Suurused m , r , l ja t mõõdetakse katse käigus. Sin antakse ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise inertsmomendi valem: mr 2 It = 2 4. Töökäik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l väravate vahel. 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi It = mr² /2 järgi. 4. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 7. Arvutage valemi järgi silindri inertsmoment. Võrrelge erinevatel meetoditel saadud tulemusi. 8. Korrake katset nelja erineva silindriga. 9. Katseandmed kandke tabelisse. katse l,m t,s m,kg d,m I,kgm2 It,kgm2 -5
maailmas · kõigi jumalate tempel · traditsiooniline sammastele toetuv kolmnurkse viiluga katus · mindi mööda treppi · silinder, mida katab poolkera, diameeter ja kõrgus sama, 43,5 m- lagi · kupli raskus toetub 8 eenduvale müüri osale, selle vahel süvendid · betoonist võlvid, teevad kergemaks nelinurksed süvendid- kassettid, vanasti sisepind kullatud
· arvutab nimega arvudega (lihtsamad juhud); · analüüsib ja lahendab iseseisvalt erinevat tüüpi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid ning hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust; · koostab ühetehtelisi tekstülesandeid. Geomeetrilised kujundid · eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (punkt, sirge, lõik, ring, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, viisnurk, kuusnurk, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus) ning nende põhilisi elemente; · leiab ümbritsevast ainekavaga määratud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid; · rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel; · joonestab tasandilisi kujundeid; konstrueerib võrdkülgse kolmnurga ning etteantud raadiusega ringjoone; · mõõdab õpitud geomeetriliste kujundite küljed ning arvutab ümbermõõdu. TASEMETÖÖ ÜLESEHITUS · Tasemetöös on kohustuslikud ülesanded ja kuni kaks lisaülesannet
16 sajndiks on jõudnud kogu euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud tetaile: ehitiste müüride kivid täpselt tahutud, seinu võis plaatidega katta, fassadil sammast krupeeringud, kiriku sissepääs võis sarnaneda triunfi kaarele, põhikorpus kõrgem kõrvalehitistest, ruudu kujuline sise õu, aknad ristküliku kujulised või ümarkaarelised akna kohal ehis viil, interjööris silinder või kassett laed, interjööris palju seina ja lae maalinguid Renessansis eraldub maal ja skulptuur ja arhitektuurist. Maalikunstis aina otsisid ainult uusi väljendus lahendusi. Tekib tahvelmaal. Renessansis saab tähtsemateks tunnusteks saab perspektiiv. Valguse ja varju mäng, hele-tumeduse kontrast, kolmnurkne kompositsioon ja rikastunud koloriit. Hakkatakse maalima maastiku maali ja aktimaali. Maal saavutab tohutu populaarsuse ja kunstnikud kõikjal hinnatud.
Põhja pindala: Sp = a · ha Külgpindala: Sk = P · h Ruumala: V = Sp · h Põhja ümbermõõt: P = 2(a + b) Täispindala: St = Sk + 2Sp Korrapärane püstprisma Põhjapindala - kus n on tahkude arv Külgpindala - Sk = a · h · n Silinder Põhja pindala: Sp = Külgpindala: Sk = 2 · · r · h Ruumala: V = Sp · h = · ·r 2 Täispindala: St = Sk + 2Sp = 2 · · r · h + 2 · r2 · h ABCD - telglõige · r2 Korrapärane püramiid
Karl Benz leiutas töötava kahetaktilise gaasimootori samal printsiibil1878 Samal ajal läksid Otto ja Daimler tülli ja Daimler vallandati 1880 ja sai 112 kuldmarga väärtuses firma osakuid kompensatsiooniks patentide eest. 1882 hakkasid Daimler ja Maybach koos töötama Otto naljataktilise tsükli korralikult tööleseadmisega. 1885 said nad valmis mootori ning sellele ka karburaatori. · Üks horisontaalne silinder 264 cc (58×100 mm) · õhkjahutus · suur rauast hooratas · kuumtoru süütesüsteem (patent 28022) · nukvõlliga opereeritavad väljalaskeklapid suuremateks pööreteks · 0.5 hp (370 W) · 600rpm (varasemad mootorid olid 120 kuni 180 rpm) · Kaalus umbes 50 kg Patendeerisid selle(mootorratta) kui esimene gaasi või bensiini jõul sõitev sõiduk, järgmine aasta paigutati mootor vankrile ja ka paadile
Kera, selle pindalad ja ruumala. Keraks nimetatakse pöördkeha,m is tekib ringi (või poolringi) pöörlemisel ümber diameetri.' Kera pinda nimetatakse SFÄÄRIKS. Kera lõiget keskpunkti läbiva tasandiga nimetatakse SUURRINGIKS. Sfääri mistahes punkti kaugust kera keskpunktist nimetatakse kera RAADIUSEKS. 2. Mõningad mõisted, mis on seotud kera, ringi ja ringjoonega: Ringjoone puutuja sirge, mis puutub ringjoont (kera pinda) ainult ühes kohas ja on risti ringi (kera) raadiusega Kaare pikkus ringjoone või sfääri kahe punkti vaheline kaugus, mis arvutatakse järgmise valemiga L=x·R kus x on kesknurk radiaanides ja R on ringi või ringjoone raadius. Kui kesknurk on antud kraadides (kraadides nurk), siis teisendatakse see radiaanidesse valemiga (Vaata ka kursusel 7 tööjuhendis 3 antud valemeid kaare pikkuse ja sektori pindala kohta!) NB!!!! pöördkehade AR...
