Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist
2263.a.eKr), 2) Keskmise Riigi ajal (11.-13.dünastia u.2050-1652.a.eKr) ja 3) Uue Riigi ajal (18.-20.dünastia 1570 1070.a.eKr). Skulptuure peeti mõlemas kultuuris tähtsaks. Vana-Egiptuses kasutati skulptuuride loomiseks puitu või värviti ja lihviti need kivist, Mesopotaamias see- eest oli skluptuuride materjalidest esikohal savi, kuna seda leidus seal ohtralt ning see oli üpris vastupidav. Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Mesopotaamias olid reljeefid aga ainult losside ja templite kaunistuseks. Mesopotaamia kunstis kujutati peamiselt kuningaid, jumalaid, loomi ning sõjamehi ja lihtinimesi. Egiptuses kuningaid ei olnud, olid vaaraod, seega kujutati neid. Egiptuses kujutati rohkem inimesi kui loomi, samuti kujutati palju jumalaid. Teemadeks Mesopotaamias olid peamiselt võitlusstseenid, sündmused eeposest ja müütidest, valitseja võimu ülistamine, jaht ja sõjalised võidud. Egiptuse kultuur
olemasolev materjal, mida leidus koha peal, kivi toodi kohale välismaalt. Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal. Egiptuse ajaks peetakse 3000-332 e.kr. Erinevalt Mesopotaamiast, tegeleti Egiptuses skulptuuridega rohkem. Materjalideks kasutati kivi, savi või puud. Egiptuses oli levinud nii reljeefid kui ka ümarplastika. Skulptuure kasutati tähtsamate hoonete ees ning kas hoonete seest poolt kaunistamiseks. Mesopotaamias oli pigem levinud reljeefid, tegeleti ka ümarplastikaga, aga materjali halva saadavuse tõttu vähem. Skulptuure kasutati hoonete kaunistamiseks. Egiptuse kunstis kasutati ebaloomulikke kehaasendeid. Inimene astub pikka sammu, jalad nähtavalt küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Orje, loomi, linde kujutati vabamalt. Mesopotaamias aga silinderpitsati ja pitsat kivi motiive hästi palju, anatoomia seisukohalt kujutati isikuid ebaloomulikult
Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase dooria stiili näide. Kõige paremini säilinud. Sambad Dooria order-kõige vanem stiil. Sammas koosneb kolmest osast aga dooria orderil puudub alumine osa. Tüve toetub otse alusele. Tüvese peal on vaod mida nimetatakse… Kapiteel- samba ülemine osa, kaks osa- ümmargune plaat, mille peal on kandiline plaat. Sammas on keskelt natuke paisutatud. Arhitraav on lehtne, tühi tala. Friisi peal on kujutatud reljeefid. Katus on madal kolmnurk viil. Joonia order- alus (kolm trepiastet), sellele toetub sammastik. Baas, tüves, kapiteel. Saledam ja sihvakam, kui dooria order, peetakse naiselikuks. Kapiteeli alumine osa on rullpadjanditega/voluut ja ülemine osa on neljakandile plaat. Erinevalt dooria orderist on friis üleni reljeefiga kaetud. Korintose order-kõige hilisem ja kõige sihvakam. Sambal on baas, tüves ja kapiteel. Kapiteel meenutab vaasi, kaetud taimse ornamendiga .Talastik- argitaav ja
katakombid. Kasutati ka palve- ja varjupaikadena, 300-400 km pikad, isegi 900 km Rooma linna alused katakombid. Pehmesse vulkaanilisse kivimisse tuffi oli kerge käikusid uuristada. Katakombides leiduvad ka esimesed varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale on jäetud erootilised motiivid ja kõik, mida võiks seostada paganlikusega. Alates 4. Sajandist oli ümarskulptuur keelatud, lubatud olid vaid reljeefid. Reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage. Temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peeta oluliseks, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud
obeliske. • Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. • Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi, kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. • Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. • Reljeefid värviti sageli värviliseks. • Samasugused olid ka seinamaalid. Seinamaal Kunst Echnatoni ajal • 14.saj.eKr valitsenud Pildil Nofretete vaarao Echnatoni ajal toimusid kunstis uuendused. Inimesi kujutati vabamalt, loomulikumalt. Suursugususele lisati inimlikku maist ilu. • Tollest ajast on pärit ka Echnatoni naise Nofretete büst, mis on olnud iluideaaliks läbi aastasadade tänapäevani. Egiptuse kunsti säilimine
527 m. Ehitise nelja korrust kaitses päikese eest suur originaalne varikatus, nn. päikesevari. Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi AntiikRooma suurim mälestusmärk. Colosseum Monument Reljeefid Trajanuse sambal Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Maalikunst Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu ~80e.m.a Põrandamosaiik Nn.Fauni majast Pompejis 2 sajandist Aleksander Suur lahingus Varakristlik kunst Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tähtsaim oli Jumala sõnapühakiri
Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur sai ju siit alguse uue ajastu kunst, milles väljendus uus ellusuhtumine. Vabalt seisavaid figuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsiooniga. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Siiski erinevad kristlikud reljeefid rooma ajaloolistest reljeefidest
Ikoonide kummardamise üle tekkisid suured vaidlused, kerkisid esile ikonoduulid, kes olid selle poolt, ning ikonoklastid, kelle meelest ikoonide kummardamine oli saatanast. *Järgmisena skulptuurist. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalootemaatilist reljeefkunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega, monumentaalsus ei ole enam oluline. *Näiteid ehitistest ja teostest: Santa Sabina basiilika Santa Maria Maggiore Püha Peetri kirik 5-lööviline ja maailmas suurim Püha Peetri mosaiik Callixtuse katakomb Sarkofaag
Kõik olid 14 m kõrgusel nelinurksel savitellistest platvormil ja olid ümbritsetud müüriga, oli mitu suur siseõue, samuti rida väiksamaid, ei puudunud ka lossitempel tsikuraadiga, Mesopotaamias kasutati telliskividest laotud kaart ja võlvi. Skulptuuri arengut pidurdas sobiva materjali puudumine. Skulptorid pidid kasutama savi. Tähtsamate kunstliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Eelkõige püstitai plaaditaolisi kivisambaid(nn.steele), mille reljeefid pidid jäävustama sõjalisi võite ja kriipsutama alla valitseja võimu suurust. Reljeefidel kujutatud inimfiguurid on üpris kohmakad, hästi antakse edasi detaile käte jalgade lihaseid, relvi, riietust jne. Kujude poosid olid puised ja tardunud, kuid suursugused, võimukad ja ähvardavad. Tähelepanu pöörati silmadele, need olid suured ja intensiivsed, kasutati sageli mõne värvilise materjali asetamist süvenditesse.
PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates PRONKSESEMED · Alguses haruldased ja väärtuslikud objektid · Tseremoniaalsete riituste tarbeks · Areng on tihedalt seotud Hiina ajaloolise raamiga · Tehniliselt väga kõrgel tasemel www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates PRONKSESEMED · Kaunistused olid lihtsad geomeetrilised mustrid ja loomade reljeefid · Shangi ajal tulid ümarad reljeefid ja tervet anumat katvad reljeefid, spiraalid, draakonipead, loomad, linnud, ussid · Valmistati ka luksuslike kausnistustega ponkspeegleid www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates Kõrgus: 20.0cm Laius: 8.0cm Aeg ja autor: 20.saj 60-ndad Pan Bingheng
PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates PRONKSESEMED · Alguses haruldased ja väärtuslikud objektid · Tseremoniaalsete riituste tarbeks · Areng on tihedalt seotud Hiina ajaloolise raamiga · Tehniliselt väga kõrgel tasemel www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates PRONKSESEMED · Kaunistused olid lihtsad geomeetrilised mustrid ja loomade reljeefid · Shangi ajal tulid ümarad reljeefid ja tervet anumat katvad reljeefid, spiraalid, draakonipead, loomad, linnud, ussid · Valmistati ka luksuslike kausnistustega ponkspeegleid www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates Kõrgus: 20.0cm Laius: 8.0cm Aeg ja autor: 20.saj 60-ndad Pan Bingheng
Losside ees seisid tiivuliste härgade või lõvide kujud, kellel oli habemega inimese pea e. 5-jalgsed väravavalvurid. Kaks tuntumat lossi olid Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives, kus asus Assurbanipali raamatukogu, mis sisaldas endas kõiki tähtsamaid teoseid. Assurbanipal oli ainuke kuningas kes oskas lugeda ja tema valitsemisajal vallutati Egiptus. Kujutavas kunstis ülistati kuningat, säilinud on reljeefe mis kujutavad valitsejat troonil istumas. Reljeefid kaunistasid ka losside seinu. Paljud reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest. Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega. Praeguseni on elus umbes 200 000 300 000 assüürlast. 4.Uus-Babüloonia ajastu 625-539 eKr. Pealinn ümbritseti paksude müüridega, müüris oli mitu väravat ning iga 50 m tagant vahitorn. Peavärav oli pühendatu jumalanna Istarile, millest lähtus lai ja sirge tänav, millel peeti
JUUGENDSTIILIS HOONED TARTUS SIIM OLIVER OJA JUUGENDSTIIL · Algperiood: 1893-1895, esimesed hooned püstitati Londonis, Pariisis Ja Brüsselis · 1895-1900, juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnadesse · 1900-1914, juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus (Juugend oli muutunud massimoeks) · Jagatud kaheks suunaks · Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Seda kasutati Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides ja tinglikult Hispaanias · Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal · Kasutatud pole tööstuslikult toodetud materjale · Majal on dekoratiivsed reljeefid · · · ·
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahve...
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15
rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Rooma skulptuurportree õitsengu aluseks on esivanemate austamine. Eriti ülikute hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portreepüste hoiti koduses majapidamises aukohal ja mõnikord pidustuste ajal kanti neid isegi rongkäikudel kaasas. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda
Kristlus õõnestas Rooma ja antiikkultuuri Kultushooned(sakraalehitised)alles 4.saj.(Varakristlaste koosolekud katakombides- seina ja laemaalid) Basiilikad-kolme lööviga honed(lääned itta).Miks? Kellatornid ehitati hiljem,keskajal. Varakristlik kujutav kunst Algselt oli visuaalne kunst kristastel keelatud Hiljem arenesid välja tingmärgid ja sümboolika(kala,tuvi,ankur jne) Esimesed säilinud käsikirjad 5.sai. Katakombide seintel seina ja laemaalingud Skulptuure loodi vähe,rohkem reljeefid. Bütsantsi ja vanavene kunst 395 jagunes Rooma riik kaheks(Ida-Rooma Bütsants,mis kestis 1453.a ja Lääne- Rooma. Bütsantsi keeleks sai kreeka keel Keiser oli piiramatu võimuga valistseja. Suur idamaade kultuuri mõju. Ristiusk lõhenes õigeusu ja kaotiliku usuks. Arhitektuur Kirikud peamiselt tsentraalehitised 6. saj ehitati Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik. Bütsantsi mosaiigid,seinamaalid,ikoonid Islam on palju hävitanud, ka ikonoduulid(piltide pooldajad) ja
*Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.
*Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.
Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, aga neid kasutati peamiselt keldrites, kuna puudus sideaine. Ehitiste laed olid peamiselt puidust. Templikompleksid olid lisaks pühamule ka tähtsad ühiskondlikud hooned. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Tsikuraat suur astmeline tempel, tavaliselt u 50-60 m kõrge. Ehitati toortellistes. Tippu viis sakmeline käänakutega tee. Tipus asus ruum jumala kujuga. Kujutavas kunstis oli põhikohal skulptuur- enamasti ehitistega seotud reljeefid ja kujud. Loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid -steele ja vabafiguure. Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda asendas kohalik valitseja. Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu pöörati silmade kujutamisele (värviliste kivikestega). Mütoloogilisi olendeid kujutati üldjuhul poolenisti inimese ja poolenisti loomana.
