Risoomi, sibula ja mugula abil paljunemine on katteseemnetaimedele omased mittesugulise paljunemise vormid. Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks ja munaraku arengut ovogeneesiks. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles interfaasi saabudes. Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi esimese jagunemise profaasis . Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: 36 tundi Küpsed spermid talletatakse mehe: munandimanustes Munaraku viljastumine toimub: munajuhas Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: nuku stadium Naise rasedus vältab tavaliselt: 40 nädalat Kalade areng on: otsene Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: idu Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: kõldkestaga Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Viljastumine võib olla kas organismi sisene või väline.
ARENGUBIOLOOGIA 1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. Kondoom- spermid ei satu naise organismi Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID:
BIOLOOGIA KORDAMINE Suguelundkond. Viljastumine. Loote areng. Lootejärgne areng . Mõisted: Munand Mehe sugunääre, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid. Sperma Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. Viljastamine Seemne- ja munaraku tuumade ühinemine. Viljatus Võimetus saada järglasi. Idulane Loote algne arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Platsenta - Lootekest, mille kaudu loode ja ema on omavahel seotud. Munasari Naissugunääre, kus moodustuvad munarakud. Loode Inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega.
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a ) muutumatus b) vähenemine kaks korda c) suurenemine kaks korda d) suurenemine neli korda 10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis 11. Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viliastumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga b) meioosiga c) vegetatiivselt d) eoseliselt 13. Meioos esineb a) vegetatiivsel paljunemisel b) somaatiliste rakkude pooldumisel c) sügoodi lõigustumisel d) ovogeneesil 14. Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a) 23 b) 26 c) 43 d) 46 15. Geenivahetus kaasneb: a) interfaasiga b) mitoosi profaasiga
Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid Võrreldes munarakuga on sperm väike (55 mikromeetrit). Peas asub tihedalt kokku pakitud DNA ja lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmelised, toitaineterikkad. Kaetud kestadega, liikumisvõimetud. Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55
Bioloogia 13.03.2012 Sugurakkude teke Spermatogenees ehk Ovogenees ehk Sugurakkude teke Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spematogenees Seemnerakkude areng Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorkuestes Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess Võib kulgeda kõrge vanuseni Kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valmviad seemnerakud talletatakse munandimanustes Spermid ehk Spermatosoidid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbistamiseks Ovogenees Munarakkude areng ehk ov...
Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist. Minipillid toimivad emakaseinale. Hormoonsüstid, hormoonkapslid. Spiraal- takisab embrüo kinnitumist emakaseinale. Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni.
Mõlemal juhul on tegu raku jagunemisega. Kõik rakud kannavad edasi pärilikkusainet. Mõlemas on tsüto- ja karüokinees. Erinevused:1) Mitoosis pärilik informatsioon järglasrakkudes säilib, meioosis muutub. 2) Meioosis toimub 2 jagunemist, mitoosis 1. 3)meioosis toimub ristsiire. 4)mitoosi tulemusena tekib 2 rakku, meioosi puhul 4. 5)mitoosis on diploidsed, meioosis haploidsed rakud. Inimese sugurakkude areng: Spermatogenees-meeste sugurakkude areng, toimub munandites. Mehe sugurakud e. spermid arenevad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermide eelalsteks on goonid-diploidsed rakud. Spermatogeneesis on 3 faasi:1) Paljunemine-mitoosi teel. Paljunema hakkavad poistel murdeeas. Moodustuvad diploidsed spermatotsüüdid. 2)Kasvamine-Spermatotsüüdid hakkavad kasvama ning sellest algab 3) Differentseerumine-differentseerumise käigus toimub mitoos. 1 spermatogoonist saame 4 haploidset spermatiiti. Differentseerumise käigus kujuneb välja pea, kael ja saba. Tuum on peas.
