kui suhkru ja happe vahekord viinamarjades on saavutanud teatud kindla taseme. Saagikoristuse õigeaegsus on väga oluline, kuna viinamarjakobarate küpsemise lõpufaasis toimuvad biokeemilised protsessid ja ainevahetusmuutused väga kiiresti ning avalduvad hiljem tulevase veini omadustes. Fermenteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis.
Mustmuld 2. Nimeta 3 põhjust, miks on rohtlate mullad väga viljakad. a) Õhulised rohukamarad b) Bioloogiline aktiivsus mullasegamine suuremateraline c) Sademed ja aurumine tasakaalus (ei ole liigniiske ega -kuiv) 3. Millised loodusvööndi mullale on iseloomulik profiil A;E;B;C;D. Mida need tähed tähendavad? Troopikavööde A-Huumushorisont; E-Väljauhtehorisont; B-Sisseuhtehorisont; C-Lähtekivim; D-Aluskivim. 4. Kõrbes on iseloomulik füüsikaline murenemine, sest seal kõigub temperatuur väga palju ning sademeid esineb harva. 5. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad keemilist murenemist. Tähista 3 õiget vastust ringiga. a) iseloomulik tundras b) teise nimega porsumine c) ühtlaselt kõrge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi d) ulatuslikud ööpäevased temperatuuri kõikumised kiirendavad protsessi e) protsess on intensiivne vihmametsas f) kivim peenestub ühtlase suurusega osakesteks g) teise nimega rabenemine 6
Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Pinnamood on Itaalias enamasti mägine, Itaalia keskel on Appenniini mäestik ja põhjaosas on Alpid, nendes kahes kohas on kõrgusvööndilisuse ala. Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32oC, idarannikul ka üle 32oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem sajab Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid
koosnemist osakestest[m, p, V, t, p,T), olulised praktiliste ülesannete lahendamisel(nt balloonis) 3. Olekuparameetrid – p, V, T, määravad gaasi oleku 4. Ideaalse gaasi mudel – lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Molekulid on punktmassid; molekulide põrked anuma seintega on elastsed; molekulide vahel ei ole vastastikmõjusid, puuduvad tõmbe ja tõukejõud 5. Temperatuur makrokäsitluses – suurus, mis iseloomustab keha soojusliku seisundit Temperatuur mikrokäsitluses – iseloomustab molekulide keskmist kineetilist energiat Absoluutne 0kraadi – molekulid ei liigu ning langevad raskusjõu mõjul anuma põhja 6. Termodünaamika – teadusharu, mis uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. 7. Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde 8
1. Kliimavööde Alljärgnevas paragrahvis on kliima käsitletud Köppen’i kliimaliigituse1 järgi. Köppen-Geiger-Pohl’i süsteemi järgi kuulub Eesti koos kõige Baltoskandiaga (va Skandinaavia loodes kitsat ala) Dfb kliimatüübi piirkonna sekka (vt. Joonis1) (1). Vaatleme alguseks, mida tähendab see kolmest tähest koosnev kogum Dfb. Esimene täht D viitab kliimadele laialdase sesoonse temperatuuride mitmekesisusega. See tähendab, et soojema kuu keskmine temperatuur ületab 10°C ja külmema kuu keskmine temperatuur on madalam kui -3°C. Teine täht f viitab kliimadele pideva Joonis 1 Kliima-valdkonnad Köppen'i järgi sademetega kogu aasta jooksul, kuiva hooaega ei ole. (1) Kolmas täht b näitab, et selle kliimatüübiga alal on soojema kuu keskmine temperatuur alla 22°C (2). Köppeni klassifikatsioonis selle kliimatüübi nimi on niiske kontinentaalkliima jaheda suvega
Anne Tarum UJUMISEST · Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt, kus juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. · Taastab tervist, parandab tuju, maandab stressi. · Parim aeg ujumiseks on suveperiood. · Enne ujumist on soovitatav teha võimlemist Kus ujuda ja millises temperatuuris? Looduslikes veekogudes. Soovitatav temperatuur 18 kraadi. Basseinis. Soovitatav temperatuur 20-27 kraadi. Ujumise õpetamise faasid 1. Algõpetus 2. Tehnikaõpetus Kohandumine veega ja Ujumisstiilide tehnika sukeldumis õpetus. Start Lamavuse ja ujuvuse tagamine Esimeste ujumisliigutuste õpimine Ujumine kui spordiala Vabaujumine ehk rinnulikrool. Rinnuliujumine Liblik-ehk delfiinujumine Seliliujumine Mis on ujumisoskus? Minimaalselt Täiskasvanul 100 meetrit Lapsel 25 meetrit Ohud ja vastunäidused vees Jalakramp
Maa sfäärid: maakoor kõige õhem ja tahkes olekus. vahevöö ehk mantel kivimid on vedelas olekus, temperatuur suureneb. tuum(sise- ja välistuum) seal on kõige soojem, tugevad rõhud, kivimid on nii vedelas kui ka tahkes olekus Maa sissepoole liikudes temperatuur ja rõhk kasvab. Maakoor Mandriline Ookeaniline Mandriline: vanem, paksem, 30-40 km paksune - mäestikes on paksem, koosneb heledatest kivimitest, tihedus on väike erinevatel kivimitel, põhiliselt graniit ja gness. Ookeaniline: õhem, noorem, kivimitel on suur tihedus, tumedad kivimid, põhiliselt basalt. Laamad: 1) Mis on laamad ? Hiiglaslikud blokid, mis on pidevas liikumises. 2) Mida laamade liikumine võib põhjustada? Maavärinaid ja vulkaanipurskeid.
