Periood: 6 Rühm: VIII B Aatomnumber: 76. Aatommass: 190,2. Prootonite arv: 76. Neutronite arv: 114. Elektronide arv elektronkattes: 76. Elektronskeem: +76|2)8)18)32)14)2). Reaktsiooni võrrand: Os + O2 = OsO4 5. Ühendid Oksüdatsiooniastme ühendites harilikult IV, VI ja VIII. Oksiidid: osmiumtetraoksiid, osmiumdioksiid, osmiumtrioksiid ja osmiumoksiid. Tähtsaim oksiid on osmium(VIII)oksiid, mis tekib vastavatest lihtainetest. Reageerimisel orgaaniliste ühenditega redutseerub see osmiumdioksiidiks või isegi vabaks metalliks. Osmiumtetraoksiidi keemisel tekib aur, mis on eriti ohtlikud silmadele ja võivad põhjustada pimedaksjäämist. Osmiumtetraoksiidi lahustega värvitakse bioloogilisi preparaate.Osmiumsulfiidi saadakse vastavate lihtainete kuumutamisel (600 °C) vaakumis. See ei lahustu vees ega reageeri lahjendatud hapete ega leeliste lahustega. Kaaliumosmaat(VI) on violetse värvusega tahkis, mida saadakse osmiumtetraoksiidi
negatiivne kümnendlogaritm Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise tingimused: Tekib vähelahustuv sade: Tekib lenduv ühend: Kompleksiooni moodustumine: Vähe dissotsieeruva ühendi teke: (neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) või nõrga happe väljatõrjumine tugeva happega) Redoksreaktsioonid - Keemil. reaktsioonid on vahetus- või redoksreaktsioonid. RR : elementide oksüd.-aste muutub reakts. käigus : üks oksüdeerub, teine redutseerub (elektronkanne) Oksüdeerija seob elektrone, redutseerija loovutab elektrone. Aktiivsem metall oksüdeerub, passiivsem redutseerub Redoksreaktsioonide (RR) liigitus 1)Molekulide (ioonide) vahelised- muutuvad eri molekulide või ioonide koostisse kuuluvate aatomite o.- a.-d. 2) Molekulisisesed - muutuvad ühes ja samas molekulis elemendi eri aatomite o.-a.-d 3)Disproportsioneerumisreaktsioonid- muutub ainult ühe elemendi o.-a.: osa selle elemendi aatomitest oksüdeerub, osa redutseerub
b) Kui elemendi ühendites on vaid 1 oksüdatsiooniaste (1,2,3A rühm), Siis oksüdatsiooniastet ei märgita. Li2O- Liitiumoksiid. c) Mittemetallokiidide korral kasutame eesliidet. 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka- CO2- Süsinikdioksiid 14. Vesinik Saamine- elektrolüüsiga Redutseerub - lahutab elektrone - Oksüdeeruja Oksüdeerub - Liidab elektrone - Redutseeruja 15. Happed HCl- Soolhape/Vesinikkloriidhape HNO- Lämmastikhape H2SO4- Väävelhape H3PO4- Fosforhape H2SO3- Väävlishape H2S- divesiniksulfiidhape 16. Alused. NAOH- Naatriumhüdroksiid KOH- Kaaliumhüdroksiid MG(OH)2- Magneesiumhüdroksiid Al(OH)3- Alumiiniumhüdroksiid Leelised- 1a rühm. Reageerivad veega Leelismuldmetallid- Lahustuvad vees (BA(OH)2 jne
Küll aga tuleb kivipinnad kaitsta kohe uutena, sest mustus on kiire pooridesse tungima ja hiljem on seda sealt väga raske ( kui mitte võimatu) kätte saada. Enne kaitsekihiga katmist tuleb lasta korralikult kuivada! Sobib sellistesse kohtadesse kus köetakse aasta läbi. *Linoleum Veneto XF 6665 sinine Hind: 18.90 m2 Sobib peaaegu igale poole elumajas. Omadused: on looduslik materjal, ei talu niiskust, päikesevalgus võib ajutiselt värvi muuta, aluselised ained kahjustavad, linaõli redutseerub ja muutub kollaseks- see jääb, kuumad esemed, kuum vesi muudavad linoleumi kollaseks, talub hästi lahusteid, on oma olemuselt tuhm materjal ja seepärast pannakse sellel vaid üks kaitseainekiht. Kui muidugi soovitakse läikivat materjali, pannakse mitu kaitseainekihti. Hooldamine: Kuivad kergelt niisked ja niisked meetodid, kui vaja suurpuhastusel pesta, peab olema võimalikult lühike mõjuaeg. Neutraalsed ja nõrgalt aluselised puhastusained. Kõrgeim pH 10. Kui linoleumil
osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsioonastme muutus. Nt: 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). Nt: metallid 2Na + 2HCl 2NaCl + H2 Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseeruvad). Nt: O2 NO + O2 2NO2 Redutseerumine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme vähenemine. Nt: S + O2 SO2 O2 redutseerub Oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme suurenemine. Nt: Li + 2H2O 2LiOH + H2 Li oksüdeerub Korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- aine lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. Elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks.
