööstuslik kasutatavus. Juhul, kui üks nendest tingimustest ei ole rahuldatud, siis leiutisele patenti välja ei anta. Patendikaitse kehtib leiutisele 20 aastat, kusjuures patendi jõushoidmiseks peab tasuma iga aastaseid jõushoidmise lõive. Enam patenteerimist esineb esimese faasi ajal, kui trajektoor ja standardid on selgunud. 8.Kuidas erinevad innovatsioon majandussektorite kaupa? 1)Tarnijast sõltuv: põllumajandus, teenindus. Peamised tehnoloogiaallikad: tarnijad, tootmisõpe. Positsioonid põhinevad mittetehnoloogilistel eelistel. Paindlik reageerimine kasutajale. 2)Mastaabiintensiivne: autod, tsiviilehitus. Peamised tehnoloogiaallikad: tootmisprojekteerimine, tootmisõpe. 3)Kuluefektiivsed ja turvalised keerulised tooted ja protsessid. Parima praktika levik kavandamises, tootmises ja
o Osutmõõteriista täpsusklass on arv, mis näitab suhtelist viga protsentides, kui osuti asub skaala viimase jaotise kohal (st skaala lõpus). 4. Mehhaanika, hüdrostaatika. · Mehhaanika aine ja liigitus. o Mehhaanika on teadus, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Kinemaatika- uuritakse liikumisi, kuid ei kasutata mõisteid jõud ja mass. Kasutatakse mõisteid teepikkus, trajektoor, kiirus, kiirendus jne. Dünaamika- kinemaatika mõistetele lisanduvad mõisted jõud ja mass. Staatika- käsitletakse kehade tasakaalutingimusi. · Keskmine kiirus, kiiruste liitmine. o Keskmine kiirus = · Mehhaanika põhiseadused. o Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt või sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. (Ei
taustkeha y x taustsüsteem r - punktmassi kohavektor vaadeldavas taustsüsteemis. v - punktmassi kiirusvektor vaadeldava taustsüsteemi suhtes. Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). r (t ) = i x(t ) + j z (t ) + k y (t ) = ( x, y , z ) . (1.1) Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid, x = x(t ) y = y(t ), (1.2) z = z(t ) kus parameetriks on aeg. Punktmassi kiirusvektoriks nimetatakse tema kohavektori ajalist tuletist: dr v= = r . (1.3) dt
Süsinik 6 6 6 12 Lämmastik 7 7 7 14 Fosfor 9 9 9 18 37.Rutherford'i katse ja planetaarse aatomimudeli tekkimise lugu. Laengute jaotumise uurimiseks on kõige lihtsam suunata ainesse laetud osakeste kimp ja jälgida nende trajektoori muutumist. Osakesed peavad olema küllalt väikesed (muidu ei kõverdu trajektoor märgatavalt) ja uuritava aine kiht võimalikult õhuke (et vähendada kahe- ja rohkemakordsete hajumiste osa). Rutherford kasutas radioaktiivse preparaadi (raadiumi) poolt kiiratavaid alfa-kiiri ning üliõhukeseks leheks valtsitud kulda. Arvutuste lähteandmeteks olid alfa-osakese q/m erilaeng ning kulla tihedus ja aatommass. Alfa-osakeste kiiruse määras kiirendava elektrivälja potentsiaal ,nende arvu kindlaks teha tsinksulfiidiga kaetud ekraanil ilmuvate sähvatuste järgi
• ladustamine kaubaalustel madalatel riiulitel laiade vahekoridoridega • ladustamine madalatel peenkaubariiulitel või peenkauba korrusriiulitel • eelnevate ladustamisvariantide kombinatsioon • ladustamine spetsiaalsetel tugikonsoolidel ladude planeerimine 13 Kauba käsitsemise seadmed (tõstukid jne) • hoiustamiskõrgus • vahekoridoride laius • maha- ja pealelaadimine ladude planeerimine 14 Kaubavoo liikumise trajektoor laos • otseläbivool • U-kujuline läbivool Liiklemiskorraldus territooriumil • Kasutatavad transpordivahendid • Kontoriruumide paiknemine • Parklad ladude planeerimine 15 Munitsipaalküsimused ja tehnovõrgud • asendplaan • liitumine sõiduteega • elektrivalgustus • veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte ladude planeerimine 16 Lao planeerimise eesmärgid • Planeerimise eesmärgiks on saavutada
tähis A, ühik 1J 4. periood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke (pöörde) sooritamiseks , tähis T 5. molekulmass molekuli suhe molekulmassiga (Mr) 6. siseenergia keha molekulide kineetilise energia ja potensiaalse energia summa 7. ainehulga ühik mool ainehulk, milles osakeste arv on = 12g C aatomi arvuga 8. Newtoni II seadus kiirenduse põhjustavad: jõud F ja mass m. 9. Vedelik MKT põhjal III RÜHM 1. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. 2. Jõud On vastastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil yhik 1J 3. Potentsiaalne energia 4. Nurkkiirus 5. Molaarmass 6. Soojushulk Füüsikaline suurus, mille abil iseloomustatakse kehade soojusvahetut. Q, 1J. 1J on siseenergia hulk, mille keha saab/annab soojusülekandel.
