Raua tootmine maagist Kaevandatavas rauamaagis on rauda 25-60% 1) Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Fe(2alla) + 3CO tuleb(temp.) 2Fe + 3CO(2alla) Kõrgahjus tekkiv raud reageerib osaliselt süsinikoksiidi, süsiniku ja teiste ainetega (räni, väävel). Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Malm sisaldab 1,7-5% süsinikku ja veel teisi lisandeid. 2) Maakidest metalli tootmine on tavaliselt keerukas, mitmeetapiline protsess. Enne maagis sisalduvate ainete redutseerimist on vaja maaki sageli eelnevalt töödelda. Seda tehakse kahel moel: : Rikastamine- rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest : Särdamine- metallioksiid üleviimine oksiidiks sest oksiidide redutseerimisel saadakse puhtam ja paremate omadustega metall. Seda tehakse särdamisel ehk...
Raud ehk Fe Aatomi ehitus: 26 Fe: 1s22s22p63s23p64s23d6 Fe oksuüdatsiooniaste ühendites on: II sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskohi s-orbitaailt III-sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskihi s-orbitaalilt ja 1 elektori 3d- orbitaalit Raua püsivam oksüdatsiooniaste on III, ebapüsivam II Levik looduses Kõigist melementidest on Fe levikult 4. Kohal, metallidest aga 2. Kohal Puhast (ehedat) rauda leidub looduses väga harva. Fe-aatom kuulub hemoglobiini koostisse. Hemoglobiin on valk, mis transpordib vere punalibledes hapnikku ja süsihappegaasi. Raua ühendid Fe2O3 raud(III)oksiid, pruun või punane rauamaak e. Hematiit. Hematiiti kasutatakse raua tootmiseks
ja marss) Lihtainena esineb rauda maailmaruumis. Maale langenud meteoriitset , kuid ka mõningates magmakivimeis Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Tihedus on 7874 kg/m3. On plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ning sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub eri temperatuuridel. Tänan kuulamast!
tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel. keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua sulamistemperatuur alaneb ja toimubki raua sulatamine ning eraldub kolde allosast sulamalm. Selline malm sisaldab rauda, milles on lahustunud raudkarbiid (Fe3C), süsinik, räni jt. lisaaineid. Kõrgahju keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks (räbusti - lubjakivi) toimel. Räbusse lähevad peale kaltsiumoksiidi ja ränidioksiidi ka kütuse
Tõlla ees meil tormab neli tori täkku, tagumiku alt neil läbi lendab maa. Kabjad löövad meile musta pori näkku, aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa... Eno Raud 2 Katkend raamatust ,,Kuidas isal on?" Eno Raua olukord oli järsult halvenenud ning huilgavate sireenidega kiirabiauto oli ta mõne päeva eest haiglasse toimetanud. Ma olin viimased ööd küll Kojamehe, küll Loit Linnupõllu, küll kellegi kolmanda juures veetnud ja koju käima sattusin alles praegu. ,,Kuidas tal on?" ,,Halvasti. Isal on väga halvasti," vastas keskendunult imeõhukeste varraste vahel midagi kuduv ema. See polnud vajadus uue kudumi järele, mis viimased paarteist aastat halvatud
Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja neljandas reas. Aatommass on 55,847amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit,elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Fe : +26/2)8)14)2) väliskihil asub 2 elektroni. Eleketronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d6. Raual on muutuv oksüdatsiooniaste, II ja III. Raua massisisaldus maakoores on 6%,. Suurimad rauamaagivarud asuvad venemaal Kurskis magneetilise anomaalia piirkonnas. Tähtsamad ühendid: · Raudvitriol(FeSO4 x 7 H2O) on kristalliline raudsulfaat, mis on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend. Vaid vesilahuses oksüdeerub aeglaselt õhuhapniku toimel.Teda saadakse enamasti raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega · FeCl on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend.