Viiruste tähtsus. 2009 Inimese viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Kuidas see toimub ? Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva
Selgita 1.On teada, et sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes. Mis on selle nähtuse bioloogiline otstarve? 2.Missugustel päevadel on rasestumine kõige tõenäolisem 35-päevase menstruaaltsükli korral? Põhjendus? 14 päeva enne oodatavat mnstruatsiooni algust. Ei sõltu menstruaaltükli pikkusest. 3.Nimeta 3 efektiivset rasestumisvastast vahendit koos nende plusside ja miinustega ning selgita nende kasutamisviise. Kondoom- spermid ei satu naise organismi, + kaitse suguhaiguste eest, - vähendab tundlikkust. hormonaalsed vahendid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale.+ rasestumisoht kuni 1% - vere hüübimise häired. Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime. Rasestumise võimalus minimaalne. võivad määrida + tuleb kasutada igakord. 4.Tütarlapsele oli ema öelnud, et neil kes kasutavad rasestumisvastase vahendina hormoontablette on edaspidi raske last saada
Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood Viljastunud munarakk Spermid mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) sugurakud kaitstud väliskeskkonna kahjulike mõju...
testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Seemnejuha- 50cm, paariselund. Ülessanne- sperma välja juhtimine. Seemnepõieke- VESICULA SEMINALIS- näärme funktsioon, vedeldab spermat et oleks aktiivselt liikuv.
hormooni: testosterooni ja antimüllerihormooni (AMH). Kui need hormoonid on olemas, siis areneb isane. Testosteroon konverdib Wolffi juha seemnejuhaks. Hiljem testosteroon konverteeritakse dihüdrotestosterooniks, arenevad välised sugutunnused (peenis ja munandikott). AMH põhjustab Mülleri juha taandarengu ja maskuliinse diferentseerumise. Emastel Wolff juha taandareneb ja Mülleri juhast arenevad munajuhad ja emakas. Kui AMH ja testosterooni pole, areneb emane. 3. Isassugurakud e. spermid 3.1. Spermatogenees ja selle etapid. 3.2. Spermatogeneesi regulatsioon. 3.4. Isaslooma sugulise arengu ja seksuaalfunktsioonide endokriinne regulatsioon. Sperma koosneb spermidest ja vedelikest (munandimanuse ja lisasugunäärmete). Spermid on haploidse kromosoomistikuga. Sperm koosneb peast, keskosast ja sabast. Pea sisaldab tuuma ja tuuma ees paikneb eriline peakate – akrosoom – spermile spetsiifiline rakuorganell, mis sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme munarakukestade lammutamiseks.
Leydigi rakud, müoidsed rakud. Milline on nende rakkude roll?) Munandid ehk testised vastutavad seemnerakkude tootmise kui ka nende arengut kontrollivate hormoonide eest. Imetajatel on sültuvalt liigist lisaks mitmeid lisasugunäärmeid nagu ampullaarnäärmed, seemnepõiekesed, bulbouretraalnäärmed, eesnääre ehk prostata. Eesmärgiks on: - Produtseerida, säilitada ja transportida sperme, ning seemnevedelikku - Vabastada spermid ejakulatsiooniga esmase reproduktiivsüsteemi - Tooda ja sekreteerida hormoone Imetajate munand koosneb kahest struktuursest osast – väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest seidekoelisest vaheruumist. Väänilised seemnetorukesed – sisaldavad nii sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevaid seemnerakke. Väljaspoolt on seemnetorukesed ümbritsetud basaalmembraaniga. Peenikesed tugevasti
munarakud laboris katseklaasis. Töötati välja 1970.aastate teisel poolel. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Kasutatakse peamiselt viljatuse puhul. Osadel juhtudel kasutatakse doonorspermat või munarakke. Viljastamine toimub in vitrio. Esimene laps sündis 1978 Inglismaal, Eestis 1995. Munarakud võtakse otse munasarjast. Tavaliselt 75 000 spermi munaraku kohta. Spetsiaalne sööde 37 kraadi juures. Spermid võib süstida menaraku tsütoplasmasse. Naisele siiratakse 2-3 embrüot, mõnikord rohkem. Mõnes riigis on lubatud surrogaatema. Probleemid- liigsed embrüod tavaliselt hävitatakse, peetakse ebaloomulikuks, usuline vastuseis. Liigseid embrüoid on püütud kasutada tüvirakkude (jagunemisvõimelised algrakud inimesel) eraldamiseks.
