KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita mõisted: Litosfäär-on Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Laamtektoonika-on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Rift-on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Sete-on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. Metamorfism-Moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Magma-on Maa sisemuses asuv ülessul...
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab v...
Sõelumine: · toimub sõeluritega · jaotakse kaevis tüki (tera) suuruse järgi klassidesse Pesemine: · Kasutatakse kaevisest tolmu ja teiste peente osade eraldamiseks. Töödeldud kaevise rikastamine Põhineb kivimite erinevate omaduste ärakasutamisel. · Setitamine · Separeerimine õhujoas · Rikastamine rasketes vedelikes · Floteerimine 3 3. Kaevandatud alade korrastamise peamised võimalused 1. Tehniline rekultiveerimine: tasandamine, silumine; teede, kraavide rajamine. 2. Rekultiveerimine millegi uuesti- või taaskasutamine. See tähendab kaevandatud ala korrastamist ja taimestiku, loomastiku taastamist. 3. Bioloogiline rekultiveerimine: tööd, mis tagavad rekultiveeritud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise. Korrastamise suunad: 1. Põllumaa taastamine 2. Metsastamine 3. Jäätmete ladustamine (matmine) 4
kuivenemine • Põhjavee reostumine • Tuuleerosioon • Pinnase reostumine • Õhusaaste • Pinnase sissevarisemine • Maapinna soostumine • Põllumajandusliku maa hävimine • Metsade hävimine • Hävib looduslik pinnamood ja taimkate, pinnamoodi muudavad ka aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Lahendused • Karjääride metsastamine peale kaevandamise lõppu • Kaevandatud ala rekultiveerimine • Kaevandatud alade varinguid vältida sinna püstitatud täitemüüride abil • Leida karjääridele niisugused asukohad, mis Rekultiveeritud Kukruse aherainemägi on keskkonna suhtes kõige soodsamad. Rahvusvahelised kokkulepped • IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitse Liit. • Eesti, Läti ja Leedu vaheline kokkulepe keskkonnakaitse ja loodusvarade kasutamise reguleerimise kohta.
Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 6. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 11. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, ...
· Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. · Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. · Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. · Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. · Rekultiveerimine ehk korrastamine on rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. · Magnituud on maavärina võnke tugevuse suurusjärk Richteri skaala järgi. · Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: maakoor, litosfäär, vahevöö ja maa tuum. 3. Maakoore ehitus: 4. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline maakoor ning viimane on lihtsama ja ühtlasema koostisega. 5
● Esteetiline, ilu ● Maastikuteenused (ökosüsteemsed väärtused) jne Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis ● Põllumajandusmaastik – põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid ● Väärtuslikud maastikud – maastikuhoolduskava ● Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid) ● Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava) ● Puhkealad ja nende kujundamine ● Karjääride rekultiveerimine ● Planeeringud ● Ruumilised keskkonnameetmed jne Maastikuhoolduse eesmärgid ● Väärtuste säilitamine ja taastamine ● Probleemide leevendamine ja kaotamine ● Uute väärtuste loomine (ökosüsteemsete teenuste parandamine) ● Väärtuslik elukeskkond jne Maastikuhooldus ● Maastikuhooldus põllumajandusmaastikus – maastikuelementide säilitamine, lisamine (maastikutaastamine) või eemaldamine ● Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad
· Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust. 2. Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor Ookeniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) 3. Kuidas tekib juurde maakoort?
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulka...