RAUD Raua keemilised omadused · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. · Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauasulamid · Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2%
Kodu katse Raua korrosiooni uurimime erinevates keskkondades Sisukord Katse käik ......................................................3 3% lahuse arvutus ..........................................4 Katse tulemused .............................................5 Järeldus ..........................................................6 Katse käik Panin raudnaela klaasi kuiva õhu kätte ja teise naela niiske õhu käte. Kolmanda naela panin puhtasse vette, ning neljanda naela panin 3%- lisse soolvette. Arvutasin kui palju soola vees lahustada tuleb, et tekiks 3%-line soolvesi. Katse kestis 2 nädalat . Vaatasin naelu iga kolme päeva tagant Alustasin katset kolmandal aprillil 2013. aastal Kirjutasin üles mis naeltega juhtus. Koostasin naelte reaktsiooni kohta tabeli. 3% lahuse arvutamine kui on 100 g vett, ehk 100 ml siis et saada 3 protsentine lahus, peab võtma NaCl 3 g, sii...
Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjekorranumbriga 26. Raud asub perjoodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. · Lihtainena esineb rauda maailmaruumist
Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Õpinguaastad Iseseisvuseelsetel kümnenditel sai Eestis aktuaalseks eri kultuurimõjude küsimus.
RAUD (FE) Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raua aatommass on 55,847. Avastamine: Vanimaks leiuks peetakse meteoriitrauast helmest, mis on pärit aastast umbes 3500 e.Kr. Antiikajal oli raud tähtsaim metall, kuna sellest tehti relvi ja tööriistu. Leidumine/saamine: Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest
Mihkel raud Aleks Leben ja Martin Aruja 9b miHKEL RAUD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mihkel ja ta pere Ta on sündinud 1969 aastal Tallinnas Ta on tuntud kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua poeg Tema vend on kirjanik ja japanoloog Rein Raud Kunstnik Piret Raud on tema õde Tal on poeg Kaarel Eno Raud Tele karjäär Lapsena mängis Raud filmides `'Keskpäev'' (aastal 1981) ja `'Nukitsamees''. Ta on üks kohtunikest saatedes `'Eesti talent'' ja `'Eesti otsib superstaari''. Ta on ka saate `'Kolmeraudne'' saatejuht Kirjaniku karjäär Aastal 2008 ilmus tema autobiograafia `'Musta pori näkku'' , milles kujutab rokkansamblites mängimise aega 1980
o Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. o Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. Raua füüsikalised omadused: · Hõbehall läikiv metall · Suhteliselt raske (tihedus 7,9 g/cm3) · Kõrge sulamistemperatuuriga (~ 7540º C) · Mehhaaniliselt hästi töödeldav · Suhteliselt kõva · Magnetiliste omadustega Raua oksüdatsiooniaste II tekib, kui raua aatomid loovutavad oma väliskihi elektronid. Fe 2e- Fe2+ Fe2+: +26 | 2)8)14) Raua oksüdatsiooniaste III tekib, kui aatomid loovutavad ka eelviimaselt kihilt ühe eletroni Fe 3e- Fe3+ Fe3+: +26 | 2)8)13) Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustub põhisaadusena raud(III)oksiid Fe2O3 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Õhtus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi. Rauatagi koosneb pealmiselt segaoksiidist Fe3O4. Rauatagi
· Filmimuusika: Kevade, Suvi, Sügis · Laulutsükkel Kümme haikut, miniatuurtsüklid häälele ja klaverile(Neli kildu), Kolm lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna · Viisistanud Marie Underi, Gustav Suitsu, Hando Runneli ja Viivi Luige luulet · Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast) · Meeskooriteos Hamleti laulud · Kasutab sageli liikumist paralleelsetes kvartides, kvintides, oktaavides, kolmkõlades · Raua needmine (1972)- 97 regivärsivormirida, paarkümmend vabas vormis rida, tenor, bariton, segakoor, samaanitrumm , teksti lähtematerjal pärineb Kalevalast. SISU: Raua sünnilugu. Väinämöinen on venet tehes kirvega põlve löönud, ta ei saa ise haava sulgeda ja läheb targa juurde, kes mõistab vere sulgemise sõnu. Tark on unustanud raua sünniloo ja ei saa raua tehtud haava parandada. Väinämöinen jutustab: Ukko lõi 3 ilmaneitsit, kelle rinnapiimast sai raud
auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus
tundmatuks. Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik, naturalistlik, impressionistlik suud, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need suunad olid vastandid, kuid mõjutasid teineteist. Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud. Käesoleva referaadi eesmärgik on anda lühike ülevaade Paul Raua elust ning tööst. Perekond Raudade esivanemate jäljed ulatuvad Põhjasõja lõppjärku, kui üks Karl XII haavatud sõdur, nimega Steffan, põgenes vaenlasest jälitatuna ühele soosaarele kuskil Voore ja Kannastiku tagamaal. Kohalike inimeste abiga elas ta üle sõja ja rajas seal lähikonnas talu. Raudade esivanemate kohta võib leida andmeid nn hingederaamatust. 1795. aastal
Vanim tööriistametall vask Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Vaske võib mõnikord looduses esineda ka ehedalt. Ilmselt valmistas meie eellane eheda vase tükkidest enam kui 10 000 aastat tagasi esimesi tööriistu ja pani sellega aluse vaseajale. Vase kasutamist soodustas nii võimalus teda külmtöödelda kui ka hõlpus saamisviis vasemaagist. Vase moodustumise kohta on mitmeid erinevaid arvamusi. Ühe levinuma seisu- koha järgi oli vask kaugetel geoloogilistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodus- tas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel tempe- ratuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustus vask. Vask püüdis inimeste pilke oma rohelise värvusega. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks, vaid muutis kuju ja läks tervamaks. Lõkkesse sattu- des märkasid inimesed, et vask muutub punaseks ning leidsid, et nii on lihtne valmis- tada k...