ARENGUBIOLOOGIA 1. Iseloomusta sugulist ja mittesugulist paljunemist, too välja nende eelised ja puudused. On kaks paljunemise viisi siis: - suguline - mittesuguline SUGULINE: suguline paljunemine on see, paljunemiseviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõikidele päristuumsetele organismirühmadele. + mitmekesised järglased -vaja on enamasti kahte vanemorganismi -eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu +arenemisvõimelisemad järglased MITTESUGULINE: on paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoliseks ja vegetatiivseks. Pärilik info pärineb ainult ühelt vanemalt. 2. Nimeta mittesugulise paljunemise viisid, too näiteid. (v.t eestpoolt) 3. Interfaasi tähtsus raku elus. Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood. Mitoos- päristuumse raku jagunemise viis , milleg...
ja järgnevale arengule o Ontogenees Isendi areng viljastumisest surmani o Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. o Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. o Folliikul Munasarjas munarakku ümbritsev rakkude kiht. o Kollakeha Rebenenud folliikul. o Sügoot viljastunud munarakk. o Gameet organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. 7. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. 8. Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt. 1) Profaas: o kromosoomid keerduvad kokku
Emakas looteareng Tupp ühendab sisemisi elundeid välistega http://www.abiks.pri.ee Sugurakkude ehitus ja erinevus keharakkudest Seemnerakk e spermatosoid e sperm pea, tuum, kael, vibur Munarakk e ovotsüit ümbris, tsütoplasma, tuum Erinevused: haploidsed, kehavõõrad rakud (ei kuulu kudedesse), puudub ainevahetus, ei pooldu, tuumaplasma/tsütoplasma spermid 1/1, munarakud 1/1000 Sugurakkude kujunemine sugunäärmetes Spermatogenees, spermatogoonid e alg seemnerakud _ 4 spermi Ovogenees, algmunarakud e ovogoonid _ 1 munarakk, 3 juhtkeha _= (n2)_mitoos_2n_kasvamine_2n_meioos_n
· Sügavkülmunud embrüode transportimine on odavam, kuna transportida elusloomi kaugete vahemaade taha. Embrüosiirdamine inimesel: Alguses: · Kehavälise viljastamise metoodika puudulikkus · Laialdane eetiline vastuseis Kasutatakse sel juhul, kui: · Naise tavapärasel viisil rasestumist takistab mingi terviserike. · Meestel esinevad viljakushäired. 1.in vitro meetod: · Embrüo viibiv katseklaasis 2-5 päeva. · Spermid ja munarakud on katseklaasis kokku viidud · Embrüo areneb beebiks ema kõhus 2.in vitro meetod · Mikroinjektsioon-sperm süstitakse mikropipeti abil otse munarakku · Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel moorula või blastotsüsti staadiumini ja siirdatakse seejärel naise emakasse. · Embrüosiirdamine inimesel: 1.Etapp-munarakk võetakse otse munasarjast 2.Etapp-kontrollitakse munarakku 3.Etapp-munarakk koos spermiga viiakse söötmesse. 4
Lõppeb häirete puudumisel surmaga (enamikel esinevad enne häired). 3. Tsükli kestvus (ajavahemik eerakust spermide tekkeni). Meestel 70 - 80 päeva. 4. Kulg. 5. Eritingimused a) kehatemperatuurist 2-3 C madalam temperatuur - munandid laskuvad kõhuõõnest munandikotti (7-8 arengukuul). Eriline verevarustus - verdtoovad ja verdviivad veresooned on tihedas kontaktis, toimub soojusülekanne. b) Spermid on kehale võõrad rakud, mis ei tohi verega kokku puutuda, kogu verevarustus toimub läbi biobarjääri. Immuunsüsteem hävitaks muidu spermid ja neid tootva epiteeli. Nii juhtub spordi- ja löögitraumadega. c) Tervistkahjustavad harjumused tulevaste spermide kvaliteeti ei riku, kuna spermid on pidevas uuenemises. 6. Häirete põhjused a) Kõrge temperatuur b) Niiskest, külmast kliimast põhjustatud põletikulised protsessid
Kordamine bioloogia kontrolltööks 4.aprill Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Suguelundite joonised! 2. Miks arenevad spermid väljaspool kõhuõõnt? kuna nad vajavad madalat temperatuuri ei tohi verega kokku puutuda 3. Nimeta kaks eritingimust, mis tagab spermide arengu organismis? madal temperatuur ei tohi verega kokkupuutuda 4. Millal algab ja lõpeb seemnerakude ja munarakude valmimine? Seemnerakud hakkavad valmima puberteedi eas, ei lõppe Munarakud hakkavad valmima puberteedi eas, lõpeb 4550 aastaselt 5
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrügeneesis) läbitakse liigi fülogeeniliste eellaste emrüonaalse arengu etappe Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esineb are...