ehk ellipsi teljed. 2 diameetrit, millest kumbki poolitab teisega paralleelseid kõõle. 72. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed 73. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi kaasdiameetrid. 74. Skitseerige ellipsi lähiskõver ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed. 75. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline ehk harilik kruvijoone tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje (joon. 5.3, a). Hariliku kruvijoone võib tekitada ka tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks (joon. 5.3, b). 76. Skitseerige vasakukäelise kruvijoone kaksvaade. Kruvijooni liigitatakse parema ja vasakukäelisteks. Kruvijoon on paremakäeline, kui telje sihis vaatlemisel punkti eemaldumine kruvijoont mööda toimub pöörlemisega päripäeva, vastasel korral aga vasakukäeline (joonised 5
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90...95C. Selline temperatuur kindlustab mootori parima töö, see tähendab, et mootori kulumine on väiksem, kütuse kulu väiksem, võimsus suurim. Liiga kõrge temperatuur põletab ära kolbe ja silindriseinu katva õlikihi, mistõttu kasvab hõõrdumine ning kiireneb kulumine. Liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kolvi kinnikiilumise silindris. Seda põhjusel, et kolb, olles valmistatud alumiiniumsulamist, paisub rohkem kui silinder, mille materjaliks on teatavasti malmsulam. Liiga madala temperatuuri korral hakkab aurustuma kütus (bensiin) kondenseeruma silindriseintele, pestes sealt maha õli. Halveneb silindri ja kolvi vaheline õlitamine. Eriti madala temperatuuriga töötava mootori korral pääseb kondenseerunud bensiin kolvi ja silindri vahelt karterisse, vedeldades seal õli. Sellistes tingimustes kuluvad silindrid, kolvid, kolvirõngad, kolvisõrmed eriti kiiresti. Järeldus: jahutussüsteemi
Mis kujuga on viirused? Kera, hulktahukas, silinder Kirjelda viiruste ehitust Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris on tavaliselt peremeesraku membraanist, kuid sisaldab ka viirusele omaseid valke. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja ümbrisel? Kapsiid- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris- kaitseb viirust, aitab viirusosakestel kinnituda ja selle ümbriseid lagundada, enamasti moodustunud peremeesraku membraanist. Milleks on vaja viirusel peremeesrakku? Selleks, et paljuneda- seega on viirustele vajalik pigem kooselu kui peremeesorganismi hävitamine. Millised geenid sisalduvad viiruse genoomis? Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sü...
1. TÖÖÜLESANNE Elektroonilise kaaluga tutvumine. Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. TÖÖVAHENDID Elektrooniline kaal, elektrooniline nihik, mōōdetavad esemed. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Nihik on seade, mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetame katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükkame tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu. Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. m Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri ...
