Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine (0)

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1. TÖÖÜLESANNE 
Elektroonilise kaaluga tutvumine . Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil. 
Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 
 
2. TÖÖVAHENDID 
Elektrooniline kaal, elektrooniline nihik , mōōdetavad esemed. 
 
3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 
Nihik on seade, mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad 
mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. 
Mõõtmiseks asetame katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükkame 
tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu .  
Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. 
Katsekeha
​
  tiheduse  saame  arvutada  kasutades  valemit:  D =  m , kus  D   on  katsekeha  materjali  tihedus 
V
(ühik kg
 
m3 ​), ​m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (​m​3​).
Torukujulise  katsekeha  ruumala  arvutamisel  lahutame  välisdiameetri  silindri  ruumalast  sisediameetri 
tühimiksilindri ruumala. 
 
4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED  
1. Mõõdame kehade metalliosa ruumala
 
 arvutamiseks elektroonilise
 
nihikuga
 
uuritavate
 
katsekehade
 
 
mõõtmed (pikkused, laiused , kõrgused) ning kanname saadud tulemused tabelisse nr 1.  
2. Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul. 
3. Arvutame katsekehade ruumalad kasutades valemeid: 
  V = a
  · b · c ( risttahukas ),  V =   (d)2 · π · h ( silinder ) ja  
 
V =  4 · ·
π (d)3   (kera).
 
 
2
3
2
​
4. Arvutame katsekeha tiheduse valemi  D =  m  järgi.   
V
 
 
2 
 
Katsekeha number 2 ruumala ja tiheduse arvutamine: 
V  
V
 
23,9)2 · 9
2 , 5
9 − π · (16,88)2 · 9
2 , 5
9 = 7
6 33, 7
9  mm3 ; D 
= 7
  ,  
9 · 103 kg .
2 =  
1 − V 2 =   · (
 
2
2
2 = 0,053kg
6733,97m
m3
5. MÕÕTETULEMUSED   
Nr 
Katsekeha 
a m
  m  
b m
  m  
c m
  m  
V , m
  m3  
m g
   
D   kg  
m3
1. 
15,80 
54,26 
 
10638,58 
95 
8,9 ·  103  
 
 
2. 
23,90 
16,88 
29,95 
6733,97 
53 
7.87 ·   0
1  3  
 
3. 
23,75 
14,25 
26,80 
7598,57 
64 
8,42 ·   0
1  3  
 
4. 
25,45 
7,93 
39,66 
8004,12 
63 
7,87 ·   0
1  3  
 
5. 
56,08 
12,36 
5,98 
14053,39 
39 
2,78 ·   0
1  3  
 
6. 
24,58 
 
 
7775,79 
61 
7,84 ·   0
1  3  
 
 
 
Tabel 1 
 
 
3 
 
6. JÄRELDUSED 
Kirjanduses toodud materjalide  tihedused : 
ALUMIINIUM - ,
2 ·
7 10 3  kg/m³ 
MESSING - 8,5· 0
1  3  kg/m³ 
VASK - 8,9· 0
1  3  kg/m³ 
TERAS - 7,9· 0
1  3  kg/m³ 
 
Välja  arvutatud  materjalide  tihedusi  võrreldes  meile  antud  kirjanduses  toodud  materjalidega,  ei  ole 
erinevused suured. Erinevused võivad tingitud olla mõõtmiste täpsusest, saadud tulemuste ümardamisest 
ja materjalide koostisest.  
Esimesel  kehal  (vasest   silindril )  erinevust  ei  esine,  teisel  kehal  ( terasest   silindri)  erinevusprotsent  on 
0
1 0% − (7.87·10 3 · 100%)  = 0
  , 8
3 % ,  kolmandal  kehal  (messingust  silindri)  erinevusprotsent  on  0,94%, 
7,9·10   
3
neljandal kehal
 
 (terasest ristahuka)
 
erinevusprotsent
 
 on jällegi 0,38%, viiendal
 
 kehal (alumiiniumist
 
  ketta ) 
erinevusprotsent on 2,9% ning kuuenda keha (terasest kera) erinevusprotsent on 0,76%. 
 
 
4