Meioosi teel jagunevad sugurakud. Selle käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakkudes kaks korda Kromosoomide ristsiirdega kaasneb geenivahetus. Milline mõte on meioosil toimuval kromosoomide ristsiirdel? Tunne jooniselt, kas on tegemist meioosi või mitoosiga, põhjenda. 5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid. Mehe paljunemiselundid: *seemnejuha seemnepurske ajal liiguvad spermid kusitisse *munand seal valmivad permid *munandimanus küpsed permid liiguvad sinna ja muutuvad viljastumisvõimelisteks *suguti korgaskeha erektsiooni ajal täitub veega ja suguti jäigastub *munandikott munandid asuvad seal *sugutilukk *seemnepõieke Naise paljunemiselundid: *munasari seal valmivad munarakud *munajuha küpsenud munarakk liigub mööda seda *emakas hakkab arenema loode *tupp selle kaudu viljastatakse munarakk 6
Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine Kehaväline viljastumine:1) sugurakud väljaspool munajuha.2) vajalik väga suur sugurakkude arv.3) suur osa järglastest hukkub. Kehasisene viljastumine1) spermid viiakse emase munajuhasse.2) vaja on vähem sugurakke.3) järglased on paremini kaitstud Lootejärgne areng jaguneb kaheks: otsene ja moondega areng. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. Lootejärgse arengu etapid:Juveniilne staadium,generatiivne staadium, vananemise staadium.
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemisel jagunevad eellasrakud mitootiliselt, lähterakkude arv suureneb. Kasvamisel toimub sugurakkude massi suurenemine. Küpsemisel saadakse meioosi teel kahe järjestikuse jagunemisega spermatotsüütidest haploidsed tütarrakud — spermatiidid. Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ürgsugurakkudest tekkinud
Teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust (munarakk, seemnerakk, munasari, munajuha, emakas, menstruaaltsükkel, ovulatsioon, munand, sperma); 2. Teab, kuidas inimene viljastub, kuidas vältida rasedust ja suguhaigusi (viljastumine, munajuha); 3. Teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid (loode, platsenta, nabanöör); 4. Teab inimese üldist ainevahetust; (ainevahetus, ensüüm, vitamiin); 5. Oskab järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid; need on kordamiskysimused:s 1)Munarakk-toimub viljastumine seemnerakk-toota meessuguhormoone ehk spermatosoide munasari-toodab suguhormoone ja valmivad naissugurakud munajuha-laienenud osas timub viljastumine emakas-loote arenemine menstruaaltsükkel-toimub ovulatsioon ovulatsioon-eraldub munarakust munasari munand-paljunevad ja valmivad spermid(sünteesitakse meessuguhormoone) sperma-sünteesib meessuguhormoone 2)*Viljastub-Toimub munajuha laienenud osas,edukus sõltub spermide ...
vanuseni, naise omad seevastu arenevad tsükliliselt, alates puberteedist kungi keskeani. Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastamisvõimeline umbes 36 tundi, selle lakkamist nimetatakse menopausiks. Munaraku viljastamine toimub munajuhas. Menstrüaaltsükkel on enamasti 28-päevane, esineb ka 21 ja 32 päevaseid. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga. Küpsed spermid talletatakse mehe munandimanustes. Ontogenees on organismi indviduaalne areng. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Inimese ontogenees algab viljastamisega ja lõpeb surmaga. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest omadustest. Partenogenees on areng viljastumata munarakust. Inimese sügoot on 2 kromosoomistikuga. Otsese arengu korral on järglane vanemate sarnane. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb
seeneniidid peavad omavahel ühinema. Tekivad kahetuumalised rakud seeneniidistikus ja sellisest seeneniidistikust arenevad viljakehad. Eostega paljunemine taimedel Eostega paljunevad eostaimed ja nendeks on samblad, sõnajalad, osjad ja kollad. Sammaltaime arengutsükkel (joonis) Eos (n) -> eelniit (n) -> sammaltaimed (n): vars, lehed, risoidid -> emasel taimel arhegoon, isasel anteriid, mõlemad (n) -> isassugurakud spermid, emasugurakud munurakud, mõlemad (n) tekivad mitoosiga. ->sugurakkude ühinemisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk (2n) (tekib emassuguorganis) -> sellest areneb varre osa kupraga (2n) -> eoste eelrakud (2n)-> 2 jagunemist ehk spoorne meioos ja algab otsast peale. Sõnajalgtaime arengutsükkel Eos (n)-> eelleht (n) -> suguorganid arhegoon (n) ja anteriid (n) -> mitoosiga tekivad sugurakud munarakk(n) ja spermid (n) -> sügoot (2n) -> sõnajalgtaim (2n) -> lehe alaosadel
rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamise huvi koduloomadel kui avastati folliikuleid stimuleeriv hormoon (emasloomal kutsutakse esile superovulatsioon e hulgiovulatsioon) Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nim surrogaat e asendusemadeks. Kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast. Inimese puhul kui inimene on viljatu, saab kasut embrüosiirdamist. Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku, teisel juhul süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatatakse ja siirdatakse naise emakasse. Totipotentsed rakud? Mis, kus on? Rakud, mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks, nendest võib areneda terve organism. Totipotentsed rakud moodust algkoe. Taimedel asuvad totip rakud kõikide pungade kasvupuhikutes, juure tipu kasvupuhikutes, kambiumis(koore ja tüve vahel), kalluses (haava kude) Meristeempaljusus
kahekordistumist ei järgne. · Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tütarrakud on geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng · Suguline ehk generatiivne paljunemine. · Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. · Viljastunud munarakk sügood. · Mehe seemnerakud on spermid ehk spermatosoidid. Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. · Spermide eellased on spermatogoonid. · Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Igast spermatogoonist 4 spermi. · Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
rakud geneetiliselt erinevad, moodustub neli uut rakku, I profaasis kromosoomide ristsiire, kaks järjestikust jagunemist. Inimese sugurakkude areng · Spermatogenees ehk mehe suguraku areng- on spermide küpsemine, see algab suguküpsuse saabumisel munandites. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid on diploidne kromosoomistik. Suguküpsuse saabudes hakkavad arenema spermatogoonid. Neist jagunemise teel saadakse spermid. Neil on haploidne kromosoomistik. Ühest spermatogoonist saadakse neli erinevate omadustega aga võrdse eluvõimega spermi. Sperm on viljastumisvõimeline 48-56 tundi, sellest ajast kui ta satub tuppe. Spermid tekivad munandite väänilistes torukestes. Valmis sperme hoitakse munandi manustes. · Ovogenees ehk munaraku areng- algab tütarlastel juba looteeas ja areng toimub kuni 1. eluaasta lõpuni, siis seiskub. Edasi hakkab arenema alles puberteedi eas.
Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gaametid- organismi munarakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete- munarakud ja seemenrakud(spermid). Gaametide eellastel, spermatogoonidel ja ovogoonidel on diploidne kromosoomistik. Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest raku...
Külmutamise miinuseks on: statistiliselt ei ela külmutamist, sulatamist üle umbes 50% külmutatud embrüotest ja kõiki selle põhjuseid ei teata. Ainult tugevamad jäävad ellu. - Mingil määral näib see loomade piinamisena leebemal viisil. - Looduse vastu töötamine või nagu mehaaniline kaasa aitamine. 2. In vitro viljastamiseks kasutatakse kaht varianti. 1) Spermid ja munarakud on katseklaasis kokku viidud 2) Mikroinjektsioon sperm süstitakse mikropipeti abil otse munarakku. Mina eelistaksin esimest varianti kuna selle protsessi käigus valitakse välja paremini arenenud embrüod, siis on suurem võimalus positiivsele tulemusele. 3. 1) In vitro viljastamise metoodika puudulikkus 2) Laialdane eetiline vastasseis peeti ebaloomulikuks sellist sigimisviisi ja
omadused) 7. Vere-testise barjääri roll? VTB roll on reguleerida ja piirata teatud ainete (vesi, ioonid, toitained, hormoonid, biomolekulid, kemikaalid jne) liikumist läbi Sertoli rakkude seemnetorukese adluminaalsesse ossa. VTB aitab sälitada immunotolerantsust adluminaalses osas. 8. Spermatogeneesi definitsioon Isase sugunäärmetes (testised e munandid) toimuv protsess, mille käigus moodustuvad spermatosoidid e spermid. Nii kasvamise kui küpsemise faasid. Algab puberteedis Spermatogenees algab ja lõpeb keskseinandis Sertoli rakkude vahel väänilises seemnetorus. 9. Imetaja spermatogeneesi etapid (millal toimub, kus toimub ja mis toimub?) Paljunemine – spermatogoonide e ürgseemnerakkude proliferatsioon: kiire rakkude jagunemine. Spermatogoon spermatotsüüt Kasvamine, küpsemine – spermatotsüütide meiootiline rakkude (meioos I, II) jagunemine, mille käigus tekivad haploidsed spermatiidid.
