2. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke 3. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
nähtused ja näited. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding. Kahe ookeanilaama vahel on tõusvad magmavoolud, mis tekitavad mäeaheliku. Pidevalt jahtuv ja seejärel tardunud magma kasvatab ahelikku, samal ajal triivivad ookeanilaamad teineteisest eemale, mille tulemusel maakoor rebeneb. Kaasnevad nähtused on veealused mäeahelikud, maavärinad. Nt. Keskahelik Atlandi ookeanis. Laamade sukeldumine ehk subduktsioon. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ja tihedam (ookeani)laam vahevöösse ja tekitab seetõttu süviku. Süviku mandripoolsele servale tekib saarkaar ehk vulkaaniliste saarte rida. Nii tekivad ja ääremered. Mida raskem ja tihedam on laam seda sügavamale ta tungib seega seda väiksemad on kerkivad mäed. Kui laam sukeldub sügavale tekib saarkaar, kui sukeldub vastu
Laamad lahknevad, tekivad ookeani keskahelik ja ookeani põhi. Island lahkneb, sest asub Kesk-Atlandi ahelikul Divergents mandril: tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad vulkaanid ja manner võib lõheneda. Island – saare keskosast läheb läbi lahknemisvöönd, millega kaasnevad suured maavärinad ja aktiivne vulkaanitegevus. Need alad on pidevas liikumises Ookean-ookean konvergents: kahe ookeanilise laama põrkumine ja sukeldumine. Tekitab vulkaaniliste saarte rea. Kokkupõrke kohal tekitavad süvikud Ookean-manner konvergents: ookeani laam sukeldub maismaa laama alla, sest ookeani laamad on õhemad, maakoore laamad paksemad. Maakoore laama servas paisatakse üles litosfääri osa, tekivad kõrgmäestikud, eelkõige rannikumäestikud. Võib tekkida ka süvikute vöönd, aga see pole nii sügav. Kontinentaalsel laamal tekivad vulkaanid, laama sisse tekivad praod
Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimikihid Settekivimid, graniit, Settekivimid, basalt basalt A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla · Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. · Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
Kui asi puudutab nafta ja vee segunemisesse, siis ookeanid kannatavad palju rohkema, kui lihtsalt mõningate lekete all. Kohutavad õnnetused jõuavad ajakirjandusee, aga sadu miljoneid liitreid naftat vaikselt satub merre iga aasta, põhiliselt mitte õnntuste tagajärjel. Nafta lekked põhjustavad haigusi ja tapavad Suured õnnetused ja lekked-isegi suhtliselt vähetähtis osa ookeani reostusest võib olla vägagi laastav. Sama suur kogus naftat võib teha mõnel alal rohkem kahjut kui teises kohas. Näiteks korallrahnud on nafta suhtes tunduvalt tundlikumad, kui liivarannad. Õlise ainega kaetud karvad või suled ei suuda isoleerida mereimetajat või sukelduvat lindu külmast veest ja kui loom puhastab end ta ka neelab naftat. Isegi, kui nafta kahjustus ei ole koheselt surmav võib see tekitada pikaajalist kahju. Kaladel võib see põhjustada maksahaigusi ja kasvuprobleeme. Kui nafta peaks sattuma mõningatele taimedele nt mangroovidele, siis võibsee seal...
