Rahvaluule stiilisugemed. Autori hingepilt(oma tunnete, mõtete, igatsuste väljendamine, mis tihti on vaid umbmääraselt aimatavad). Märksõnad-sümbolid: igatsus, ootus, otsatus, tee. Range vormi puudumine riimikäsitluses. Meeleolu loovad kordused. Ta paistis silma ka ballaadiuuendajana. Dramaatiline sisu asendus lüürika ja filosoofiaga. Enno on tuntud ka lasteluule uuendajana, luuletustes oli õpetusiva, mis avaldus laste igapäevaste mängude ja elamuste kaudu. ,,Üks rohutirts läks kõndima". Villem Grünthal-Ridala 1885-1942 Kodanikunimi Wilhelm Grünthal. Sündinud 30.05 Muhumaal. Oli luuletaja, tõlkija, keele-ja folklooriuurija. Luuletajanime võttis vanemate sünnikoha järgi. Õppis Hellamaa kihelkonnakoolis, Kuressaare gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Oskas soome, itaalia, kreeka, ungari jne keeli. Teda inspireeris itaalia kirjandus. Ta oli Noor-Eesti liige, Aavik oli ta koolivend ja suur sõber
osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. Loomad, putukad ning linnud, mahlakannid, tuul ja vulisev läte saavad Enno värssides elavaks ja hingestatuks, on lapsele lähedased ja mõistetavad, kuid samal ajal poeetiliselt kõrgemal tegelikkuse lihtsast reprodutseerimisest. Enno toetub nagu Söötki rahvaluuletraditsioonile ning kasutab kõlakujundeid, mis tema värssides on alati funktsionaalsed. Hiiretips läks putru keetma... ehk „Puder“ luulekogust „Üks rohutirts läks kõndima“ 13. Realistliku lastekirjanduse tunnused ja liigid ? peast (elu näidatakse sellisena nagu see on, mitte midagi ei paisutata üle, aktuaalsed noorte probleemid blabla) 14. Eesti realistliku lastekirjanduse põhiteemad koos näidetega vt 21. saj lastekirjandus punktis 6, 20. saj alla käiks nt Rannamaa „Kadri“ ja „Kasuema“ jne 15. Poistekirjandus ja tüdrukutekirjandus (põhijooned, temaatika, stilistika, autorid jne) (Süvalepa lühikonspektist) Poistekirjandus
Põdrakärbsed metsades imevad verd suurimetajatelt. 42. Rohutirtsu meeleelundid. Nägemine on halb. Kahe suure liitsilmaga näeb küll kuju, kuid need annavad ümbritsevast mosaiikse pildi (nagu läbi kokteilikõrte kimbu). Nende vahel asetsevate kolme väikese lihtsilmaga eseme kuju ei erista. Tähtsam on kuulmine, sest nad suhtlevad omavahel helisignaalide abil. Kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis. Siristavad tagasäärt vastu esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda. 43. Liblikate meeleelundid Maitsmiselundid on jalgadel nendega tunneb nektari maitset. Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini silmad on suhteliselt suuremad. 44. Millised putukad on sipelgad?
Kuradiga. Mefistofeles = Kurat= Eitusvaim meis enestes. Teos on filosoofiline. Kolm sissejuhatust: Pühendus môte noorusajale ja noorusele Eelmäng kolm tegelast 1.direktor: teater peab pakkuma uut ja värsket, et rahvas ummistaks kassad, igale maitsele vaja rabavat lugu. 2. luuletaja mitte koor, vaid tuum on oluline, poeesia ülendab inimest. 3. komödiant: "...te andke elu läbilôige, et igüks näeks oma hinge. Proloog taevas Mefisto: "Inimene on kui rohutirts..." Issand: "Kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski ihkab ôiget rada..." 1. Faust leiab, et elu on tühja jooksnud. Faust tahab maailma, elu, aja ja ruumi tuumateada saada: "Kus on see eluläte, mis küljes maa ja taevas ripub?" 2. Vôrreldes Wagneriga on Faust rahulolematum ja otsiv. "Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida." 3. Pôhivihje elumôttele lk.35 Kas alguses oli sôna, alguses oli môte, alguses oli tegu? 4
1. Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad- vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure- Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aast...
Seega tagab kromosoomide lahknemine meioosis geenide sõltumatu lahknemise. 18. Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide. Hemofiilia ja värvipimedus, mis on X-kromosoomi liiteline geen (või mutatsioon). Poistel avaldub hemisügootses olekus, sest poistel on ainult üks X-kromosoom. Tüdrukutel saab avalduda, kui mõlemas X-kromosoomis on vastav geen olemas. 19. Soomääramine erinevatel organismidel. Inimene – XY isane, XX emane Rohutirts – XX emane, XO isane Linnud – ZZ isane, WZ emane Äädikakärbeste soo määrab X kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel on see suhe 0,5 (1X:2A) ning normaalsetel emastel 1,0 (2X:2A) Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) ...
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs Ne...
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs Ne...
70. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Lugu väikesest varblasest, Voldemar Miller, lk. 183. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 4. Kooruke, Heino Väli, lk. 183. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 5. Varblane teeb kalja, August Jakobson, lk. 227. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 6. Vahvad varblased, Silvia Truu, lk. 226. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 7. Varblased, G. Boiko, lk. 40. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 8. Varblaste pidu, Ernst Enno. Üks rohutirts läks kõndima. Tallinn: Tänapäev 2001 9. Sulipoiss, Juta Kaidla. Valgete liblikate aegu. Tallinn: Eesti Raamat 1968 10. Värvukese kaebus, Karl Eduard Sööt. Äiu, lahke lapsukene. Tallinn: Eesti Raamat 1969 9 VARESED HALLVARES. Vareslaste seas on hallvares üldtuntud oraakellind, olles teistega võrreldes mitmetähenduslikum. Tema kohta tarvitatud peitenimed on suures osas humoristlikud ega
suhted ema, kaaslaste ja loomadega,kulunud kujundid, isikupäratus.„Talvel“ („Küll on kena kelguga…“) Karl- Eduard Sööt: 1923 kogu „Lapsepõlve Kungla“,1949 kogu „Lastelaule“,folkloorse taustaga,hällilaulud, mängituslaulud,hea kõla ja rütm,keskendunud lapsele ja tema vajadustele. Ernst Enno: „lillelallera“,Teemad: loodus, laste igapäevaelu,lihtne sõnastus, kõlapildid ,olemuselt unistajalik, empaatiline, soe,luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ (esmatrükk 1957), „Puder“ (hiiretips läks…); „Juss oli väike peremees“; „Uisutajad“ (väljas talv ja tore jää…) Julius Oro: kogud «Hiir rätsepaks» (1967) ning «Laps ja kuu» (2001),teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed, lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus,luuletustele lisaks värsslood: „Jahimees Juss“, „Hiirepere“, „Hiir rätsepaks“ 1940-1980ndate lasteluule põhiautorid (3 põlvkonda). VANEM PÕLKOND (1940-50ndad) 1
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
) Tänapäeval on sobivustestid üha põhjalikumad, et avastada inimese tugevused ja samas ka julgustada edasist arengut enda ja tööandja huvides. 20.sajandi alguseks oli kõige selle mõjul välja kujunenud kutsehariduse kolm baasmudelit: liberaalse turu mudel Suurbritannias, riigi reguleeritud mudel Prantsusmaal ja duaalne mudel Saksamaal, mis on kasutusel ka hetkel. Liberaalse turu mudel - pm vabaturu mudel, kus riik ei sekku, igaüks on oma õnne rohutirts, seda iseloomustab järgnev : Läbirääkimised vabal turul tööandjate, töövõtjate, kutseharidusasutuste vahel. Esmane kutseõpe toimub töökeskkonnast eraldi. Kuid õpe võib toimuda ka koolis, ettevõtetes, koolis ja ettevõtetes, ( aga ka e-õppena), kutsehariduse sisu määrab tööturg ja ettevõtted, sõltuvalt sellest, milline on hetkevajadus, finantseerimine õpingute eest võib olla õpilase poolne või ka ettevõtte poolne, sertifikaati ei anta.
Kirjanduse arvestus 1. pilet Piibli osad, loomine, põhimõisted, tõlked Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust, Vanas Testamendis on 39 raamatut ja Uues Testamendis 27 raamatut. Need on ajaloolised, õpetlikud, poeetilised ja prohvetite tekstid. Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit, see on umbes 1500 aasta jooksul kirja pandud. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Ülejäänud on apokriivad ehk peidetud tekstid. Testamet tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keel...
Lähisugulaste lastel on suurem risk geneetilistele haigustele ja näiteks ka albinismile (retsessiivsete tunnuste avaldumine). Suur inbriiding väike elujõulisus, madal viljakus 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. Kromosoomide arv võib varieeruda liigiti: XY süsteem: XX naine, XY - mees, näiteks inimesed, äädikakärbsed X-0 süsteem: XX naine, X mees, rohutirts ZW süsteem: ZW naine, ZZ - mees, kukk, kana Haplo-diploidne süsteem diploidne emane (tuleb viljastatud munast), haploidne isane (viljastamata munast). Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas emamesilane või steriilne töömesilane. Et haploidsus-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel.
lühikestel jätketel suu lähedal ja mujal kehal karvakesed, millega nad kombivad. Suurus: 0,1 mm (lestaliigid) - 21 cm (skorpionid), 30 cm siruulatus (hiid-linnutapik) Liikumine: muudavad kõndides kehavedeliku rõhku, liikumiseks kasutavad ka võrguniiti.Surnud ämblikul on jalad alati kõveras, sest kehavedeliku rõhk enam ei muutu. Vesiämblik PUTUKAD Esindajad: kiilid, mesilased, seitsetäpplepatriinu, rohutirts, sääsk, kärbes Jalgade arv: 6 jalga Keha: kolm osa: pea, rindmik, tagakeha Omane: tiivad. Jalgadel karvakesed, mis on kompimiseks ja maitsmiseks. Keha katavad tundekarvakesed, saavad infot õhust. Sp on kärbest raske tabada :) VAU: kuulmiselundid asuvad jalgadel Keha osad: pea küljes suuosad ehk suised, tundlad ja silmad Nägemine: paar liitsilmi, mõnel rühmal lisaks lihtsilmad (nende abil tajub vaid valguse muutust). Enamus putukaid ei näe kaugele, v
Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill...................................................................................................................
...................................................................................... Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal 5-lüliline toiduahel. ..................................................................................................................................................... 9.10. Leidke toiduahelatest kolm viga ja põhjendage oma otsuseid. 3 punkti a) männiokas metsakuklane roherähn b) rohutirts rohukonn valge-toonekurg kobras c) kirpvähk räim tursk viigerhüljes 1) .............................................................................................................................................. 2) .............................................................................................................................................. 3) ...............................................................................................................................
lüliliseks tagakehaks. Kuus jalga. Paljudel liikidel kinnituvad rindmikule tiivad. Üks paar tundlaid, suised. Elupaik: maismaal, vees. Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad lennates, kõndides, vees ujudes. Närvisüsteem: peaaju ja kõhtmine närvikett. Nägemiselundid: liitsilmad ja täppsilmad. Erituselundid: eritustorukesed. Hingamine: trahheed. Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng moondega: muna, vastne (osal nukk), täiskasvanud isend. Näited: rohutirts, liblikad, mardikad, mesilased, sipelgad. OKASNAHKSED Keha enamikul kiirjas (5-kiireline). Veega täidetud torusüsteem, mis ühenduses jalakestega. Elupaik: vees. Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad arvukate iminappadega jalakeste abil. Toes: lubiplaadikestest sisetoes naha all. Närvisüsteem: närviväädid. Nägemiselundid: täppsilmad. Erituselundid: puuduvad, eritavad läbi naha. Hingamine: trahheed. Sigimine: Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend.
................................................................................................................................................... Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal 5-lüliline toiduahel. .................................................................................................................................................... 9.10. Leidke toiduahelatest kolm viga ja põhjendage oma otsuseid. 3 punkti a) männiokas ¨ metsakuklane ¨ roherähn b) rohutirts ¨ rohukonn ¨ valge-toonekurg ¨ kobras c) kirpvähk ¨ räim ¨ tursk ¨ viigerhüljes 1) ............................................................................................................................................. 2) ............................................................................................................................................. 3) ......................................................................................................................
viljakus mingis vanuses Ro puhas kasvukiirus: Ro = 1 const, Ro > 1 kasv, Ro < 1 kahanemine. Ellujäänus ehk elumus tõenäosus saavutada vanus x Vanuseline suremus vanuse x saavutanud isendi tõenäosus surra enne järgmisesse arengustaadiumisse jõudmata Viljakus absoluutune number, ellujäänud rohutirtsud munesid 2x vähem mune Vanuseline viljakus iga täiskasvanud rohutirts munes 17 muna Viimane lahter - Kohordi algse liikme kohta tuleb ainult pool järglast Paljunemisväärtus tulevase põlvkonna ootus mingis vanuses. (Tegelt peaks suguküpseks saanud noori neiusid võtma. ,,Ära paku vanadele inimestele istet, oled kõige väärtuslikum ühiskonna liige. Anna lastele koht.") Deevey kõver iseloomustab liigi kohastumust, elumusekõver, paljunemistrateegiat kujutav kõver. 14
või röövid paljaks kuna ta ei ole inimene kelleks teda peatatakse ja kui Ants küsib naljatades mis ta temaga põrgus teeb siis too vastab küll tuled siis näed. Veel lisab Antsu veendumusse, et Vanapagan tõesti on Vanapagan see, et ta vastused on lihtsad usu teemade kohta ja ta kirjeldab põrgut nagu oma kodu. Jürka äkki tunneb pealse siinse maailma midagi muud, on ehk midagi selle taolist nagu elektri ja inimesega. Vanapaganle on inimese kui möistamtu ja lihtne nagu rohutirts. PEATÜKK ÜKSTEIST Ants tahtis rohkem teada kas Vanapagan on tõesti see kes ta end väidab olemast ja kas tal on ültse võimalik õndsaks saada. Läheb lugema pakse põhjalike oma maa kirjanike poolt valmistatuid raamatuid , välismaa kirjandus pidi olema hirmus regionaalne ja seega soovitati Antsul sellest eemale hoida. Ta leidis aga vaid ilus õilists aga Vanapagan kirjeldustest ja mitte ültse jõhkruse ja ogarlikuse tõendteid. Otsutas minna
4. Valmik. Nukust koorub liblika valmik. Esialgu on tiivad pehmed ja liblikas saab need laiali sirutada. Tasapisi need kõvenevad ja liblikas saab lendu tõusta. Vaegmoonde korral toimuvad muutused järk-järgult. Sel juhul on vastsed nagu vanemate väikesed koopiad ja erinevad sageli vaid näiteks selle poolest, et neil pole tiibu. Arengu käigus kestuvad nad mitu korda. Nii on see rohutirtsudel, prussakatel, lutikatel jt. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Rohutirts areneb vaegmoondega. Selgitus: Joonisel on esitatud rohutirtsu vaegmoondega arengu 4 etappi: 1. Muna. Emane putukas torkab muneti niiskesse mulda ja muneb mõnikümmend muna. Munad talvituvad ja järgmisel kevadel kooruvad nendest vastsed. 2. Vastne. Vastsed tulevad kevadel maapinnale ja alustavad iseseisvat elu. Välimuselt on nad vanemate sarnased, kuid väiksemad ja tiivutud. 3. Vastne. Vastne kestub mitu korda. Uus kest on alguses pehme ja võimaldab putukal perioodiliselt kasvada. 4. Valmik
Vastus: 12 ( 26 : 4 = 6 tervet õuna ja 2 veerandit; 11 : 2 = 5 tervet õuna ja 1 pool; 2 veerandit ja 1 pool on kokku terve õun; järelikult 6 + 5 + 1 = 12) 60. Reas kasvab 24 vesiroosilehte. Esimese lehe peal istus 2 konna suur ja väike. Suur konn hüppas igale kolmandale, väike aga igale ülejärgmisele lehele. Kui palju on nende 24 lehe seas selliseid, millele ei sattunud kumbki konn? Vastus: 8 61. Rohutirts hüppab mööda arvtelge. Ta eemaldub punktist 0 ja tema hüppe pikkus on 3,5. Mitme hüppega jõuab ta punktist 1 punkti 29? Vastus: 8 ( 28 vahet; 28 : 3,5 = 8) 62. Raamatu eest maksti 51 krooni ja veel veerand raamatu hinnast. Kui kallis oli raamat? Vastus: 68 kr. ( 51 : 3 = 17; 4 * 17 = 68 ) 63. Kutsikatel ja partidel on kokku 42 jalga ja 12 pead. Mitu kutsikat ja mitu parti on? Vastus: 3 parti ja 9 kutsikat 64
sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinne: harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati ka turbasammal. Niitude selgrootuid: lapsuliblikas, pääsusaba, verikireslane, maipõrnikas, marjalutikas, kuldpõrnkas, admiral, koerliblikas, päevapaabusilm, emane jaanimardikas, sirelane, siniliblikas, õiesikk, ristämblik, kodumesilane, krabiämblik, kimalane, vahustaja, seitsetäpp-lepatriinu, kakstäpp lepatriinu, triiplutikas, sirts, harilik rohutirts, harilik niidutirts, heinaritsikas, harilik lauluritsikas. Niitude imetajaid: halljänes, niidu-uruhiir, pisihiir, kärp, nirk, rebane, metskits. LÄÄNEMERI -sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu -suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht -suuremad saared: Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland -ümbritsetud 9 riigiga -üldiselt madal meri, keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459m (Landsorti süvik) Rannikud
sobinud. Järgmisena proovib karu korstnapühkija tööd...Ka see ebaõnnestub ja karu satub miilitsasse. Tsirkusedirektor luges karust ajalehest ja pakkus talle tsirkusesse tööd. Alguses karu pelgas ratast, aga „töö ja hool on teinud imet, sadulasse nüüd vaid mine, haara rool, pedaale talla, usinasti üles-alla!“ 46 Ernst Enno Üks rohutirts läks kõndima Illustratsioonid Regina Lukk, „Eesti Raamat“ 1984 Luuletus rohutirtsust, kes läks kõndima kõht lehepudi täis...mõtles lennata, aga ei saanud.Ja aina sõi lehepudi edasi..“tsip-tsirip, nii hää“ ja laulis ikka edasi. Valentina Ossejeva Võlusõna Tõlkinud Kaarel Puskar ; illustreerinud Asta Vender Õpetlikud jutukesed heast ja halvast käitumisest eelkooliealistele ja kooliealiste nooremale astmele
«Kurat!» hüüdis poeet, leides oma taskust eest ainult tühjuse. Ometi seisis noor tütarlaps ta ees, vaatas talle suurte silmadega otsa, sirutas oma trummikese tema poole ja ootas. Gringoire'i laubale tekkisid suured higi-tilgad. Oleks tal terve Peruu kuld * taskus olnud, ta oleks selle kõhklematult tantsijannale kinkinud. Aga tal polnud Peruu kulda, isegi Ameerikat polnud tol ajal veel avastatud. õnneks tuli talle appi ootamatu juhtum. «Kas sa kasid siit, Egiptuse rohutirts!» kuuldi platsi hämarast nurgast kiledat häält. Noor tütarlaps pöördus kohkunult ümber. See polnud enam paljaspäise hääl, see oli naise kuri ja äge hääl. Hüüatus, mis mustlastüdrukule hirmu tegi, sünnitas palju rõõmu lastele, kes platsil ringi hulkusid. «See on see Roland'i torni vanake,» karjusid nad taltsutamatult naerdes, «see on see kaltsukott, kes seal kirub! Pole vist süüa saanud. Viime talle siit mõne ülejäänud raasu!» Kõik nad tormasid Sammasmaja poole.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