(mehe lihased, naise voorused) SKULPTUURID 14. saj eKr, kui valitses Ehnaton, siis kadusid lühikeseks ajaks ranged kunstireeglid ja kunst omandas suurema loomutruuduse. Sellest ajast on pärit ka Egiptuse kauneim naiseportree Nofrete pea. Kahjuks või õnneks see nii ei jäänud ning ranged kunstireeglid hakkasid jälle Egiptuse ajaloos rolli mängima. RELJEEFID JA MAALID Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid) värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef on väga madal, sageli vaid kontuurid sisse süvendatud, ning seetõttu nimetatakse seda koos seinamaalidega pinnakunstiks. RELJEEF JA MAAL Põhiliselt kujutati inimesi nn egiptuse poosis: Nägu külgvaates Silmad otse Õlad otse Jalad külgvaates Puudusid varjud ja heledalt tumedale üleminekud. Täname tähelepanu eest
sümb. palvetajat. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, arengulooliselt nende tähtsus suur - uue ajastu kunst, väljendub uus ellushtumine. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kuju kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt. sarkofaage. Vormilt meenutavd need varakristlikud reljeefid ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma
MIS ON KUNST? KAUNID KUNSTID -ILU LOOMINE, VÄLJENDAMINE KUJUTAV KUNST -TÕE JÄLJENDAMINE, KUJUTAMINE VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG VANEM KIVIAEG E. PALEOLIITIKUM (LEITI ESIMESED KUJUTISED, MIDA VÕIB PIDADA KUNSTIKS) MESOLIITIKUM NOOREM KIVIAEG E. NEOLIITIKUM Click to edit Master text styles WILLENDORFI ...
Ristiusk tekkis meie ajaarvamise algul Vahemere idarannikul Palestiinas. 1.-2.saj pandi lood Jeesusest kirja heasõnum e. evangeelium, autoriteks apostlid või nende õpilased. Tuntumad: Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese evang. Varakr. Kunst 1.-5.saj. Arenes algselt illegaalselt V.-Rooma aladel, samaaegselt V-Ro kunstiga. Selleks tugev Ro. Kunsti mõju. Tekkis sest: 1) Taheti erineda Ro.test 2) juutidelt Vaenulikkus kujude ja piltide suhtes Erinesid Ro. Kunstist: 1)sümbolite teke ja kasutamine 2) paganlike kunstinähtuste vältimine 3) kehavormid peidetud riietega 4) Puudub erootiline teema 5) põhiline on vaimsus Arhitektuur: 1) katakombid 2) hauakambrid St. Constanza 3) kirikud Püha Peetri kirik Maalikunst: 1) Eeskujuks basiilika 2) Tugev Rooma mõju 3) Seinamaalid, mosaiigid 4) Raamatumaalid ehk miniatuurid 5) minium 6) pärgament Skulptuur: Vahaskulptuuri polnud, et mitte sarnaneda paganatega. 1)reljeefid 2)krutsifiks jeesuse kujukes...
EGIPTUSE KUNST Koostaja: Kirsika - Marian 11. klass Balsameerimine ● Surnud balsameeriti ja nendest tehti muumiad ● Kehad pandi haudehitistesse, tehti ka kujukesi ● Surnule pandi hauda kaasa teenrite kujukesi, kulda jne Arhitektuur ● Suurteosteks olid püramiidid ● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega ● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur ● Peamiselt kujutati vaaraosid ja tähtsamaid isikuid ● Inimesi kujutati tardunud poosides, vahel ka istudes ● Kujud mõjuvad üsna kohmakalt Ehted ● Egiptlased oskasid valmistada kullast ja hõbedast eh...
Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Mört 2.Betoon 3.Kaar 4.Põletatud tellised 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Pantheon Milline on selle templi katus?poolkera kujuline kuppel 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. nad kasutasod mörti kivide sidumiseks, betoon 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7. Kirjuta pildi alla õige nimi. (term, triumfikaar, Colosseum, akvedukt) Term Colosseum Triumfikaar Akvedukt Colosseum on rooma suurim ampfiteater Akvedukt ehk sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud.
kirikute mosaiigid Figuurid Saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud Riided ei luba aimata kehavorme Näod väikesed suured silmad karmilt ja võimukalt Asetatud ritta Hõljuvad tühjuses Kuldne taust Ruum kujundamata Kristus ja pühakud võimukad valitsejad Enkaustikatehnika 8. saj temperavärvid Tahvelmaal Ikonostaas Tarbekunst Rikkalik ja kallid materjalid (mööbel jms.) Hõbe, kuld, kalliskivid Brokaatkangad Ümarplastika puudus va. Reljeefid elevandiluust Miniatuurid Suur mõju on Bütsantsil vanavene kunstile Täname tähelepanu eest ! J
Menaad võitlus Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga
Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harmoonia. Arhitektuur Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Sammastele toetuva talastiku ülemine osa on friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Arhitektuuri stiilid Eristatakse sammaste järgi: Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi, puudus baas. Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut. Korintose stiil – levis hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega. Ehitised Tuntumad dooria stiilis ehitised Hera ja Poseidoni templid
ISESEISEV TÖÖ 1 MESOPOTAAMIA EGIPTUS Kasutatud materjalid: Savi, kivi hangiti välismaalt Kivi Reljeefi, Reljeefid jutustava sisuga, Reljeefid (madalad, värvilised) pitsatsilindrid, koonused, jutustava sisuga, ümarplastika ja ümarplastika takerdus ümarplastika reljeef olid laialt levinud kasutamine. kasutamine halva materjali Mis domineerib? saadavuse tõttu, aga kujukesi tehti ikkagi. Milliseid skulptuure Leitud Assüüria lossidest Giza püramiidide juures kaljus
Romaani stiilis skulptuur Romaani stiil sai alguse 10.sajandil keskaja Lääne-Euroopas . Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamerelieefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril. Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi.Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nimetame neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele
Kunsti Algus Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 1 4 0 0 0 - 1 0 0 0 0 e . K r. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 4 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Kunst tekkis religioonist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esi-ema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. I''''I
* Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ( arhitektuur ). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised. 1. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. 2.Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. * Skulpuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. 1. reljeefid kõrgreljeed, madalreljeef, süvendreljeef. 2. ümarplastika skulptuur jaguneb ka : vabaplastika,monumentaalplastika, ehitusplastika. *Maalikunst on unikaalne ( kordumatu ) värviline kujund tasapinnal. 1. Seina e. monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) 2. Tahvelmaal 3. raamatu e. miniatuurmaal 4. Mosaiikmaal ( kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil ) 5. klaasimaal e. Vitraazikunst * Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Jaguneb 3 põhiliiki: 1
4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Panteon. Milline on selle templi katus? Panteooni templi katus on kuppel mis on poolkera kujuline. 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. Mördi kasutamine aitas neil ehitada võimaldas roonlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. See aitas materjalil siduda. 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7. Kirjuta pildi alla õige nimi. (term, triumfikaar, Colosseum, akvedukt) Koostas: Malle Raudoja Term Colosseum Triumfikaar Akvedukt Term- Vana-Rooma avalikud saunad. Colosseum- suurim amfiteater Roomas. Triumfikaar- Prantsuse võidkuaar. Akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Koostas: Malle Raudoja
KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka
· kujunesid mitmed koolkonnad: Ateena: tähtsaim meister Pheidias(kasutas krüselefantiintehnikat), Praxiteles(,,Aphrodite"), Myron(skulptuur ,,Kettaheitja"). Suurem liikuvus, jumalad, jumalannad Sparta: tuntuim meister on Polykleitos(,,Odakandja"). Tugevad lihaselised figuurid, jäigemad poosid, spartalaste kujutamine, sõdalased. · Mausoleum: hauakamber, suur kõrge ehitis. Ümbritsesid reljeefid Hellenistlik ajajärk: · Skulptuur: hakatakse kujutama ärevust, tundeid ja liikumist. Naturalistlikumad figuurid ja portreed. Tuntumad tööd: ,,Sanothake Nike", ,,Farnese härg", ,,Laokoon" · Arhitektuur: Pergamoni altar varem asus väljas, nüüd siseruumis. Väike- Aasias. Ehitati amfiteatreid alla orgudesse. Teatrid olid väga suured ja pingiread asusid mäenõlvadel. Mahutas ~10 000 pealtvaatajat. · Maalikunst: kasutati vahavärve
Romaani kunst - ehk ÜMARKAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAR Saab alguse 10 sajandil ja erinevates piirkondades lõppeb erineval ajal näiteks Saksamaal 13 sajandi lõpu pool, aga üldiselt peetakse 12. Sajandi teist poolt lõpuks. Saab alguse Prantsusmaalt ja seal lõppes ka kõige varem ära. Seal oli ta ka kõige ilusam. Mõjutusi tuli antiikkunstist, varakristlikust kunstist, Bütsantsist ja Islamist. Kõige rohkem väljendus see arhitektuuris ja sarkaalarhitektuuris (pühad hooned). Katoliku usk oli tähtsal koha. Romaani kirikute seinad olid väga paksud ja aknad väga väikesed oskamatuste tõttu. Sellest tulenevalt olid kirikud suhteliselt pimedad, aga see pimedus ja karmus sobis väga hästi tollase maailmavaatega, kuna sooviti inimesed tunneks hirmu ja austaksid jumalat. Erinevad laestiilid · Laelagi · Silindelvõlv · Ristvõlv ehk kaks silindervõlvi on risti Aja möödudes muutusid laed aina keerulisemaks ja ka ilusamak...
· Kiilkiri, niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia. · Ratas ja vanker · Kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia. 18. saj. e.Kr. ühendab valitseja Hammurapi Lõuna- ja Põhja- Mesopotaamia ühtseks Babüloonia riigiks. · Linnad mida ümbritsesid tugevate tornidega müürid. 9.saj. e. Kr. saavutavad ülemvõimu assüürlased. · Võimas armee, teedevõrk. · Kaared ja võlvid · Põletamata savist tellised · Marmorist ja alabastrist reljeefid · Tiivuliste härgade ja sfinkside kujud 7. saj. e.Kr. Uusbabüloonia ajajärk. Babüloni linn · Kuningas Nebukadnetsar II · Istari värav- glasuuritud reljeefid · Semiramise rippaiad ( üks vana maailma maailmaimedest) · Paabelitorn- 91 m kõrgune tsikuraat Egiptus · Ühtne riik tekkis 2800 a. e.Kr. · Usuti hauatagust elu · Vanimad hauaehitised olid mastabad · Järgnesid astmikpüramiidid
ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris. Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitisega kuid loodi ka eraldiseisvaid feljeeftahvleid(steele) ja vabafiguure. Kunstis kujutati jumalaid mõnikord inimestena. Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud kuid kindla ja monumentaalse ilmega. Nende juures on veel tunda silindri- või koonusekujulise kivi vormi millest nad olid välja raiutud. Skemaatiliselt kujutai ka näojooni ja habemeid aga peatähelepanu tõmbavad kujude suured silmad värvilistest kividest
· Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad · Riided on toretsevad kehavorme ei näidata · Näod väiksed, suured silmad võimukad · Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval nagu hõljuksid maapinna kohal või tühjuses, ei ole ruumilised · Ei taotletata tegelikkust kalliskivid on lihtsalt kaunistuseks Tarbekunst · Rikkalik ja kallid materjalid (mööbel jms.) · Hõbe, kuld, kalliskivid · Brokaatkangad · Ümarplastika puudus, va. Reljeefid elevandiluust · Miniatuurid - raamatumaalid · Suur mõju on Bütsantsil vanavene kunstile Bütsantsi impeeriumilevik Joann VIII eelviimane Bütsantsi imperaator Loss Konstantinopolises Bütsants ja tema vaenlased
