Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatika valemid (0)

2 HALB
Punktid
Põhikooli matemaatika abi
Tasapinnalised kujundid
Ruut
Diagonaal :
Pindala: S = a2
Ümbermõõt: P = 4·a
Ruudu kõik küljed on võrdsed ja nurgad täisnurgad.
Ristkülik
Diagonaal:
Pindala: S = a · b
Ümbermõõt: P = 2(a + b)
Ristkülikuks nimetatakse rööpkülikut, mille kõik nurgad on täisnurgad.
Romb
a + b = 180º
Pindala: S = a · h
Ümbermõõt: P = 4·a
Rööpkülik
a + b = 180º
Pindala: S = a · h
Ümbermõõt: P = 2(a + b)
Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed.
Kolmnurk
a + b + g = 180º
Pindala:
Ümbermõõt: P = a + b + c
Võrdkülgne kolmnurk
Kõrgus:
Pindala:
Ümbermõõt: P = 3 · a
Täisnurkne kolmnurk
Pythagorase teoreem : a2 + b2 = c2
Pindala:
sin a = cos b =
cos a = sin b =
tan a = tan b =
Trapets
Pindala:
Trapetsiks nimetataksenelinurka,mille kaks vastaskülge on paralleelsed, kuid teised küljed ei ole paralleelsed
Ringjoon, ring
Ringjoone pikkus: C = 2 · p · r
Pindala: S = p · r2
Ruumilised kujundid
Kuup
Ruumala: V = a3
Täispindala: St = 6 · a2
AB - diagonaal
Risttahukas
Ruumala: V = a · b · c
Täispindala: St = 2(ab + ac + bc)
AB - diagonaal
Püströöptahukas
Põhja pindala: Sp = a · ha
Põhja ümbermõõt: P = 2(a + b)
Külgpindala: Sk = P · h
Täispindala: St = Sk + 2Sp
Ruumala: V = Sp · h
Korrapärane püstprisma
Põhjapindala - kus n on tahkude arv
Külgpindala - Sk = a · h · n
Silinder
Põhja pindala: Sp = p · r2
ABCD - telglõige
Külgpindala: Sk = 2 · p · r · h
Täispindala: St = Sk + 2Sp = 2 · p · r · h + 2 · p · r2
Ruumala: V = Sp · h = p · r2 · h
Korrapärane püramiid
Põhja pindala: kus n on tahkude arv
Külgpindala: Sk =
Täispindala: St = Sk + Sp
Ruumala: V = Sp h
P – põhja ümbermõõt
Koonus
Põhja pindala: Sp = p · r2
ABC - telglõige
Külgpindala: Sk = p · r ·m
Täispindala: St = Sk + Sp = · p · r · m + p · r2
Ruumala: V = Sp h
m – küljepikkus
Kera
Ruumala: p · r3
Pindala: S = 4 · p · r2
O - keskpunkt, r - raadius
Valemid
Tehted harilike murdudega
Võrde põhiomadus
Täisarvulise astendajaga aste
an = a · a · ... · a
n tegurit
a1 = a
a0 = 1
Aritmeetiline ruutjuur
Ruutjuur korrutisest:
Ruutjuur jagatisest:
Tehted astmetega
Võrdsete alustega astmete korrutis
Võrdsete alustega astmete jagatis
Korrutise aste
Jagatise aste
Astme aste
Korrutamise ja tegurdamise valemid
(a + b)·(a - b) = a2 - b2
(a + b)2 = a2 + 2ab + b2
(a - b)2 = a2 - 2ab + b2
Tegurdamine : ax2 + bx = x(ax + b)
ax2 + bx + c = a(x - x1)·(x - x2), kus x1 ja x2 on ruutkolmliikme nullkohad
Võrrandite lahendamine
ax2 + bx + c = 0
x2 + px + q = 0
Matemaatika valemid #1 Matemaatika valemid #2 Matemaatika valemid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MerluOlenn Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

põhikooli Matemaatika abi valemid
5
pdf

põhikooli Matemaatika abi valemid

Täispindala: St = Sk + Sp = · p · r · m+ p · r m – küljepikkus Kera Ruumala: p · r3 Pindala: S = 4 · p · r2 O - keskpunkt, r - raadius Valemid Tehted harilike murdudega Lehekülg 4/5 Võrde põhiomadus Täisarvulise astendajaga aste an = a · a · ... · a a1 = a a0 = 1 n tegurit Aritmeetiline ruutjuur

Valemid.
matemaatika abi valemid
5
pdf

matemaatika abi valemid

Täispindala: St = Sk + Sp = · p · r · m+ p · r m – küljepikkus Kera Ruumala: p · r3 Pindala: S = 4 · p · r2 O - keskpunkt, r - raadius Valemid Tehted harilike murdudega Lehekülg 4/5 Võrde põhiomadus Täisarvulise astendajaga aste an = a · a · ... · a a1 = a a0 = 1 n tegurit Aritmeetiline ruutjuur