Induktsiooniperioodi kestus jääb aga peaaegu endiseks. Seetõttu tuleb suurematel pööretel segu varem süüdata. Automootoritel muudab süüdel olenevalt pööretest katkesti-jaoturi tsentrifugaalregulaator. (Tänapäeval elektroonika) 5. Mootori koormus. Koormuse suurendamisel avatakse seguklapp, silindrisse pääseb rohkem värsket küttesegu ja jääkgaaside osatähtsus väheneb. Ühtlasi suurenevad surve lõpu rõhk ja temperatuur. Mõlemal põhjusel põlemiskiirus suureneb ja eelsüüdet tuleb vähendada. Selleks on enamikul mootoritel eelaüüte vaakumregulaatorid. Tühikäigul takistab normaalset põlemist kütuse puudulik pihustamine. Et mootor ei seiskuks ega jätaks vahele, tuleb küttesegu tühikäigul rikastada. 6. Surveaste. Surveastme tõusmine suurendab surve lõpu rõhku ja temperatuuri, mistõttu segu süttimine ja leegi levik kiirenevad ning eelsüüdet tuleb vähendada. Liiga suure
Stratifikatsioonist ehk atmosfääri kihistumisest oleneb suuresti see, kui hästi või halvasti õhku paiskunud saasteained hajuvad. Välisõhk on enamasti kõrgemal külmem. See ei ole aga iga õhukihi korral nii. Õhurõhk muutub kõrgusega madalamaks ja õhk muutub hõredamaks. Kui tuua kujuteldav õhupall kiiresti, nii et soojusvahetust ei jõua toimuda, allapoole, siis õhk selles tõmbub kokku ja soojeneb. Kui viia õhupall üles, siis see paisub ja jahtub. Kuiva õhu temperatuur muutub kõrgusega umbes üks kraad iga saja meetri kohta, kui aga õhk pallis on nii niiske, et pallis on veepiisad, mis soojenemisel aurustuvad, siis muutub temperatuur 0,6 kraadi saja meetri kohta. Vee kondenseerumine annab soojust juurde, aga aurustumine neelab seda. (Anttila jt, 1996; Nirgi, 2001) Kui välisõhu temperatuur kahaneb kõrgusega sama palju kui õhu temperatuur pallis, siis on õhk pallis alati sama tihedusega kui väljaspool seda. Kui pall ise ei kaaluks midagi,
...................................................................... 5.1 Valge veini valmistamine.................................................................................................. 5.2 Rose-veini valmistamine................................................................................................... 6 TARBIMINE............................................................................................................................ 6.1 Temperatuur...................................................................................................................... 6.2 Õige vein õige roa kõrvale................................................................................................ 6.2.1 Valged veinid............................................................................................................ 6.2.2 Rose-veinid...................................................................
kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks, vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Degradatsioon muldade hävimine Keemiline kemikaalide mulda viimine Füüsikaline asulate, teede ehitamine Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed, esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev
GIBERELLIIN - soodustab seemnete idanemist ja teiskasvu. TSÜTOKINIIN - külgharude kasvu soodustamine. Kasvu inhibeerivad - ETÜLEEN (gaasiline aine) - soodustab viljade valmimis. ABSTSIISHAPE - lehtede ja viljade langemise soodustamine, külmakindluse suurendamine, õhulõhede sulgemise reguleerimine. e. Keskkonnatingimuste mõju taimede kasvule ja arengule Taimedele mõjuvad temperatuur, sademed, toitainete kättesaadavus, valgustingimused jne. Näiteks jahe suvi aeglustab arengut, soe suvi aga kiirendab. 2. Taimede puhkus (dormantsus) a. Kasvu- ja puhkeperioodi mõiste Kasvu- e. vegetatsiooniperiood – temp. üle 5 ºC taim füsioloogiliselt aktiivne. Suve esimesel poolel on kõikide taimede kasv intensiivne, kuid suve teisel poolel see aeglustub.
kasulikuks tööks. =Akas Q1 =Q1-Q2* 100% Q1 Q1- soojendilt saadus soojushulk Q2- jahutile antud soojushulk Ideaalne soojusmasin = T1-T2*100% T1 T1- soojendi temperatuur T2- jahuti temperatuur Teine printsiip: Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. Entroopia on energja kvaliteedi kirjeldamise suurus. S Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. Külmkapi tööpõhimõte on vastupidine soojusmasina omale.
Agregaatolek Agregaatolek on aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut gaasilist, vedelat, tahket. Sulamisja keemistemperatuur Sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1. atm. korral. Aine sulamissoojus on energiahulk, mis on vajalik ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril (enamus tahketest ainetest on tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb, erandiks on vesi). · Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk
Kliimast põhjustatud sümptomid kahe taimeliigi näitel Taimeliik Liigniiskus Kõrge Liigne valgus Kasutatud temperatuur või kõrge kirjandusallika(d)s kiirguse intensiivsus 1.Päevaliilia Päevaliilia Kõrge Päevaliilia on https://www.aiasober Hemerocallis kannatab nii temperatuur varju ja .ee/liigikirjeldused/1 liigniiskust, kui põhjustab poolvarju 84 ka kuiva
andmeid kaudsete tõendite põhjal. Puude aastaringid kasvavad paksemaks või peenemaks sõltuvalt sellest, kas ilm on soe või külm. Samamoodi sõltuvad ilmast korallide või arktilise lume kihid. Uurijad on põhjapoolkeralt leidnud sadakond ilmastiku indikaatorit, mida kombineerides ongi avastatud 20. sajandi ilmastiku käik. Huvi pakub, kas temperatuuri muutused on seotud päikesekiirguse, vulkaanilise aktiivsuse või süsihappegaasi tasemega atmosfääris. Nii näiteks hüppas temperatuur üles pärast Indoneesia vulkaanipurset 1815. aastal. 17. sajandi keskel ja 18. sajandil valitsenud suhteliselt külm kliima kaasnes tavalisest tuhmima päikesega. Sellest alates on suurim kooskõla leitud süsihappegaasi kasvava tasemega. MEIE MAAILMA valitseb Päike. Selle eluandev energia Maad soojendabki ning kahtlemata mõjutab ilmastikku. Igale maapinna ruutmeetrile langeb umbes kolme sajavatise pirniga võrdne energia
3 A B C D Kokku surumine Kondenseerumine Paisumine Aurustumine Rõhk u.14 bar Rõhk u.14 bar Rõhu langus 14 bar =>1,2 bar Rõhk u. 1,2 bar Temperatuur u. 65°C Temperatuuri langus u.10°C Temperatuur langeb u. 55°C => -7°C Temperatuur u. -7°C AK 08/2008 4 Kliimaseade Kondensatsiooniradiaator 1 2 3 1 = Kondensatsiooniradiaator 2 = Jahutusvedeliku radiaator
Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. 4.Röntgen kiirgus – tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. 5.Gammakiirgus – kiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. 45. Mida näitab temp? Kuidas on seotud osakses liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur (kineetiline energia ehk liikumisenergia). 46. Erinevad temp skaalad.- Celsius, Kelvin. Et saada celsiusest kelvinit tuleb liita 273 ja kelvinist celsiuseks siis lahutada 47. Mis on siseenergia?-Keha siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga. 48.Mis on ideaalne gaas? + võrrand?- Ideaalne gaas on lihtsaim mudel gaasi
Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on 5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur 4...5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt
......................................................................................................... 7 Lisad..................................................................................................................................8 Pildid Noarootsi kooli ühiselamutes leiduvatest hallitustest: ...................................... 8 Küsitlus Noarootsi koolis elevate õpilaste seas:...........................................................9 Tabel. Kastepunkti temperatuur konstruktsiooni pinnal sõltuvalt ruumi temperatuurist ja õhuniiskuse sisaldusest................................................................... 10 2 Sissejuhatus Idee hallitusest tekkis, kui käisin sõbranna ühiselamus ning nägin hallitust laes. Töö eesmark on teada saada kas kooli ühiselamutes levib palju hallitust ning kas see
Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks kuna taigna sees kasutavad pärmirakud toiduna looduslikke süsivesikuid - tärklist jt. Kuna nad eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel nagu näiteks õlu ja vein. Pärmseentele soodsad temperatuurid on erinevad, umbes -2°C kuni +45°C. Näiteks pagaripärmile kasvuks on kõige soodsam temperatuur 30°C. Pärm talub ka teatud temperatuurini külmumist. Pärmseente paljunemine [Lisa 1] on enamasti pungudes kui ka eostega. Pungumine on, kui uus organism saab alguse vana organismi väljasopistustest. Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened pungudes ja seda eriti kiiresti. Pärmraku külge tekib kühm, mis suureneb ja omandab emaraku kuju. Kui pärmseentel on palju toitu, hakkab uus rakk punguma veel enne, kui ta ise emarakust eemaldub
Mina valisin selle globaalprobleemi, sest see on teema, millest palju räägitakse, mis puudutab meid kõiki, mis tundus esialgu kõige lihtsam ja igavam teema, mida võtta, kuid millest ma tegelikult ei tea väga midagi. Arvan, et kuna see on üks olulisemaid globaalprobleeme, mille taga on omakorda teised globaalprobleemid, siis oleks kasulik teada, milles probleem seisneb. Seda referaati koostades loodan vastused leida küsimustele: miks, millal, kui kiiresti jne. Maa temperatuur tõuseb. Tahaksin uurida ka kliima soojenemise ajaloo, tuleviku ja tagajärgede kohta ning leida huvitavaid fakte ja erinevaid lahendusi. Sissejuhatus teemasse Juba palju aastaid on inimkond tegelenud globaalse soojenemise uurimisega. Mõned väidavad, et seda pole olemas, kuid üldiselt ikka tunnistatakse, et soojenemine on probleem, millel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Kui kaua on meil aega probleemi lahendamiseks?
Ilma nendeta kaob a/v dokument poole oma väärtusest a/v ainese füüsiline seisukord: on see originaalne või koopia, selle alusmaterjal, formaat, mustvalge või värviline, heli, helitu või tumm, defektid. Kopeerimise puhul fikseerida kopeerimise aeg ja selle formaat a/v ainese saabumise aeg kogusse ja tingimused (nt andmed autoriõiguse kohta) FOTODE KORRASTAMINE NEGATIIVIDEL JA FOTODEL ESINEVATE KAHJUSTUSTE PEAMISED PÕHJUSED: Valguse mõju Ebastabiilne temperatuur ja õhuniiskus Õhusaastatus Ümbrispaberi happelisus Hallitus, putukad, närilised Fotode ebaõige või hoolimatu käsitsemine nii nende valmistamisel kui ka hiljem Vee- ja tulekahjustused 1. FOTOMATERJALIDE SÄILITAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 1.1 Käsitsemine Panna kätte puuvillased sõrmikud, et mitte jätta fotodele ja negatiividele sõrmejälgi Vältida negatiivide ülemäärast valgustamist Originaale võtta välja võimalikult harva, kasutada
Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta vertikaalsuunas z. Temperatuuri vertikaalne gradient muudab teatud kõrgustel märki. Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär. Üleminekud - ........ paus.
