Ideaalse trafo põhiseosed on seal üleval Võimsuste bilanss • On tarbimise ja tootmise tasakaal (tootmine=tarbimine+kaod) • Sagedus iseloomustab bilanssi (tarbimise tõus langetab sagedust, tootmise suurendamine tõstab sagedust) • Reguleerimine on - Elektrienergia salvestamine Tootmise reguleerimine Tarbimise juhtimine Üle maailma on sünkroonalad, mis siis sõbralikult jagavad elektrit kaubeldes ja toimetades ÜHENDENERGIASÜSTEEMidega. - Nendes süsteemides on sagedused igas osas samad ja ühendatud vahleduvvooluliinidega. Kahe erineva süsteemi vahel on alalisvooluühendused. - Eesti on russidega ühes - BRELL (Belarus-Russia-Estonia-Latvia-Lithuania) - Töötab edukalt, rikkeid pole olnud Kui kellelgi tuleb meelde mõni miinus, siis… • Pinge suurendamisega on võimalik elektrijuhi soojuskadusid vähendada • Vahelduvvoolu pinge muutmiseks saab kasutada trafot • Elektrienergia tootmine ja
järjestatud kasvavalt või kahanevalt Sagedustabel näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse Hea ülevaate annab graafik (tulpdiagramm, sektordiagramm, ...) (pideva tunnuse korral võib sagedustabeli jaotada vahemikeks ehk klassideks). 8 Jaotustabel näitab tunnuse väärtuse suhtelist sagedust ehk sageduste osakaalu Kumulatiivne sagedus (sageduste summa) absoluutsed sagedused liidetakse (kasutatakse ka kumulatiivset suhtelist sagedust). 9 Näide sagedustabeli kohta Brutopalk (EEK) Sagedus Suhteline Kumulatiivne sagedus sagedus kuni 5000 52 17% 52 5000-7000 54 17% 106 7000-9000 49 16% 155 9000-11000 56 18% 211 11000-13000 46 15% 257
viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul Ülesandele vastav hüpoteesipaar viimase kuu jooksul viimase 10 päeva jooksul H0: viimase 10 päeva jooksul Haigus ja pudru söömine e viimase aasta jooksul H1: viimase aasta jooksul Haigus ja pudru söömine o viimase aasta jooksul rohkem kui aasta tagasi viimase kuu jooksul viimase 10 päeva jooksul Tegelikud sagedused viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul Count of PUDER HAIGE viimase kuu jooksul PUDER ei jah viimase aasta jooksul ei 4 2 viimase kuu jooksul jah 18 17 viimase 10 päeva jooksul nii ja naa 11 5 viimase 10 päeva jooksul Grand Total 33 24 viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul
Kuivained OÜ Pagarid Toob kohale T Köögivili OÜ Hulgimarket Ettevõte ise ostab ja toob kohale Iga päev ..... ..... .... ..... Määra vastutajad, kes kontrollivad toitu vastuvõtul (nt vahetusevanemad) Määra parameetrid, mida kontrollitakse nt toidu realiseerimisaegu; toidu temperatuuri; kvaliteeti (nt pakendid on terved/puhtad, juur- ja puuvili riknemistunnusteta); transpordivahendi seisukorda; saatelehtedel olevat info on kokkuviidav kaubaga. Määra nendeks tegevusteks sagedused ja meetodid. Näiteks: toidu temperatuuri kontrollitakse eritemperatuuri vajava toidu puhul iga partii puhul termomeetriga, toidu kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt iga partii puhul (puuja köögiviljade puhul riknemis-, mädanemis-, hallitustunnuseid; pakendatud toidu puhul, et pakend on terve, puhas). Selgita vastuvõtul toitu kontrollivale töötajale, mida, kui tihti ja kuidas ta peab kontrollima ning mil viisil tulemusi registreerima. Näide registreerimisest:
esitatakse täislogaritmilises (mõõdustikus) esituses see on K (sagedusest sõltuv suurus) esitatakse ka logaritmilises mastaabis. Ühikuks detsiBell (dB) KdB = 10logK (võimsuste suhte võimendusel) K dB = 20logK (pingete voolude suhte puhul) ASK-l on süsteemi väljund ja sisendpinge amplituudidesuhte sõltuvus sagedusest f. 8 logaritmilises mastaabis kasutatakse kuna nurkade sagedused on lihtsalt arvutatavad kalded dB/dek (dB/okt) on ± n 20 (± n 6) n = 1, 2, 3, ... ± n 10 tavaliselt pingete suhte muut 3dB. Peale selle on olemas veel FSK, mis tuleneb LASKist. See on süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest. Kui LASK tõus on +20dB/dek siis max =+90° Kui LASK tõus on +40dB/dek siis max =+180° Kui Lask langus on -20dB/dek siis piirväärtus on-90° Jne. 1.22. Passiivne (RC) diferentseeriv ahel
harmooniline võnkumine. 2 samasihilise, kuid eri sagedusega harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks mitteharmooniline võnkumine. 2 vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedusest ja faasidest: a) kui võnked on sama sagedusega ja samas faasis, siis summarne liikumine toimub mööda sirget. b) kui võnked on sama sagedusega, kuid faasis nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. c) kui sagedused on erinevad, siis täisarvkordsete sageduste suhete puhul kirjeldavad liitvõnkeid nn Lissajous` kujundid. Archimedese seadus-vedelikku asetatud keha üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga Ideaalse vedeliku statsionaarel voolamisel voolu kiirus v on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga Sisehõõrdejõud Fh vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendiga dv/dx ja vedelikukigi pindalaga S Sisehõõrdeteguri e viskoossuse ühikuks on Pa s