Valemid.
Matemaatika valemid
2
pdf

Matemaatika valemid

Hulkliikmete korrutamine Tehted Arvu ruutjuur Funktsioonide graafikud Ring (a+b)2 =a2+2ab+b2 astmetega a, kui a > 0 Võrdeline seos : y=ax d (a-b)2=a2-2ab+b2 (a : b)n=an : bn a>0 d = 2r r= a = a = - a, kui a p 0 2 2 (a-b)(a+b)=a2-b2 (ab)n=an bn 0, kui a = 0 (a+b)(c+d)=ac+ad+bc+bd anam=an

Algebra I
MATEMAATIKA GÜMNAASIUMI-GEOMEETRIA-PLANIMEETRIA-STEREOMEETRAIA-JA PÕHIKOOLI EKSAMIKS KÕIK VAJALIKUD VALEMID
4
pdf

MATEMAATIKA GÜMNAASIUMI (GEOMEETRIA, PLANIMEETRIA, STEREOMEETRAIA) JA PÕHIKOOLI EKSAMIKS KÕIK VAJALIKUD VALEMID

Hulkliikmete korrutamine Tehted Arvu ruutjuur Funktsioonide graafikud Ring (a+b)2 =a2+2ab+b2 astmetega ⎧a, kui a > 0 Võrdeline seos : y=ax d (a-b)2=a2-2ab+b2 (a : b)n=an : bn ⎪ a>0 d = 2r r= a = a = ⎨ - a, kui a p 0 2 2 (a-b)(a+b)=a2-b2 (ab)n=an bn ⎪0, kui a = 0 (a+b)(c+d)=ac+ad

Matemaatika
Põhikooli matemaatika kordamine
63
doc

Põhikooli matemaatika kordamine

Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 ­ 2xy ­ y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 ­ 2xy ­ y2) = = x2y + 3xy2 + x3 ­ 2x2y ­ xy2 + x2y ­ 2xy2 ­ y3 = = x 3 ­ y3 = = (x ­ y)(x2 + xy + y2) b) (3a ­ 2)2 + (2 + 3a)(2 ­ 3a) Lahendus: (3a ­ 2)2 + (2 + 3a)(2 ­ 3a) = 9a2 ­ 12a + 4 + 4 ­ 9a2 = = 8 ­ 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x ­ 1 ­ (24x2 ­ 6x ­ 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x ­ 1 ­ (24x2 ­ 6x ­ 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x ­ 1 ­ 24x2 + 6x

Matemaatika
Geomeetria stereomeetria
34
pdf

Geomeetria stereomeetria

STEREOMEETRIA Risttahukas S  2ab  bc  ac  c V  S p  H  abc d d  a2  b2  c2 b a Kuup S  6a 2 d a V  a3 d a 3 a a Püstprisma S t  2S p  S k H= l Kü lg pindala S k  P  H V  Sp  H A B C Kaldprisma S t  2S p  S k Ris

Geomeetria
Põhikooli matemaatikakursuse põhivalemid
2
pdf

Põhikooli matemaatikakursuse põhivalemid

Põhikooli matemaatikakursuse põhivalemid Tehe Valem 1. Harilike murdude liitmine a c ad + bc + = b d bd 2. Harilike murdude lahutamine a c ad - bc - = b d bd 3. Harilike murdude korrutamine a c ac = b d bd 4. Harilike murdude jagamine a c ad : = b d bc 5. Astmete korrutamine am an = am+n 6

Matemaatika
8-klassi raudvara-PTK 6
18
pdf

8. klassi raudvara: PTK 6

katus koos katusealusega, lillevaas, vormitud 7 kivi n-nurkne tippe 2n, külgservi n, põhiservi 2n, külgtahke n 30.Püströöptahukas - püstprisma, mille uuri töölehte põhjadeks on kaks võrdset rööpkülikut ja külgtahkudeks neli ristkülikut; erikuju on risttahukas või kuup; valemid V=Sp H, Sk=PH, 2 Sp=ah (erikuju korral Sp=ab või Sp=a ); St=2Sp+Sk kus H on kõrgus ehk külgserv, P=2(a+b); vastastahud paralleelsed ja võrdsed NB kui püströöptahukas on korrapärane, siis põhjaks on rööpküliku asemel romb 31.Püstprisma - ruumiline kujund; kaks Ül.1185,1187 võrdset põhja, hulknurgad; külgtahud Otsustada, kas lause on tõene või väär.

Matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun