Keemia praktikum nr3: Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus (0)

1 Hindamata

Sissejuhatus.
Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadusest ( gaas või sade) eraldub süsteemist . Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad , nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus ( tasakaalusegus ) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub .
Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega.
Pöörduv reaktsioon :
pärisuunaline reaktsiooni kiirus - v1
vastassuunaline reaktsiooni kiirus - v2
( tasakaaluolekus v1 = v2)
Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc):
[A]...[D] – ainete A...D konsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3
a,b,c ja d – koefitsiendid reaktsioonivõrrandist.
Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist.
Mida suurem on Kc, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale saaduste tekke suunas.
Le Chatelier ´i printsiip
Kuna tasakaalusegus võib olla nii lähteaineid kui saadusi, siis kuidas saavutada just saaduste võimalikult kõrge sisaldus ehk kuidas nihutada tasakaalu paremale saaduste tekke suunas. Hinnangut võimaldab anda Le Chatelier´i printsiip.
Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele.
Tingimused mida saab muuta on, eelkõige lähteainete konsentratsioon , temperatuur ja rõhk. Siin peetakse silmas seda, kuidas need tingimused mõjutavad juba tasakaaluolekus olevat süsteemi.
Konsentratsioon. Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Lähteainete konsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni. Saaduse konsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas).
Temeratuur. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule.
Rõhk. Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb.
Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse.
Keemilise reaktsiooni kiirus
Olles kindlaks teinud kõik võimalused tasakaalu mõjutamiseks, on vajalik ka, et tasakaaluolekuni jõutaks suhteliselt lühikese ajaga , st et reaktsioonikiirus oleks maksimaalne.
Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol⋅dm–3⋅s–1).
Reageerivate ainete eripära. Ained käituvad sarnastes tingimustes vägagi erinevalt. Nii näiteks reageerib väike vasetükk kontsentreeritud lämmastikhappega sekundite jooksul, nikkel aga kestval keetmisel.
Reageerivate ainete kontsentratsioon. Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsentratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust.
Pärisuunalise reaktsiooni
kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (nn massitoimeseadus ):
, kus
k1 – reaktsiooni kiiruskonstant
p – reaktsiooni järk aine A suhtes
q – reaktsiooni järk aine B suhtes
p + q – reaktsiooni summaarne järk.
Mõlema lähteaine suhtes esimest järku (NB! summaarselt teist järku) reaktsiooni korral
ja seega sõltub sellise reaktsiooni kiirus lineaarselt nii aine A kui aine B kontsentratsioonist. Kiiruskonstant k1 ning reaktsiooni järgud olenevad reageerivate ainete eripärast ja reaktsiooni tingimustest ning määratakse eksperimentaalselt. Vaid üksikute reaktsioonide korral on järgud p ja q võrdsed tasakaalustatud reaktsioonivõrrandi koefitsientidega a ja b.
Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. Seesuurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Temperatuuri mõju võimaldab ligikaudu hinnata van't Hoffi reegel.
Temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda.
Matemaatiliselt võiks selle kirja panna järgmiselt:
– reaktsioonikiirus temperatuuril t1
– reaktsioonikiirus temperatuuril t2
γ – reaktsiooni temperatuuritegur (γ ≈ 2…4)

Eksperimentaalne töö

Eksperimentaalne töö 1.
Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule.

Töö ülesanne ja eesmärk.
Le Chatelier’ printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel.

Töövahendid.
Katseklaaside komplekt.

Kasutatud ained.
FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused , tahke NH4Cl

Kasutatud uurimis - ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile
FeCl3 + 3NH4SCH = Fe(SCN)3 + 3NH4Cl punane
Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada

FeCl3 kontsentratsiooni - paremale, saaduste tekke suunas

NH4SCH kontsentratsiooni – paremale, saaduste tekke suunas

NH4Cl kontsentratsiooni – vasakule, lähteainete suunas
Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCH või FeCl3 kontsentretsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam.
FeCl3 kontsentratsiooni muutmine muudab tasakaalu rohkem (kuna NH4SCN molaarne kontsentratsioon on idee poolest väiksem (koefitsendid reaktsioonivõrrandist on vastavalt 1 ja 3, kuid mahult on ained võrdsed)).
Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi.
Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi.
Katsetulemused :
Katseklaasi number
Lisatav aine
Värvuse muutus
Tasakaalu nihkumine
1.
Võrdluseks
Punakas-oranž
Jääb paigale
2.
FeCl3
vedelik muutus punasemaks
FeCl3 kontsentratsiooni suurendamisel tasakaal nihkub paremale ehk saaduste tekke suunas, kuna tekib juurde Fe(SCN)3.
3.
NH4SCN
vedelik muutus punasemaks, kuid mitte nii palju kui 1. katseklaasis
NH4SCN kontsentratsiooni suurendamisel tasakaal nihkub saaduste tekke suunas(kuna tekib juurde Fe(SCN)3), kuid mitte nii palju kui enne.
4.
NH4Cl
Katseklaasis muutus lahus täiesti heledaks võrreldes teiste katseklaasidega
NH4Cl kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete tekke suunas. Lahus muutus heledamaks, sest Fe(SCN)3 hulg lahuses vähenes.
Järeldus.
Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas ja saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas. FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab reakstiooni tasakaalu rohkem kui NH4SCN kontsentratsiooni suurendamine.
2.2 Eksperimentaalne töö 2.
Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist.

Töö ülesanne ja eesmärk.
Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine.

Kasutatavad ained.
1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus.