evolutsiooniteooriale, milles viidi kokku Mendeli klassikaline geneetika ja Darwini loodusliku valiku teooria (20. sajandi esimeses pooles). Kaasajal oluline ka selektsioonis ja tõuaretuses. Kirjeldame pop. geneetilist struktuuri järgmiselt: loetleme kindla genotüübiga isendid ja jagame selle kogu populatsiooni isendite arvuga. Teeme seda kõikide genotüüpide korral (tuleta meelde Mendeli genotüübilist suhet). Saame genotüüpide sagedused. Alleelide sageduste teadmine annab meile oluliselt rohkem infot kui lihtsalt genotüüpide sagedused. Saab teada kas alleelide kokkulangemisel isenite kaudu või genotüüpide sageduse kaudu. Hardy-Weinbergeri seadus eeldab ideaalset populatsiooni: Lõpmatult suure isendite arvuga, et ei oleks geeni triivi (geenide sageduste juhuslikke muutusi); Juhuslikku ristumist populatsiooni isendite vahel vaadeldava tunnuse suhtes; Puudub valiku surve ehk looduslik valik vaadeldava tunnuse suhtes;
lahendiks on = Acos(wt + 0) Matemaatiline ja füüsikaline pendel mat pendliks nim idealiseeritud süsteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt, keha, mille mass on koondunud ühte punkti. Füüsikaliseks pendliks nim iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist. Samasihiliste võnkumiste liitumine P69 Tuiklemine kahe samasihilise liidetava võnkumise sagedused erinevad väha. Resultantliikumist võib kujutada pulseeriva amplituudiga harmoonilise võnkumisena. Ristuvate võnkumiste liitmine P71 ja P41 Sumbuvad võnkumised ajas muutuv amplituud P42 P73 Sundvõnkumised nim võnkumisi, mida võnkumisvõimaeline süsteem sooritab perioodiliselt muutuva valisjõu mõjul. f=Fcos wt P75 P43 Resonants - Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega.
sundi, et kustutada seal võimalik lühis. Siis tehakse TLA ja kui siis pole lühis kadunud, lülitub võrk välja. 20. Täppis-, isesünkroniseerimine Isesünkr. korral lülitatakse sünkroonkiiruse lähedase kiirusega ergutamata generaator võrku, seejärel lülitatakse sisse ergutus. Häirib oluliselt süsteemi talitlust 1-2s, kasut. kui vaja kiirelt väikse võimsusega generaatoreid sünkroniseerida. Täppissünkroniseerimisel tuleb luua tingimused: gen. ja süst. pinged ja sagedused on ligikaudu võrdsed, pingete vaheline nurk on ligikaudu 0. Kasutatakse automaatsünkronisaatoreid. 21. Automaatne reservilülitamine RL on alati ühekordne. eristatakse toiteallikate, trafode, liinide ja latisekts. RLA-d ning ühe/kahepoolseid automaatne. Ühepoolne toimib ainult põhiseadmelt varuseadmele. 22. Rikkeindikaatorite toimimispõhimõtted. Valgusdiood, mille valgustugevus sõltub elektrijuhtme magnetvälja tugevusest. Efektiivsuse tagab sidekanal
maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks. Aatomituuma ümbritsev elektron moodustab ka seisulaine. Elektroni hoiavad kinni tuuma tõmbejõud, ning selle energiatasemed on diskreetsed, kvanditud. Selline elektron sarnaneb otstest kinnitatud pillikeelega, millel saavad tekkida üksnes teatud kindlate, diskreetsete sageduste (ja lainepikkustega) seisulained. Need lubatud sagedused on määratud kvantarvudega 1, 2, 3, ... ja nii edasi. 6. Mis on dualism – selgita seda seoses elektroniga. Millised on lainelised omadused. - Loodust saab kirjeldada ainena (osakestega), mida võib põhimõtteliselt "näha ja katsuda". Neidsamu nähtuseid saab kirjeldada ka väljadega, mida pole näha, kuid mis vahendavad osakeste vahel mõjuvaid jõude. Sellist omaduste kahesust nimetatakse dualismiks
Olgu populatsioonis N looma, kellel on vaatluse all üks lookus kahe alleeliga B ja b. Kui see populatsioon on panmiktiline, siis selles peavad esinema kõik 3 võimalikku genotüüpi: BB, Bb ja bb. Genotüübiga BB loomade arvu tähistame D-ga, Bb tähega H ja bb tähega R. Et kõigi genotüüpide absoluuthulkade summa populatsioonis võrdub selle populatsiooni suurusega (loomade üldarvuga), siis: N = D + H + R. Rohkem kui genotüüpide absoluutarvud huvitavad meid aga nende sagedused - suhted loomade üldarvu. Olgu genotüübisagedused vastavalt d, h ja r. Need leitakse järgmiselt: D H R d= ; h= ; r= . N N N Need genotüübisagedused väljendavad vastavate genotüüpide esinemise tõenäosusi juhuslikes valimites populatsioonist. Genotüübisageduste summa võrdub alati ühega: d + h + r = 1.