meetodite kasutamist. Soovitused uurimisküsimuse tõstatamisel: * Tunne piirkonda ( oma uurimuse konteksti) * Laienda oma kogemustepagasit * Kaalu loomingulisust parandavate tehnikate kasutamist (ajurünnak, meelekaart, metafooriline mõtlemine, analoogiate kasutamine) Uurimisküsimuse tõstatamise kohta käivad soovitused põhinevad peamiselt kahel põhiteguril: * Konteksti, kus võimalikud küsimused asuvad, sukeldumine ja * proaktiivse, loomingulise lähenemise omaksvõtmine, et tuvastada võimalikke küsimusi. Proovi vältida tähenduseta küsimusi ning küsimusi, millele on juba vastatud. Eetika on korrektse käitumise üldprintsiibid ja reeglid. Kui sinu projekt hõlmab inimeste aktiivset osalust, peaksid järgima antud eetikaprintsiipe: *Uuringu raamistiku ja osalejate kaasatuse selgus. *Lubade ja ligipääsu hankimine. * Osalejate kaasatusest tulenevate andmete kasutamine. (lk 67-71) 3
Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 5. 88
Munast sünnivad vastandlikud alged Jen ja Omöl' (hea vs kuri, jumal vs kurat, taevas vs maa), kes samas on demiurgid; dualistlik müüt Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid (An ja Ki lõid maailma) Kajastub Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt 24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Alguses oli vesi Sukeldumine vee põhja (sealt n-ö maa toomine) Merest hakkas maa kasvama 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul; tants; tantsulaul; laul Soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka Kalevalamittainen laulu) Isuri: lörpötykset Erinevus: Eesti regilaulus ühes reas 8 silpi, Isuri ja Karjala lauludes konkreetne silbisüsteem puudub;
7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine Konvekstioonivoolud vahevöös, mis panevad laamad liikuma. 3 Laamade piirid A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla · Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. · Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
atmosfääriga ja intensiivseim fotosüntees. Hapniku kontsentratsioon on reeglina väikseim hüppekihi (püknokliini) all, olgu siis selleks termokliin, halokliin või kemokliin – 150 – 1500 m sügavusel. Põhjuseks – ülemistest veekihtidest laskuva orgaanika aeroobne lagunemine – hapnik lihtsalt tarbitakse ära.! Sügavamad kihid on reeglina hapnikurikkamad – tavaliselt vete konvenktsiooni tulemusel – põhjus pooluste läheduses toimub külmema hapnikurikka vee sukeldumine hoovustena soojemate veemasside alla mis levib kogu Maailmaookeanis ehk arktilised mered (seal kus vesi jahtub – m! uutub tihedamaks) need mille kaudu ookeanid „hingavad“.! Termohaliinse konvektsiooni käivitavast mehhanismist ehk veel krüoskoopiast.! Jää moodustumisel eelkõige Antaktika ja Arktika piirkondades moodustub kõrgenenud tihedusega ehk soolasem vesi, kuna moodustuv jää on väiksema soolasisaldusega, seega „võtab jää
Kuulmis-ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 1.Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ni...
Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 88. Toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju
Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 88. Toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju
22) SÜNDMUSED JA ETENDUSED (HAPPENING'ID JA PERFORMANCE'ID) 1960. aastatel levisid Lääne-Euroopas ja USA-s mitmesugused ühiskonnakriitilised meeleolud ja ideed. Nende üheks lähtekohaks oli paljude noorte loobumine eelmise põlvkonna eluväärtuste tunnustamisest. Läänemaailm oli oluliselt rikastunud ja igapäevaste aineliste vajaduste rahuldamine oli muutunud enamikule inimestest niisama endastmõistetavaks nagu õhu hingamine. Tulemuseks oli näiteks hipide liikumine, sukeldumine rokikultuuri ja alternatiivsete ideoloogiate otsing. Osa noori muutus lausa mässumeelseks. Neile kunstnikele, kes pooldasid sel ajal populaarseid uusvasakpoolseid, kapitalismivastaseid ideoloogiaid, muutus eriti vastumeelseks seinise avangardismi riiklik tunnustamine ja müügiedu. Nad ei tahtnud enam luua kunsti, mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa. Neile kunstnikele oli üheks võimaluseks taaselustada dadaistlik traditsioon. Dadaistid olid
