i) Euroopa kolooniates ii) Taimede kasvatamine i) Hiigelfarm (loomavabrik) – Intensiivne põllumajandus (tootlik) j) Mahepõllumajandus – Intensiivne ja ekstensiivne põllumajandus 5) Tea olulisemate kultuurtaimede kasvupiirkondi ja maakera (agro)kliimavöötmeid. a) Arktika ja antarktikavööde i) Kogu aasta külm, põllumajandusega tegelemine võimatu b) Lähisarktika ja lähisantarktikavööde i) Lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk ii) Kiirekasvulised ja lühiajalis öökülma taluvad kultuurid (paremas mullastikus) iii) Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru c) Parasvööde i) Saagi saab 1 kord aastas (4 aastaaega) ii) Kliima on niiske ja jahe d) Lähistroopikavööde i) Talv jahe ja sajune, suvi palav ja kuiv ii) Niisutamise abil on võimalik kasvatada põllukultuure läbi aasta e) Troopikavööde i) Temperatuur alati üle 0˚C, suured kõrbed
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 1 Töö pealkiri: Soola integraalse lahustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Töö ülesanne. Töös määratakse soola kas soojendatakse või jahutatakse 0,5 -1 integraalne lahustumissoojus vees. kraadi võrra vastavalt vajadusele. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri Keeduklaas asetatakse metallanuma põhjas soojusmahtuvus kas arvutatakse või asuvale korgitükile. Kalorimeeter suletakse täpsema töö korral määratakse kindla kaanega. Läbi kaane pannakse ampull, koguse puhta KCl lahustumissoojuse Beckmanni termomeeter (keskmine ava) ja alusel. ...
süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Wk=mv2/2 6)Harmooniliseks võnkumiseks nim. Võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaanse võnkumis seaduspärasuse kaudu. TD I seadus Süsteemile antud soojushulga ning süsteemi poolt tehtav töö on võrdne antud süsteemi siseenergia muuduga. U = Q + A diferentsiaalide kujul dU=dQ+dA U süsteemi siseenergia muut Q süsteemile antud soojushulk A süsteemi poolt tehtav töö TD II seadus Termodünaamika II seadus Formuleeritakse mitmel erineval viisil: 1) Pole võimalik niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale. 2) On võimatu niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse võtmine mingilt kehalt ning selle täielik muundamine tööks. Esmapilgul võib näida, et ideaalse gaasi isotermiline paisumine on antud sõnastusega vastuolus
1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine? 2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks. Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata. Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3.Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine. 4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1? 5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta? Reaalsed gaasid võivad seega erineda ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel: A) Rõhk. Molekulaarjõud mida ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel, hakkavad kõrgemal rõhul ja madalama...
optimisee--rimine on tähtis mitte ainult lähte ainete eralduv soojushulk -väike.Teine lõkepunkt on aga (parameetri E füüsikaline tähistus)-Gaasifaasilises reaktsioonid?-Endotermilise reaktsiooni korral mis nn.Levenspieli -graaikul ( 1 = f ( X ) ) kulu -vähendamiseks, vaid ka saaduse puhastamise
On kulg- ja pöördliikumiste vabadus- astmed: 1 aatomi korral , 2 aatomi korral , rohkemate aatomite korral: . 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. See on energia jäävuse seadus termodünaamilistes süsteemides: Gaasile (süsteemile) antav soojushulk ( ) läheb gaasi (süsteemi) siseenergia ( ) suurendamiseks ning tööks vastu välis- jõudusid ( ). 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. Vaatame kolbi raskusväljas. Paisugu gaas ja liikugu kolb ühtlaselt. Seega jõud on konstantne:
92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. Olgu . ja kõrgusel rõhk Gaasile (süsteemile) antav soojushulk läheb gaasi (süsteemi) siseenergia suurendamiseks ning tööks vastu
energiaks. Töö ja soojuse ühiseks omaduseks on see, et nad esinevad ainult energia ülekandumise protsessis. Erinevuseks on aga see, et nad pole kvalitatiivselt energia ülekandumise võrd- väärseteks vormideks. Töö ja soojus võivad vastastikku muunduda. See muundu-mine toimub alati rangetes vahekordades olenemata muun-dumise moodusest: 4.18 J / cal - soojuse mehaaniline ekvivalent; 0.239 cal / J - töö termiline ekvivalent. Et soojushulk ja töö on ekvivalentsed, siis võib neid mõõta samades ühikutes (J). Tuleb aga rangelt meeles pidada: see ekvivalentsus on ainult kvantitatiivne; kvalitatiivselt on tege-mist erinevate energiaülekannetega. Soojuse ülekande tule-musena võib muutuda ainult kaootiliselt liikuvate osakeste kineetiline energia, st. siseenergia. Termodünaamika esimene printsiip Termini printsiip asemel kasutatakse veel termineid seadus ja alus. Esimene printsiip kujutab
väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. I) Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu elementaarjoa kohta J) Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu kohta K) Bernoulli võrrand reaalvedeliku statsionaarse voolu kohta 8. Molekulaarkineetiline teooria ja termodünaamika I alus (printsiip) a. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand b. Molekulide keskmise kineetilise energia ja gaasi absoluutse temperatuuri vaheline seos c. Gaasi töö. Soojushulk ja siseenergia d. Soojus ja töö isoprotsessidel e. Adiabaatiline protsess f. Maxwelli kiiruste jaotus g. Molekulide efektiivne diameeter, keskmine vaba tee pikkus ja keskmine põrgete arv ajaühikus A) Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand Gaasi rõhk on võrdne molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende arvuga ruumalaühikus. Gaasi olekuvõrrand(rõhk, avaldatud molekulide poolt): gaasi osakese kiiruse ruudu keskväärtus
keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. 23. Termodünaamika I seadus. Suletud süsteemi siseenergia muutus algolekust lõppolekusse on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga, millest on lahutatud energiahulk, mille süsteem annab ära töö: Soojuse hulga mõõtmine - kalorimeetria Protsess, mille käigus eraldub soojust, on eksotermiline (sellised on enamik keemilisi reaktsioone) Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Hessi seadus Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! Entroopia Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. 24. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. U kui olekufunktsiooni olemasolu
Looduslikud: Suur tähtsus metsandusel Kliima (määrab taimede kasvuperioodi e. Lähistroopiline: Pikk vegetatsiooniperioodi) vegetatsiooniperiood, kuid mitte läbi Metsamajanduse osakaal aasta kogu aeg Soojushulk (leitakse aktiivsete Vahemereline: talvel sademeteperiood, temperatuuride summa) suvel kuiv, 1000-2000 mm/a Niiskus e. sade o Oliivid saavad aind siin kasvada o Kastmine e. niisutuspõllundus Niiske lähistroopiline – ühtlaselt palju
elektrivoolule. 37. Mis on takistus? Takistus on aine võime avaldada vastupanu elektrivoolu liikumisele. 38. Mis on reostaat? Juht, mille takistuse suurus on muudetav. 39. Voolu töö. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge juhti läbiva voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=Uit , A=J U= V I= A t=s 40. Joule'i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja selleks kulunud aja korrutisega. Q=I2Rt 41. Mis on voolu võimsus? Füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb vool ühes ajaühikus. N=UI. Tähis N, ühik W 42. Mis on nimivõimsus? Maksimaalne võimsus mida seade võib arendada pikema aja jooksul. 43. Mis on nimipinge? Suurim pinge mida võib rakendada tarbija otstele. 45. Mis on lühis? on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri
Ül juhtivuse kasutamine: 1)ülijuhtivad magnetid elektromagnetid tuumauuringud, kiirendid, tuumamagnetresonantstomograaf 2)ülijuhtivad elektriliiid 3) ülitäpsed magetvälja jaa elektrivälja mõõteriistad TÖÖ JA VÕIMSUS Võimsus on ajaühiks vabanev energia Nimivõimsus max võimsus, millel seade võib pikaajaliselt töötda Nimipinge-pinge millel seade asendab nimivõimsust Joule lenz Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhui takisusega R ja voolu kestvusega t Q=I2Rt Alalisvoolu korral on laengutele mõjuv jõud elektrijõud ja takistusjõud võrdsed, järelikult kogu elektrivoolu töö kuulub takistusjõudude ületamisel ja takistusjõu vastu tehtav töö eraldub soojushulgana. Kütteseaduses on vvoolutöö aisaks A= IUT=Q Kui tehakse mehaanilist tööd, siis elektrivoolus läheb kaeks asjaks A=Am*Q Am-mehaanilie töö UIT=Am+I2Rt AA=Q=qU=IUt=U2/R*t=I2Rt=N*t
Termodünaamika II printsiip Rakke Gümnaasium X klass Katre Pohlak, Alari Uudla, Keijo Tomiste, Siim Kruustok, Toomas Sillamaa Aprill 2011 Mis on termodünaamika üldiselt? Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. Termodünaamikas on kesksel kohal soojusnähtused ja nendega seonduvad mõisted (soojushulk, temperatuur, entroopia, soojusmahtuvus jne). Termodünaamika II seadus Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Kuidas on seda seadust ...
Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk Määrata majapidamisgaasi ülemine ja alumine kütteväärtus Junkersi kalorimeetri abil. Võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) Junkersi kalorimeeter (komplekt); 2) Tehnilised kaalud; 3) Ämber; Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Gaasi kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Teatud aja jooksul põletatakse kalorimeetris V1 m3 gaaskütust. Samal ajal voolab läbi kalorimeetri vett W kg, mis soojeneb temp.-ilt ts temp.-ini tv. V1 m3 gaasi põlemisel eraldub QV, kJ soojust, kus Q gaaskütuse kütteväärtus kJ/m3. Veele üle kantud sooju Q=cW(tv-ts) kJ, kus c on vee erisoojus kJ/(kg*K) (1) Kuna kalorimeetrilt ümbritsevale keskkonnale üle antav soojus on väga väike, siis Qv1=q
Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse log dekrement , mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte ln-iga. 17. lained elastses keskkonnas- 18. akustika- 19. 20. Torricelli seadus- määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. 21. sisehõõre vedelikus- (Fh) on võrdeline kiiruse gradiendi (dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga S ning suunatud liikumisele vastu. 22. Termodünaamika I prinsiip- süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. (Q-soojushulk(1J), U- siseenergia, A-töö välismõjude vastu) 23. Isotermiline protsess- protsess kus const temp on antud gaasihulga V pöördvõrdeline rõhuga (p) 24. Isobaariline protsess- prots.kus temperatuuri tõstmisel 1 C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temp 0 C. 25. Isokooriline protsess- prot
Voolutugevus võrdub ajavahemikus t juhi ristlõiget läbinud laengu q ja selle ajavahemiku suhtega. Elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektrivoolu töö on töö, mida elektriväli teeb laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis. Elektrivoolu võimsus võrdub voolu töö ja selle töö sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Joule-Lenzi seadus elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Ohmi seadus vooluringi osa kohta Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Aine eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta ning on võrdne juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised. Takistite jadaühenduse korral ei esine vooluringis hargnemisi. Kõik juhid ühendatakse
elektrivool laengukandjate suunatud liikumine. voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. elektritakistus juhi omadus avaldada laengukandjate liikumisele takistavat mõju. elektrivoolu töö juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega, pingega juhi otstel ja voolu kestusega. elektrivoolu võimsus elektriseadme poolt arendatava võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena. Joule-Lenzi seadus elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolukestusega. Ohmi seadus vooluringi osa kohta voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus. elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi
väliskeskkonnast ning tööle, mida süsteem teeb välisjõudude vastu. Inetgraalne kuju süsteemi lõpliku muutuse jaoks: q=U+w, kus qsoojushulk (J), Usüsteemi siseenergia muut(on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal) (J), w töö (J) Isoprotsesside jaoks: V=const, A=0, , kus Atöö(J), qsoojushulk(J),nmoolide arv(mol),Runiversaalne gaasikonstant 8,314J/K*mol,T xtemperatuur (K), ivabadusastmete arv 22)Erisoojus.Soojusmahtuvus.Takistuse temperatuurisõltuvus Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust ühe kraadi võrra (J/K) Metalli takistus põhjustab juhtivuselektronide vastastikkust mõju kristallvõre ioonidega. , kus metalli takistus, 0eritakistus, ttemperatuur (°C), takistuse temperatuuritegur. 23)Adiabaatiline protsess Adiabaatseks nimetatakse protsessi, kus puudub soojusvahetus. Gaas teeb tööd siseenergia arvel
Näitab, mitme telje suunas keha saab liikuda. Molekuli vabadusaste ideaalses gaasis on 3. 1 Wi = kT 2 48. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 49. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. dA = F dh 50. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 51. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võtta. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 52. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. See on protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta süsteemi ja väliskeskkonna vahel. pV=RT 53. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel
Soojuskiirgus kujutab endast soojusenergia ülekandumist kuumalt kehalt ümbritsevas ruumis asuvatele kehadele erineva lainepikkusega elektromagnetiliste võnkumiste abil. Soojuskiirte ja valguskiirte füüsikalised omadused on sarnased. Nii ühed kui teised levivad valguse kiirusega ning murduvad ja peegelduvad, kohtudes oma teel mingite pindadega. Soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda toimub sageli mitme soojusülekande viisi kaudu, mistõttu summaarne ülekantav soojushulk on mittelineaarses sõltuvuses temperatuurist. Seepärast on elektriaparaatide soojusliku talituse arvutus raskendatud.