eukarioodid 2. Hulkraksed- 1. teod, krabid, peajalgsed 2. lülijalgsed 3. käsnad 4. lõuatud 5. kõhrkalad 6. putukad 7.kahepaiksed 8. roomajad (hiidsisalikud, dekotondid, tiibsisalikud, kalasisalikud) 9.luukalad 10. imetajad 11.linnud 9. Hardy-Weinbergi seadus. Mis tingimustel kehtib? Miks pole sellist populatsiooni looduses olemas? Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli- ja genotüübi sagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Kehtib vaid siis kui populatsioon on väga suur, kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Sellist ideaalpopulatsiooni ei ole olemas. Esiteks võib muutuda isendite geneetiline materjal. Teiseks võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus. 10. Mikroevolutsioon ja selle protsessid: mutatsiooniline muutlikkus, kombinatiivne
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 3 aines Side (IRT3930) Traadita kohtvõrk WLAN ARUANNE Töö tegija: Juhendaja: Töö tehtud: 20.oktoober 2008 Aruanne esitatud: 4. detsember 2008 1. Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 2. Kasutatavad vahendid Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", arvuti nr 5 ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohtadel WLAN tugijaam, vajalikud ühenduskaablid (võrgukaabel), kaks lauaarvutit. 3. Töö käik 3.1 WLAN tugijaama seadistamine Algseadistasime enda WLAN tööjaamad. Seejärel ühendasime arvuti kas Ethernet kaabli (või WLA...
· Teine lihtne võimalus tunnuse jaotuse esitamiseks on teha sellest joonis. Sagedamini kasutatavad jooniste tüübid tunnuse jaotuse esitamiseks: · Tulpdiagramm Mõnikord kujundatakse tulpdiagramm nii, et väärtusklassile vastava tulba pindala (kõrgus x laius) oleks võrdeline väärtusklassi sagedusega. Sellist tulpdiagrammi nimetatakse histogrammiks. · Joondiagramm · Ringdiagramm · Histogramm-astmikdiagramm, sagedused püstteljel 6) Sagedustabel, selles esitatavad näitajad. Eelmisel slaidil oli tunnuse jaotus esitatud sagedustabelina. Sagedustabel koosneb: · tunnuste üksikväärtuste või väärtuste vahemike loetelust · koos nende indiviidide arvuga, kelle puhul analüüsitava tunnuse väärtus ühtib vaadeldava konkreetse väärtusega või kuulub vastavasse väärtusvahemikku. Indiviidide hulka saame mõõta: · "tükiarvu" ehk sageduse ehk absoluutse sagedusega;
See suurendab oluliselt gabariiti, kaalu ja hinda. Keerukaks muutub ka võnkeringide elektronhäälestus, VV digijuhtimine ja sagedussünteesi kasutamine. Nendest puudustest on püütud vabaneda infradüünVV põhimõtet kasutades. Selles VV.-s on raadiosageduslikest ümberhäälestatavatest võnkeringidest loobutud ja asendatud need laia läbilaskeribaga eelselektsioonfiltritega, mille väljundist signaalid antakse RSV-le, millele järgneb MPF, mis laseb läbi kõigi vv.-tavate sagedusalade sagedused, kuid tõkestab kõrgemate sageduste, mida vastu ei võeta, edasipääsu. Eelselektsiooni parandamiseks võib MPF-i asendada ka ümberlülitatavate ribafiltritega, millest igaüks laseb läbi ainult teatud osa vv.-tavast sagedusribast. Neid lülitatakse ümber vastavalt sagedusele, mida vastu võetakse. Sageduse valik toimub kas klaviatuurilt või häälestusnupult, mille häälestussujuvus on muudetav (100; 10; 1 Hz)
erinevat nime. Sellist tehnikat kasutas ka Statistikaamet enda andmete loomisel. Selle teadmise sai autor, kui oli Statistikaameti käest meili kaudu selle kohta informatsiooni küsinud. Meili on võimalik näha lisas 1. Antud uurimistöö on kvantitatiivne, seega uurimuse tulemused on mõõdetavad andmed ning neist saab teha järeldusi statistilise andmeanalüüsi põhjal. Alguseks leiti gümnaasiumi õpilaste nimede sagedus. Seda kontrolliti veel mitu korda, et leitud nimede sagedused oleksid õiged. Hiljem võrreldi neid kahe teise tabeliga. Andmete analüüsimiseks kasutati programmi Microsoft Office Word. Nimed reastati tähestiku alusel. Seejärel paigutati need ka tabelisse. Esinemistabeli tegemisel kasutati programmi Microsoft Excel. Uurimistöö eesmärgist lähtuvalt võrreldi gümnaasiumi nimede tabelit Jõgevamaa omaga. Selle jaoks paigutati tabelid kõrvuti ning vaadeldi sealseid andmeid. Samuti
puudumist. · Mittearvulisi tunnuseid on vahel otstarbekas arvuliseks kodeerida (nt 1 vastab nõrgale valule) 2. ANDMETE KIRJELDAMINE andmeid saab kirjeldada arvuliselt ja graafiliselt. · Sagedustabel kirjeldab ühte olulist valimi omadust valimi jaotust. Mittearvulised või diskreetsed tunnused. Loed kokku mitu korda mingit väärtust esineb ja esitad sagedustabelis. Saad leida väärtuste esinemise suhtelised sagedused e osakaalud (arvutatakse vastava osakaalu ja vastuste koguarvu jagatsena). Pidevad tunnused? suurema informatiivsuse saavutamiseks jagatakse tunnuse võimalikud väärtused intervalidesse. Tehakse sagedustabeli intervallidest, kus näidatakse mitu väärtust valimis langeb ühte või teise intervalli. Intervallide arv ei tohi olla liiga suur! Saadakse histogramm pideva tunnuse jaotumise kirjeldamiseks (järjestikuste tulpade vahele vahesid ei jäeta).