1. Metallide keemilised omadused: metall + lihtaine, metall + vesi,metall + hape, metall + sool. Millistel tingimustel need reaktsiooni toimuvad. Metall + lihtaine 2 lihtainet reageerivad alati Metall + vesi - Metall + hape - Metall + sool vt. tabelit 2. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija ja oksüdeerija. O-a ei muutu - pole redoksreaktsioon. Redutseerija loovutab(reedab) elektrone, o-a tõuseb, oksüdeerub. Oksüdeerija liidab elektrone, o-a langeb, redutseerub. 3. Sulamite koostis: malm, teras, pronks, duralumiinium. Miks kasutatakse sulameid? Malm vähe korrosiooni kindel Teras suhteliselt korrosiooni kindel Pronks suhteliselt hea vastupidavusega Duralumiinium hea vastupidavusega Sulameid kasutatakse, sest puhas metall on liiga kallis, puhas metall pole nii vastupidav. 4. Milliste meetodite abil toodetakse metalle? (karbotermia,aluminotermia, vesinikuga redutseerimine, elektrolüüs) 5. Millised tegurid soodustavad korrosiooni?
3. Tsitraaditsükkel energiseerib teatud molekulid, mis seejärel transpordivad energia elektronide transpordi ahelasse. Millised molekulid need on? FADH2 ja NADH 4. Rakul on võimalik kasutada energia tootmiseks 10 mooli glükoosi hapnikuvabas keskkonnas. Milline on võimalik produtseeritavate ATP/GTP moolide summarne kogus? 20 5. Milline järgnevatest ühenditest ei funktsioneeri kui elektronide kandja mitokondriaalses ETA-s, mis vaheldumisi oksüdeerub ja redutseerub mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas? vesi 6. Milline järgnevatest ühenditest on vajalik elektronide liikumiseks nii FADH2-lt kui ka NADH-lt hapnikule? CoQ 7. Fotosünteesi protsessis ............oksüdeeritakse ja ........... redutseeritakse vesi, süsihappegaas 8. Klorofülli molekul fotosüsteemi I reaktsioonitsentris pärast valguskvandi neelamist kaotab elektroni
V IV II I 0 -III HNO3 > NO2 > NO > N2O > N2 > NH3 (Happe kontsentratsioon ) 6 (Metalli aktiivsus ) Reaktsioonisaaduse koostis sõltub metallist, happe kontsentratsioonist (tingimused) Mida lahjem on lämmastikhape ja mida aktiivsem on metall, seda rohkem redutseerub NO3 ioon Peale lämmastikühendite tekib reaktsioonis vastava metalli nitraat, gaas ja vees Väheaktiivsete metallide (Cu, Ag, Hg) reageerimisel kontsentreeritud HNO3-ga tekib No2, lahjendatud HNO3-ga NO. Tugevasti lahjendatud HNO3-ga (~1,3%) väheaktiivsed metallid ei reageeri Pingerea keskel seisvate metallide (näit. Zn) reageerimisel kontsentreeritud HNO3-ga on põhisaaduseks NO2. Zn reageerimisel lahjendatud HNO3-ga sõltuvalt happe kontsentratsioonist võivad tekkida
jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. POx-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid erinevaid orgaanilisi ühendeid. Lisaks orgaanilistele ühenditele võib substraadina kasutada K4[Fe(CN)6] (kollane veresool). POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasnevalt vesinikperoksiid redutseerub veeks. Tekkiv K3[Fe(CN)6] (punane veresool) annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeriv lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb pH 6 juures. Töö käik: Käesoleva töö ülesandeks on glükoosisisalduse määramine mingis bioloogilises objektis, milleks mina kasutasin mett. Selleks kasutasin tööreaktiivi, mis sisaldas eelkirjeldatud ensüüme glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi ja kromogeenset substraati K4[Fe(CN)6]. Uuritava lahuse (tundmatu proovi) ettevalmistamine
oksüdatsiooniaste. b) Redoksreaktsioonis ei pea alati oksüdeerumine ja redutseerumine toimuma koos. c) Redoksreaktsioonis redutseerija loovutab elektrone, mille tulemusena tema oksüdatsiooniaste kasvab. d) Redoksreaktsioonis oksüdeerija liidab elektrone, mille tulemusena tema oksüdatsiooniaste kahaneb. e) Kui elemendi oksüdatsiooniaste kahaneb, siis element oksüdeerub. f) Kui elemendi oksüdatsiooniaste kasvab, siis element redutseerub. 2 5. A-osa Millised alljärgnevate elementide aatomid käituvad redoksreaktsioonis tavaliselt redutseerijana, millised oksüdeerijana? Valik: Ca; He; O; Li; Ne; F; Na Redutseerijana käituvad: ................................. Oksüdeerijana käituvad: .................................. B-osa Toetudes A-osas tehtud valikutele, täida järgnevad lüngad. Tüüpilised redutseerijad on ....................
