Konspekt-Ehitusfüüsika-valgus (0)

Ainevahetuse poolt genereeritud energiast kulutab inimene mehaanilise töö tegemiseks umbes 10% 
ülejäänud ainevahetuse energiast muutub soojuseks.    Ainevahetuse poolt tekib kehas soojus, mis tõstab inimese sisetemperatuuri keskmiselt 37ºC.Et keha 
temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks peab see soojus kehast lahkuma. Ainevahetuse poolt tekitatud 
soe eraldub kehast peamiselt soojusjuhtivuse, konvektsiooni, kiirgumise ja aurumise teel 
ümbritsevatesse pindadesse.    Juhul kui sooja eraldumine ei taga kehatemperatuuri 37ºC käivitub lisajahutust tekitav higistamine. 
Keha pinnalt auruv vesi jahutab efektiivselt, kuid märg keha on siiski ebameeldiv. Kui kehast eralduv 
soojavool on liiga suur, siis keha jahtub, ihu pinnatemperatuur langeb ning sooja loovutamine 
väheneb. Käivitub sooja tekitav lihasevabin. Kõik see tundub ebameeldiv.  Soojust transportivaks keskkonnaks inimorganismis on veri. Organismis tsirkuleeriv veri jahtub 
nahaalustes piirkondades ja soojeneb siseorganites – südames, maksas, neerudes.  Kui inimest ümbritseva keskkonna temperatuur on madalam “mugavuspiirist”, siis nahaalused 
veresooned ahanevad, nahk muutub kahvatuks ja kuivaks (kananahk). Naha temperatuuri 
alanemisega väheneb soojuskadu konvektiivse ja kiirgusülekande teel, väheneb niiskuse aurumine. 
Keskkonna temperatuuri edasisel alanemisel võib organism külmetuda, muutudes vastuvõtlikuks 
haigustele. Kui inimest ümbritseva keskkonna temperatuur tõuseb üle “mugavuspiiri”, siis 
nahaalused veresooned laienevad, naha temperatuur tõuseb. Selle tulemusena suureneb soojuskadu 
ja aurumine naha pinnalt. Kui äraantav soojushulk ei ole piisav, hakkavad tööle higinäärmed.  Inimene tunnetab operatiivset temperatuuri  Operatiivset temperatuur normis aga ikka on väga halb olla?  Miks esimeste päikeseliste ilmadega on kontoris/koolis tihti suur külmetushaiguste periood? 


Inimese keha ei ole võimeline tekitama olukorda, et osal kehast veresooned ahanevad, teisel osal aga 
laienevad. Keha soojusregulatsioon ei suuda täita vasturääkivaid korraldusi. Tekkinud olukorras leiab 
aset organismi osaline alajahtumine, mille tulemuseks on ebamugavustunne ja/või 
külmetushaigused.  Mis on päevavalgus?  Päevavalgus on üldise päikesekiirguse nähtav osa. Päevavalgus koosneb otsese 
päikesekiirguse ja hajuskiirguse kombinatsioonist. Otsene päikesekiirgus tekitab esemetele varju, 
hajuskiirgus aga mitte.  Energeetiline erinevus?  Mõju inimesele?  Interjöör?  Päevavalguse kavandamine hoone planeerimisel=suurima kasuteguriga rohelise energia 
kasutamine!!!!  Otsene päikesekiirgus elamutes/eramutes. Planeeringute koostamisel tuleb hoonete asukoht ja 
orientatsioon valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist 
kuni 22. augustini. Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon 
või 3-tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3-toaliste korterite puhul vähemalt ühes 
toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Toaks loetakse ka 
kööktoad ja kööginurgaga toad  • Insolatsiooni kestus on piisav, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2- ja 3-toaliste 
korterite puhul vähemalt kahes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas.   • Uusehitiste planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada olemasolevates korterites piisava 
insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest 
kogukestusest vaadeldavas toas. Kui korteri insolatsioon ei ole piisav, siis insolatsiooni kestuse 
vähendamine ei ole lubatud ja suurendamine ei ole kohustuslik.   • Avalikes huvides võib kohalik omavalitsus lubada piisava insolatsiooni kestuse vähendamist 0,5 
tunni võrra väljakujunenud tänavastruktuuriga, tiheda hoonestusega aladel tänavaseina 
väljaehitamise võimaldamiseks.    Tallinna laiuskraad 59,3 