tõenäosuse ehk annab nukleotiidi asenduse tõenäosuse. 22. Milles on sarnased ja mille poolest erinevad Jukes- Cantori üheparameetriline ja Kimura kaheparameetriline mudel? Nii JK kui Kimura mudeli kohaselt toimuvad asendused juhuslikult kõigi nelja nukleotiiditüübi vahel, nukleotiidipositsioonid on samaväärsed ning nukleotiidid on samaväärsed. Samuti on sarnasuseks see, et mõlemas mudelis kõigi nelja nukleotiiditüübi sagedused järjestustes on võrdsed. JK üheparameetrilise mudeli puhul on kõigi asenduste kiirused võrdsed, kuid Kimura kaheparameetrilise mudeli kohaselt on transitsioonidel ja transversioonidel erinevad kiirused. 23. Iseloomustage Hasegawa, Kishino ja Yano mudelit ning üldist pööratavat mudelit. HKY ja üldine pööratav mudel diferentseerivad asenduste kiirusi ja järjestuste aluspaarilist koostist. 24. Millised eeltingimused peavad olema täidetud, et DNA
toString-meetodi kaudu.
String-klassi klassimeetod valueOf aitab teisendada algtüüpi väärtusi
sõneks:
double d = TextIO.getlnDouble();
String arvTekstina = String.valueOf (d);
Vastupidised teisendused leiduvad algtüübile vastavate mähisklasside
juures:
double d1 = Double.parseDouble (arvTekstina);
Näide. Sõnade sagedustabeli moodustamine (analüüsime põhjalikumalt
hiljem).
import java.util.*;
public class Sagedused {
public static void main (String[] arg) {
Hashtable stabel = leiaSagedused (arg);
Object [] om = stabel.keySet().toArray();
Arrays.sort (om);
for (int i=0; i
perioodide summaga. - Kui perioodid ei ole ühepikkused, siis tuleb kasutada kaalutud aritmeetilist keskmist. x fx f leiad sageduse. Nt kui jaan. Veeb. Müüdi samu palju asju (450) siis on sagedus 2 ja siis on koguse ja sageduse korrutis 450x2=900. liidad kõik sagedused kokku, kõik kogused kokku ja jagad omavahel. 2. KRONOLOOGILINE KESKMINE momentrea keskmise taseme leidmiseks. Kui meil on nt antud iga aasta 1.jaan seisuga rahvaarv. x1 x x 2 ... x n 1 n 2 x1 x n x 1 n 1 x kron 2 i
Õppeklass 58,6 56,0 59,4 58,2 80 Raamatukogu 37,1 37,7 36,5 37,1 80 PRAKTILINE ÜLESANNE (Lahendada kodus) Viia läbi enda peal kuulmistest (8 22 kHz), kasutades selleks testi lingilt http://www.noiseaddicts.com/2009/03/can-you-hear-this-hearing-test/ Kuula lingilt iga tooni ning fikseeri alltoodud tabelisse, kas kuuled antud sagedusel heli või mitte. Antud testis on välja jäetud madalamad sagedused, kuivõrd taju vähenemine algab üldiselt just kõrgemate sageduste kadumisega. 5 Riski- ja ohutusõpetus NB! Enne testi algust tasub veenduda, et kõlarid/kõrvaklapid oleks reguleeritud nii, et helivaljus ei oleks suur. Katse käigus võib helivaljust erinevatel sagedustel reguleerida (seoses inimkõrva tajuerinevustega erinevatel sagedustel).
nõuetest. See, et tarbija toidulauale jõuaks ohutu ja kvaliteetne kalatoode, teostavad Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste järelevalveametnikud regulaarset järelevalvet (vähemalt 1 kord kvartalis) kalakäitlemisettevõtetes, vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti poolt kinnitatud inspekteerimisplaanile ja juhtudel, kui on põhjust arvata, et tegemist on õiguserikkumisega. Järelevalveametnik planeerib inspekteerimise ja proovide võtmise sagedused, lähtudes õigusaktides sätestatud ja Veterinaar- ja Toiduameti poolt kehtestatud dokumentide nõuetest. Tulenevalt Toiduseaduse paragrahvi 9 lõikest 6 peab käitleja tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest ja muudest ümberkorraldustest ning käitlemise peatamisest või lõpetamisest teatama tunnustamist korraldavale järelevalveasutusele, edastades viimasele sellekohase kirjaliku teate
Referaat Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas 12/04/2009 Sissejuhatus Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et antud teemaga on praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid. Enne, kui põhiteemade juurde pöördun, räägin natuke ka helist kui füüsikalisest nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda...