munade mõjul, tingituna neis toiduainetes esinevates väävliühenditest, mille mõjul tekib hõbesulfiid. Tähtsaim hõbedasool on HÕBENITRAAT AgNO3, mida meditsiinis rakendatakse söövitava vahendina (põrgukivi). Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks: AgNO3 + NaOH = AgOH + NaNO3 AgOH on ebapüsiv ühend, mis laguneb koheselt: 2AgOH = Ag2O + H2O Viimane reageerib aldehüüdide või glükoosiga ja redutseerub seejuures metalseks hõbedaks, aldehüüd oksüdeerub aga vastavaks karboksüülhappeks. Nimetatud reaktsioon on tuntud HÕBEPEEGLI REAKTSIOONI nime all: Ag2O + HCHO = HCOOH + 2Ag Hõbenitraati rakendatakse KLORIIDIOONI tõestamiseks. Tekkiv valge värvusega hõbekloriid ei lahustu vees ega hapetes: AgNO3 +NaCl = AgCl + NaNO3 AgNO3 + Cl- = AgCl+ NO3
vastavaid happeid. Nende hapete lahused on glavaanielemendis elektrolüütideks. Elektrolüüdid on ka looduslikud ja tehaste heitveed. Elektrokeemiline korrosioon käsitleb korrosiooniprotsessi, kui anoodi "lahustumisprotsessi", s.t. aktiivsema metalli või põhimetalli aatomid loovutavad elektrone ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. Katoodil toimub olenevalt keskkonnast kas vesinikioonide, redutseerumine, mille puhul eraldub vesinik, või elektrolüüdi lahuses lahustunud hapnik redutseerub hüdroksiidioonideks: 2H+2e = H2, või 02+H2o+4e =4OH Käsitleme korrosiooniprotsessi, kus kontaktis on tsink ja raud. Niisugune olukord esineb raudpleki, vaskneedi või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht.. Tsink on korrosioonikindel metall. Kui eseme pind on kohati rikutud ja all olev metall (Fe) paljastub, siis moodustub glavaanielement Zn-Fe, milles aktiivsem metall Zn korrodeerub. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt
Eri värvi kiired, millest valge valgus koosneb, murduvad teemanti läbides igaüks erineva nurga all. Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatakse briljandiks, selline teemant murrab ja peegeldab valguskiiri kõige paremini. Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta muutub teemant grafiidiks. Õhu käes kõrgel temperatuuril teemant põleb nagu süsigi. Siin on süsinik redutseerijaks, ta ise oksüdeerub. Hapnik on aga oksüdeerijaks ning ta redutseerub. Teemandi struktuuris ei ole üldse vabu väliskihi elektrone kõik on kovalentsete sidemete koostises. Sellepärast ei juhi teemant elektrit. Teemandi ülisuure kõvaduse tõttu kasutatakse kõik väiksemad vääriskivideks kõlbmatud teemandid kivimipuuride, lõiketerade, klaasinugade, lihvimispulbrite jt töövahendite valmistamiseks, millega saab töödelda väga kõvu kivimeid ja metalle. Grafiiti leidub looduses märksa rohkem kui teemanti. Ta on hallikasmust ja
Hõbe kuulub raskemetallide hulka. Hõbedal on ainult temale iseloomulik heli. Sellepärast valmistati varem näiteks hõbekellukesi. Kuigi hõbe kuulub väärismetallide hulka, on ta keemiliselt vähem püsiv kui kuld ja plaatinametallid. Inimesed panid juba ammu tähele, et hõbeehted ja lusikad tumenevad aja jooksul. Tumenemine on tingitud kokkupuutest õhus või toiduainetes sisalduvate väävliühenditega. Kui hõbeese viia lahjas soodalahuses kontakti alumiiniumiga, siis hõbesulfiid redutseerub kergesti vabaks mealliks. Seda keemilst protsessi võib tänapäeval kasutada hõbeesemete puhastamiseks. Hõbeda head füüsikalised ja keemilised omadused on võimaldanud teda rakendada teadusuuringutel. Kuulus inglise teadlane Rutherford kasutas aatomi ehituse uurimise katsetes alfaoskeste püüdmiseks hõbeekraani. 6