Mis kuupäeval ja kellaajal on Tallinnas päikese kõrgusnurk maksimaalne ja millal minimaalne? Kui 
suured on päikese kõrgusnurga maksimaalne ja minimaalne väärtus? Maksimaalne on päikese 
kõrgusnurk 21. juuni keskpäeval 54,3˚ ja minimaalne 21 detsembri keskpäeval 7,3˚  Mitu tundi kestab pikim ja lühim päev Tallinnas (päikese tõus kuni loojang)? Tallinnas on pikim päev 
18 h 40 min ja lühim 6 h 02 min.  Mitu minutit, tundi või päeva aastas paistab päike Tallinnas põhjafassaadile? Pool aastat  Mis kellani paistab idafassaadile?  Lääne?      Räigus (glare)   • Räigus on nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb. 
Mis tingib räiguse?   • Räigus on tingitud heleduse ebasoodsast jaotusest, liigsest heledusest või liiga suurest kontrastist. 
Räigus võib olla põhjustatud nii otsesest päikesekiirgusest (diskomforträigus), taevavalgusest või 
elektrivalgustusest (peegeldusräigus).  Päevavalgustegur 


•  Päevavalgustegur jaguneb keskmiseks päevavalgusteguriks ja minimaalseks päevavalgusteguriks  
•  Päevavalgustegur D-on antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega  taevavõlvi poolt otse või kaudselt tekitatava valgustiheduse ja sama, kuid varjamata 
terviktaevavõlvi all oleva rõhttasandi valgustiheduse suhe  •  Päevavalgusteguri arvutus Vastavalt EVS 894 Loomulik valgustus siseruumides esitatud  soovitustele loetakse heaks tavaks olukorda, mil keskmine päevavalgustegur on vähemalt 2%. 
Keskmise päevavalgusteguri arvutamiseks kasutaktakse vastavalt EVS 894 Loomulik valgustus 
siseruumides esitatud valemit    Päevavalgus kestvus (daylight autonomy) Aeg, mil väline takistamata horisontaalne 
valgustustihedus tööpäeva vältel antud valgustustihedust ületab 
Rusikareegel: Kontorites blokeeri otsene päikesekiirgus aga kavanda majad nii et neis oleks 
piisavalt hajuvalgust 
Rusikareegel: Eramu kavandamisel. Päikesekiirgus ja hajuskiirgus mõlemad võivad olla. 
Igale projektile ainuõige kuldne kesktee puudub on erinevad võimalused/lahendused millel kõigil 
on omad head ja vead. Lahendus probleemile leidub alati! Avalikühiskondlikud hooned = inimese 
silmad 
Passivsed varjestamised 
Lahendus otsese päikese blokeerimiseks.  
Rulood  
o Välised 
 o Kahe klaasi vahel 
o Ruumis sees 
 Lamellad  
o Välised  
o Kahe klaasi vahel  
o Ruumis sees  
Ruumi siseneb päevavalgus piiratud vaade. 
Milline arhitektuurne lahendus millisesse ilmakaarde? Ilmakaarest sõltuv 
 
 


Päevavalgusküllane ruum- päikesevalgus ei ole häiriv, vaade on olemas, ilma elektrivalgustuseta 
Operatiivne temp.- õhu ja pinna temp kokku 
Päevavalgus ehk loomulik valgus- Päevavalgus on üldise päikesekiirguse nähtav osa. Päevavalgus 
koosneb otsese päikesekiirguse ja hajuskiirguse kombinatsioonist. Otsene päikesekiirgus tekitab 
esemetele varju, hajuskiirgus aga mitte. 
Räigus- olukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb. See on 
tingitud heleduse ebasoodsatest jaotusest, liigsest heledusest, või liiga suurest kontrastist. 
Päevavalgustegur- D- on antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva 
heledusjaotusega taevavõlvi poolt otse või kaudselt tekitatava valgustiheduse ja sama, kuid 
varjamata terviktaevavõlvi all oleva rõhttasandi valgustiheduse suhe. Jaguneb keskmiseks ja 
minimaalseks päevavalgusteguriks. Kui valgusküllane on ruum pilves ilma korral. 
Päevavalgusteguri kestvus- Aeg, mil väline takistamata horisontaalne valgustustihedus tööpäeva 
vältel antud valgustustihedust ületab. 
Insolatsioon- kiirguse soovitus. Otsese päikesekiirgue kestvus