Eno Raud 8. Eno Raua'st Sündis 1928. aastal Tartus Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Eno Raua looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Mõned pildid Eno Rauast Luuled "Käbi käbihäbi" (1977) "Kalakari salakaril" (1975) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987)
jaoks põhiline ehitusmaterjal. Kas ja kuidas muutis see aga inimeste elu? Võrreldes puust ja kivist esemetega oli raud tugevam ja vastupidavam. Esmalt ei saanud inimesed palju raudesemeid endale hankida, sest raud oli kallis. Kui kättesaadavus suurenes, hakati rauda kasutatama vaid tarbeesemete valmistamiseks, sest polnud veel leitud vajalikku sulatustehnikat, mille abil saaks kõrgel temperatuuril rauda sulatada, kuid hiljem, kui tekkisid spetsiaalselt raua sulatamiseks mõeldud masinad, saadi aru, et seda on võimalik ka raha teenimise eesmärgil kasutada. Hakati valmistama rauast ehteid, nõusid, relvi, hiljem kasutati rauda ka juba ehitiste valmistamisel. Relvi kasutati omakorda loomade küttimiseks ning tänu teravamatele ja tugevamatele relvadele saadi ka suuremat saaki. Samuti olid rauast ehted ja nõud vastupidavamad. Kasutati soorauamaaki, mille kättesaadavus oli parem, sest seda kaevandati ning seda leidus rohkem kui vaske ja tina
Loodusolude muutumine: kliima soojenemine, vesi alaneb(vähem soid),Põhja-ja Lääne-Eesti alad kitsenesid, paljud järved kasvasid kokku. Ajalooallikad: kirjandusallikad(al.10.saj),rahvaluule, arheoloogia, keeleteadus. Linnused kaitseehitised, mis püstitati ohu korral elamiseks(neid oli ligi 100). Paganausk polüteism(al.10 jumalat),usuti ka haldjaid,merineitsisid ja vaime. Püha paigaks olid suured puud ja suured kivid ning allikad. Animism looduse hingestatus Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) 4 linnuse tüüpi: mägilinnus(Otepää ümbrus),neemiklinnus(Põhja-ja Kesk-Eesti),kalevipoja säng(Kesk-Eesti) ,ringvall linnus(Saaremaal). EESTLASED...
aastal talupoja perekonnas Kirikukülas, Viru- Jaagupi kihelkonnas ja suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas. Ta oli eesti kunstnik. Tal oli kaksikvend Paulus, kunstnikunimega Paul Raud. Kristjan Raud on tuntud tänu oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustele. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta ka Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum, mis on praegu suletud. Täpsemalt Elades Eestis, sai Kristjan Raud ajapikku aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Ta otsustas minna Peterburi, kus sai endale pedagoogi koha. Peagi läks Kristjan Raud Peterburi Kunstiakadeemiasse, kus
RAUD Omadused Plastiline Hea soojus-ja elektrijuht Magnetiseeritav Kasutamine Maak Raudmeteoriit Raudkvartsiit Hematiit Magnetiit Maagi leidumine Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas- Lebedinski karjäär El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril Kuidas toodetakse Rikastatakse Särdatakse Karbotermia Liitained Roostevaba teras Malm Teras Tänan kuulamast!
alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Lihtainena leidub rauda vaid Maale langenud meteoriitides. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72% ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rauda sellest ei toodeta. Küll on ta tuntud tänu oma kollasele värvile kollase rauaookrina ja kasutatakse maalrivärvide tootmiseks.