Energia jäävuse seaduse üldistust soojussnähtuste kohta nim.termodünaamika I seaduseks.Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U-siseenergia muut A-välisjõududetöö Q-süsteemile antud soojushulk U=A+Q Q-kehale antud soojushulk A'-töö välisjõudude ületamiseks Q=U+A' Õhuga täidetud silinder ja kolb.Et soojusmasin saaks tööt teha, peab rõhk tema kolvi või turbiinilabu vastaskülgedel olema erinev. II-seadus-Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega ei kaasneks teisi muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2
Mõõta sama kruvikuga 75 – 100 mm eelnevalt koostatud siseindikaatori Diesella mõõtevarda pikkus 3 korral ja kanda tulemused alltoodud tabelisse 1. Mõõtevarrast tuleb mõõta maksimaalse pikkusega ja ilma kokkusurumiseta. 2.Arvutada mõõtevarda pikkus: La = L + KH Selleks liita kruvikuga saadud keskmisele tulemusele L juurde kalibreerimise hälve H (vastavalt + või - märgiga). Pikkus La on indikaatori seademõõde. 2.Paigaldada indikaatori mõõtevarva külge kellindikaator. Mõõta silinder kellindikaatoriga kolmes tasapinnas kahes ristsihis vastavuses töökoha abijuhendi kirjeldusele ja mõõteskeemile. Mõõtmise käigus mõõdab kellindikaator silindri läbimõõdu ja eelnevalt arvutatud seademõõdu erinevust, mille lugemid kirjutatakse mõõtetulemuste Tabelisse 2. Arvutage keskmine hälve H saadud 6 lugemi alusel ja ovaalsused mõõtetasapindades. 3.Arvutada silindri tegelik läbimõõt Lt = La + H vastavalt hälbe märgile. 4
protseduur. Enamasti kasutab arst vahetult enne vahendi paigaldamist (emakakaela) tuimestust. Kord aastas günekoloogilisel kontrollil täpsustab naistearst vahendi lokalisatsiooni. Oht emakasisese vahendi iseenenslikuks väljumiseks emakast on ~3- 5% . Kahtluse korral vahendi väljumisele tehakse ultraheli uuring. 2.H orm onaalne em akasisene vahend Hormonaalneemakasisene vahend on plastikust T-kukuline vahend, millele on kinnitatud hormooni sisaldav silinder. Vahendist vabaneb iga päev väike kogus hormooni levonorgestrel ja selle toime on põhiliselt lokaalne. Vabanev hormoon mõjutab emaka limaskesta, muutes selle õhukeseks. H orm onaalsete em akasiseste rasestum isvastaste vahendite kõrvalnähud Sagedasemateks kõrvaltoimeteks võivad olla rindade hellus, peavalu, akne, iiveldus, tursed, meeleolu langus, tupesekretsiooni suurenemine ja harvem ka kehakaalu tõus. Nimetatud kõrvaltoimed esinevad
a. Tõene b. Väär 3. Millised neist on fundamentaalsed vastasmõjud? + tugev ja elektromagnetiline a. Gravitatsiooniline b. Nõrk c. Elektrodünaamiline 4. Füüsikaline objekt, millega mõõtmise käigus võrreldakse teisi objekte, on a. Etalon b. Mõõteobjekt c. Mõõtühik 5. Kilogrammi prototüüp on plaatinairiidiumi sulamist valmistatud silinder. a. Õige b. Väär 6. SI süsteemi pikkusühik 1 meeter on kaasajal defineeritud kui kaugus plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 1 m on pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/c sekundiga, kus c=299792458 m/s , on ühikusüsteemist sõltumatu konstant b. Tõene 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a
kuid ei läbi ringjoone tsentrit. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. Kui telg ringjoonest möödub, tekib auguga rõngaspind; kui telg puutub ringjoont, siis rõngaspind puutub iseennast; kui telg lõikab ringjoont, siis rõngaspind lõikab iseennast. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teistjärku pind:elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid, elliptiline silinder, hüperbolne silinder, paraboolne silinder (9tk lk 27) 53. Kuidas tekib joonpind? Tekib sirgjoone liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud juhtjooni. 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. (lk 26 ja 139) Laotuvad joonpinnad: 1. Kooniline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja ja läbib antud punkti); 2. silindriline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks sihtsirgega); 3
*kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 5.Jõu ülekandmine vedelikus, Millest on sõltuv rõhu poolt avaldatava jõu suurus. Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud mõjub kolvi varrele, seda kõrgemat rõhku on tarvis, et silinder liikuma hakkaks. Niikaua, kuni töövedelik täidab silindrit, puudub rõhk, kuna vedelik liigub ilma takistuseta. Kui töövedelik on täitnud silindri, hakkab süsteemis olev rõhk tõusma, kuni on ületatud kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. 6.Hüdrostaatilise rõhu mõiste ja allikad Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud
Kolvirõngad 4.4 Kolvisõrm valmistatakse legeeritud terastest mille pind on karastatud. Kolvisõrm on ujuvtüüpi kui ta liigub kepsu ülemise pea pronkspuksis ja kuumalt ka kolvisilmas. Mitteujuv kolvisõrm liigub ainult kolvi silmas ja ühendatakse kepsuga ette kuumutades (kuumpress). 4.5 Silindrihülss eraldi valmistatud silindreid nim. hülssideks, mis jagunevad märgadeks ja kuivadeks silindriteks. · Märghülss silinder, mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. · Kuivhülss asetatakse silindri ülemisse ossa, et see vähendaks silindri kulumist, sest silinder kulub alati kõige rohkem ülemises osas. Kuivhülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga. 4.6 Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest või tugevast malmist. Võllikaelte arv
1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks Kuivatuskapp seal kuivatatakse proovikehi Terasest standardplaadid survetugevuse määramiseks Kaal, täpsusega 0,1g Erinevad segamisnõud 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Jahvatuspeenuse määramine
Maismaa transport Eestis Rbastransport Raudtee *Rbastee(muldkeha, liiprid, rpad) *Kontaktvrgud *Prmed *Semoforid (annavad mrku kas rpapaar on vaba) *Foorid *Tkkepuud Normaalvahe 1435mm 65% maailmast *Eestis kehtis 1941-1945 *Laiarpaline le 1435mm *Kitsarpaline alla 1435mm *Eestis 750mm Rbasteed *Umbes 500 a ekr Korintose laevaveo rbastee *15. - 16.saj kaevanduse rbasteed Tehhis *1767 malmraudtee Coalbrook-Horsehay Aurumasin *JAMES WATT Tiustas Newcombeni aurumasinat *Osad: Silinder, kolb, aurutoru aurujaotusventiil, nookar, tsentrifugaalregulaator *Tphimte *Kasutamine 1829 George ja Robert Shephenson vedur Rocket Siseplemismootorid ja juseadmed Siseplemismootor- soojumasin, milles ktus pleb mootori sees Vlisplemismootor- ktus pletatakse vljaspool mootorit Liigitatakse: Ktuse jrgi: Gaasimootor, Bensiinimootor, Diiselmootor TAKTIDE JRGI: Kahetaktiline, Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JRGI Reas V Bokser Tht EHITUSE JRGI: Kolb, Vankel, Turbo, Reaktiiv
Hüdropneumovedrustuse põhiosaks on hüdrauliliselt reguleeritav pneumoelement, mille pneumaatiline osa täidab elastse elemendi ja hüdrauliline osa aga amortisaatori ülesannet, võimaldades muuta pneumoelemendi rõhku. Hüdropneumoelement koosneb auto raami (kandekere) külge kinnitatud sfäärilisest reservuaarist, mille ülaosa on täidetud inertgaasiga (tavaliselt lämmastikuga). Reservuaari alaosas paikneb membraaniga eraldatult hüdrovedelik. Reservuaari alaosaga on ühendatud silinder, milles paikneb liikuv kolb. Reservuaar võib olla ühendatud otse või hüdrovooliku vahendusel. Kolvi külge kinnitub vahetult ratta rummuga ühendatud tõukurvarras , mis kannab hüdrovedeliku vahendusel elastsete omadustega pneumoelemendile üle ratta vertikaalreaktsiooni. Amortisaatori ülesannet täidab sfäärilist reservuaari ja silindrit eraldav klappide süsteem . Lisaks iga ratta juures paiknevale hüdropneumoelemendile, koosneb antud vedrustus veel
lapse gruppid. Töid iseloomustab neid läbistav ümmargune auk/augud. "Kuningas ja kuninganna" Teise rümitusse kuulub rumeeniapäritolu prantsuse kunstnik Constantin Brâncusi(1876-1957) 1904 läks Pariisi ja sinna jäigi. Õppis Bukaresti kunstikoolis. Puit, poleeritud metall ja kivi. Tegi töid ühel teemal, aga eri materjalidest. "Suudlus", "torso" 20. Sajandi alguses töötasid kubistlikud skulptorid, kes valmistasid skulptuure geomeetrilistest kujunditest, ehk silinder ja kera jne. Osade skulptorite arvates ei pea skulptuur olema seest täidetud kivi või metalli tükk. Tähistasid metallribaga vaid kujuvälised piirjooned. Osa skulptoreid kasutas ka metallide kokku keevitamist. Kasutasid keevitamist ja ei lihvind keevitusõmbluseid. Hakati valmistama ka liikuvaid skulptuure vaid nt. riputati traadikülge. Hakati ka heli juurde pookima.
Ta oli algul edukas pangaametnik, hakkas koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. 2. Kust oli pärit Paul Cezanne? Mida tead ta eluloost? Aix-en-Pravence'ist pärit, oli jõuka pankuri ainuke poeg ning tänu mõõdukale abirahale suundus ta Pariisi kunsti õppima. 3. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Stereomeetrilistele põhivormidele silinder, kuup, koonus. 4. Kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Ta lõhkus mitme vaatepunkti kasutamisega tsentraalperspektiivi. 5. Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Eesmärk jäljendada võimalikult tõetruultnähtava maailma värve. Nad kasutasid värviringe, erinevaid toone kanti punktitaoliste laigukestega. 6. Mille juures kasutas Toulouse-Lautrec litograafiatehnikat? Plakatite juures 7
Valemid 5 Aritmeetikatehted Arv 1 Arv 2 Summa Vahe Korrutamine Jagamine Astendamine Protsent 23 65 88 -42 1495 0,35385 529 23,00% 45 47 92 -2 2115 0,957447 2025 45,00% 2 32 34 -30 64 0,0625 4 2,00% 3 5 8 -2 15 0,6 9 3,00% Funktsioonid 88 1495 529 ruutjuur 2 Ümardamisfunktsioonid 1,2345 1,23 1,23 1,24 1 Kolmnurk Kaup Alus Kõrgus Pindala sai 15 8 60 ...