aktiivse metalli kiht. Kui aga vähemaktiivsem metallikiht kahjustub, siis hakkab reageerima pind 5. Vooluallikad Vooluallikad- seadmed, mille abil muundame keemilise energia elektrienergiaks Eksotermiline protsess 1) Patarei-keemiline vooluallikas, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, sest reaktsioon toimub alati ühes suunas Zn +CuSO4 -> ZnSO4 + Cu Anood(-) on Zn, mis oksüdeerub Katood(+) on Cu, mis redutseerub 2) Aku- keemiline vooluallikas, mida saab tühjenemisel uuesti laadida, set reaktsioon toimub mõlemat pidi Pb + PbO2 + 2H2SO4 -> 2PbSO4 + 2H2O <- (-)A: PB - 2- -> Pb2+ (+)K: PBO2 + 2e- +.... -> Pb2+.... Tähelepanekud Anood on alati oksüdeerumine ja redutseerija Katood on alati redutseerumine ja oksüdeerija Tavapäraselt on katood(+) ja anood(-), kuid elektrolüüsi korral on katood(-) ja anood(+), kusjuures metalliioon(NB: mitte metall
Viimane sisaldab palju metaani CH4 VESINIKU SAAMINE ELEKTROLÜÜDIL · Vee elektrolüüs vesiniku saamismeetodina pole majanduslikult efektiivne, · Paljudel elektrolüütilistel protsessidel eraldub vesinik ja see püütakse kinni. · Laboris saadakse vesinikku metalli ja happe vahelisel reaktsioonil. Analüüsime seda protsessi Zn0 + 2 H+Cl- = Zn2+Cl2- + H02 · Tsingi laeng suureneb, tsink oksüdeerub ja on seega redutseerija. Vesinikiooni laeng aga väheneb, seega ta redutseerub ja on oksüdeerija. Kasulik on meeles pidada, et metallid on alati redutseerijad, nende ioonilaeng (oksüdatsiooniaste) pole kunagi negatiivne. VESINIKU JA TEMA ÜHENDITE KASUTUSVALDKONNAD · Vesinik on tähtis tooraine nii keemiatööstuses... · eelkõige ammoniaagi tootmiseks · Osaleb orgaanilises sünteesis · Redutseerijana metallide saamisel · ...kui ka energeetikas. · Vesiniku põlemisel eraldub palju energiat, mistõttu on vesinik hea raketikütus ja
Roostevaba teras raud + kroom, süsinik masinaosad, arstiriistad 2. Korrosioon roostetamine e. metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Kulgeb iseenesest. Metallide tootmisele vastupidine protsess. Redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Kui on kaks metalli kontaktis, siis esimesena hävib aktiivsem metall. Korrosioonil vabaneb energia, metall loovutab elektrone, osake redutseerub, metall tahab iseenesest minna madalama energiaga ühendiks. Fe0 3e- -> Fe3+ Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Metalli reageerimine kuivade gaaside (O2, Cl2) või vedelikega (bensiin, õlid). 3Fe + 2O 2 ->t Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon kui metall puutub kokku elektrolüüdi lahusega. Koosneb kahest osareaktsioonist: metalli oksüdeerumine ja vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt.
sekundaarne alkohol ketoon 2 CH3CH(OH)CH3 + O2 2 CH3COCH3 + 2 H2O * NUKLEOFIILNE LIITUMINE karbonüülühend + alkohol poolatsetaal CH3CH2CH2CHO + CH3OH CH3CH2CH2CH(OH)OCH3 * aldehüüdi oksüdeerumine happeks: 2 CH3CHO + O2 2 CH3COOH ketoonid niiviisi ei oksüdeeru! CH 3CHO + Ag2O CH3COOH + 2 Ag või HCHO + CuO HCOOH + Cu * aldehüüdi redutseerumine alkoholiks: CH3CHO + H2 CH3CH2OH ketoon redutseerub sekund. alkoholiks * reageerimine hapetena metall + karboksüülhape sool (karboksülaat) + vesinik 2 Na + 2 CH 3CH2COOH 2 CH3CH2COONa + H2 alus + karboksüülhape sool + vesi Ca(OH) 2 + 2 HCOOH (HCOO)2Ca + 2 H2O nõrgema happe sool + karboksüülhape karboksüülhappe sool + nõrgem hape K 2CO3 + 2 CH3COOH 2 CH3COOK + H2O + CO2
O oksiid, N nitriid, Cl kloriid, C carbiid. · Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. · Aktiivsemad metallid võivad põleda hapnikus ja klooris. · Võrrandid: Mg+O2 => 2MgO; 2Al + 3S = Al2S3 · Need protsessid on redoksreaktsioonid ( ainete o.-a muutub) · Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. · Eksotermiline reaktsioon ühinemisreaktsioon, eraldub soojus. · Endotermiline reaktsioon lagunemisreaktsioon, neeldub soojus. 3. Reageerimine veega, hapete lahustega ja leelistega: 1. IA rühma metallid (leelismetallid): Reageerimisel veega tekivad vees hästi lahustuvad tugevad alused leelised, sest leelismetallid tugevate redutseerijatena on võimelised veest välja tõrjuma vesinikku. 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2