RAUD-(Üldine keemia.H.Karik) 1.Leidumine looduses. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides.Maakoores leidub rauda ainult ühudnditena.Rauaühendeid,mida kasutatakse raua tootmiseks,nimetatakse rauamaakideks.Tähtsamad neist on järgmised. Magnetiit ehk magnetrauamaak(Fe3O4) on must kristalane magnetiline ühend.Rikkalikud magnetiitilademed esinevad Kurski oblastis.Punased ja pruunid rauamaagi põhikomponendiks on raud(III)-oksiid ehk sideriit(FeCo3) on hallia värvusega maak.Rauamaakide töötlemisel saadakse malmi,see on rauasulam milles on üle 2% süsiniku ning lisandina väävlit,räni,fosforit jt. elemente. 2.Füüsikalised omadused
Jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid Põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne Kujutas loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866. aastal Vigala vallas 18911895; 18961897 õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1903 rajas ta ateljeekooli, mis oli esimene eesti
Otepää Gümnaasium Kristjan Marcus Sulaoja 8.b klass VASE, RAUA JA ALUMIINIUMI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Loovtöö Juhendaja: Mariana Naaber Otepää 2016 SISUKORD ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.....................................................................
KALEVIPOEG Eno Raud Raamat algab seigaga Taara tammemetsa ääres, kus laius Kalevite kodu. Seal kasvas kolm poega. Üks neist rändas Venemaale, hakkas kaupmeheks, teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa. Siia rajas Kalev riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis teelt kana, pistis tedremuna pue ja sorkas varesepoja põlle sisse. Kanast kasvas kaunis neitsi Salme, tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast oli saanud orjatüdruk. Salme läks tähele naiseks, Linda Kalevipojale. Linda ja Kalevipoeg elasid õnnelikult- neil oli kaks last. Kalev suri ning Linda ladus tema kalmule suure hunniku kive- seda kohta tuntakse tänapäeval Tallinna Toompeana. Kurbusest nuttis Linda Ülemiste Järve Üsna pea sündis ka kolmas, viimane poeg. Lindal käisid kosilased, kuid naine saatis nad kõik tagasi. Kui pojad jahile olid läinud, tuli soome tuuslar ...
Raud Lisette Raud 8. Klass Raua füüsikalised omadused Keskmine kõvadus Hõbevalge metall Suhteliset raske Kõrge sulamistemperatuur (1593 kraadi) Õhukeseks leheks ja venitada traadiks Raua keemilised omadused Keskmise keemilise aktiivsusega Väiskihil- 2 elektroni Eelmise kihi välisel alakihil 6 elektroni Väliskihilt kaks ja eelmise kihi ühe elektroni- Fe3+ On kõige püsivamad http://periodictable.com/Elements/026/ Raua valem Fe https://www.spreadshirt.com/element-026-fe-iron-full-t-shirts- A13078076 Raua reageerimised erinevate elementide Raud(III)oksiidi või -hüdroksiidi või reageerimisel vesinikkloriidhappega: rühmadega Fe O +6HCl= 2FeCl +3H O Fe(OH) +3HCl=FeCl +3H O (Raud (III) 2 3 3 2 3 3 2 kloriid) Raud(III)oks...