Rikutud maastiku taastamine arvestades regiooni maastiku omapära Mingi ajastu maastiku terviklik taastamine Maastiku kui ressurssi taastamine Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis Põllumajandusmaastik- põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid Väärtuslikud maastikud - maastikuhoolduskava Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid) Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava) Puhkealad ja nende kujundamine Karjääride rekultiveerimine Planeeringud Ruumilised keskkonnameetmed jne Näited UNESCO maailma loodus ja kultuuripärandi konventsioon- maastikulised väärtuskriteeriumid (1990) Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistes (kiviaiad, teed, jne) tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastik maastikukonventsioonis-territooriumi mingi osa, nii nagu seda
· ilma keskmäestikuta veekogu Vahemeri · kurdmäestiku teke sulgunud ookeani kohal (Alpid, Himaalaja) (I mandririft, tekitab uue ookeani, II ookeanide keskahelik ja passiivsete äärtega ookean, III aktiivsete äärtega ookean, subduktsioon, IV ilma keskmäestikuta veekogu nt Vahemeri, V kontinentide põrkumine) Litosfäär 2 (Kivimite ringe, maavarad) Mõisted: kivimid, mineraalid, kivimite ringe, metamorfism, maagid, maavarad, maardla, kaevandused, karjäärid, rekultiveerimine Kättesaadav info Maa süvaehitusest · otsene info kimberliittorud (200 km), süvapuuraugud (12 km), kaevandused · kaudne info geofüüsikalised meetodid, nagu Maad läbivate füüsikaliste nähtuste uurimine (seismilised lained); eksperimentaalsed meetodid, st vastavate tingimuste loomine Kimberliit teemante sisaldav poolsüvakivim; leidub vulkaanilõõrides ja intrusiivides (kivimkehades) LAV, Kongo DV, Tansaania, Guinea, Kanada, India, Jakuutia, USA
Energeetika Energeetika · selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; · analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama ja tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; · analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; · toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist Energeetika tv. Lk. 74 ül. 1 · Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti energiamajandus Iseloomulikud jooned · Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) · 90% elektrist saadakse põlevkivist · Sõltuvus maagaasi ja vedelkütus...
järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) Võrdle karjääri ja allmaakaevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale järgmistest aspektidest. Karjääriviisiline kaevandamine allmaakaevandamine mullad põhjavesi taimkate · Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta märksõnu: veereziim, pinnasesaaste, õhusaaste, erosioon, rekultiveerimine. · Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme: a) rahvastiku sooline koosseis - ............. b) Struktuurne tööpuudus - .......... c) Tervishoid - .................... 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Eksamiraamat lk 34 ül 27 Tv lk 26-27 ül 2-9 Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid
Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Kuivendussüsteem - maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Ühte kuivendusvõrku võib kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi. Kuivendussüsteem jaguneb: põhivõrguks detailvõrguks piirdevõrguks. 21. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine Metsastamisele kuuluvad jääksood, mille pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Sobivateks puuliikideks on mänd ja arukask. Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid. Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud. Kui jääksoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega − kask, paju, harvem haab. Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask.
tehiskooslus- puhtalt inimese loodud nt õppeeesmärgil pool-looduslik kooslus- inimese kaasabil, niitmine-karjatamine, ei lase taimede konkurentsil tekkida ja suureneb liigirikkus. Rannaniidus-karjamaad kliimakskooslus- lõppkoosus ehk arengu lõppjärk, suktessiooni ei toimu enam, tasakaalikooslus suktsessioon-koosluste muutumine ja vahetumine loomuliku arengu käigus ökoloogiline taastamine-inimese poolt häsitatud alade taastamine , näiteks karjääride rekultiveerimine, metsa istutamine raielangile (enne jätakse säilikpuud, et elustik säiliks) vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral taastuvus- häireeelsesse seisundisse naasemise kiirus pärast häiringut, nt jõe paranemine naftareostusest Häiring- pop.dünaamikat või koosluse aregut järsult muutvad välistegurid. Oluline on sagedus, tugevus, regulaarsus
Kordamisteemad õppeaines arvestuse alused 1. Raamatupidamise ajalugu. Kes oli Luca Pacioli? Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiuta...
9 · Võrdle karjääri ja allmaakaevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale järgmistest aspektidest. Karjääriviisiline kaevandamine allmaakaevandamine mullad põhjavesi taimkate · Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta märksõnu: veereziim, pinnasesaaste, õhusaaste, erosioon, rekultiveerimine. · Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme: a) rahvastiku sooline koosseis - ............. b) Struktuurne tööpuudus - .......... c) Tervishoid - .................... 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest.
MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes t...
GEOGRAAFIA Maailma makromajandus Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 1. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 1. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed ...
6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1. Taimekasvutingimuste muutumine pärast kuivendamist 6.2.5.2. Mõju keskkonnale 6.2.5.3. Mõju puistute tootlikkusele 6.3. Jääksoode rekultiveerimine 6.3.1. Jääksoode mõiste, kasutamise võimalused 6.3.2. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine 6.4. Sooturism 6.4.1. Aspektid, eesmärgid, probleemid 6.4.2. Sooturismi võimalused Eestis 7. Soode kaitse 7.1. Soode kaitset põhjustavad asjaolud 7.2. Kaitset vajavad sootüübid 7.3. Seadused ja siduvad lepingud 1. Sood ja sooteadus Eesti on sooderikkuselt 2. riik maailmas. Sood moodustavad ligi viiendiku Eesti pindalast
mullad saasteaine sattumine pinnasesse soostumine või liigkuivus põhjavesi saasteainete heitmine dreenimine looduskeskkonda taimkate viljakus kaob viljakus kaob Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta märksõnu: veereziim, pinnasesaaste(jääkained), õhusaaste(töötlemisel tekkivad gaasid), erosioon, rekultiveerimine. Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme: a. rahvastiku sooline koosseis - Kuna seal on rohkem füüsilist tööd, siis töötavad seal peamiselt mehed b. Struktuurne tööpuudus - tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. c. Tervishoid inimeste tervis halvenebkuna nad teevad tööd mürgiste ainete keskel 8. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
Väike elukeskkond. Saame tööjõukulutus, mehhaniseeritud kasutusele võtta sügavamad kihid Puudused Rajamine ja käigushoidmine Maastiku rikkumine, kallis, rohkem tööjõudu, elukeskkonna häving, põhjavee reostuse oht, aherainemäed. varingud Rekultiveerimine Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? · Seal pole piisavalt suurt kapitali Argumendid HEJ ehitamise Vastuargumendid HEJ poolt ehitamiseks Sotsiaalsed Rahvastikku saab varustada Vee alla jäävad inimeste suure koguse energiaga. elukohad, tehased,
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103–219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted: 1. kolloid - osakesi, mis olle läbimõõt on 1-100nm. Neid on näha vaid elektronmikroskoobi abil. Jagunevad; mineraalsed kolloidid, orgaanilised kolloidid, orgaanilis-mineraalsed kolloidid. Mineraalsed kolloidid koosnevad räni-, alumiinium- ja raudoksiididest. Orgaanilised tekivad taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisest. Orgaanilis-mineraalsed tekivad orgaaniliste ja mineraalsete kolloidide vastastikusel mõjul. 2. hüdrofiilne - adsorbeerivad rohkesti vett ja hoiavad seda tugevasti kinni 1. hüdrofoobne - Vett hülgav 3. koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas setti...