3 5. Soojuskiirgus Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest. Küdeva ahju kiirgus on suurim üleskütmise ajal, mil kiirgub ka punast valgust (~600°C). Soojuse hoidmiseks ei pea enam nii intensiivselt kütma ja kiirgus ahju metallosast ka väheneb. Õige kerise korral peaks põhiline soojushulk vabanema kerise kividest ja üldjuhul kaitstakse saunalisi ahju metallosa liiga tugeva kiirguse eest spetsiaalse vaheseinaga, mis on ka ohutuse tagamiseks vajalik, et keegi vastu ahju ei läheks. Kui on tegemist kuiva saunaga ehk kus leili ei visata, püsivad kerise kivid kauem kuumad ja soojendavad sauna kiirgusega ning panevad liikuma ka õhu. 4
Trafod e transformaatorid Pöörlemissageduse reguleerimine on suhteliselt raske. On kasutusel erineva pöörlmissagedusega Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks põhiliselt pinge tõstmiseks või mootoreid (lülitatakse ümber), parim viis on kasutada sagedusmuundurit (kallis). Pöörlemissuuna alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad muutmiseks tuleb vahetada faasijuhtmed omavahel ära. ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Võnkering Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja Koosneb poolist ja kondensaatorist. Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe...
Naha temperatuuri alanemisega väheneb soojuskadu konvektiivse ja kiirgusülekande teel, väheneb niiskuse aurumine. Keskkonna temperatuuri edasisel alanemisel võib organism külmetuda, muutudes vastuvõtlikuks haigustele. Kui inimest ümbritseva keskkonna temperatuur tõuseb üle “mugavuspiiri”, siis nahaalused veresooned laienevad, naha temperatuur tõuseb. Selle tulemusena suureneb soojuskadu ja aurumine naha pinnalt. Kui äraantav soojushulk ei ole piisav, hakkavad tööle higinäärmed. Inimene tunnetab operatiivset temperatuuri Operatiivset temperatuur normis aga ikka on väga halb olla? Miks esimeste päikeseliste ilmadega on kontoris/koolis tihti suur külmetushaiguste periood? Inimese keha ei ole võimeline tekitama olukorda, et osal kehast veresooned ahanevad, teisel osal aga laienevad. Keha soojusregulatsioon ei suuda täita vasturääkivaid korraldusi. Tekkinud olukorras leiab
Võrrand: pV = m/M * R * T 2. Mis on molekuli vabadusaste? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 1 aatomist? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 2 aatomis? (Põhjendada) sõltumatute suuruste arv, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut 1 aatomist koosneb – i = 3 (on 3 kulgliikumissuunda), 2 aatomist – i = 5 (on 3 kulgliikumissuunda ja 2 pöörlemistelge). 3. Termodünaamika esimene seadus? (Tähtede tähendused) – gaasile antav või võetav soojushulk on võrdne gaasi siseenergia muudu ja gaasi poolt tehtud tööga dQ = dU + dA (Q – soojus, dU – siseenergia muut, dA – tehtud töö muut). 4. Kuidas välistab termodünaamika esimene seadus perpetuum mobile? Iga masin saab teha tööd kas väliskeskkonnast saadava soojusenergia ja/või selle puudumisel oma siseenergia kahanemise arvelt 5. Mis on soojusmahtuvus ja mis on erisoojus. Millal on keha soojusmahtuvus arvuliselt võrdne keha erisoojusega
Elektrilaeng Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastasikmõjus. Tähis- q (Q) Kontrollküsimused: 1.Millisele sõna "laeng" tähendusele taanduvad kõik teised kasutusvõimalused? Vastus: keha omadus 2.Millist tähendust omab sõna ,,laeng" järgmises lauses: ,,Kui kehad kokku puutusid, siis nende laengud ühtlustusid."? Vastus: füüsikaline suurus Elektrilaengu jäävuse seadus Elektrilaengu jäävus- väljendab maailma üldist keskmist elektilist neutraalsust Kontrollküsimused: 1.Mis juhul on süsteem elektriliselt isoleeritud? Vastus: laeng ei lahku süsteemist ega sisene süsteemi Coulumb´ seadus Coulumb´i seadus- lühidalt sõnastatav nende kehade jaoks, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega. Neid kehi nimetatakse punktlaenguteks. Kontrollküsimused 2.Kuid...
mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Energiakriis kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab disproportsioon riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises. Polaarkliima kogu aasta külm ja põllumajandus võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit. Parasvööde pindalalt ulatuslikeim vööde, kus tingimused põllumajanduseks piirkonniti erinevad. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib looduslik okasmets. Suvi lühike, jahe, talv külm ja pikk
·Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur a. Ruumpaisumistegur P = 3a. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, täpsete aparaatide koostamisel, sillakonstruktsioonide ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. · Soojusmahtuvus on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on dzaul kelvini kohta [J/K]. Eri metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on dzaul kilogrammi ja kelvini kohta [J/kg K]. · Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektri]ühtivust mõõdetakse siimensites [S], erijuhtivust aga siimensites meetri kohta [S/m]. Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides [Q] ja eritakistust oommeetrites [Qm].