põimiti skemaatilisi kisklevaid Fifth level koletisi MEROVINGID Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon Just usk oli kultuuri ja kunsti kandjaks Aga inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud , näiteks raamatu kaane kaunistuseks mõeldud pronksplaadil, mis kujutab ristilöömist Majad ja Ehitised Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikuid ja loodusesse paigutatud kiviriste Viimaste reljeefid kujutavad endast parimat osa tolleaegset skulptuurikunsti Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid, kes 8.sajandi lõpus hakkasid sinna röövretki tegema
pühakulegende jutustavad teosed olid vaesemale kirjaoskamatule rahvale omamoodi lugemisvara. Tänapäeval ei osatagi enam neid kõiki jutustusi tõlgendada, sest ei teata enam täpselt tunnusmärke. Kirikutes olevate sammaste kapiteelid olid kaunistatud allegooriliste piiblisündmustega, vähem kasutati ornamenti. Skulptuure tehti väga vähe täisfiguurilisena- enamasti olid nad hoonega lahutamatult tahutud, nn.selg seinas kinni. Vormilt olid reljeefid üldistavad, sest nad ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks. Romaani ajastul võeti kasutusele ka akende värvilise klaasiga kaunistamine, nn. vitraazid. Need andsid kirikute hämaratele ruumidele pühaliku ilme. Kirikuseinu kaunistasid ka arvukad seinamaalingud, kuid tänapäeval on neid vähe säilinud, jätkus ka miniatuurmaali õitseaeg, kus kasutati jätkuvalt ohtralt ornamentikat, kuid ei pööratud tähelepanu piltide ruumilisusele Omapärane kunstimälestis on nn
Keskuseks Firenze. Eeskujuks antiikkunst. Linna tellimused avalikku ruumi. Metseenlus sponsorlus ARHITEKTUUR Peamine ühiskondlik ehitus. Ehitise osade proportsioonid. RUSTIKA jämedalt tahutud kivid. SKULPTUUR Baramante Peetri kiriku arhitektidest Brunellaschi Firenze kirikukuppel Palazzo = palee Albert Ruccelai palee Medicitele Eeskujuks Vana-Rooma kujud. Individuaalsuse ja psühholoogia edasiandmine. Vaba figuur. Ratsamonumendid. Medalikunst. 1. RELJEEFID a. Pronksuksed Ghiberti, Firenze toomkirikul. 2. VABAKUJUD a. Donatello Taavet, Grattemelata ratsamonument b. Verocchio Taavet, Coleoni ratsamonument MAALIKUNST Lähtuti loodusest. Perspektiivi kujutamine. Valgus, vari. Koolkonna kujunemine. Simone Martini Fra Filippo Lippi Anobua Mantegno Paolo Uccello Fra Angelo Sandra Botticelli
keiser Theodosius 1 keelas avaliku paganluse kummarduse. Rooma Colosseum · Valminud 80. Aastal pKr · Oli impeeriumi suurim amfiteater · Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat · Oma nime sai ta läheduses seisnud keiser Nero kolossi (hiigelkuju) järgi Constantinuse võidukaar · Valmis aastatel 312-315 · Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme kaarega · Püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks · Seintel reljeefid ja tekstid · Ülaosa nimetus- atika Circus Maximus · Ladina keeles suur ring, kõige kuulsam · Antiikse rooma tsirkus ja teatrilava · See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 eKr · Välimiste mõõtude järgi on 610 meetrit pikk ja 190 meetrit lai, areen ise 564 meetrit pikk ja 85 meetrit lai. Rooma foorum · Ladina keeles Forum Romanum · Turuplats rooma linnas · Rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. saj. eKr
Reljeef Klaarika Ilisson Reljeef Skulptuurteos Tavaliselt tahvlitaolisel pinnal või on sellesse süvistatud. Eristatakse madal- (bareljeef) ja kõrgreljeefi. Harrastati Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Reljeef Kreeka kunstis Kaunistavad peamiselt metoope, friise ja hauasteele. Friisidest on silmapaistvam Pergamoni altari friis. Metoop- tavaliselt reljeefide või maalingutega nelinurkne plaat. Friis-plastiliste kaunistustega rõhtne ehisvööt; seina rõhtsalt liigendav ehisvööt. Steel-ülalt ahenev neljakandiline reljeefide või raidkirjaga kivisammas. Reljeefid Lääne-Euroopa kunstis Kaunistavad keskaja kirikute portaale, pingistikke ja ristimiskive. Portaal- arhitektuuris hoone ehituskunstiliselt rõhutatud sissekäik. Ristimiskivi- liiva- ja lubjakivist, graniidist või malmist nõu, milles on ristimisvesi. Tuntumad relfeefi harrastajad Donatello Jacopo della Querica Desiderio da Settignano (1430-64) Luca ja Andrea della Robbia Michelang...