Näited Eestist: rabad ja põlismetsad. Diskliimaks- Allogeense teguri mõjul kujunev lõppkooslus(ilma teguri mõjuta ei peatuks suksessioon selles staadiumis) 65. Kliimaksiteooriad * Monokliimaksiteooria üle mingi klimaatilise vööndi kõik suktsessiooniseeriad koonduvad samasse kliimaksisse * Polükliimaksiteooria regiooni kohta palju kliimakseid * Kliimaksmustri teooria sõltuvalt keskkonnatingimustest on iga suktsessioon unikaalne 66. Ökoloogilise taastamise erinevad viisid * Rekultiveerimine (reclamation) - tegevus, mis stabiliseerib maastiku ja suurendab antud paiga kasutamisväärsust. Tavaliselt kaasneb sellega maaparandus, mis soodustab taimkatte isearengut. Eesmärgiks ei ole taastada konkreetset häiringueelset ökosüsteemi. * Reallokatsioon (reallocation) tegevus, mille tagajärjel kujuneb häiringujärgselt hoopis uus isearenev ökosüsteem. * Tugihoole (rehabilitation) tegevused, mille eesmärgiks on kiiresti taastada kahjustatud ökosüsteemi
kuidas ja milleks oleks loodusvarasid otstarbekas kasutada ning kuidas neid kasutatakse, mida peaks ette võetama et neid protsesse soodustada? Kuidas suurendada kasutadaoleva loodusvara hulka või parandada selle omadusi? On olemas ka küisimusi, mille kallal töötades tuleb arvestada mitmete erinevate loodusvaradega. Eelkõige on sellisteks loodusvarakasutuste vastastikused mõjud, küsimused, kuidas ühe loodusvara kasutamine mõjutab teise loodusvara seisukorda (maavarakarjääride rekultiveerimine metsadeks või põllumaaks, tööstusliku keskkonnasaaste mõju metsakasvule, metsaraie mõju veevaradele jpms.). Loodusvarade geograafia allharude eraldamisel tuleb arvestada, et loodus-ja inimgeograafia liigitavad loodusvarasid erinevalt. Inimgeo lähtub loodusvarade liigitamisel nende kasutamisalast ja saab tulemuseks nt maa ja veekogud kui tegutsemisruumi; agrokliima koos muldadega põllumajanduse tarbeks jne. Siia alla kuulub ka meditsiinigeograafia
talletunud toiteelementide tõttu kindlustavad ka puid teatava piirini toitainetega, tuleb tulemusi küllalt ootuspäraseks lugeda. Kas kuivendamisega saavutatav tootlikkuse tõus on kulutuste katmiseks piisav, peavad näitama ökonoomilised arvutused. Kuivendamist ulatuses, mis on vajalik metsateede ehitamiseks ja metsade majandamiseks paremate tingimuste loomiseks, tuleb otstarbekaks pidada. 9) JÄÄKSOODE REKULTIVEERIMINE Jääksood on turbatootmisest vabanenud alad ehk ammendatud turbatootmisväljad. Nende iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba, tükkturba, väetisturba või hüdroturba tootmine. Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduseks. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht.
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise lev...
· suuremaid ja sügavamalt varusid · väikeste kuludega rajamine · põhjavee reostumise oht · maapinna/keskkonna häving · maapinna varingud · aheraine mäed · kallis rajada ja käigus hoida · rekultiveerimine (karjääride täitmine) · tervist kahjustav töö suured kulutused 71. Analüüsi joonise abil muutusi maailma energiamajanduses; 19. sajandi keskpaigani valitsesid energiamajanduses vaid kaks ressurssi: puit ja kivisüsi, viimase
Mõisteid ja kordamisküsimusi 1. Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitseteadus on veelgi interdistsiplinaarsem kui looduskaitse bioloogia. Tegemist on teadusega (mille rakendus kestab evolutsioonilises ajaskaalas), mis sünteesib erinevate teadusvaldkondade teadmisi (loodusteadused, sotsiaalteadused, majandusteadus) looduskaitseliste küsimuste lahendamiseks. Pakub teadmispõhiseid ja tarku lahendusi inim...