2 Mg + O2 2 MgO 3 Ca + 2 H3PO4 Ca3(PO4)2 + 3 H2 Fe2O3 + 3 CO 2 Fe + 3 CO2 2 KClO3 2 KCl + 3 O2 ÜLESANDED · Kirjuta elektronvõrrandid: Kaltsiumi aatomi oksüdeerumine kaltsiumiooniks Vesinikiooni redutseerumine vesiniku aatomiks Hapniku aatomi redutseerumine oksiidiooniks Raud(II)iooni oksüdeerumine raud(III)iooniks ÜLESANDED · Millisel juhul lämmastik oksüdeerub, millisel juhul redutseerub, millisel juhul pole tegemist redoksreaktsiooniga? NH3 N3- NO3- NO2 N2 NO NO3- NH4+ ÜLESANDED · Kirjuta reaktsioonivõrrand, kus... Hapnik oleks oksüdeerija Broom oleks oksüdeerija Lämmastik oleks redutseerija Vesinik oleks oksüdeerija Vesinik oleks redutseerija ÜLESANDED · Kirjuta kolme süsinikühendi valem, kus... Süsinik saab olla vaid redutseerija Süsinik saab olla vaid oksüdeerija
(protektor). Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust). Millega seda seletada? Intensiivsem raua korrosioon toimub keeduklaasis seal kus tsingigraanul ja kirjaklamber on eraldi. See on tingitud sellest, et raud osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metallitükk (elektrood) saab viimasest anood. Raud on katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib. Mis on kokkuühendatud metallide korral anoodiks, mis katoodiks? Esitada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Anood (Zn): Katood (Fe): 5. Inhibiitori toime 5.1. Valada kahte katseklaasi umbes 5 cm3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Teise katseklaasi lisada spaatliga tahket korrosiooniinhibiitorit-- urotropiini ning loksutada
See oli nn 0-proov, kuna selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. · 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. · 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktide määramine ja aktiivsuse arvutamine Cu(II) redutseerub taandavate suhkrute toimel ja formeerub punane Cu2O sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril. · Kolvid, mis lisaks komplekslahusele sisaldasid nüüd ka erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, asetasin elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. · 10 minuti pärast lõpetasin keetmise 150 ml destilleeritud vee valamisega kolbi läbi püstjahuti. Sellega suurenes ka vedeliku maht kolvis
seda teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. 20 min pärast peale ensüümreaktsiooni algust võtsin viimast kotrda 1 mL reaktsioonilahust ja viisin seda kolmase kolbi sisse. Eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine. Vastavalt eelpooltoodud reaktsiooniskeemile redutseerub Cu(II) taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu2o punane sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril. 4 Kolvid, mis sisaldavad komplekslahust ja erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, asetasin elektripliidile püstijahutite alla 10 min keema. Aega arvestasin keemise algusest. Mõõtsin mõõttsilindriga 150 mL vett ja 10 min pärast lõpetasin
aluseliste omaduste tugevnemine happeliste omaduste tugevnemine 5.4 Manganaadid (2) Naatriummanganaat (V) Na3MnO4 tekib MnO2 sulatamisel NaNO2 ja leelisega MnO2 + 2NaOH + NaNO2 Na3MnO4 + NO + H2O . Na3MnO4 * 10H2O on sinise värvusega kristalliline aine. Kaaliummanganaat (VI) K2MnO4 on rohelise värvusega kristalliline aine, tugev oksüdeerija, mis leelises keskkonnas redutseerub kergesti redutseerijate toimel kuni MnO2, happelises keskkonnas moodustavad Mn (II) soolad. Väga tugevad oksüdeerijad oksüdeerivad kaaliummanganaat(VI) kaaliummanganaat (VII) ks 2K2MnO4 + Cl2 2KCl + 2KMnO4. Kaaliummanganaat (VII) ehk kaaliumpermanganaat KMnO4 on tumelilla värvusega kristalliline aine, mda toodetakse K2MnO4 lahuse elektrolüüsil. Kuumutamisel KMnO4 laguneb, eraldades O2 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2.