asuv mitmekümnest kuplist koosnev väike Bungle Bungle mäestik, millesse punase liivakivi erinevad kihid on jätnud omapärase mustri . 17. SPORT Sport on austraaliaste seas väga olulisel kohal. Selleks on ka põhjust, sest juba 1956. aastal toimusid Austraalias suveolümpiamängud ning alles hiljuti, 2000. aastal toimusid teistkordsed olümpiamängud Sydneys. Kohalike seas on väga populaarsed veega seotud spordialad (eelkõige ujumine, surfamine, sukeldumine, purjetamine ja aerutamine), palju harrastatakse ka pesapalli, jalgpalli mängitakse austraalia reeglite kohaselt jalgpalli, mis erineb tunduvalt Euroopa omast, mägironimist, nn võsakõndi (Austraalias on hästi palju erinevate raskustasemetega matkaradu), rattasõitu, golfi ja isegi suusatamist. Samuti on laialt levinud motosport Melbourne´is asub Vormel 1 ringrada ning Austraalias peetakse pidevalt ülemaailmseid autorallivõistlusi
üksteise suhtes pidevas liikumises. Laam on litosfääropank, mis liigub 1 10 cm/a.Laamade liikumist uurivat teadust nim laamtektoonikaks. See teooria sai alguse Alfred Wegwneri poolt välja pakutud mandrite triivi hüpoteesist. Laamad paneb liikuma aine liikumine vahevöös, seda omakorda põhjustab kuum tuum. · Kui kaks ookeanilist laama või üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam üksteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning ookeaniline laam surutakse vahevöösse. · Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on Himaalaja-taolise mäestiku teke. · Kui kaks ookeanilist laamateineteisest lahknevad, täitub nende vaheline ruum vahevöös tekkinud magmaga. Selle kristalliseerumisel moodustub uus maakoor ja ookean laieneb. · Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekib kontinentaalne rift ning selle
Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. Turisminduse eeliste analüüsimine. Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut).
tunnus- kahjuliku toime eest number 0 Kaitse sätestamata 1 Püstloodis langevad tilgad 2 Püstsuunast kuni 15 0 all langevad piisad 3 Piiskvesi (nt. vihm) 4 Veepritsmed 5 Veejoad 6 Tugevad veejoad 7 Aegajaline üleujutus 8 Kestev sukeldumine teatud sügavusse Esimene Kaitse ohtlikele lisatäht osadele juurde- pääsu eest A Kaitse puudutamise vastu käeseljaga (0 > 50 mm) 41
Kogu siinpoolsus on kadunud, äärmuslik versioon. Loomislood: David Adams Leeming Creation Myths From the World entsüklopeedia (2010). E-raamatu koopia Ott Kagovere käes, kui huvi on siis mine küsi. Eliade From Primitives to Zen (1967). Loomine: 1) Eimillestki. Eliade ja Leeming 2) (Kaosest). Algse ühtsuse jagamine (Eliade). Eliade ja Leeming. Kaos ka substantsi sünonüüm. Eliadel läeb siia alla ka maa ja taeva lahutamine. Leemingil mitte, tema esimene näide kosmiline muna. 3) Sukeldumine. Nii Eliadel kui Leemingil eraldi välja toodud. Võimalik, et lind sukeldub ürgookeani ja toob sealt maatüki mere peale ja see hakkab paisuma. 4) Ürgolendi (primordial being, world parent). Eliade ja Leeming. Lammutamine, tapmine. Ürgolendi kehast tekib kogu universum. Mõnes mõttes kokkuviidav kaosest loomisega, munast loomisega. 5) Ilmumine (emergence). Leeming. Mitte ilmumine tavalises tähenduses, vaid ilmumine maa alt, allilmast. Põhja- ja Kesk-Ameerika. Kuid on ka aafrika rahvaid
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega ...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
13 Haridusliku komponendi ja põgenemise puhul mõjutab osaleja protsessi osaledes selles aktiivselt. (Pine ja Gilmore 1999: 30) Vertikaaltelg näitab elamuse mõõdet, mis kirjeldab ühendust osaleja ja sündmuse vahel ning suhet keskkonnaga. Meelelahutuse ja hariduse puhul inimene süveneb teemasse meeled ja tähelepanu on toimuvast täielikult haaratud. Esteetilist komponenti ja põgenemist iseloomustab sukeldumine viibides vastavas keskkonnas saab inimene füüsiliselt osaks kogemusest. (Pine ja Gilmore 1999: 31) Ihaldusväärsus on tugevalt seotud emotsioonide ja elamusega, tekitades kliendis soovi teenust tarbida ning sellest rääkida. Clatworthy (2010: 87) toob välja kolm põhilist elementi, millest koosneb pakutava ihaldusväärsus: Kasulikkus mida teenus pakub kliendile funktsionaalsel tasandil. Kasutajasõbralikkus kui lihtne on teenust kasutada.