· suuremaid ja sügavamalt varusid · väikeste kuludega rajamine · põhjavee reostumise oht · maapinna/keskkonna häving · maapinna varingud · aheraine mäed · kallis rajada ja käigus hoida · rekultiveerimine (karjääride täitmine) · tervist kahjustav töö suured kulutused 71. Analüüsi joonise abil muutusi maailma energiamajanduses; 19. sajandi keskpaigani valitsesid energiamajanduses vaid kaks ressurssi: puit ja kivisüsi, viimase
Protsessi tulemusena kolme- valentne raud taandub kahevalentseks. Fe2O3 FeO. Värvuse muutumine punakas- pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge-male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. 1. Muud protsessid. 1. Kultuuristamine inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust. 2. Rekultiveerimine alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad) Mullaprofiili tüübid Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d. diferentseerumata profiil tekib küllastumisel ja ka leostumisel e. näivleetunud profiil 1
Protsessi tulemusena kolme- valentne raud taandub kahevalentseks. Fe2O3 FeO. Värvuse muutumine punakas-pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge-male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. 1. Muud protsessid. 1. Kultuuristamine - inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust. 2. Rekultiveerimine - alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad) Mullaprofiili tüübid Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil - võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil - kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d
Instituudi metsasektori baasil moodustati 1963. aastal metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse alluvuses metsanduse teadusliku uurimise laboratoorium (koosseisus 12-16 töötajat) ning 1969. aastal Eesti metsamajanduse ja looduskaitse teadusliku uurimise instituut. Eesti metsateadus saavutas kõrge taseme ning omandas rahvusvaheliselt hea maine mitmes valdkonnas (metsaparandus, metsaselektsioon, ammendatud karjääride rekultiveerimine, metsakaitse, looduskaitse jt). Nimetatud instituut töötas kuni 1996. aastani, mil selle baasil loodi Eesti metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, mis praegu on keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. Osa baasteadusega tegelevaid töörühmi liitus aga Eesti Põllumajandusülikooli, tänase Eesti Maaülikooliga. Mitmed teadlased hakkasid lisaks teadustööle tegema ka õppetööd. Teadustöö korraldus
3) Hoia teljekoormused väiksed (alla 5 t). 4) Vähenda survet pinnaühikule, kasutades topeltrehve. 5) Säilita mulla hea struktuursus ja kõrge orgaanilise aine sisaldus, kasutades orgaanilisi väetisi ja viljavaheldust. 6) Vähenda loomade liikumist märgadel aladel. (tehnorajad, sügavkobestamine) Erosiooni tõkestamine: 1. Kontuurkünd 6. Metsade istutamine, tühjade alade 2. Vahe- ja järelkultuuride kasvatamine rekultiveerimine. 3. Põllukaitseribad 7. Karjatamise piiramine 4. Künnita harimine st. otsekülv. 8. Terrassid 5. Mitmeaastaste kultuuride 9. Võitlus sooldumise vast kasvatamine 20 MAASTIKU KAITSE Maastikukaitse maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel.
· Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Infiltratsioon vee imbumine põhjavette · Lessiveerumine ülemistest kihtidest uhutakse savi allapoole · Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub. · Emissioon on ökoloogias saasteallikast õhkkonda paisatav aine või paisatava aine hulk, ka see
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
5. Ilma künnita harimine st. otsekülv. Umbrohutõrje kemikaalidega. USA-s 1/3 kogu põllumaast. Taimejäätmed takistavad vee ja tuuleerosiooni. Energia kokkuhoid. Puuduseks on kemikaalid, närilised, kahjurid, kes talvituvad taimejäänuste all. Umbrohud harjuvad kemikaalidega, samuti haigused ja seened. 6. Mitmeaastaste kultuuride kasvatamine taimeosad kaitsevad mulda, ei ole vaja igal aastal harida. 7. Karjatamise piiramine 8. Metsade istutamine, tühjade alade rekultiveerimine. 9. Võitlus sooldumise vastu drenaaz, õiged veekogused. Kaldaerosioon geoloogiline protsess, ei ole põhjustatud inimtegevusest. Põhjustatud põhiliselt 2 jõu mõjul: 1. Vee inerts on põhjustatud maa pöörlemisest, jõed, mis voolavad mööda meridiaani (lõunast põhja või põhjast lõunasse) uhuvad läänekallast ja seda rohkem, mida suurem on maakera joonkiirus antud punktis st. mida lähemal on jõgi ekvaatorile. Sellega moodustub läänekaldal järsak ja lauge idakallas
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