Töövahendid.
Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas , termomeeter , elektripliit.
2.2.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil.
Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 + S
Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut.
Katse 1
Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist.
Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3. Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt:

ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust
teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett
kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett
neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ja 4 cm3 vett

Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus, ning kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi tomida teise, kolmanda ja neljanda paariga.
Katsetulemused:
Katsekl-aaside paar
Na2S2O3 maht cm3
H20 maht cm3
Na2S2O3 suhteline kontsent- ratsioon
Aeg t min
Reaktsiooni-kiirus v = 1/t
min-1
1
6
0
6
0,67
1,5
2
4
2
4
1,17
0,857
3
3
3
3
1,53
0,652
4
2
4
2
2,45
0,408
Joonis1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus ühe lähteaine kontsetratsioonist.
Katse 2
Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist.
Kui katseklaasid on hoolikalt pestud, võib alustada järgmist katset. Jällegi võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na2S2O3 ühtemoodi , ja katseklaasid väävelhappelahusega teistmoodi.
Üks katseklaas igast paarist täita 4 cm3 väävelhappelahusega, teine 4 cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter. Siis tõsta keeduklaas koos katseklaasidega elektripliidile ning hakata jälgima temperatuuri tõusu.
Katsed sooritada temperatuuridel 30, 40, 50 ja 60.
Kui temperatuur on jõudnud ~32-ni, tõsta keeduklaas koos katseklaasidega pliidilt maha, võtta kätte esimese paari katseklaasid valada lahused kokku, segada kiiresti ning asetada katseklaas kohe sooja vette tagasi. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni.
Seejärel võib keeduklaasi uuesti pliidile asetada ning tõsta temperatuuri ~42-ni. Siis võtta keeduklaas taas pliidilt ning korrata katset järgmise lahustepaaridega. Oluline on, et hägu teket jälgitaks sooja vee sees. Vastasel juhul jahtub katseklaas kiiresti maha ning saadakse vale sõltuvus. Samamoodi tehakse kõik neli katset.
Katsetulemused:
Katseklaaside paar
Katse temperatuur t
Aeg t min
Reaktsioonikiirus
v = l/t min-1
1
30
0,5
2
2
40
0,22
4,6
3
50
0,13
7,5
4
60
0,08
12
Joonis 2. Reaktsioonikiiruse sõltuvus katse temperatuurist.
Kodutöö:
Reaktsiooni temperatuuritegur :

2) 3)
Järeldus.
Reaktsioonikiirus lähteainete Na2S2O3 kontsentratsiooni suurendamisel kasvab, sest mida suurem on kontsentratsioon, seda rohkem osakesi on ruumalaühikus ning seda sagedasemad on nedevahelised kokkupõrked. Reaktsiooni kiirus sõltub lineaarselt lähtaine kontsentratsioonist ja seega tegemist on esimest järku reaktsiooniga .
Temperatuuri tõstmisel reaktsioonikiirus kasvab, sest mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine, mis suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust. Uuritud reaktsioonikiirus temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra tõusis u 1,8 korda. Seega pole kiiruse sõltuvus temperatuurist lineaarne, vaid sellist temperatuursõltuvust kirjeldab astmefunktsiooni graafik .

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 17 allalaadimist

Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #1

Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #2

Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #3

Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #4

Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #5

Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #6

Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #7

Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #8

Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #9

Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #10

Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #11

Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Natalia_N Õppematerjali autor

Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus. Täielik protokoll; arvestatud
1. Sissejuhatus.
2. Eksperimentaalne töö (katsete tulemused ja arvutused)
Järeldus.

Keemia alused Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Täielik protokoll reaktsioon katseklaas lähteaine reaktsioonikiirus katseklaasid sõltuvus kiiruse sõltuvus reaktsiooni tasakaal

Sarnased õppematerjalid

docx

Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus

Keemia alused

docx

Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

LABORATOORNE TÖÖ 3 SISSEJUHATUS Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus. Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO3(s) →2KCl(s) + 3O2 ↑ Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. H2(g) + I2(g) ↔ 2HI(g) Kui see reaktsioon algab, on segus ainult vesiniku ja joodi molekulid.

Keemia

docx

Keemia 3.praktikum - keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

Laboratoorne töö 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud

Keemia alused

docx

Keemia alused, põhjalik protokoll 3.

tekkeni). Saaduse konsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). Temeratuur- Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. NH3 süntees on eksotermiline protsess, sest reaktsiooni käigus eraldub soojust. Temperatuuri tõstmisele avaldab see süsteem vastupanu sellega, et kulutab rohkem soojust. Seega hakkab kulgema vastassuunaline reaktsioon: ammoniaagi lagunemine lähteaineteks, milles soojus neeldub. Rõhk- Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles protsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul pool on kokku 4, paremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal paremale. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid

Keemia alused

docx

Keemia alused III - protokoll

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus 3 Õpperühm: Teostaja: KATB12 Liina Reimann Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane SISSEJUHATUS Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni

Keemia aluste praktikum

docx

Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus

Sissejuhatus Keemiline tasakaal - ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Pöörduv reaktsioon: Tasakaalukonstant : [A]...[D] ainete A...D konsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a,b,c,ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp): pA...pD gaasiliste ainete A...D osarõhud atm. Kehtib seos: R universaalne gaasikonstant J mol1K1 T absoluutne temperatuur K n gaasiliste ühendite moolide arvu muutus reaktsiooni

Keemia alused

docx

Keemia aluste protokoll 3

Sissejuhatus Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad

Keemia

docx

Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule

Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Lahuse värvuse muutuse põhjal reaktsiooni tasakaalu hindamine. Metoodika: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCH kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCH või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt

Keemia alused

Rohkem sarnaseid