poolt. silekaljustikud. suudmes tekkisid deltad. Merevee omadusi mõjutavad tegurid Mere pinnale langeva päikesekiirte nurk. Sademete ja auramise vahekord. Merehoovused, mis paigutavad vett ümber. + konkreetsete mere soolsust mõjutab jõgede sisevool. Merevee omadused Soolsus Tihedus Temperatuur Tv lk. 57 h. 9 Mida väiksem on laiuskraad seda kõrgem temperatuur Mida väiksem on laiuskraad seda väiksem tihedus Mida suurem on temperatuur seda väiksem tihedus Mere geoloogiline tegevus Kulutav tegevus ehk murrutus ehk abrasioon Järskrannik, rannaastang Kuhjav tegevus ehk akumulatsioon Laugrannik, rannavallid (suur lainetus), barrid (mere põhi lainetab. Väikese lainetuse ühesuunaliste tuulte ja hoovuste mõjul)
Gaasid Gaas Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes olekus. Gaas on küllaltki hästi kokkusurutav. Gaasi molekulide liikumine on kulgliikumine. Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on temperatuur, rõhk ja ruumala. Gaas on aine korrastamata olek. Gaasi omadused Gaas on lõhnatu, läbipaistev, kandub õhu abil, on kokkusurutav ning võtab anuma kuju . Gaasi oluline omadus on see, et gaasid liiguvad kaootiliselt. Normaaltingimustel on gaasilised ained reeglina molekulaarsed. Gaasid täidavad kiiresti kogu neile saada oleva ruumala. Ideaalne gaas Ideaalne gaas on lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei
Planeedil Maa elab ligi seitse miljardit inimest, kes kõik iga päev toimetavad ja tegelevad oma probleemidega. Kes käib tööl, kes koolis, saades sinna kas autoga, ühistranspordivahendiga või kasutades mõnda veelgi keskkonnasäästlikumat varianti. Loodus on aga väga tundlik ning registreerib kõiksugused muutused, püüdes tasakaalustada tervet süsteemi Maal. Teadlased on täheldanud kliima soojenemises pausi. Miks maakera keskmine temperatuur ei ole enam tõusnud, seda uurimegi järgmistes lõikudes. Maakera kliimat mõjutavad mitmesugused tegurid. Üheks teguriks oleme kindlasti me ise inimesed. Mõjutame maakera kujunemist oma toimingute ja sihtidega, näiteks võtame maha vihmametsi, et saada väärtuslikku puitu. Asemele aga rajatakse põllud, või linnad. Samuti pumpame maakoore kihtide vahelt naftat ja maagaasi, mille töötlemise ja kasutamise käigus aga vabaneb palju kasvuhoonegaase
Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundi. Teoreetiline põhjendus, valemid: Höppleri viskosimeeter on kujutatud skeemil. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10° nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP).
PALAVIK Mare Tupits 2013 Palavik— kehatemperatuuri kõrgenemine • Palavik on mööduv ning hästi kontrollitud hüpotaalamuse poolt nii soojuse tootmise ja kaotuse osas ning temperatuur ei tõuse üle 42 °C. Lapse normaalne kehatemperatuur • Vanus Temperatuur (° Celsius) • 3-kuune 37,5 • 6-kuune 37,5 • 1-aastane 37,7 • 3-aastane 37,2 • 5-aastane 37,0 • 7-aastane 36,8 • 9-aastane 36,7 • 11-aastane 36,7 • 13-aastane 36,6 • Haiguse kulu raskust ja surma ei põhjusta palavik • Kaasnev palavik on pigem kaitsev, avaldades üldist ebasoodsat mõju bakterite kasvule, mõnedele kasvajatele ning takistades viiruste paljunemist ja tõhustades
Eestis umbes 11 km kõrgusel, ekvatoriaalaladel kuni 18 km, seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud. 1. Troposfäär Troposfääris toimuvad peamiselt kõik ilmastikunähtused: • tekivad pilved ja sademed, • õhk liigub ja seguneb pidevalt • kujuneb ilm ja kliima • tekivad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) 2. Stratosfäär • Ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20 % atmosfääri massist • Temperatuur tõuseb • Siia on koondunud suur osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja põhjustab temperatuuri tõusu • Osoonikint sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi • Kaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest 3.Mesosfäär • Paikneb 50-85 km kõrgusel • Sinna jõuavad meteoroloogilised õhupallid • Temperatuur langeb, mesosfääri välimisel piiril on see – 100 C. • Sisaldab ionosfäärikihte, mis
6 -1.8 -2 log c Graafikult 2 saan, et keksp= 2. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele Na2S2O3 + H2SO4 S + Na2SO4 + H2O + SO2 Teen neli katset, kus igas on lahuse temperatuur erinev, määrates reaktsiooni kiiruse sõltuvuse temperatuurist. Katseks kasutan 4cm3 1% Na2S2O3 ja 4 cm3 1% H2SO4 iga katse puhul. Lahuste kokkuvalamisel käivitan stopperi, mille panen kinni, kui mõõteskaalat gradueeritud koonilisel katseklaasil enam ei paista. v t +10 o ¿ vt o Katse Temperatu Aeg v=1/t Temperatuuritegur nr. o o ur t ( C) (s) (1/s) 1 23 122 0,0082 1,671