Termodünaamika- Soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojustnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temperatuur, rõhk, ruumala. · Kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid · Lihtsalt mõõdetavad: rõhk, ruumala, temperatuur, mis moodustavad aine olekuparameetrid · Ühe olekuparameetri muutmisel muutub vähemalt 1 teine olekuparameeter Termodünaamika seadused TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu Soojusmasin · Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. · Soojusmasina areng: · Aurumasin (17. saj. kaevandustes, transpordis) · Sisepõlemismootor · Auruturbiin · Reaktiivmootor · .......
46. Absoluutseks (A) niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. A=p/V p-veeauru mass V-ruumala [A]=[kg]/[m3] Rrelatiivse (R) e. suhteline niiskuse all mõistetakse vastaval temperatuuril õhus oleva veeauru tiheduse suhet küllastunud veeauru tihedusega samal temperatuuril. R=p/px px antud temperatuurile vastava küllastunud auru mass 47. Termodünaamika I printsiip Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=U+A; Q - gaasile juurdeantav soojushulk, U - gaasi sisenergia muut ja A gaasi kokkusurumisel tehtud töö.Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. 48. Soojushulk( ) ja erisoojuse liigid- iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka Q = CdT=cmdT
Õhuniiskus ja küllastanud õhk Õhuniiskus Miks ja millal tekivad udu ja kaste? 20°C 1m 3 õhus- 1 g veeauru 10° C - 2,5 g 0° C -5 g +10° C- 9 g +20° C- 17 g +30° C- 30 g 5. Päikesekiirgus ja koha geograafiline laius A) KIIRGUSED Otsene kiirgus Hajuskiirgus Kogukiirgus Peegeldunud kiirgus Suurimad neelajad Suurimad peegeldajad Päikese langemisnurk ja soojushulk Seniidis (seniidis) 2 Loodusgeograafia Maret Vihman *järjesta pinnad soojenemise järjekorras: ) must muld, )rannaliiv, )Okasmets, )lehtmets )hall kaljupind B) Osoonikiht, selle paiknemine ja tähtsus C) Kasvuhooneefekt D) Miks ja kus vahetuvad aastaajad? *Aastaajad vahetuvad.......................
Sekundaarmähis: N2 keerdu 2 emj U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge Trafo valem: Trafo ülekandetegur (-suhe): K K= K>1, siis trafo alandab pinget (primaarmähisel rohkem keerde) K<1, siis trafo tõstab pinget (sekundaarmähisel rohkem keerde) Tõstes pinget 5x, väheneb voolutugevus samuti 5x. Põhjendus: primaarmähises ja sekundaarmähises voolutugevus ei muutu. P = UI I1I2 = U1U2 Trafosid kasutatakse elektrivoolu edasikandmisel, kuna eralduv soojushulk väheneb. Q = I2Rt Trafo kasutegur Vahelduvvoolu muundamine toimub väikeste kadudega. Voolu võimsus väheneb . P1 ~ P2 I1U1 ~ I2U2 - eeta 3. Elektromagnetlained Seoses ajas muutuva elektri- ja magnetvälja vahel. Ajas muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja. Ajas muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. Selle tulemusena tekib muutuvate väljade süsteem, mis hakkab ruumis levima.
- • Ülekantav võimsus • � = � ∙ � ((� ) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Kadu elektrijuhtides • Joule'i-Lenzi seadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega • Δ� = � ∙ � = � 2 ∙ � (� ) see on ülekantava võimsuse muut • Q = Δ� ∙ � = � 2 ∙ � ∙ � (� ) ja see on sellest tulenev soojushulk - t on aeg [s] Lisaks on veel täiendavad kaod (neid vist ei saa arvutada, lihtsalt teadmiseks) - Koroonakadu (elektrijuhti ümbritseva õhu ioniseerimisest) - Reaktiivkaod (vahelduvvool) TRAFO Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.
koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek). Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Lahustumissoojus- soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus: gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus: Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal . CM =kn p , kus CM = gaasi molaarne konts. lahuses mol/dm 3 P=gaasi osarõhk lahuse kohal atm
Liikumine toimub suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga ala poole Difusioon on aeglasem kui molekulide keskmine kiirus Osmoos: Lahuses olevate erinevate molekulide erinev imbumine läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon Toimub täna soojusliikumisele Tekib lisarõhk Termodünaamika TD I seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Isobaariline protsess: Rõhk ei muutu W=PΔV Isohooriline protsess: Protsess, mille käigus süsteemi ruumala ei muutu W=0 Adiabaatiline protsess: Protsess, mille jooksul soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Q = 0 TD II seadus: Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale
KRISTALLUMINE- kristallide tekkimine lahuses ( ka sulamassi jahutamisel kristallide tekkimine). KRISTALLVESI- tahkisega seotud hüdraatvesi (näit. CuSO4 5H2O). KÕDUNEMINE- org. ainete muundumine bakterite või pärmseente elutegevusel hapniku osaluseta või osavõtul. KÜLLASUTMATA LAHUS- lahus, milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu. KÜLLASTUNUD SÜSIVESINIKUD- süsivesinikud, milles süsiniku aatomite vahel on kov. üksiksidemed. KÜTTEVÄÄRTUS- soojushulk, mis eraldub 1 kg kütuse täielikul põlemisel (kJ/kg), gaaskütuse puhul 1m3 kütuse kohta (kJ/m3 ). KÜTUS- soojus- ja elektrienergia samiseks kasutatav aine. KÜTUSEELEMENT- elektrokeemiline seade, milles kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel saadakse elektrienergiat. LAGUNEMISREAKTSIOON- reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. LAHUS- ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. LAHUSTI- aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt lahustunud.
c p 't k l* = ( r ' ' ) 2 kus ' tähistab vedelikku ja '' auru. 21. Soojusvahetite klassifikatsioon ja tüübid. Soojusvaheti arvutuse võrrandisüsteem Soojusvahetid on: 1) pindsoojusvahetid 2) küttepinnata soojusvahetid e. segunemistüüpi soojusvahetid Tööprintsiibi järgi jagunevad soojusvahetid 1) Rekuperatiivseteks- töötavad kindla soojusvoolu suunaga 2) Regeneratiivseteks- soojusvoolu suund küttepinnas muutub perioodiliselt Küttepinnata soojusvahetites ülekantav soojushulk avaldub võrrandiga: Q=Vt V ( W) V - mahuline soojusülekande tegur W/(m3*K) t keskmine temp vahe soojuskandjate vahel K V- soojusvaheti maht m3 Kuumutav soojuskandja: Q1 = M 1c p1 (t1 '-t1 ' ' ),W Kuumutatav soojuskandja: Q2 = M 2 c p 2 (t 2 '-t 2 ' ' ), W 22. Keskmise logaritmilise temperatuuride vahe mõiste. t - t v t = s - Keskmine temperatuuride vahe: t
energia ei teki ega kao, vaid võib ainult ühest liigist teiseks muunduda Aine massi ja energia jäävuse seos ( 1905 Einstein ) massi ja energia ekvivalentsus : E= mc² Fotosüntees 3 Fotosüntees on hea näide bioenergeetikast kui teadusest, kus energia tekkimise, muundumise ja vahetuse uurimine lähtub TERMODÜNAAMIKA seadustest. Termodünaamika I seaduse kohaselt siseenergia muut = süsteemi ja keskkonna vahel vahetunud soojushulk + süsteemiga tehtud või süsteemi poolt tehtud töö TD II seaduse kohaselt ükski perioodiliselt töötav soojusmasin ei saa muuta kogu saadud energiat tööks andmata midagi ümbritsevale keskkonnale. ....................... Igiliikur? Recycling? Perpetuum mobile - igiliikur on kujutletav masin, mis mingit protsessi korrates on võimeline tegema piiramatult tööd, saamata energiat väljaspoolt või masin, mis teeb piiramatult
Näide: näiteks gaasi kuumutamine suletud anumas, mille soojuspaisumine on tähtsusetult väike. 44. Selgitage, kuidas järeldub isobaarilise ja isohoorilise protsessi graafikust madalaima võimaliku temperatuuri olemasolu. Mida madalam on temperatuur, seda gaas veeldub rohkem madalamatel temperatuuridel. 45. Tuletage gaasi siseenergia valem (9.17). 46. Sõnastage termodünaamika esimene seadus, kirjutage vastav valem (9 .18) koos selgitustega. Kus U on siseenergia lõplik muut, Q on soojushulk ja A on elementaarne töö. 47. Mis on aine erisoojus ja moolsoojus? 48*. Tuletage gaasi erisoojuse valem isohoorilise protsessi jaoks (9.21). 49. Tuletage gaasi töö arvutamise valem (9.22) ja erisoojuse valem (9.23) i sobaarilisel protsessil. 50. Tuletage gaasi töö arvutamise valem isotermilisel protsessil (9.25). 51. Mis on adiabaatiline protsess? 52. Tuletage adiabaatilise protsessi võrrand (9.27). 53. Mis on entroopia? 54. Sõnastage termodünaamika teine seadus.
kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene Gay-Lyssac'i seadus printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia 1.4 Isohooriline protsess suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, V=const. ehk siis gaasi ruumala ei muutu. mida tehakse välisjõudude vastu: Muutub rõhk, kui muuta gaasi temperatuuri. Et ruumala ei muutu, siis gaas tööd ei tee Q = U + A, (A=0). Gaasi üleminekul esimesest olekust kus Q = juurdeantav soojushulk, teise, on olekuvõrrandid järgmised: p1V1= nRT1, p2V2= nRT2
süttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine. Leekpunkt ehk plahvatustemperatuur iseloomustab kergsüttivaid ja põlevaid vedelikke või ka tahkeid aineid. Leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures aine ja õhu segu süüteallika toimel süttib üheks hetkeks. Leekpunktile ei järgne vedelike aurude kestvat põlemist, sest vedeliku aurustumise kiirus ning põlemisel vabanenud soojushulk ei ole küllaldased pideva põlemisprotsessi kindlustamiseks.Leekpunkt võib olla ka tahketel ainetel. Teatava temperatuurini kuumenenud aine laguproduktid gaasid, aurud võivad samuti nagu vedelike aurud süttida leegiga kokkupuutel üheks hetkeks, kuid pidevat põlemist sellele ei järgne. Leekpunktiga määratakse, kas on tegemist kergsüttiva või põleva ainega. 4.PLAHVATUS
· koolitus ja nõustamine. Järjest vajalikumaks muutuvad turundusteenused: · turuuuringud, · info kvaliteedinõuetest ja ekspordivõimalustest, · reklaam, · kindlustus, · laenud (eriti pikaajalised laenud). Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. kartulit, rukist, kaera, otra, lina mitmesuguseid köögi ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis sooja väheseks, meil küpsevad vaid nende kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse.
LAHUSTI aine, milles lahustunud aine pihustub ja jaotub ühtlaselt. LAHUSTUNUD AINE aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines. LAHUSE PROTSENDILINE KOOSTIS näitab mitu massiosa ainet on lahustunud 100 massiosas lahuses; lahustunud aine sisaldus protsentides. LAHUSTUVUS aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g lahustis (vees). SOLVATATSIOON (HÜDRATSIOON) lahustumine ja lahustumisel molekulide liitumine lahusti molekulidega. LAHUSTUMISE SOOJUSEFEKT soojushulk, mis lahustumisel vabaned või neeldub, HÜDRAATUMINE on : EKSOTERMILINE eraldub soojust. ENDOTERMILINE soojus neeldub (lõhkumiseks on vaja energiat). KÜLLASTUNUD AINE lahus, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. KÜLLASTUMATA LAHUS lahus, milles antud temperatuuril veel sama ainet lahustub. KRISTALLHÜDRAAT aine, mis tekib, kui sool kristallub lahuses koos kristallveega; kristallilises olekus hüdraat.
levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teiselekehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. · Aine agrekaatoleku muutused Sulamissoojuseks nimetatakse massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumiseks nimetatakse nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest ning ainest. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. 4. Elektriõpetus · Elektrilaeng ja elektriline vastastikmõju
soojusläbikandevõrrandist: Q U kats A t kesk 1294 Ukats= 0,27745622,68 = 717,797389 W/(m2*K) 1.Ukats=717,797389 W/(m2*K) 2.Ukats=888,319368 W/(m2*K) 7.Ukats=874,212075 W/(m2*K) (6) kus Q kuuma vee poolt äraantud soojushulk, W, A soojusvahetuse pind, m2: A 4 d l (7) d sisemise toru välimine diameeter, m, tkesk soojusläbikande keskmine liikumapanev jõud, st keskmine kuuma ja külma vee temperatuuride vahe, 0C. T=[(64-18)-(50-41)]/ln(46/9)= 22,67967 K 1.T=22,67967 K 6 2
rohkme kristalliterasid, kuni lõpuks pole sulametalli üldse ning kogu materjal koosneb kristallidest. Kristalliseerumisprotsess kogu ulatuses toimub ajavahemikul, mil aine jahtub alates oma sulamistemperatuurist kuni toatemperatuurini, mida iseloomustab jahtumiskõver. Jahtumiskõvera horisontaalne lõik tähistab kristalliseerumise temperatuuri Tn ja protsessi kestvust, mille kestel jahtumise soojushulk kompenseeritakse kristallvõres aatomite ümbergrupeerumisel vabaneva energiaga – soojusena. Peeneteralisema struktuuri saamine sõltub sellest, kui jääb vähemaks ruumi kristallide kasvamiseks tsentrite ümber. Amorfse struktuuriga metallisulam saadakse sulametalli kiirel jahutamisel. Head elastsed omadused (kõrge restitutsioon). Näide: vedelmetall 6. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid), tardlahus (asendus- ja sisendustüüpi), keemiline ühend
Kütteväärtus on kõige väiksem. Põlemine- kiiresti kulgev oksüdatsioon, milles eraldub palju soojust ja ka valgust. Leek tekib ainult siis, kui põlevad gaasid ja aurud. Kütteväärtuse puhul on tähtis see, kui palju on kütuse koostises mittepõlevaid lisandeid. Toit- on elusorganismidele nii kütuseks kui ka ehitusmaterjaliks. Toitu valmistatakse toiduainetest ja need koosnevad omakorda toitainetest. Toitained on valgud, rasvad, vitamiinid jne. Toiteväärtus ehk kalorsus- soojushulk, mille toit annab täielikul oksüdatsioonil (põlemisel). Rasvad annavad üle kahe korra rohkem energiat kui sahhariidid või valgud. Valke same me lihast, munast, piimast jne. Osades valkudes on asendamatuid aminohappeid, mida me peame ise toiduvalkude koostises saama. C12H22O11- sahhaas C3H7O2N- valk C57H110O6- rasv Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdavad vastupanuvõimet haigustele. Osa vitamiine ei lahustu vees. A:
Ep = mgh h = -gt2/2 + v0t = 80,4m Ep = mgh = 157 J 17. Neiu, kelle mass on 60 kg, sööb ära 100-grammise sokolaaditahvli, mille energiasisaldus on 600 kcal. Seejärel otsustab ta trepist üles ronida, et see energia ära kulutada. Kui kõrgele peab ta ronima? E = mgL L = E / mg = 4,27 103 m SOOJUSHULK 18. 80-kilogrammise massiga mees vaevleb 39-kraadises palavikus. Normaalne kehatemperatuur on 37 C. Eeldades, et inimene koosneb põhiliselt veest, arvutada soojushulk, mis on vajalik sellise palaviku tekitamiseks. Vee erisoojus on 4190 J/kg K. Q=m c T = 80 4190 (312K 310K) = 670'400J = 160'153 cal 19. Geoloog hakkab alumiiniumkruusist hommikukohvi jooma. Kruusi mass on 120 g ja temperatuur 20.0 C. Geoloog valab sinna 300 g kohvi, mille temperatuur on 70.0 C. Milline on kohvi temperatuur siis, kui kruusi ja kohvi vahele on just saabunud soojuslik tasakaal? Vee erisoojus on 4190 J/kg K, alumiiniumi erisoojus 910 J/kg K.
maismaale kandunud niiskushulga kompenseerib jõgede äravoolu maailmamerre seob maailmamere, siseveekogud ja atmosfääri veed tervikuks. Veebilansse koostatakse üksikute veekogude, põhjaveekihtide, aga ka riikide ja haldusüksuste kohta. Inimene on sekkunud veeringesse, ehitades paisjärvi, tammi, kuivenduskraave ja teinud metsade lageraiet. MAAILMAMERI Ookeanid peamised soojuse vastuvõtjad ja selle kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. Ookeanid kaotavad tänu suuremale auramisele palju rohkem soojust kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Meresid võib avatuse põhjal jagada: 1. sisemeri ühendatud väinadega ookeani , 2
Hessi seadus-Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! Entroopia-Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. 52. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus ΔU=ΔQ-ΔW, kus ΔQ on süsteemi sisestatud soojushulk ja ΔW süsteemi tehtud töö. 53. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. Konstantsel rõhul on süsteemi entalpiamuut võrdne süsteemi poolt neelatud (või eraldunud) soojusega. Endotermilise protsessi korral ΔH > 0 ja eksotermilise protsessi korral ΔH < 0. 54. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Hessi seaduse järeldus: Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