Inimese paljunemine ja areng 1)tunda jooniselt ära meie või naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust elundile sobiv ülesanne vaata jooniseid õpikust lk 104 ja 105. 2)parandada seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstist vead ülesanne 3)järjesta viljastumise või loote arengu etapid Viljastumine · Mehe ja naise suguühe · Spermid satuvad naise suguteedesse · Üks sprem jõuab munajuhasse · Munasarjast vabanenud munarakk liigub munajuhasse ning sealt edasi emaka poole · Toimub viljastumine munajuha laienenud osas Loote areng · 1.kuu süda hakkab tööle, närvisüsteemide areng · 2.kuu aju kiire areng ja kere areng · 3.kuu kõik organid ja kehaosad olemas ning talitlevad, idulasest saab loode · 4.kuu luude kujunemine, on võimalik eristada poissi ja tüdrukut
Sügoot viljastunud viljarakk Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast
- Kromosoomid jõuavad raku poolustele - Kromosoomid võidakse osaliselt lahti pakkida Kromosoomide ristsiire on oluline sellepärast, et organismidevaheline varieeruvus oleks veelgi suurem; liik jääks püsima. Sugurakud - Mehe sugurakud on spermid. - Spermide areng toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes, mille seintes asuvad spermide eellasrakud. - Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakud. - Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. - Naiste sugurakud on munarakud.
8. Loode kasvab ja areneb emakas 9. Miks on abort äärmiselt taunitav? Abort on lubatud kuni 3. raseduskuuni. Selleks ajaks on aga lootel välja arenenud kõik organid ning tegu on "valmis lapsega" ehk tükkideks rebitakse juba valmis laps. Lisaks võivad tekkida abordi tulemusena komplikatsioonid (nt keerulisemad tulevased sünnitused või tuleb ebaõnnestunud abort). 10. Miks noored peavad eelistama kondoomi bioloogilisele meetodile? Väiksem tõenäolsus rasestuda, sest spermid ei pääse läbi (bioloogilise puhul Organism kasvab, elukondade talitlus täiustub. Organism õpib. Lõppeb siis, kui suitsupääsuke muutub sigimisvõimeliseks. 11. Milles seisneb rasestumisvastaste hormoonitablettide ohtlikkus? nende kasutamisel pidurdub munarakkude küpsemine ja ovulatsioon, mistõttu viljastumine on võimatu. Ohtlikkus - hilisem rasestumine on problemaatiline, viivad hormoonid tasakaalust välja, tekitavad iiveldust, seedehäireid
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.
Toimub geneeni vahetus. Meioosi tulemusena tekib neli haploidset rakku ja need neli rakku on geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng Generatiivne paljunemine ehk suguline paljunemine. Gameet sugurakk Sügoot viljastunud munarakk Sperm mehe sugurakk Spermatogoon mehe seemneraku eellane. (spermatogeenist tekib neli üksteisest erinevat spermi) Spermatogenees protsess, kus spertmatogoonist, tekivad küpsed spermid. Spermatogenees toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes ja kõik spermid talletatakse munandi manuses. Algab puberteediea alguses ehk 13/14 aastselt. Sperma on see mis välja tuleb ja koosneb spermist ja spermavedelikust. Ühe seemnepurske käigus väljub 200 400 (700) miljonit seemnerakku. Soodsates tingimustes on seemnerakk viljastumisvõimeline 48 tundi. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline naissugurakk (munarakk) Ovogoon munaraku eellane
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakkitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Akrosoom + tuum = pea; kael; mitokondritega vibur Spermatogenees (läbib meioosi) Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmeline Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45.-55
tupe avaust osaliselt õhuke kest, mida nimetatakse neitsinahaks. Mõnemillimeetrine avaus neitsinahas laseb tupesekreedil ja menstruatsiooniverel tupest välja voolata. Neitsinahk rebeneb esimese suguühte ajal (seda nimetatakse defloratsiooniks), aga võib ka varem rebeneda (nt sportides, pettingu käigus, tampoone kasutades). Meeste sisesuguelundid · Kaks munandit munandites toimub mehe seemnerakkude ehk spermide valmimine, kust valminud spermid viiakse munandimanustesse säilitamiseks. Samuti toodetakse siin testosterooni meeshormooni · Munandimanused on spermatosoidide hoidlaks · Seemnejuhad on seemnevedeliku ja seemnerakkude juhteteedeks · Prostata, seemnepõieke toodetakse seemnevedelikku, mis on toitekeskkonnaks spermidele Meeste välissuguelundid · Kube meestel on kubemekarvkate rombikujuline, mitte kolmnurgakujuline, nagu naistel