CO2 sidumine ja O2 eraldumine fotosünteesil on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabiilsuse tagamisel. Hingamine 6.1. Mõiste, summaarne võrrand ja põhiülesanded. Hingamine on protsess, mille käigus vabastatakse orgaaniliste ainete keemiliste sidemete energia nende ainete oksüdeerimise teel, ning selle energia arvel sünteesitakse ATP. See on redoksreaktsioon, milles elektronide doonoriteks on orgaanilised ained ja elektronide lõppaktseptoriks on hapnik. Hapnik redutseerub H2O-ks, ja orgaaniliste ainete süsinik eraldub CO2-na – keerulised orgaanilised ühendid muutuvad energiavaesteks anorgaanilisteks ühenditeks CO2 ja H2O. Väliselt avaldub hingamine O2 neelamisena ja CO2 eraldumisena. Hingamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O. Orgaaniliste ainete järk-järgulisel lõhustamisel hingamise käigus tekkib mitmeid vaheprodukte, mis on lähteaineteks paljude väga oluliste ainete sünteesiradadele. Seega, hingamisel on 2 põhiülesannet: 1
Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust). Millega seda seletada? Intensiivsem raua korrosioon toimub keeduklaasis seal kus tsingigraanul ja kirjaklamber on eraldi. See on tingitud sellest, et raud osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metallitükk (elektrood) saab viimasest anood. Raud on katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib. Mis on kokkuühendatud metallide korral anoodiks, mis katoodiks? Esitada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. 2-¿ ¿ Anood (Zn): -¿=Zn ¿ Zn+2 e 2+¿ Katood (Fe): -¿=Fe¿ Fe 2 e¿ 5. Inhibiitori toime 5.1
mile oksüdeerumisel tekib kromogeenne substraat (värviline produkt). Värvi intensiivsus on võrdeline uuritava proovi glükoosisisaldusega. Kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate nagu näiteks diaminobensidiin, tetrametüülbensidiin, samuti 2-tolidiin jt. Antud töös kasutatakse substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(II) (K 4[Fe(CN)6]) ehk kollast veresoola. POx katalüüsib raud(II) raud(III)-ks ja vesinikperoksiid redutseerub veeks. Kaaliumheksatsüanoferraat(III) (K3[Fe(CN)6]) ehk punane veresool anna lahusele kollase värvuse, mis on dekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb pH 6 juures. Töö käik Tööreaktiiv on eelnevalt juba valmis tehtud, seega alustan tööd uuritava lahuse ettevalmistamisest. Kuna minu valitud uuritav aine on õunamahl, siis juhendaja näpunäidete järgi teen sellest 100-kordse lahjenduse. Selleks võtan 1 ml mahla ja
ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. . Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis), loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageerimine hapetega Tuntumatest ühenditest on oksüdeerijateks lämmastikhape ja tema soolad nitraadid, halogeenid (F2, Cl2), halogeenide hapnikhapped ja nende soolad (KClO 3 kaaliumkloraat),
võtmine pidi seetõttu toimuma võimalikult kiiresti. 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi.e Seejärel eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. 1.5 Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Cu(II) redutseerub taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu 2O punane sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B-d. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril 1. Asetasin kolvid, mis sisaldasid lisaks komplekslahusele ka erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. Aega arvestasin keemise algusest, 2. 10 minuti pärast lõpetasin keetmise 150 ml destilleeritud vee valamisega läbi püstjahuti
(tähistatud roosaga) - polüsahhariidi ahelad, mis stabiliseerivad ensüümvalku (tähistatud rohelisega) Toimuvad protsessid: Tähtis informartsioon: - FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit redutseerub FADH2-ks Süstemaatiline nimetus: ,D- kantakse üle molekulaarsele hapnikule glükoosi: O2-oksüdoreduktaas (EC (sisaldub lahustunult reaktsioonikk-s) 1.1.3.4) - Tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet Funktsioon: katalüüsib ,D- glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel ja H2O2
Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn 0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e-=H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O 2+2H2O+4e-=4OH- Korrosioonitõrje: 4. korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) 5
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab lahustamisprotsessi molekulide vahel. •lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Te...
Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Ra...
Sissejuhatus Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq – ühend lahuses, s – tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l – vedelik, g – gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandataks) kokku jäetakse o gaasid jt mitte dissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) o vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) o vesi H2O ning muud vähe dissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) o kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool (ülaltoodud näites vasakul 2*(–1) + 2 = 0,...
Tegelikkuses viisin 45 sekundit hiljem. 0-proov: Selles määratav B-proov: 10 minutit pärast taandavate suhkrute sisaldus ensüümreaktsiooni algust viin iseloomustab olukorda siia 1 ml reaktsioonisegu hüdrolüüsi alghetkel REAKTSIOONIPRODUKTIDE SISALDUSE MÄÄRAMINE: Vastavalt eespool toodud reaktsiooniskeemile redutseerub Cu(II) taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu2O punane sade . Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril. 1. Asetan komplekslahust ja erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove sisaldavad kolvid elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. NB! Aega arvestatakse keemise algusest! 2. 10 minutit pärast lõpetatakse keetmise 150 ml dest. vee valamisega kolbi läbi püstjahuti. NB
V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x RT a oks
alumiiniumnõudes. 5) Reageerimine kontsentreeritud hapetega ( 2Al + kont.6H2SO4 > Al2(SO4)3 + 3SO2 + 6H2O ) Toatemp.il lahjendatud ja kontsentreeritud lämmastikhappega ega kontsentreeritud väävelhappega alumiinium ei reageeri. Siis metall passiveerub ja ei reageeri enam tavaliste lahjendatud hapetega. Siiski kõrgematel temperatuuridel kontsentreeritud väävelhape ja kontsentreeritud lämmastikhape astuvad reaktsiooni alumiiniumiga ning väävelhape redutseerub SO2ni ja lämmastikhape NO2ni. 6) Reageerimine leelistega ( Al(OH)3 + NaOH > Na[Al(OH)4] ) Moodustuvad hüdroksüaluminaadid. Leelistega reageerivad ka alumiiniumoksiid ja alumiiniumhüdroksiid. Veega mittereageerivaid, ent hapete kui ka leelistega reageerivaid oksiide ja hüdroksiide nimetatakse amfoteerseteks. 7) Reageerimine sooladega ( 2Al + 3CuCl2 > 2AlCl3 + 3Cu ) Oksiidikihist vabastatud alumiinium tõrjub temast vähemaktiivsemaid metallse nende vesilahustest välja.