Azbe kunstikoolis (18991901) ja Müncheni Kunstiakadeemias(19011903). Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli, mis oli võrreldav Ants Laikmaa ateljeekooliga Tallinnas. Kristjan Raud lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ning Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana . Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 19231924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus
Raud Pari and Pattak Co. Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Tutvustus Omadustelt on raud metall Tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Raud Raud on looduses laialt
mitte terasest, vaid rauast. Kui sinu käest küsitakse, millest on valmistatud su nuga, siis vastad arvatavasti, et rauast. Tõsi, selle valmistamise juures on rauda kasutatud, kuid lisatud on ka teisi aineid. Nii on saadud teras, millest harilikult ongi noad valmistatud. Kas oskad öelda, millest on valmistatud potid ja pannid teie köögis? Ilmselt arvad ka, et enamus nendest on tehtud rauast. Tegelikult on need kööginõud valmistatud samuti raua ja teiste ainete segudest terasest ja malmist. Terast ja malmi nimetatakase raua sulamiteks. Raud on metall, mida inimene kõige rohkem kasutab. Raud on pärit rauamaagist, mida kaevandatakse suurteskaevandustes. Rauamaagi asukohtileidub palju meile kaugetel maadel: Ameerika mandril ning ka Aasias ja Aafrikas. Raua kättesaamiseks tuleb maaki suurtes sulatusahjudes väga kõrgel temperatuuril kuumutada, et raud maagist välja sulaks
Raud Mariell Miilvee üldist Raud on levikult maakoores neljas element, metallidest teisel kohal alumiiniumi järel Puhas raud on suhteliselt pehme metall, mis on küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Raua põhilised oksüdatsiooniastmed ühendites on II ja III. Raud(II)ühendid ei ole enamasti kuigi püsivad, vaid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks Looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati Raua füüsikalised ja keemilised omadused Hõbevalge keskmise kõvadusega metall Raua tihedus 7874 kg/m3 Sulamistemperatuur 1538°C Plastiline Hea soojus ja elektrijuht Magnetiseeritav Kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel Looduses leiduvad rauamaagid Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3 Magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 Püriit FeS2 Pruun rauamaak Fe2O3 * m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 tähtsaimad rauasulamid
Kristjan väärtustas ühiskonna arengu esteetilise ja eetilise mõjutegurina kunsti. Nähes selles esivanemate elujõu olulist allikat, soovis ta kaasajalgi õpetada eestlasi mõistma kunsti tähendust ja luua neile jõudu andvaid teoseid. Sellele pühendudes on Kristjan öelnud: "Mina elasin väga tagasihoidlikku väikest elu igapäevase leiva teenimiseks ja olin peaaegu erak, et vabal ajal mahti leida nendeks ülesanneteks, mis mu vaimu- ja südameasjaks olid." Tartu periood Kristjan Raua elus Tartu perioodil (1904-14) algatas Kristjan vanavara kogumise. Suuresti selle baasil loodi Tartus 1909 Eesti Rahva muuseum, millele Kristjan pani palju lootusi eestlaste kultuurihuvi äratajana. Samal eesmärgil korraldas ta rahvakunsti- ja käsitöönäitusi, andis joonistustunde Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekeskkoolis, Eesti Käsitöö Seltsis ja oma kunstistuudios ning avaldas ajakirjanduses rohkesti artikleid.
Raud Raud (ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54,56,57 ja 58. Omaduselt on raud metall. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua füüsikalised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874kg/m3 Raua sulamistemperatuu on 1535 kraadi. Raud muutub kuumutamisel palstiliseks, milletõttu seda on võimalik sepitseda ja valtsida. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua keemilised omadused Raud on keemiliselt keskmise aktiivsusega metall. Raua kristallvõre muutub erinevatel tempareatuuridel. Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Seejuures muudab ta oma värvi oraanzikas-pruuniks. Mida
``Lugu lendavate taldrikutega`` Eno Raud I OSA-``Päris kriminaalne lugu`` Meelik,Jürnas ja Kaur olid suured sõbrad.Jürnas oli väga hea hiilija,Meelik kirjutas raamatut ja Kaur oli pärit pikaealiste suguvõsast.Nad olid mures,et nende suvi on untsus,sest Jürna juurde pidi suveks tulema võõras tüdruk Kärt.Poisid uurisid erinevaid mänge ja tegevusi,millega tüdrukud aega sisustavad.Nad uurisid oma kooliõe Marju käest ja tõid raamatukogust ka raamatu,kus tüdrukute hobidest kirjutati.Seal oli öeldud,et tüdrukutele meeldivad väikesed lapsed ja fotograafia.Nad maksid oma kollivennale Peetrile,et saaksid tema väikese venna Madise oma hoole alla-nii oleks neil olemas laps,kellega Kärdi aega sisustada.Juhtus aga nii,et Jürnas jäi Madisega aeda üksi.Ta oli hooletu,ega märganudki,kuidas Peeter koos sõbra Rihoga väikese Madise ära meelitasid.Nad viisid lapse maale Peetri tädi juurde ja otsustasid teeselda,et laps on ikka kadunud ja poisid pidi...
Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et
FeO Raud(II)oksiid (keemiline valem FeO) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest raua ja ühest hapniku aatomist. Omadused: Molekulivalem FeO Molaarmass 71,844 g / mol Välimus Mustad kristallid Tihedus 5,745 g / cm 3 Sulamispunkt 1377 ° C (2511 ° F; 1650 K)[ 1 ] Keemispunkt 3414 ° C (6177 ° F; 3687 K) Vees Mittelahustuv Lahustuvus lahustumatu leelise , alkohol
.......................................................................... 4 ELULUGU............................................................................................................................... 5 Lapsepõlv............................................................................................................................ 5 Haridustee........................................................................................................................... 5 Paul Raua elu...................................................................................................................... 5 Vendade erinevused............................................................................................................ 6 Tartu periood (1904-1914) Kristjan Raua elus..................................................................... 6 Kristjan Raud Tallinnas...................................................................................................
Raud-maakoores 4.kohal.metallidest 2.kohal.pruun/punane rauamaak Fe2O3,must rm Fe3O4.kõva,raske, Läikiv,hall.siirdemetall.VIIIBrühm,4perioodis.rauatagi:fe+o2=fe3o4.reageerimine1.veeaur- fe+h2o=fe3o4+h2 Hape-fe+hcl=fecl2+h2 o-a alati 2.sooladega-fe+sncl2=fecl2+sn.mittemettallidega- 2fe+3cl2=2fecl3o-a 3 Raudoksiid okdüdeeruja.süsi-koks.fe2o3+3co=2fe+3co2.sulamid- malm,rabe,radiator,pott.teras,nuga,puur Tööriistad,korrosioon-roostetamine.aluminium-maakoores3.koht.tähtsaim mineral bokiit- al2o3.läikiv,kerge, Plastiline,pehme.reaksioonid-hapnik-4al+3o2=2al2o3happega-2al+6hcl=2alcl3+3h2,sool- 2al+3zncl2=2alcl3 +3zn.alumiiniumoksiid-al2o3.saadakse 2al(oh)3=al2o3+3h2o.kerge,vastupidav,hind,pehme,hape,lennuk,au
Nemad tõid kaasa põlluharimise ja karjakasvatuse. See põhjustas rahvastiku ümberpaiknemise põlluharimiseks sobivamatele, viljakamatele aladele. Venekirveste kultuuri kandjad olid ilmselt balti hõimude eellased ja europiidsete tunnustega. Pronksiajal jätkus rahvastiku ühtesulamine ja kultuuriliselt jäid domineerima läänemeresoomlased. 500 e.Kr.--1100 p.Kr. 13.saj. Rauaaeg, mille algust saab arvestada alates VI sajandi lõpust e.Kr. tõi kaasa raua kasutuselevõtu ja põlluharimise leviku. Varase ehk eelrooma rauaaja alguses aastal 500 e.Kr. on Eesti rahvaarvuks pakutud 7000 inimest. Rooma ehk vanemal rauaajal (I-V sajand p.Kr.) muutus kliima pehmemaks, soodustades põlluharimist ning rahvaarvu suurenemist. Kristliku ajaarvamise alguseks kujunes välja piir läänemeresoome ja balti hõimude vahel, milleks sai Väina (läti keeles Daugava) jõgi. Keskmisel rauaajal (V-IX sajand) hakati Eestis rajama põlispõlde, mida hariti
Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood („Sipsik” 1962, „Anu ja Sipsik” 1970) ning
hüübimine 2.Kuidas kasutatakse magneesiumit tööstuses?- Tööstuses kasutatakse teda kiiresti kõvastuvate tsementide valmistamisel 3.Mis on tähtsaim magneesiumiühend looduses?-klorofüll 4.Mis magneesiumiühend saame mg põlemisel?- 2Mg + O 2-2MgO 5.Miks ei tule magneesiumi kasutamine kõne alla puhtal kujul?-Kuna ta peab nii keemiliselt kui mehaaniliselt vähe vastu Raud 1.Raua roostetamise valem- 4Fe+3O2-2Fe2O3 2.2 raua sulamit ja nende erinevus-Malm(raua ja süsiniku sulam. 2,5% süsinikku). Teras ( raua ja süsiniku sulam.alla 2% sulamit) 3.Nimeta 3 roostetamise soodustajat-Hapnik, niiskus, temp. kõikumine ja kemikaalid 4.3 raua füüsikalist omadust- Tihedusega 7,87 g/cm3, kõrge sulamistemp. 1535 ja 2750 Tina 1.Milline on kõige tuntuim tina mineraal?(millisel kujul kõige rohkem leidub)-Kassiteriit ehk tinakivi e 2.Kus asuvad suurimad tina maaldad? ( ei saanud melissa käekirjast aru) :D- Mehhiko,