läbikantav aine mas(dM) on võrdeline tiheduse vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse -Kui võnkumised on sama sagedusega,kuid faasis gradiendiga (d/dx),pindalaga(dS) ja ajaga(dt) ning korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad nihutatud,siis toimub liikumine mööda ellipsit. sõltub aine omadustest,mida võtab arvesse korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe -kui võnkumiste sagedused on erinevad,siis difusioonitegur(D).Difusoooni tegur on võrdeline kruvi reegliga: täisarvkordsete sageduste suhte puhul,kirjeldavad temperatuuriga asmes 3/2 ja pöördvõrdeline rõhuga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliikumine: (a=const) liitvõnkumisi nn.Lissajous´i kujundid. Soojusjuhtivus(mol kin energia kandumine) v=v+at ;s=vt+at/2;v=2as. 19
sageduste kiires kasvus ja sellele järgnevas aeglases kahanemises, siis nimetatakse rida vasakule poole ebasümmeetriliseks ehk vasakkaldeliseks. Vasakkaldelistes ridades on keskmistest kõige väiksem mood, sest maksimum on vasakule "nihutatud". Vasakule poole ebasümmeetrilistele ridadele on iseloomulik väiksema väärtusega variantide rohkus. See avaldub sageduste kiires kasvus ja sellele järgnevas aeglases vähenemises. Joonis 6.1. Paremkaldelistes ridades kasvavad variantide sagedused suhteliselt aeglaselt, langevad aga järsult. Joonis 6.2. Lihtsaim võimalus jaotuse asümmeetrilisuse iseloomustamiseks on moodi ja aritmeetilise keskmise erinevus. Ridade asümmeetrilisuse absoluutseks mõõduks (A) kasutatakse aritmeetilise keskmise ja moodi vahet A = x - Mo. Kui hälve on plussmärgiga, siis on rida vasakule poole ebasümmeetriline, kui miinusmärgiga, siis paremale poole. Selle näitarvu
signaali ääred läbilaskeriba äärde. Tulemused Algsagedus 4467,3 kHz ja pinge 0,9uV +Δf kHz 7,2 kHz 9,2 kHz 11,3 kHz 12,7 kHz 20log(U2 /U1) 15,5 dB 27,7 dB 37 dB 48,1 dB -Δf kHz 6,1 kHz 8,8 kHz 11,8 kHz 13,8 kHz 20log(U2/U1) 37 dB 49 dB 66,8 dB AVR Järeldus Mõõtetulemusi on vähe, kuna valisime vastuvõtja sagedused liiga suurte vahedega ja seepärast tuli AVR vastu. AVR (Automaatne võimenduse reguleerimine ) – AVR kasutatakse selleks, et vältida võimenduselementide ülekoormust väga tugeva sisendsignaali tõttu ja ühtlasi hoida helitugevus väljundis sõltumatuna VV sisendsignaali tugevusest. Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad Nr. 4 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Nimi
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Näiteks suur pikkus ning väike kaal või keskmine kaal; keskmine pikkus ja väike kaal. Püknomorfseid iseloomustab see, et kaal kuulub suuremasse klassi kui pikkus. Näiteks väike pikkus ja keskmine kaal või suur kaal, keskmine pikkus ja suur kaal. Edasise analüüsi teostamiseks ühendati kõik ülevalpool ja allpool olevad klassid. Üheks põhjuseks, miks diagonaalist paremale ja vasakule jäävad klassid ühendatakse, on see, et nende klasside sagedused on suhteliselt väikesed (nõrgema pikkuse ja kaalu vahelise korrelatsiooni tõttu). Tavajuhtudel on kasv ja kaal tugevasti korreleeritud ning seetõttu on diagonaalis paiknevate pikkuse-kaaluklasside sagedus suurem, kui diagonaalist väljaspool asuvate klasside sagedus. Seal juures sagedus suureneb vastavalt korrelatsiooni tugevnemisele. 3. Tulemused Selle artikli puhul analüüsitakse poisse ja tüdrukuid eraldi. Analüüsiks kasutatakse nende
Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks 1. Heli: a. Mis on heli füüsikalised omadused? Sagedus(20-20000Hz umbes), õhurõhu muutumine õhus ehk helirõhk(muutumisel muutub heli), levimiskiirus(Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s) b. Mis sagedustel helisid inimesed kuulevad? 20-20000 Hz c. Mis on heli puhul madalad, keskmised ja kõrged sagedused? 20-200 Hz madalad, 200-4000 Hz keskmised, 4000-20000 Hz kõrged d. Kuidas nimetatakse inimesele mitte kuuldavaid helisid ja kus/milleks neid helisid kasutatakse? Infraheli on alla 20 Hz, ultraheli on üle 20000 Hz;Infraheli – seismoloogia;Ultraheli – ultraheli uuringutes(meditsiin) 2. Heli levimine: a. Kuidas heli levib? Heli levib lainetena, helina tajub inimene õhurõhu muutumist b. Mis kiirusel heli levib? Mis mõjutab heli levimise kiirust?