· Orgaaniline aine on võimeline siduma suures koguses vett: See suurendab liigniiskust ja turvastumist. Hapestumine järjest süveneb. http://de.wikipedia.org/wiki/Torf Gleistumine · Hapnikuvaeses liigniiskes keskkonnas lagundavad orgaanilist ainet anaeroobsed mikroorganismid. Nad hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis redutseerub raud(II)oksiidiks. · Raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla A mineraalidega reageerides glei- G mineraale sellest sinakas või rohekas värvus. Gleimuld Väheneb poorsus, halveneb vee läbilaskvus. · Pinnasevesi soodustab ülagleistumist, põhjavesi süvagleistumist. http://www.teara.govt.nz/en/soils/7/2 Sooldumine
V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x RT a oks
märgitakse ka noolega ↑). Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis),loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageerimine hapetega EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-
Tärklis Maltoos ~14% (kartul, C12H22O11 ja piiritust teravili) (linnased) Glükoos Käärimine C6H12O6 Glükoosi käärimist kirjeldab järgmine võrrand 0 +IV -II C6 H12 O6 2 C O2 + 2 CH3-CH2OH seega käärimisel süsinik osaliselt oksüdeerub (süsinikdioksiidiks) ja osaliselt redutseerub (piirituseks). Käärimissaadusi on tegelikult palju - üks olulisemaid on veel piimhape CH3-CH(OH)-COOH Tehnilist piiritust toodetakse ka tselluloosi hüdrolüüsil saadud glükoosist (hüdrolüüspiiritus) ja Eteeni hüdraatimisel Allpoolnimetataud jooke ei rektifitseerita vaid laagerdatakse n aastat tammevaadis Brandy ( Champagne Departemangus Cognac) - viinamarjamahlast Grappa - Viinamarja pressimisjääkidest 4 Rumm- Suhkruroost
aine. Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Polümerisatsioon keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse ühendi, milles üksteisele järgnevalt või hargnevalt on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone; ise redutseerub. Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone; ise oksüdeerub. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeerimise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest.
võrreldes suur pindala) süttib ning põleb pimestava valge valgusega magneesiumoksiidiks (MgO). Suuremate kompaktsete metallitükkidena ei ole magneesium eriti tuleohtlik. Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga: 2Mg + CO2 → 2MgO + C . Magneesiumoksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidivabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sestmagneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma; eraldub ka
näites Cu) ja sellega seotud ligandidest (aatomid, ioonid või molekulid, siin näites NH3 molekulid). Kompleksioonid on üldjuhul lahustes väga püsivad. Redoksreaktsioonid - reaktsioonid, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele. Redutseerija Aine või ioon, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Oksüdeerija Aine või ioon, mis seob elektrone, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb) Oksüdatsiooniastme kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest: · Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. · Lihtainete o-a loetakse nulliks (O2, H2, Fe). · Hapniku o-a ühendites on üldjuhul II, tuntumateks eranditeks on peroksiidid (H2O2, CaO2 jt) ning ühendid F2-ga (OF2 hapniku o-a II). Peroksiidid on ühendid hapnik-hapnik sidemega OO (O22).
takistavad reagentide adsorptsiooni või reageerivad katalüsaatoriga. Promootorid ained, mis kiirendavad katalüsaatori toimet. Inhibiitor aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust. · Ensüümkatalüüs ensüüm liitub substraadiga ja moodustab vaheühendi, toimuvad keemilised muundumised, tekib saadus ning ensüüm vabaneb. Redoksreaktsioon reaktsioonid, mis kulgevad oksüdatsiooniaste muutusega või muutuseta. Oksüdeerija liidab elektrone ehk redutseerub (o-a väheneb) Redutseerija loovutab elektrone ehk oksüdeerub (o-a suureneb) · Molekulidevaheline eri molekulide koosseisu kuuluvate aatomite o-a muutub, · Molekulisisene ühes ja samas molekulis olevate eri aatomite o-a muutub, · Disproportsioneerumis muutub ainult ühe elemendi o-a. Redoksreaktsioonide tähtsus: · Hingamine, põlemine, mädanemine, · Biokeemiline oksüdatsioon raku ainevahetus, ensüümreaktsioon, · Metallide tootmine maakidest,