ka erinevad metallid. Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahi töötab sisuliselt nagu vastuvool. Keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles, kõrgahju täidis aga ülevalt alla. Ülemine osa kõrgahjul on kõige madalama temperatuuriga ning see on ka rahvakeeli ,,soojendustsoon". Mida rohkem allapoole liikuda, seda enam kasvab ka teperatuur. Keskosas toimubki juba ka raua vaikne redutseerumine ,,käsnrauaks". Keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks lubjakivi toimel. Räbu kasutatakse ära näiteks tsemendi tootmiseks. Ahju allosas toimub juba raua rikastamine süsinikuga, täna millele raua sulamistemperatuur alaneb ja toimub raua sulatamine. Kolde allosast eraldub sulamalm. Selline malm sisaldab rauda, milles on lahustunud süsinik, räni ja teised lisaained. Õhku juhtitakse kõrgahju kolde ülaosas olevate avade (furmide) abil.
Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid. Vanakreeka kunst 800 30 eKr Oluline · Raua kasutuselevõtt · Ühiskonna kihistumine · Orjadeks olid barbarid · Barbarid olid head meresõitjad Kreeka kunst arenes välja umbes 600 eKr · Arhailine vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline õitseaeg 480-323 eKr · Hiline hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr Kreeka kultuur levis ka Väike-Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise
27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest...
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, vee elektrijuhtivus, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Vee karedus, mööduv ja jääv karedus. Lämmastiku- ja fosforiühendid vees, nende kontsentratsioonide väljendusviisid. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon. Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused kes...
h) töökohad: Alustas kitarristina juba keskkoolipõlves ansamblites Golem ja Metallist, hiljem Singer Vinger.Laulma hakkas Mihkel Raud veidi mahedama muusika bändis "Merry Christmas Mr. Lawrence", nüüd lihtsalt "Mr.b) tegelased: Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt.) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme, Jaanus Nõgisto, Roald jt.)
Räbustid on abimaterjalid jootekohtade kvaliteedi ja töökindluse tagamiseks. Räbustid väldivad jootekoha oksüdeerumist ja kõrvaldavad oksüdikihi joodetava metalli pinnalt. Tavatingimustes on enamkasutatavateks räbustiteks kampol, okaspuuvaigust saadav -80% ulatuses QgHigCOOH-st koosnev kollane kuni tumepruun rabe, klaasjas aine (käsutatakse vase ja selle sulamite jootmiseks), ja kloortsink (ZnCl), mida saadakse soolhappes tsinki lahustades (põhiliselt raua jootmiseks). Tabelis 12 on toodud mõned käsutatavad räbustid. ELEKTRIMATERJALID 24. Kuidas liigitatakse materjale elektriliste omaduste alusel? Elektrilised põhiomadused: eritakistus (*cm) =R*(s/l); erijuhtivus (*cm-1 eritakistuse temperatuuri tegur 100ºC = [1+(t100 t)]; dielektriline läbitavus (mahtuvus) %; elektriline tugevus Elä (kV/m); elektriline kadu - alalispinge(vool) Ijuh, vahelduvpinge(vool) tan Magneetilised põhiomadused: Magneetiline
Malmi lähtematerjalid ja tootmistööpõhimõte? Rauamaak, räbustaja ja koks. Toodetakse kõrgahjudes. Koksi kasutatakse ahju kütusena, kui ka aktiivse lisandina, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine, mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Sulamalm, kui kõige raskem aine ahjus vajub ahju põhja ning lastakse sealt aeg-ajalt välja. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse ülemise ava kaudu välja. Palju sisaldab ehitusterases süsiniku? 0,2 0,6% Terase tõmbetugevuse määramine-kirjeldus koos skeemiga. Proovikeha tõmmatakse vastava seadme abil kaheks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