Nad hävitavad mRNA, mis häirib translatsiooni. Vaigistamise kompleksidel on roll ka kromatiini muutmisel (DNA metüleerimine ja histooni modifitseerimine) (loeng 6 siRNA) 9 Populatsioonigeneetika - Alleelide esinemise sageduse uurimine populatsioonis ja populatsioonide vahel · Kromosoomi paarid segregeeruvad ja rekombineeruvad igas põlvkonnas · Iga geeni igal alleelil on oma iseseisev evolutsiooniline minevik ja tulevik. · Alleelide sagedused varieeruvad erinevates populatsioonides. HARDY WEINBERGi printsiip · Saab arvutada geenide sagedused genotüüpide sagedustest · Töötab kodominantsete alleelide korral (igal genotüübil on oma fenotüüp) HARDY WEINBERG VALEM Genotüübi sagedus: AA = p2 Aa = 2pq aa = q2 Ehk p2 + 2pq + q2= 1 (loeng 10 geneetika sordiaretuses) Resistentsus - Bakterid vahetavad geneetilist infot, et moodustada uusi kombinatsioone · Bakterite geenivahetust nimetatakse konjugatsiooniks
2003 702 366,7 2003 356 375,0 2003 508 375,0 2003 379 400,0 2003 778 400,0 2042.- 1. Ül.8.1 (Points: 3) Kopeerida fail hypoteesid.xls. Hoidke fail alles! Lahendada järgmine ülesanne: 1. Leht1-l rühmitada andmed. Kasutades hii-ruut testi kontrollida andmete jaotuvust normaaljaotuse järgi. Vastusekasti kirjutage rühmad, nende sagedused, hii-ruut-emp, hii-ruut-teor ja järeldus. Teoreetili UUESTI ne sagedus F (ül. Piir) Vah. Tn. pi (N*pi) Sagedus Teor. sag hii-ruut Column1 0,052004 0,052004 11,07692 11 11,07692 0,000534 0,141492 0,089488 19,0609 24 19,0609 1,279831 Mean 197,79
Bin Range - rühmade ülemiste piiride väärtuste blokk; Labels - märgitakse tunnuse nime või tähise olemasolu korral andmebloki ülemises reas; Output options - määratakse tulemuste väljastamise asukoht: samale töölehele (Output Range), uuele töölehele (New Worksheet Ply) või uude faili (New Workbook); Pareto (sorted histogramm) - sagedused järjestatakse kahanevas järjekorras; Cumulative Percentage - arvutatakse jaotusfunktsiooni väärtused; Chart Output - tulemused väljastatakse lisaks tabelile ka graafikul (tulpdiagrammina). http://www.htg.tartu.ee/~a9tp/mirror/www.eau.ee/%257Ektanel/kool_ja_too/stat_excelis/sagedustab.html (1 of 4)29.05.2006 15:08:54 Andmeanalüüs MS Exceli abil - sagedustabelid Prots
Absoluutne sagedus on vastava tunnuse väärtusega objektide arv ning see on alati täisarv suhteline sagedus, - Suhteline sagedus on sageduse jagatis koguarvuga ning seda väljendatakse tihti protsentides kumulatiivne absoluutne (suhteline) sagedus. - Kumulatiivne sagedus saadakse absoluutsete sageduste liitmisel kuni käesoleva väärtuse sageduseni (kaasa arvatud). n1+n2+n3 Kasutatakse ka kumulatiivset suhtelist sagedust, mille korral liidetakse suhtelised sagedused. ( n1+n2+n3)/n 20. SX ja s sarnasus/erinevus. esimene on standardhälve, kasutatakse tõenäosusteoreetilises jaotuses, teine on hinnang standardhälbele kasutatakse järeldavas statistikas. Mõlemad saadakse ruutjuurena vastavalt dispersioonist või selle hinnangust. (esimene iseloomustab üldkogumit, teine valimit) 21. EX ja x sarnasus/erinevus - esimene on JS keskväärtus, kasutatakse tõenäosusteoreetilises jaotuses, teine on hinnang keskväärtusele ehk aritmeetiline
võnkumine. Kaks samasihilise, kuid eri sagedusega harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks mitteharmooniline võnkumine. Kahe vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedusest ja faasidest a) kui võnked on sama sagedusega ja samas faasis, siis summarne liikumine toimub mööda sirget. b) kui võnked on sama sagedusega, kuid faasis nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. c) kui sagedused on erinevad, siis täisarvkordsete sageduste suhete puhul kirjeldavad liitvõnkeid nn Lissajous' kujundid. Võnkumisete sumbumine on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle amplituud väheneb ajas ekspotentsiaalselt. x= Asinst s=02-2 kus on sumbuvustegur. Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või koosinus) funktsiooni järgi
-30. aastatel R. Fisher, S. Wright, J.B.S. Haldane) See teooria põhineb inglise matemaatiku G. Hardy ja saksa arsti W. Weinbergi poolt 1908. a. (teineteisest sõltumatult) formuleeritud printsiibist, mida hakati nimetama populatsiooni geneetilise tasakaalu seaduseks e Hardy-Weinbergi seaduseks: suures isoleeritud ja vabalt ristuvas populatsioonis, millele ei toimi evolutsioonitegurid, säilivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatutena, kusjuures genotüüpide sagedused on määratud alleelisagedustest ruutseose kaudu [p(A) + q(a)]2 = p2(AA) + 2pq(Aa) + q2(aa)). See seadus leidis rakenduse 20-30ndatel aastatel, kui mitmete teadlaste (matemaatikute, geneetikute ja evolutsionistide) ühistööna arendati välja populatsioonigeneetika, populatsioonide geneetilise tasakaalu ja dünaamika seaduspärasused, mis võimaldasid hakata kvantitatiivselt hindama evolutsioonitegurite toimet populatsioonidele. Nende
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Argo Pihtjõe Aatomifüüsika Referaat Juhendaja: Õp. Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................3 1.Ajalugu.....................................................................................................................................5 1.1Antiikaja atomistika........................................................................................................... 5 1.2 Uusaja atomistika.............................................................................................................. 5 1.3 Aatomifüüsika...............................................