· FeCl2 + 2KCN Fe(CN)2 + 2KCl · Fe(CN)2 + 4KCl K4Fe(CN)6 · - kasutatakse fotograafias, anal. keemias jm · K3Fe(CN)6 - kaaliumheksatsüanoferraat(III), · "punane veresool"; lahustub vees · (vesilahus rohekas) · saadakse näit (summaarne reakts.) : · Fe2Cl6 + 12KCN 2K3Fe(CN)6 + 6KCl · Tegelikult kulgeb reakts 2 etapis : · Fe2Cl6 + 6KCN + 6H2O 2Fe(OH)3 + 3KCl + 6HCN · Fe(OH)3 + 6KCN K3Fe(CN)6 + 3KOH · Leeliskeskkonnas K3Fe(CN)6 redutseerub : · 4K3Fe(CN)6 + 4KOH 4K4Fe(CN)6 + 2H2O + O2 · Mõlemat tüüpi kaaliumheksatsüanoferraate kasutatakse · erinevate raudioonide määramiseks: · Fe2+ + K3Fe(CN)6 "Turnbulli sinine" (sade) · Fe3+ + K4Fe(CN)6 "Berliini sinine" (sade) · Kaua aega arvati, et need sinised ühendid on erineva koostise ja struktuuriga; · praeguseks on teada nende identsus · (tuvastatud röntgenograafiliselt) - · mõlema koostis vastab valemile KFeIIFeIII(CN)6 · (mõnedel andmetel muutuva koostisega)
· Keemiline nähtus Reaktsioon ainete vahel Keemiline reaktsioon Ühtedest ainetest saavad teised ained Liigitus: 1. Mehhanismi järgi · Asendusreaktsioon AB + CD AD + BC · Ühinemisreaktsioon A+B+...X · Lagunemisreaktsioon AB+C+... 2. Oksüdatsiooniastme muutuse järgi · Redoksreaktsioon o-a muutub o Oksüdeerija redutseerub liidab elektrone, o-a väheneb o Redutseerija oksüdeerub loovutab elektrone, o-a suureneb. · Mitteredoksreaktsioon o-a ei muutu 3. Energeetilise efekti järgi · Eksotermiline Energia eraldub, nt mädanemine, kõdunemine · Endotermiline Energia neeldub, nt fotosüntees SÜSINIK Füüsikalised omadused Teemant Grafiit
Me püüame vältida mitte ainult konflikte vaid ka polaarsusi, mis eksisteerivad mitmel tasemel. Temperamentide tasemel, sugude vahel. Tänu meie valedelekujutlustele võrdõiguslikkusest, mis rohkem või vähem taanduvad nivelleerumisele, on polaarsused tugevalt redutseeritud. Mida enam inimene moodsad ühiskonnas muutub asjaks, seda enam muutuvad ka mees ja naine asjadeks ja nende vaheline polaarsus redutseerub. Mees ja naine on tänaseks praktiliselt võrdsustunud ja erinevus nende vahel omab veel vaid seksuaalses valdkonnas tähendust. Selles protsessis redutseerub ka erootiline külgetõmme.... Armastus muutub heaks seltsimehelikuseks ja kaotab seejuures oma tõeliselt erootilise ja kirgliku iseloomu. Algselt mõisteti võrdsust nii, et me oleme kõik võrdsed, et iga inimene on omaette suurus ja pole vahendiks muudetav teiste poolt. Või kui religioosselt tõlkida et iga inimene on Jumala
Protsessi, milles aatom voi ioon loovutab elektrone, nimetatakse oksüdeerumiseks. Protsessi, milles aatom või ioon omastab elektrone, nimetatakse redutseerumiseks. Elektronide ülekannet väljendatakse nn. elektronvõrranditega:Zn0 - 2e = ZnII (oksüdeerumine), I-I - e = I0 (oksüdeerumine), HI + e = H0 (redutseerumine), Cl0 + e = Cl-I (redutseerumine). Aineid (aatomeid või ioone), mis seovad endaga elektrone, nimetatakse oksüdeerijateks. Elektronide sidumise tulemusena oksüdeerija ise redutseerub. Tüüpilisteks oksüdeerijateks on hapnik, halogeenid, hapnikku sisaldavad kloori ja broomi happed ning nende soolad, kaaliumdikromaat, lämmastikhape, kuningvesi, raud(III) ühendid jt.Aineid (aatomeid või ioone), mis loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijateks.Elektronide loovutamise tulemusena redutseerija ise oksüdeerub. Redutseerijateks on metallid,vesinik, divesiniksulfiid, vesinikkloriidhape, raud(II) ühendid jt. Ained, mille koostises olevate aatomite
diferentseerumise ja suurenemise tõttu koed ja organid, ning mis omakorda viib ka organismi kehamõõtmete suurenemisele. Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees. 6. Kirjeldage püruvaadi (struktuurivalem?) transformatsiooni radu anaeroobses keskkonnas ( millistes rakkudes toimuvad, millised on lõpp-produktid.) Otsustage ja põhjendage, kas neis protsesside püruvaat oksüdeerub või redutseerub. Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi vahendusel laktaadiks. Toimub lihaskoe rakkudes. Püruvaat redutseerub. 7. TCA tsükkel on aeroobne/anaeroobne (?) reaktsiooniahel, mis leiab aset raku (organell? kompartment?) mitokondri maatriksis ja mille ülesandeks rakus on vabastada suur osa eluks vajalikku energiat ja on mitmete oluliste anabolismireaktsioonide eelduseks. 8. Selgitage:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