alumiiniumplekk -nende vahel termoisolatsioon Uksi üks kuni mitu, riiulite vahekaugus reguleeritav Kapis termoregulaator vajaliku temp.säilitamiseks Temperatuuri kontrollimiseks termomeeter Külmutil võib olla täheke, mis tähistab temperatuuri külmutis Külmkapid * - temp. kuni -6°C ei võimalda TO külmutamist, ostetud külmutatud toodete säilitamine kuni 7 päeva ** - kambri temp. kuni -12°C, säilitamine kuni30 päeva *** - temperatuur - 18°C, TO säilimisaeg kuni 3 kuud Külmkapp koos külmutiga Kahe eraldi uksega kapisüsteem Sektsioonid võivad olla vertikaalsuunas (side- by-side) Sektsioonidel võivad olla eraldi kompressorid Lülitusseadmed võivad olla eraldi paneelidel Külmkapp koos jahesahvriga Puudub külmutuskamber Suur tsoon keskmise temperatuuriga ( +10), mis sobilik enamiku köögiviljade ja jookide jaoks Mõnedel üks-kaks tsooni nullilähedase temperatuuriga Külmakeskused
Entroopia Termini entroopia võttis kasutusele Prantsuse füüsik Carnot ja see tuleneb kreekakeelsest sõnast trope, mis tähendam muutumist. Ta kirjeldas selle sõnaga aurumasina silindrist väljunud auruosakeste hajumist ruumis - auru koostisosad hajuvad aja jooksul üha suuremas ja suuremas ruumiosas, nende paiknemise korrapäratus suureneb ja see protsess on pöördumatu. Kuna auruosakestel on teatud temperatuur, siis hajub ka soojus ruumis laiali. Entroopia on sünergeetika keskne mõiste ja see termin iseloomustab mistahes süsteemi korrastamatuse ja mitmekesisuse astet. Termodünaamika selgitab, et avatud süsteemis muutub aja jooksul iga korrastatud olek korrastamatuks - tema korrastamatuse aste ehk entroopia kasvab. Entroopia füüsikaline sisu Entroopia mõiste ei ole kahjuks lihtsalt ja üheselt defineeritav, vaid omab valdkonniti erinevat tähendust.
Aga kõrgharidust omandavad vähesed Õppeaasta algab Austraalias jaanuari lõpus ning kestab nagu meil 9 kuud Enamus õpilasi peavad kandma koolivorme Enamasti käiakse koolis 6-eluaastast kuni 16 aastani, mõned ka 18-eluaastani. Huvitava faktid Hollandlased kes enne James Cook käisid Austraalias nimetasid seda maad New Holland-iks Suurim korallrahu on Austraalia kirderannikul. See on Suur Vallrahu ja see on 2000 kilomeetrit pikk Austraalia kõrgeim temperatuur on olnud +51 kraadi ja kõige madalaim temperatuur +23 kraadi Austraalia looduslikud ohud on tsüklonid (orkaanid), põud ja metsatulekahjud. Suurimad tapjad on aga kuumalained Austraalased tegid kindlaks, et haid on immuunsed kõiksuguste haiguste eest Austraalia meeste eluiga on umbes 77 aastat ja naistel 82 aastat. Oodatav eluiga aborigeenidel Austraalias on umbes 20 aastat madalam kui teistel austraalastel Sydney ooperimaja Uluru ehk Ayers Rock Video Austraaliast Tänan tähelepanu eest
temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) mesosfäär – 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär – kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 2. Osoonikihi hõrenemine. Osoonikihi hõrenemine- osooniaugud
Le Chatelier´i printsiip Kuna tasakaalusegus võib olla nii lähteaineid kui saadusi, siis kuidas saavutada just saaduste võimalikult kõrge sisaldus ehk kuidas nihutada tasakaalu paremale saaduste tekke suunas. Hinnangut võimaldab anda Le Chatelier´i printsiip. Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused mida saab muuta on, eelkõige lähteainete konsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Siin peetakse silmas seda, kuidas need tingimused mõjutavad juba tasakaaluolekus olevat süsteemi. Konsentratsioon. Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Lähteainete konsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni. Saaduse konsentratsiooni
Kuna tasakaalusegus võib olla nii lähteaineid kui saadusi, siis kuidas saavutada just saaduste võimalikult kõrge sisaldus ehk kuidas nihutada tasakaalu paremale saaduste tekke suunas. Hinnangut võimaldab anda Le Chatelier' (Henry Le Chatelier, 1850...1936) printsiip. Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Siin peetakse silmas seda, kuidas need tingimused mõjutavad juba tasakaaluolekus olevat süsteemi. Kontsentratsioon: Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Lähteainete kontsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem ainet (lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni)
Peagi hakati saunadele ehitama ka korstent, kuid kasutati ikkagi kive, et hoida kuumust. Tänapäeva kerised kasutavad kütteks elektrit, sest see on üpriski lihtne, kuid elektrikerise kuumus erineb puiduküttest, mistõttu puiduküttega kivikerised on läinud viimasel ajal rohkem moodi. Erinevad sauna liigid Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun Hamman (araabia keeles - kuumutama) on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Siin paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40- 50°C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume, kus soovi korral saab end külma veega üle valada. Soome saun Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 65-95°C kraadi ning astmelisel laval on
Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " -- Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest. TUUM Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist.