meiootilise ristsiirde kaudu. Mutatsiooniteooria geenides võivad tekkida ootamatud ja päranduvad muutused. Mutatsioone võivad indutseerida mitmed mutageenid (kiirgus, kemikaalid, temperatuur). Eristati spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. Populatsioonigeneetika teooria suures isoleeritud ja vabalt ristuvas populatsioonis, millele ei toimi evolutsioonitegurid, säilivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatutena, kusjuures genotüüpide sagedused on määratud alleelisagedustest ruutseose kaudu (Hardy-Weinbergi seadus). Nende seaduspärasuste alusel sai ühendada mendelliku geneetika darvinistliku evolutsiooniteooriaga ja tekkis geneetiliselt mõtestatud evolutsiooniteooria sünteetiline evolutsiooniteooria. MIHKEL HEINMAA 2013 4
x= ∑ x'f kus xMo – moodiintervalli alampiir, ∑f k – moodiintervalli pikkus fMo – moodiintervalli sagedus kus fMo-1 – moodiintervallile eelneva intervalli sagedus f – variantide kaalud (ehk sagedused, osatähtsused jne) fMo+1 – moodiintervallile järgneva intervalli sagedus k( f w) x al +xül 2 x'= Me xMe
168.5 - 171.5 9 170 1530 14 kus 172 - 175 14 173.5 2429 28 fMo-1 – moodiintervallile eelneva intervalli sagedus f – variantide kaalud (ehk sagedused, 175.5 - 178.5 9 177 1593 37 osatähtsused jne) fMo+1 – moodiintervallile järgneva intervalli sagedus 179 182.5 - - 182 185.5 10 13 180.5 184 1805
KINEMAATIKA ALUSED Kulgliikumise kinemaatika- Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Sirgjooneline liikumine - Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe ∆S¯ ajavahemikku ∆t jooksul,siis kiirusvektor: V¯=lim ∆S¯/∆t=dS¯/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt. SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s. Ühtlane ringliikumine - Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.ω-nurkkiirus ω=φ’ ω=φ/t f-sagedus T-periood f=l/T=ω/2Π V=Rω an=v2/R an- normaalkiirendus. Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepä...
Gustav Adolfi Gümnaasium Mari-Liis Leinus, 11.c klass RAADIO Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Raadioks nimetatakse signaali edastamist elektromagneetilise kiirguse abil, mille sagedused jäävad tunduvalt alla nähtava valguse sageduse, vahemikus umbes 3kHz kuni 300GHz. Raadio on äärmiselt oluline, kuna võimaldab edastada informatsiooni väga pikkade vahemaade taha, samuti seda vastu võtta. Samuti levib see ka läbi erinevate tõkete, vaakumi ning sobiva lainepikkuse puhul ka mööda maakera kurvatuuri. Tänu sellele on raadio omandanud väga palju erinevaid kasutusotstarbeid alates lihtsatest raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi päikesesüsteemist väljunud kosmosesondi Voyager 1 vahel, millelt tuleva signaali Maale jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse...
-Kahe samasihilise, kuid erineva sagedusega harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks mitteharmooniline võnkumine Kahe vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedustest ja faasidest. - kui võnkumised on sama sagedusega ja samas faasis, siis sumaarne liikumine toimub mööda sirget. - kui võnkumised on sama sagedusega, kuid faasis nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. - kui võnkumiste sagedused on erinevad, siis täisarvkordsete sageduste suhete puhul, kirjeldavad liitvõnkumise nn. Lissajous kujundid. 6.LAINED JA AKUSTIKA. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas (levimiskeskkonnas) lõpliku kiirusega (laine levimiskiirus). Ainsana ei vaja keskkonda elektromagnetlained. Akustika – käsitleb elastsuslaineid , millised asuvad sageduste vahemiku 20 Hz kuni 20 kHz
- võime väita, et meie tunnus ei ole vastava jaotusega - saame võtta alternatiivhüpoteesi (H1) Hüpoteesid hii-ruut-statistiku puhul - H0: tegemist on samasuguse jaotusega - H1: on (statistuiliselt oluline) erinevus võrdlusalusest jaotusest (valitud olulisuse nivool) Hii-ruut.test Sammud hii-ruut-testil 1. pane paika olukord nullhüpoteesi puhul (mudel) 2. arvuta välja oodatavad ja tegelikud sagedused 3. arvuta välja hii-ruut-statistik 4. vaata, kui suur on hii-ruut-statistiku kriteerium v olulisuse tõenäosus 5. tee otsus, kas andmed sobivad mudeliga Nt: aga kas siis on oluline kõrvalekalle, kui haiguspäevadest 25 on esmaspäeval, 30 on reedel ja nädalasisestel päevadel igal 15? Jaotuse võrdlus Sagedamini kui mingi etteantud jaotusega võrdlemist läheb praktilises uurimistöös vaja kahe v rohkema grupi omavahelist võrdlust jaotuse alusel