registreerimiseks seadme, mida hakati nimetama sädekambriks. Seade koosneb tasaparalleelsete elektroodide süsteemist. Elektroodid kujutavad endast karkassi, mis on üle tõmmatud õhukese lehtmetalliga, või on nende osas lihtsalt metallplaat. Elektroodid ühendatakse üle ühe. Üks rühm maandatakse, aga teisele antakse lühiajaline (kestusega 10-7 s) kõrgepingeimpulss (10-15kV). Kui elektroodide pingestamise ajal satub kambrisse ioniseeriv osake, siis muutub tema trajektoor nähtavaks elektroodide vahel tekkiva sädemete ahela tõttu. Sädekamber paigutatakse tavaliselt kahe kointsidentsskeemi lülitatud loenduri vahele. Kui osake on läbinud need loendurid, siis on ta läbinud ka sädekambri. Kointsidentsskeemi väljundil tekkinud impulss lülitab elektronskeemi abil sisse pinge sädekambris. Intergaasiga täidetud kambrites võib elektroodide vahekaugus olla mitu sentimeetrit. Kui osakese liikumissuuna ja elektroodi pinnanormaali vaheline
Joonis 5. Hea vookaart. (Hussein, 2011) Joonisel 5 on teine näide heast vookaardist. Antud kaardil on kahe erinevad haiguse leviku kujundamiseks kasutatud kahte erinevat värvi, kõik jooned on selgelt eristatavad ning välja on toodud ka lisainformatsioon. Joonis 6. Halb vookaart. (Briney, 2014) 9 Joonisel 6 on näide halvast vookaardist. Kuigi liikumise kogumahud on arusaadavad ning on kasutatud erinevaid värve, on joonte trajektoor ekspordi ja impordi kujutamiseks täpselt sama, mistõttu värvid kattuvad ning ei ole enam aru saada, kui suur on eraldiseisvalt ekspordi või impordi maht. Joonis 7. Halb vookaart. (Global Fertilizer Trade Map 2015, 2015) Joonisel 7 on näide teisest halvast vookaardist. Juba esmaspilgul on näha, et kaart on väga kirju. Kasutatud on küll erinevaid värve ning ka joonte laiused on erinevad, kuid kaardil on liiga palju informatsiooni korraga
kera: 5 m l2 varras: I z= 12 Impulsimoment- 17. Impulsimomendi jäävuse seadus. ⃗L=∑ ⃗ Li=const , mis väljendab impulsimomendi jäävuse Suletud süsteemis seadust. 18. Keha liikumine jõuväljas. Keha liikumisel tsentraalses jõuväljas selle impulsimoment välja tsentri suhtes on ajas muutumatu, seega on niisugusel juhul keha trajektoor tasapinnaline kõver ning selle sektorkiirus jääv. Tsentraalseks nim. välja, mille vektorite pikendused lõikuvad ühes nn. tsentraalses punktis. L δ= =const Kehtib Kepleri II seadus: 2m . 19. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. I z ε =M z Jäiga keha pöörlemise dünaamika põhivõrrand: . 20
· sobiva kõrgusega laud, tool, lugemislaud · töökohal peab olema valgustus, valgustus ei tohi paista otse silma · asjade asukoht kindel, asjad korras, hästi ligipääsetavad · tahvlile kiri loetavalt j aselgete tähtedega · Materjali vajadusel suurendada ja soovitavalt ruudulisele, joonelisele paberile 6. Millised on nägemispuudega inimese jaoks rasked olukorrad tänaval, transpordis? · Pimedatel on kindel tee trajektoor, mida mööda naad liiguvad ( üldiselt pähe õpitud) , kuid kui näiteks on kuskil teetööd, siis see tekitab nägemispuudega inimese segadust. · Ei näe bussi numbrit · bussijuhid hoiavad uksi liiga vähe lahti · halva teekattega pinnas 7. Milline on vaimupuude liigitus, kui vana lapse arukusele vastab lapse areng? · Kerge vaimpuue (arukus vastab 8- 12.a. Lapse tasemele ) · Keskmise raskusastmega vaimuuue (arukus vastab 5- 8.a. Lapse arengule )
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis) Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus (Kiirendusvektor lahutub
Newtoni teooria abil: kehtivad Newtoni loodud taevamehaanika seadused. Mida lähemal mustale augule, seda vähem need seadused kehtivad. Mõningad iseärasused, mis on keha liikumisel musta augu gravitatsiooniväljas: Newtoni teooria järgi ligub keha ümber gravitatsioonikeskme mööda ellpsit juhul, kui keha kiirus on teisest kosmilisest kiirgusest väiksem. Ellipsil on gravitatsioonitsentrile lähim punkt perigee ja kaugeim punkt apogee. Tervikuna asub trajektoor ühes tasandis, kuid musta augu läheduses võib ta olla väga keeruline. Kui keha liigub mustast august küllalt kaugele, on tema trajektooriks ruumis aeglaselt pöörlev ellips. On huvitav uurida keha tiirlemist mööda lihtsaimat, ringikujulist orbiiti.Newtoni teooria kohaselt võib keha liikuda ringorbiidil gravitatsioonitsentri ümber kuitahes kaugel viimasest. Einsteini teooria järgi ei saa see nii olla. Mida lähemal gravitatsioonitsentrile keha
x=x'+V0*t xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori algja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S ajavahemikku t jooksul,siis kiirusvektor: V=lim S/t=dS/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt.
Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid keha kordinaadi,
millest ta möödub ehk ioniseerimiseks. Üks vanemaid ja lihtsamaid meetodeid osakeste vaatlemiseks ehk detekteerimiseks on fotoplaadi kasutamine. Plaadi valgustundlikus emulsioonis tekkinud ioonid, nagu valguski, muudavad ilmutamisel plaadi vastavad kohad tumedaks. Tulemuseks on must teraseline joon, mida saab vaadelda mikroskoobiga. Detektorid paigutatakse tugevasse magnetvälja, et laetud osakese trajektoor temas kõverduks. See annab osakese laengu, massi ja impulsi kohta väärtuslikku infot. Neutraalsed osakesed detektoris jälgi ei jäta. Neid saab avastada reaktsiooni kinemaatikat arvutades ehk laetud osakesi mõõtes ja võttes arvesse jäävusseadusi. Suurte kiirendite juurde kuuluvad detektorid on tohutute mõõtmetega, kaaluvad tuhandeid tonne ja koosnevad paljudest eri tüüpi detektoritest. Kasutatud kirjandus http://et
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna ...
Külgnihkumine- tasaparalleelne Kumer lääts ehk koondav lääts Nõgus lääts ehk hajutav lääts hajutab klaasplaat nihutab valguskiirt, aga koondab valguskiired ühte punkti ehk valguskiired laiali. kiire suund jääb samaks. fookusesse. (F= ebafookus) Liikumine on keha asukoha Ühtlane sirgjooneline liikumine on Hõõrdejõud on alati vastassuunaline muutumine ruumis teiste kehade liikumine, mille trajektoor on sirge ja liikumise suunaga ja ta takistab suhtes teatud aja jooksul. kiirus ei muutu. liikumist. Elastsusjõud on vastassuunaline Elastsed deformatsioonid – keha Plastsed deformatsioonid – kehakuju deformeerivale jõule ja püüab taastab oma algse kuju peale ei taastu. taastada keha esialgset kuju. deformeerimist.
Sisukord · Sissejuhatus · Pluuto avastamine · Pluuto ehitus ja füüsikalised omadused · Pluuto kaaslane Charon · Kääbusplaneet Pluuto? · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mida inimesed teavad üldse Pluutost? Arvan, et vähe. Kui aga täpsemalt uurima hakata, siis saab Pluutost nii mõndagi teada. Tean Pluutost seda, et ta on väikseim nii seitsmest kuust kui ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Olen kursis ka sellega, et teda pole veel külastanud ükski kosmoselaev. Kuid tekibki kohe küsimus, kas ta siis on ikkagi planeet kuna olen kuulnud ka jutte, et ta nimetati ümber kääbusplaneediks. Valisingi just Pluuto planeedi teema sellepärast, et teada saada täpsemalt tema avastamisest ja kas ta on ikkagi planeet või hoopis kääbusplaneet. Tahaksin ka rohkem teada saada ta kaaslasest Charonist. Oma referaadis käsitlengi Pluuto a...
kiilukujuline tera . Lõiketöötlemise viisid masintöötlemisel : Lõikeliikumised Puidu lõikamine toimub töödeldava materjali ja lõikuri omavahelise liikumise tulemusena : Lõikeinstumendi liikumine mööda oma liikumise trajektoori ehk pealiikumine Detaili liikumine lõikeinstrumendi suhtes ehk etteandeliikumine . Lõikuri tipu liikumise trajektoor freesimisel ja saagimisel on tsükloid Lõikuri tipu pöörlev liikumine ümber telje (pealiikumine) Pöörlemistsentri sirgjooneline kulgev liikumine (etteandeliikumine) A-pealiikumise kiirus B – lõikekiirus C – etteandekiirus . Lõikekiirus Lõikekiirus tekib kahe liikumise kiiruste summana : Pöörleva tera hamba tipu joonkiirus ehk pealiikumise kiirus Detaili liikumise kiirus tera suhtes ehk etteandekiirus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