sin antakse ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise inertsmomendi valem: mr 2 It = 2 4. Töö käik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l väravate vahel. mr 2 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi It = järgi. 2 4. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 7. Arvutage valemi ( 5 ) järgi silindri inertsmoment. Võrrelge erinevatel meetoditel saadud tulemusi. 8. Korrake katset nelja erineva silindriga. 9. Katseandmed kandke tabelisse. Katse l, m t, s m, kg d, m d, kg m² lt, kgm² nr. 1 0,703 1,578 0,03 0,02155 -6 -6
Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump, mis töötab järgmisel põhimõttel.
Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ) , saadakse pärast teisendusi inertsmomendi jaoks valem : ¿ 2 sinα I =mr 2 2l( −1 ) (5) Suurused m , r , l ja t mõõdetakse katse käigus. sinα antakse ette õppejõu poolt. 4. Töökäik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l . 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi It = mr² /2 järgi. 4. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 7. Arvutage valemi ( 5 ) järgi silindri inertsmoment. Võrrelge erinevatel meetoditel saadud tulemusi. 8. Korrake katset nelja erineva silindriga. 9. Katseandmed kandke tabelisse. 2 Kats l, m t, s m, kg d, m I, kg m I t , kg m2 e nr
TEST 3 MEHAANIKA II 1. Millal on tegemist elastse ja millal mitteelastse põrkega? mitteelastne (kehad liiguvad koos ning deformeeruvad) elastne (peale põrget liiguvad kehad eraldi, säilitavad oma kuju) 2. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. 3. Jõuimpulss on jõu ja selle mõjumise aja korrutis 4. Kaldpinnalt, mille h=40cm, veereb alla silinder. Kui suur on silindri kiirus kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ja arvestata. a. 2,8 m/s b. 3,92 m/s c. 24,5 m/s d. Ei saa leida, on vaja teada silindri m e. Ei saa leida, on vaja teada kaldpinna pikkust (Energia jäävuse seadust arvestades on silindri kineetiline energia kaldpinna lõpus võrdne selle potentsiaalse energiaga kaldpinna alguses, so kõrgusel 0,3m. Järelikult mgh= (m v2)/2
Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? Kas konstruktsioon vastab nõuetele, on töökindel ja ohutu. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb paljudest komponentidest.Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks (tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasra...
Keemilised vooluallikad Lahustes toimuvate redoksreaktsioonide korral lähevad elektronid üle ühtedelt osakestelt teistele. Mingit elektrivoolu seejuures ei teki. Teatud tingimustes on aga võimalik redoksreaktsioon läbi viia nii, et oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessid toimuvad ruumi eriosades ja nii on võimalik saada elektrivoolu. Kui valada ühte keeduklaasi tsinksuflaati ja asetada sellesse tsingipulga ning teise keeduklaasi vasksulfaadi ja sellesse asetada vasepulk ja kui see kõik ühendada elektrolüüdisilla abil. (Sillas on elektrolüüdilahus) ja kui ka metallpulgad ühendada omavahel elektrijuhtmetega, paigutades ahelasse ka ampermeetri, siis näeme, et niipea kui vooluring on sulgenud, näitab ampermeeter, et ahelas on vool. Tsink kui aktiivsem metall oksüdeerub, tsinkioonid lähevad lahusesse, vabanenud elektronid aga jäävad metalli. Tsingil tekib negatiivne laeng ehk elektronide liig. Vase kui vähem aktiivse metalli ioonid reduts...
sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina. 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma. James Watti aurumasina koostises oli köetav kaanega suletud veeanum ehk küttekatel. Küttekatlast väljus silindrikujuline toru ehk silinder. Silindris aga paiknes kolb. Kolbi liigutanud aur pidi ka silindrist väljuma. Selleks oli aurumasinale ehitatud eriline korsten, mille kaudu juba kasutatud aur välja juhiti. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine aga pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada sooviti. Sellist mehhanismi võib nimetada auru jõul töötavaks "mootoriks". Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel. Näiteks kasutati vilja peksmisel
g t 2 sinα jaoks valem : I =mr 2 ( 2l −1) (5) Suurused m , r , l ja t mõõdetakse katse käigus. sin antakse ette õppejõu poolt. 4 Töö käik 1.Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d. 2.Mõõtke kaldpinna pikkus l. 3.Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi It= mr² /2 järgi. 4.Nullistage ajamõõtja. 5.Laske silinder vabalt veerema. 6.Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 7.Arvutage valemi ( 5 ) järgi silindri inertsmoment. Võrrelge erinevatel meetoditelsaadud tulemusi. 8.Korrake katset nelja erineva silindriga. 9.Katseandmed kandke tabelisse. 5. Tulemuste tabel. Katse l,m t,s m ,kg d,m I , kgm2 I t , kgm2 nr. 1 0,718 1,535 0,153 0,0250 1,19 · 10-5 1,20 · 10-5
π = √ 32∗[ W ] 3 32∗8,1 π =4,35 cm ≈ 45 mm Varda jämedama osa läbimõõt ja raadius R D=1,1 d=1,1∗45 ≈ 50 mm R=0,2 ( D−d )=0,2 ( 50−45 )=1 mm Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri K väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K -1 R 1 Detaili kuju: silinder = =0,022 d 45 Pingekontsentraatori kuju: aste d 45 Tööseisund: paine = =0,9 D 50 K−1=1+q ( K −1 ) Kt - 1,3 (graafikult) q - kontsentratsiooni 1 tundlikkuse tegur q= 1+ √a
Ülesanne1: Kaupluse bilanss Ostuhind (kr/tk) Kulu müüjate [ostuhind palkadeks (kr/tk) moodustab allpool [moodustab allpool toodud protsendi toodud protsendi müügihinnast] ostuhinnast] Toote liik Kogus (tk) Müügihind (kr/tk) 70 13 diivan 7 24500,35 17150,245 2229,53185 tugitool 16 13550,50 9485,35 1233,0955 laud 5 3546,90 2482,83 322,7679 lamp 21 356,6...
Millal on tegemist elastse ja millal mitteelastse põrkega? mitteelastne Peale põrget liiguvad kehad koos elastne Peale põrget liiguvad kehad eraldi Küsimus 2 Energia iseloomustab keha võimet teha tööd Küsimus 3 Jõuimpulss on Vali üks: a. jõu ja impulsi korrutis b. jõu ja kiiruse korrutis c. jõu ja selle mõjumise aja korrutis Küsimus 4 Kaldpinnalt, mille kõrgus on 40cm, veereb alla silinder. Kui suur on silindri kiirus kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ei arvestata. Energia jäävuse seadust arvestades on silindri kineetiline energia kaldpinna lõpus võrdne selle potentsiaalse energiaga kaldpinna alguses, so kõrgusel 0,3m. Järelikult mgh= (m v2)/2 Siit saab avaldada kiiruse, mis on ruutjuur korrutisest 2gh, kus g on raskuskiirendus. Küsimus 5 Ema mass on lapse massist 4 korda suurem. Et nad saaksid kiikuda, peab ema istuma kiige toetuspunktist Vali üks:
Silindri teoreetilise inertsmomendi valem: mr 2 It= 2 4. Töökäik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l väravate vahel. mr 2 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi It= 2 järgi. 4. Nullige ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 7. Arvutage valemi ( 5 ) järgi silindri inertsmoment. Võrrelge erinevatel meetoditel saadud tulemusi. 8. Korrake katset nelja erineva silindriga. 9. Katseandmed kandke tabelisse. Tabel 1. Katse nr. l, m t, s m, kg d, m l, kgm2 lt, kgm2 1.Vask 0,7 1,77 0,154 0,0249 1,8*10-5 1,2*10-5 2
*sisaldavad veepumba määrdeaineid *sisaldavad korrosiooni vastaseid aineid 2.5 Jahutussüsteemi vead: *Jahutusvedeliku kuumenemise põhjused: *vedelike vähesus *termostaatklapi rike *ventilaatori rike või rihmajamini purunemine *radiaatori ummisatmine *veepumba rike või ajami purunemine *Surve radiaatoris-selle põhjused: *radiaatori ummistamine *mikro mõrad mootori plokikaane põlemiskambris *paisupaagi korgi või radiaatorikorgi rike *hülsi tihendite "väsimisel" laseb silinder survet osaliselt jahutussärki.sealt edasi radiaaotrisse *Jahutusvent. ei tööta: *rihmajami purunemine *elektriventilaatori rike,anduri rike,kaitse või relee läbi põlenud *viskoosussiduriga ventilaatoril vedelikku väheseks jäänud. *Lekked: *Mootori plokis või plokokaanes mõrad *lõdvikud mõrased või purunenud *Veepumba fiiber seib kulunud või isesuruv vedeliku tõkke kummi seib kulunud *Radiaator lekib *Salongi soojenemise radiaator lekib või lekib soojenudse kraan NB!