86 101 8 7,33 0,67 0,45 0,06 ∑ 50 ∑ 50 ∑ 1,27 2 X EMP 1,27 1. Teoreetiline algus ja lõpp a* x sc 3 52,12 27,7 3 4,14 algus b* x sc 3 52,12 27,7 3 100,06 lõpp 2. Teoreetiliselt sobivad sagedused ni ' n * f ( x ) * hINT 1 1 f ( x) 0,01 b * a * 100,06 4,14 n1 ' 50 * 0,01 * (11 4,14) 3,56 n 2 '...n6 ' 50 * 0,01 * (26 11) 7,82 n7 ' 50 * 0,01 * (100,06 86) 7,33 2 X Kr ( , k ) X Kr 2 (0,05;4) 9,5 2 X EMP X Kr
teisigi. Näiteks võib põhjuseks olla delfiini radari mõju, kui ta inimest vee all skaneerib. Delfiini peas oleva kühmu ehk meloni abil võib energiarikas ultrahelivoog läbistada kalu, inimesed tunnevad aga end mõnikord ,,rabatuna" nendest helikiirtest tulemuseks kummaline kirvendav tunne. Ühe teooria kohaselt mõjutab delfiinide radar inimese keha kudesid raku tasemel. Just ultraheli kasutavad ka füsioterapeudid kahjustatud kudede töötlemisel, kuigi selleks pruugitavad sagedused on delfiinide omast viis korda kõrgemad. Inimesed, kes edendavad delfiiniravi, väidavad, et need imetajad on inimestesse kiindunud ja maagilistest võimetest läbi imbunud. Samuti ei ole neile teada ühtegi juhtumit, kui delfiin oleks inimest rünnanud, ning on arvamusel, et inimese ja delfiini vahel on psüühiline side. Tõsine teadus väidab, et delfiinidel on võime saada meist pilt nende radar võib läbistada meie keha ja ,,näha" luustiku kontuure
Mis on vibroSageduS ja SageduS-korrigeerimine? Vibrosagedus näitab, mitu korda liigub vibreeriv keha sekundi jooksul edasi-tagasi. Selle väärtus näitab tsüklite arvu sekundis, seda väljendatakse hertsides (lühendatult Hz). Pöörleva liikumisega tööriistade vibrosageduse määrab tavaliselt tööriista pöörlemiskiirus (väljendatakse tavaliselt pöörete arvuga minutis, pöörete arvu minutis jagamisel 60ga saadakse sagedus hertsides). Kohtvibratsiooni jaoks on olulised sagedused vahemikus 8 Hz1000 Hz. Kuna kahjustuste tekkimise oht ei ole kõikide sageduste puhul ühesugune, kasutatakse kahjustuste tekitamise tõenäosuse väljendamiseks erinevatel sagedustel sagedus- korrigeerimist. Seetõttu sageduse suurenemisel korrigeeritud vibrokiirendus väheneb. Kohtvibratsiooni kõigi kolme telje jaoks kasutatakse vaid ühte sagedus-korrigeerimise kõverat. Terviseriskid, märgid ja sümptomid
Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? Vokaalide kvaliteedi määratlemisel on olulised parameetrid huulte asend, keele kõrgus ja keele ees- või tagapoolsus. Vokaalide tuvastamisel on tähtsad 2 alumist formanti, illabiaalsete eesvokaalide ja labiaalsete eesvokaalide eristamisel on tähtis ka madaluselt kolmas formant. Vokaale kujutatakse sageli 2-mõõtmelise diagrammina, mille mõõdeteks on 2 madalama formandi sagedused. Formandikõrgused pole absoluutsed, sest kõnetraktide ja neid moodustavate torude mõõdud on eri vahekorras: lühemates torudes tekib kõrgemaid formante kui pikemates. 37. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? · helilised konsonandid: v, m, n, r, l · klusiilid: k, p, t, g, b, d õhuvoolu läbipääs täielikult suletud
45 60 8 6,37 1,63 2,66 0,33 60 75 6 6,37 -0,37 0,14 0,02 75 90 9 6,37 2,63 6,92 0,77 90 105 8 8,55 -0,55 0,31 0,04 50 2,21 Teoreetiliselt sobivad alg- ja lõpp punktid; tihedus ning teoreetilised sagedused a* = x - S c 3 = 53,8 -31,73 3 = -1,2 b* = x + S c 3 = 53,8 +31,73 3 =108,8 1 1 f ( x) = = = 0,0091 b * -a * 108,8 -( -1,2) n1' = n f ( x ) ( x1 - a*) = 50 0,0091 [15 -(-1,2)] = 7,37 n2' = n3' = n4' = n5' = n6' = n f ( x) h = 50 0,0091 14 = 6,37 n7' = n f ( x)(b * -x7-1 ) = 50 0,0091 (108,8 - 90) = 8,55 = 0,05; k = 4 => X kr2 (; k ) = 9,5 emp 2 = 2,21 emp 2 < kr2
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA GPS Referaat Juhendaja: Silver Konksi, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 MIS ON GPS? Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire, kohamäärangusüsteem. Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult andmeid enda asukoha ning liikumise suuna ja kiiruse kohta. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete (sagedused 1,2 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