sukeldumisseadmetega sukeldumisel. Kuigi õnnetuse tagajärjed on osaliselt samad, on mehhanismid ja kahjustused väga erinevad ja nende vahel tuleb ranget vahet teha. Terminoloogia Sukeldumisõnnetus – tervisekahjustused, mis tekivad sukeldumise tagajärjel. Neid tekitavad füüsikalised muutused, millele alluvad gaasid ja gaasisegud muutuva ümbritseva rõhu juures. Seejuures on põhimõtteliselt ebaoluline, kui kaua või kui sügavale sukelduti. Apnoesukeldumine – sukeldumine hinge kinni hoides ilma abivahenditeta. Hingamistoruga sukeldumine – sukelduja ujub enamasti napilt veepinna all ja hingab õhku 30 kuni 35 cm pikast torust. Kui ta sügavamale sukeldub, peab ta hinge kinni hoidma ja muutub seega apnoesukeldujaks. Hingamisseadmetega sukeldumine – sukelduja hingab vee all rõhu all olevat gaasi, millega teda varustatakse kas rõhuga balloonist või pinnalt rõhkvooliku kaudu. Vastava seadme abil
NÕUDED UJUMISE KOHTA Ujumiseks sobiva veetemperatuuri miinimum on +18° C (mõõdetud 1m sügavusel). Kiire vooluga jões ei tohiks suplemiskoha sügavus ületada 1m. Ohtlik on ujuda: - pärast einestamist 1,5 tunni jooksul - õhtuhämaruses ja öösel - hüdrotehniliste ehitiste, paisude, lüüside ja tammide läheduses - veereostusallikate piirkonnas. Kõigile õpilastele tuleb näidata lubatud supluskoha piirid. Äärmiselt ohtlik on: - suplemaminek paadist - vette sukeldumine sildadelt ja järskudelt kallastelt. Üheaegselt ei soovitaks viibida vees üle kaheksal õpilasel. Õpetaja või grupijuht jälgib suplejaid kaldalt või kaldaäärsest veest. KUIDAS KORRALDADA UJUMIST 1. Ujuma läheb rühm alati koos kasvatajatega. Mineku ajal on kõigil trikoode peal riided ning jalas kinnised jalatsid, kaasas vahetusriided ja rätik, soovi korral ka rannasussid. 2. Esimesel päeval demonstreerivad kõik lapsed oma ujumisoskust kasvatajatele
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
Veel teiste näpuga näitamine võis olla süüdistuse aluseks. 8.2. Tõendamine Paljudel juhtudel kasutati ka jumala nimel vandumist. Tõendamiseks piisas teo pealt tabamine või varastatud asja omamine. Kui keegi nägi võõra omanduses enda asja pidi tal olema tunnistajad selle kohta, kes väidaksid, et see asi tema oma on. 8.2.1. Ordaalid Ordaale kasutati küll Hammurapi koodeksis, aga need polnud väga levinud üks näiteks oli Jõe jumala juurde sukeldumine. Ordaale kasutati kaheldavate süüdistute korral näiteks siis kui naisele näidati näpuga aga otseseid tõendeid petmise kohta ei olnud 8.2.2. Valetunnistused 8.3. Kohtuniku vastutus Kohtunikul oli isegi mingisugune vastutus peale pandud, näit 5.paragrahvi järgi eemaldati kohtunik ametist, kui ta muutis tagantjärele mõnda kohtu otsust ning ei tohtinud pärast eemaldamist enam kohtunikuna leiba teenida. Klassikaline õiguse allikas: Hammurapi koodeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