inertsimomenti. Atlase detektorite vastastikmõju loob üüratu andmevoolu. Et neid andmeid läbi töötada, on vaja Atlasel väga arenenud käivitus- ning andmeomandamissüsteemi ning suurt arvutussüsteemi. Rohkem kui 3000 teadlast 174st instituudist 38s riigis töötavad Atlase eksperimendi kallal. ATLAS-e detektor Mõõtmed: 46m pikk, 25m kõrge ning 25m lai. Atlas on suurim heliosakeste detektor iial ehitatud. Kaal: 7000t Kujundus: Silinder ning kaaned Asukoht: Meyrin, Switzerland Kes on need 3000 teadlast, kes töötavad ATLAS-e kallal? Atlas on niisama hea kui 38 riigist koosnev Ühendatud Rahvus. Sellises probleemses maailmas, on väga inspireeriv vaadata, et inimesed paljudest riikidest töötavad üksmeelselt koos. Ülemaailmne koostöö on olnud oluline, et midagi saavutada. Need füüsikud tulevad enam kui 174st ülikoolist ja laboratooriumist ning kaasavad oma töösse üle 1000 õpilase
valem : = 2 ( 2 sin 2 - 1) (18) Suurused m , r, l ja t mõõdetakse katse käigus. sin antakse ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise inertsmomendi valem: = 2 2 (19) Töö käik Tulemused esitada tabelis 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l väravate vahel. 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi järgi. 4. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 7. Arvutage valemite järgi silindri inertsmoment. Võrdlemise lihtsustamiseks esitage tulemused tabelis kasutades sama suurusjärku (10-6 ). Võrrelge erinevatel meetoditel saadud tulemusi. 8. Korrake katset nelja erineva silindriga. 9. Katseandmed kandke tabelisse. Tabel Silindri inertsmomendi eksperimendi mõõtetulemused.
Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel
Hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänd tahud ühise tipuga kolmnurgad. Joonisel on korrapärane püramiid, mille põhjaks on ruut. Püramiidi tipp on -S, põhi on ruut -ABCD, külgtahud on -ABS, BCS, CDS, ja ADS, külgservad on -AS, BS, CS, DS, põhiservad on- AB, BC, CD ja AD kõrgus on - SO. Liigid: 1. Korrapärased ja mittekorrapärased 2. kolmnurksed, nelinurksed jne püramiidid Pindala: St=Sk+Sp Ruumala: V=·h·Sp 8. Silinder: Mõiste: Silinder on pöördkeha. Silindri moodustab ristkülik, mis pöörleb ümber ühe külje. Telgllõige: Silindri telglõige tekib, kui silindrit lõigata tasandiga, mis läbib põhjade diameetreid. Pindala: S=Sk+2Sp Ruumala: V= r²·h 9. Koonus: Mõiste: Koonus on pöördkeha. Koonuse moodustab täisnurkne kolmnurk, mis pöörleb ümber ühe kaateti. Koonuse telglõige: Koonuse lõikamisel tasandiga, mis läbib telge nim. telglõikeks. Pindala: S=Sk+Sp Ruumala: V= r²·h 10. Kera:
Läänes sissepääs, idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige idapoolsem) oli pühendatud Maarjale. Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda) Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid. Ümarkaar- kõige olulisem tunnus. Võlvid- nii silinder kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu on aknad väiksed, kitsad löövid hämarad ja sünged Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas Basiilika, ümarkaar, silindervõlv ja ristvõlv- tunnused. Madalad kirikud, sest ehitustehnika ei olnud veel nii arenenud, et kõrgeid kirikuid ehitada. SAKSAMAA Kõige varasemad romaani stiilis kirikuid. Ottode ajast palju kirikuid
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5 Hammasülekanne Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 600 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Hammasratta pinna kõvadus 400 HB Hammasratta hamba laius b = 25 mm; d jaotus = 200 mm; hammasratta moodul m = 2,5 (vt. Tabel 1). ...