8. detsember 2003 Urmas Paejärv Sisekaitseakadeemia 11 Määrata gaasi absoluutne rõhk anumas, kui anumaga ühendatud elavhõbedabaromeeter näitab 650mm Hg, atmosfääri rõhk elavhõbedabaromeetri järgi on aga 750mm Hg. Õhu temperatuur mõõteriistade seadistamise kohas on 0°C. p = 650mm Hg B = 750mm Hg T = 0°C = 273,15 K pabs = ? p = pman + B p = 650 + 750 = 1400mm Hg 760mm Hg = 101325 Pa 1400mm Hg = 1400*101325/760 = 186651,3 Pa 0,187 Mpa Vastus: Absoluutne rõhk anumas on 0,187 Mpa. 13 Auruturbiini kondensaatoris hoitakse rõhku 0,004 Mpa. Milline oleks vaakummeetri näit kilopaskalites ja mm Hg, kui baromeetri näidud on 735 ja 764mm Hg? B1 = 735mm Hg B2 = 764mm Hg p = 0,004 Mpa = 0,004*106 Pa pvaak =
Lubatud ainult tasapinnaline kuivatus Kuivatamine Kuivatada varjus Võib trummelkuivatus normaalsel temperatuuril Võib trummelkuivatada madalal temperatuuril Trummelkuivatus keelatud Tsentrifuugimine keelatud Väänamine keelatud Triikimine NB! Näidatakse kõrgeim lubatud triikimistemperatuur Triikraua talla kõrgeim lubatud temperatuur 200`C Triikraua talla kõrgeim lubatud temperatuur 150`C Triikraua talla kõrgeim lubatud Temperatuur 110`C Mitte auruga viimistleda Triikimine keelatud Keemiline puhastus Teave keemilise puhastuse jaoks. Lubatud professionaalne kuivpuhastus kõigi vahenditega Teave keemilise puhastuse jaoks.
Kordamine Made By: WaZ Aine ehituse 3 põhiseisukohta 1. Aine koosneb osadest. 2. Aineosad on pidevas korrapäratus e kaootilises liikumises. 3. Osad mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Soojusliikumine? Kuidas seotus temp.? Aineosade liikumist nim. soojusliikumiseks, sest mida kõrgem on temperatuur seda kiiremini on osade liikumine Tahke keha 1. Kindel kuju ja ruumala, mida on raske muuta. 2. Aineosad paiknevad kindlalt kristallvõrede tippudes. 3. Aineosade vahel valitseb suured tõmbe- ja tõukejõud, mis ei lase neil kohalt liikuda. 4. Soojusliikumine seisneb osade võnkumises, tasakaalu asendi ümber. Vedelik 1. Puudub kindel kuju, võtab anuma kuju. Kindel ruumala. 2. Nende paiknemine on korrapäratu, tõmbe- ja tõukejõud väikesed. 3. On võimelised lahkuma oma kohalt. 4
2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . 1) Troposfäär (ulatub ca 9-17 km)-> Paikneb 80% õhkkonna massist. Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6°C km kohta, kuna peamiselt soojendab troposfääris olevat õhku maapind. Toimuvad peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed,õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. 2) Tropopaus-> troposfääri kohal olev õhukiht, temperatuur enam ei lange. 3) Stratosfäär (ulatub 50-55 km)->Moodustab ca 20% atmosfääri massist. Temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma.(Osoon neelab päikselt tulnud UV-kiirguse, mis soojendab õhku) 4) Mesosfäär (ulatub kuni 80-85 km)->osooni pole, temperatuur langeb kõrguse kasvades, õhk üsna hõre, meteoriidid põlevad. 5) Termosfäär(kuni 1000 km??)->õhumolekule vähe, neil suur kineetiline energia, temperatuur tõuseb. 6) Eksosfäär 3