millest moodustuvad spermiidid. Esmased spermatotsüüdid teevad läbi esimese meiootilise jagunemise, sekundaarsed spermatotsüüdid tekitavad teise meiootilise jagunemise teel spermatiidid. Ühest spermatogoonist (2n) tekib meioosi tulemusena 4 spermatiidi. · spermatiidid moodustunud spermatogoonist ehk ürgsugurakust meioosi teel- haploidsed. Nendest küpsevad edasi spermatosoidid, kui omandavad transformatsiooniprotsessis liikuvuse. · Spermid küps/ väljaarenenud isassugurakk. Spermi ehitus: Keskosa on mitokondritega; saba on mikrotorukestest koosnev vibur. Akrosoom on Golgi päritolu. Tuum on tugevamini kokku pakitud kui som.rakkudes. Aksoneemi süntees algab tsentrioolist ja see on kõik 1 rakk. Tuum kaelaosa (tsentriool) keskosa (mitokondrid) saba lõpuosa Leydigi rakud toodavad testosterooni (seemnetorukeste vahel)
meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel see peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Sela jätkub meioos tsükliliselt- toimub korraga ainult ühes v enamas rakus. Sellest järeldub, et mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Spermatigenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel saavad neist spermid, see võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni.
Suguline Mittesuguline paljunemine paljunemine Uus organism Uus organism saab alguse pärineb ühest viljastunud vanemast munarakust Toimub Toimub suguliselt;sigimis eoseliselt või e teel vegetatiivselt 2.Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus?meioosi I jagunemise profaasis. mis?kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osakesi....
spermi ühinemine emaka munajuhas. Peale viljastamist hakkab sügoot lõigustuma ning temast moodustub kobraloode, hiljem lootepõieke. Samal ajal liigub viljastatud munarakk munajuhast emakasse ning 6-12 päeva jooksul pesastub sinna. Algab gastrualatsioon ning loote areng. Embrüoloogia loengu ning seminari jooksul sain teada palju uusi mõisteid, nt menarche, lanugo, mekoonium. Lisaks sellele jäid meelde mõned huvitavad faktid, nt kohv kiirendab spermatosoidide liikumist ning spermid leiavad munaraku lõhna järgi. Uudiseks tuli see, et rasedatele naistele omased isud tekivad keha reaktsioonina ning on tingitud loote vajadustest. Rasedustoksikoos on aga keha kaitsereaktsioon. Loengu ja seminari käigus sai raseduse kulg palju selgemaks. Rasedus jaguneb kolmeks trimestriks. Esimesel trimestil sügoodist areneb loode. Filmi abiga sai näha, kuidas silmaga nähtamatust sügoodist kujunes ajapikku elusorganism. Uueks teadmiseks oli see, et inimese
Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 72 tundi Küpsed spermid talletatakse mehe Munandimanustes Munaraku viljastumine toimub Munajuhas Vaegmoondelise arengu korral jääb ära Nuku staadium Naise rasedus vältab tavaliselt 40 nädalat Kalade areng on Moondeline Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub Idu Platsenta moodustub emaka limaskesta Kõldkestaga kokkukasvamisel loote
Selles eristatakse 1) viljastumine 2)looteareng 3)lootejärgne areng Viljastumine- kui munarakk irdub munasarjast, siis liigub ta edasi munajuhasse, viljastumine toimub munajuhas. Kõige tõenäolisem aeg viljastumiseks on tsükli algusest 14-16 päeval. Munarakku ümbritsevast follikulist areneb kollakeha, see eritab hormoone, mis 1)soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist. 2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h. Spermid on võimelised kuni 48h. Viljastumisel ühinevad tuumad, tekib diploidsus ja määratakse sugu. Gameetide ühinemisest tekib sügoot. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud. Partenogenees- kui organism areneb viljastumata munarakust, nii arenevad näit.isamesilased e. lesed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