Mehed tumedad, naised heledad. Nagu kreekaski. Rooma Kunst 1. Vabariigi ajajärk 3-1 saj e.Kr 2. Impeeriumi ajajärk 1.saj lõpp 5 saj p.Kr Roomlaste kultuur kui kunst · Rooma eeskujuks olid Kreeka saavutused · Arhitektuuris lähtuti Kreeka ja Etruski ehtituskultuurist, kuid tehti palju uuendusi · Tähtsaim rooma leiutis nn. Betoon (sideaine)(kivikild, vulkaani tolm ja vesi) · Ehitati põletatud tellistest, ruumid tehti silinder või ristvõlviga · Sambaid ühendati kaartega, see moodustas kaaristu ehk arkaadi · Kõige suurejoonelisem ehitis Colosseum · Colosseum - mahutas 50 000 pealtvaatajat, gladiaatorite omavaheliste ja loomade gladiaatorite võitlused. Kuni 3000 paari oleks mahtunud sinna võitlema ning seal peeti ka merelahinguid · Seal oli ka palju kaarvõlve aga need olid lihtsalt kaunistused need ei olnud toetamiseks
Joon. 1. Pakitud scrubber 1 – kere ; 2 – otsik ; 3 – gaasi sisenemiseks toru ; 4 – hüdrauliline lüli ; 5 – gaasi väljumiseks toru ; 6 – pihustid ; 7 – luuk ; 8 – ujuk ; 9 – takn ; 1.2. Tsentrifugaal scrubber Gaasi puhastamine lisanditest tsentrifugaal scrubberi abil (joon. 2.) viitab märg puhastusmeetodile. Tsentrifugaal scrubber kujutab endast vertikaalne silinder, kus tolmune õhk siseneb toru läbi, mis asub seades alumises osas ja puhas õhk väljub toru läbi, mis asub ülaosas. Sisenenud õhk liigub spiraalselt, lisandid õhus, pestakse veega ja puhastatud õhk tõuseb ja väljub läbi toru. Gaasi voolukiirus sisselaskeava juures võib ulatuda 60 m/s. Gaasivoolu viimise scrubberi väljalaskeava juures on laba sirgendaja. Märgpuhastusvedelikke pakkumise sellistel scrubberitel saab läbi pihustid, mis on paigaldatud mööda seadmete seinu
Et Rz-i interpreteeritakse ISO ja DIN'i järgipisut erinevalt, on targemteha panus Ra-le. ISO järgi on Ra asukoht nn. ,'' juure all'' Pinnakareduse märkimine tööjonisel-teravik alati vastu töödeldavat pinda. Et mitte korrata mitmel korral samade karedusparameetrite esitamist,võib märkimist lihtsustada(sisu deklareeritakse märkustes) 32.Detailide geomeetriline tolereerimine. Reaalse objekti mistahes pind ei vasta kunagi täielikult nominaalsetele parameetrirele. Näiteks, silinder võib tegelikult olla kooniline või tünnikujuline ning ristlõige elliptiline. Selliseid hälbeid ideaalkujust nimetatakse geomeetrilisteks hälbeteks. 33.Baaselement ehk lähe, baaselemendi tähistamine Tolereerimisekt on kõigepealt vaja leida hälbetele sobiv baaselement ehk lähe,mille suhtes tolerants määratletakse. Selliseks baaselemendiks valitakse kas joon, pind või telg. Baaselemendi tähis joonisel: kastikeses täht, baasile viitava joone lõpus täis vöi tühi kolmnurk 34
Füüsikaline suurus on arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis. S.t näitab mitu korda on mõõdetav (keha, objekt jm) väiksem või suurem mõõtühikust. Mõõtühikud on kontrollitavad spetsiaalsete etalonidega. Etalon Seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks. SI süsteem Ühikud kõik kümnekordsed Näited: 1 meeter plaatinast varras arhiivimeeter 1 kg plaatina ja iriidiumi sulamist silinder ... Mateeria (Ld materia aine) Filosoofia kategooria, teadvusest sõltumatult eksisteeriv objektiivne reaalsus, varem samastati ainega. Mateeria on sama, mis loodus, põhivormid Aine ja väli. Aine see millest kõik kehad koosnevad Väli see, mille abil üks keha teist mõjutab Mateeria põhiomadus Liikumine ehk muutumine Mehaaniline liikumine asukoha muutumine ruumis ja ajas Keemilised reaktsioonid rakkude teke ja surm (evolutsioon)
Oma leiutiste konstrueerimiseks rajas ta mitmeid laboratooriume, kus töötas sadu inimesi. Thomas Alva Edison ja tema leiutised Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877. Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada Thomas Edison ja tema fonograaf Thomas Alva Edison ja tema leiutised Edisoni fonograaf ehk Edisoni silinder umbes 1899. aastast Thomas Alva Edison ja tema leiutised Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elekrtrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist , kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga
ROMAANI KUNST Romaani kunsti ehk romaani stiili üldiseloomustus Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus Lääne- Euroopas peale antiiki. Kestis: 10.-12. sajand. Romaani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa Prantsusmaa. Ajalooline taust: On feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja Lääne- Euroopas ristiusu kirik (katoliku kirik just). Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usu ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