g raskus kiirendus 9,81m/s2 hk1-2 -kohalikest takistustest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel ristlõikest 1 ristlõikesse 2 välejdatuna meetrites; v vedeliku voolukiirus takistuse järel, m/s kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides vedeliku tihedus, kg/m3. Vastus: Rõhukadu on 18,29 meetrit ehk 1,34 bari, kui lugeda toru absoluutselt siledaks. Ülesanne 11. (variant 12) V1 = 2,0 m3 normaalrõhul olevat O2, mille temperatuur on t1 = 18°C, surutakse kokku mahuni V2 =0,8m3 . Lugedes protsessi polütroopseks, arvutada, millised on gaasi rõhk p2 [bar] , temperatuur t2 [°C] ja tihedus 2 [kg/m3] peale kokkusurumist. Gaasi konstant R = 296,8 J/kg Valemid: Polütroobi astendajaks k võtame kaheaatomilise gaasi puhul 1,4. n = k = 1,4 Gaasi rõhk peale surumist =n Gaasi temperatuur peale surumist =n-1 Gaasi tihedus peale kokkusurumist = pV=mRT siit, m= = Arvutuskäik: = 1,01325x= 3,65bar = 291x= 419= 146 °C == 2,93
Katla väljundvõimsus kW Q1 17,91 17,92 17,96 18,13 18,13 18,01 3 Vee kulu läbi katla m /h Vv 0,65 0,65 0,65 0,65 0,65 0,65 Katlasse siseneva vee temperatuur ºC tsv 47,25 47,25 47,26 47,27 47,28 47,26 Katlast väljuva vee temperatuur ºC tvv 71,45 71,45 71,55 71,75 71,85 71,61 Katlast väljuva suitsugaasi temp. ºC tlg 112,78 113,89 114,44 114,44 115,00 114,11 Katla kesta välispinna temperatuur ºC tF 37,14 Väliskeskkonna temperatuur ºC truum 17,83 18,00 18,17 17,94 18,11 18,01
Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta (jootekohta). Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja see omakorda arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil.
aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja see omakorda arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil.
g raskus kiirendus 9,81m/s2 hk1-2 -kohalikest takistustest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel ristlõikest 1 ristlõikesse 2 välejdatuna meetrites; v vedeliku voolukiirus takistuse järel, m/s kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides vedeliku tihedus, kg/m3. Vastus: Rõhukadu on 35,91 meetrit ehk 2,64 bari, kui lugeda toru absoluutselt siledaks. Ülesanne 11. (variant 14) V1 = 2,3 m3 normaalrõhul olevat õhk, mille temperatuur on t1 = 17°C, surutakse kokku mahuni V2 =1,2m3 . Lugedes protsessi polütroopseks, arvutada, millised on gaasi rõhk p2 [bar] , temperatuur t2 [°C] ja tihedus 2 [kg/m3] peale kokkusurumist. Gaasi konstant R = 296,8 J/kg Valemid: Polütroobi astendajaks k võtame kaheaatomilise gaasi puhul 1,4. n = k = 1,4 Gaasi rõhk peale surumist =n Gaasi temperatuur peale surumist =n-1 Gaasi tihedus peale kokkusurumist = pV=mRT siit, m= = Arvutuskäik: = 1,01325x= 6,23bar = 290x= 371= 98 °C == 5,66
SAKSAMAA KLIIMA Saksamaa asub parasvöötmes, ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Suved on soojad ja talved külmad, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0 °.Juulis rannikul 16 °, Ülem Reini madalikul 20°,ida-osas18°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD
kus reaktsiooni kiiruskonstant, etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon aeg reaktsiooni algusest, min. Kus lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel elektrijuhtivus antud momendil t - viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne) Katsetulemused Katse temperatuur 25 °C Lahuse kontsentratsioon 0,12 Lahustumise lõpp 120 s = 2 min, reaktsiooni algus 60 s = 1 min. Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel 4,35 min. Stopperi ja juhtivuse ajaline samm on 4,58-1,00=3,58 min Arvutused Aeg katse Aeg Juhtivus juhtivus Jrk. nr. algusest Sekundid V S - t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