linnakindlustused. Ehitati savitellistest (osa põletatud, enamus päikse käes kuivatatud ei olnud ilmastikuoludele vastavad, sp pole säilinud) · Leitati kaared ja võlvid, kasutati väravate ja keldrite ehitamisel. · Mesopotaamias olid templikompleksid - tähtsaim osa tsikuraat (kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, selleni viis käänakutega tee) · Kujutavas kunstis juhtiv ala skulptuur enamasti reljeefid ja kujud, loodi ka reljeeftahvleid- teele ja vabafiguure. · Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda asendas kohalik valitseja. Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu pöörati silmade kujutamisele (värviliste kivikestega). · Mütoloogilisi olendeid kujutati üldjuhul poolenisti inimese ja poolenisti loomana. · Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus. Seda on
Akropol. 7.Mis on optilised parandused? Nihutati asju siia sinna, et asjad oleksid harmoonilised. 8. Kuidas nimetatakse Aphailise skulptuure? Kourous(mees) ja Kore(naine) 9.Mis on kontrabost? Nõjajalg. 10. 5 sajandi enne meie aega tuntud skulptori töö. Myroni poolt tehtud kettaheitja. 11. Kuidas kutsuti 5. Sajandi keskpaiga kahte stiili? Atika-lakoonia ja Sparta 12.Atika stiili keskus ja esindaja, tema tööd. Ateena- keskus. Esindaja Pheidias, tööd on Parthenoni reljeefid ja Parthenonis sees olev Ateena kuju 13.Lakoonia stiili tühtsam esindaja keskus töö. Sparta, Polükleiton, tööd on odakandjad. 14. 4. Sajandi kaks tuntud skulpturit ja nende tööd. Skopas Tantsiv menaa ja Paraxiteles Hermes ja Knidose Aphrodite. 15. Millisesse kahte stiili kuulusid vaasimaalid? Musta ja punase figuuriline, 530 ema tuli punase figuuriline. Peene pintsliga maaliti sisse detailid. 16. Mida vaasidelkujutati? Olustiku stseene ja mütoloogilisi stseene. 17
Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus Tähtsaim osa: tsikuraat massiivne torn, pika ja kitsa jumalakujuga tempel, käänakutega trepp Kõige paremini säilinud tsikuraat surmerite linnas Uris Kujutav kunst Skulptuurid, reljeefid ja kujud Jumalate kujutamine Jumalaid kujutati inimestena Vabafiguurid lihtsad, kindla ja monumentaalse ilmega Skemaatiliselt kujutatud näojooned Värvilistest kividest silmad Mütoloogilised tegelased Olend, kelle välimuses segunesid inimese ja teiste loomade tunnused Mütoloogilise tegelaste leiud Uri linnast reljeef vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena käituvad loomad
Vanakreeka kunst (arhitektuur) Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on doo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
