Raua ja naatriumi töö (0)

RAUD
Raua keemilised omadused

• Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall . Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi.
  
• Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus - ja elektrijuht.
  
• Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel .
  
• Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes.
  

Rauasulamid

• Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente.
  
• Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle . Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Nii suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele.
  
• Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras.
  
• Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks.
  

NAATRIUM
Naatriumi avastamine
Naatriumiühendid on tuntud antiikajast, kuid esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir  Humphry Davy  aastal 1807. Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga. Et Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli  sodium 'iks.
Naatriumi omadused
Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.
Omadustelt on naatrium  leelismetall . Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergestinaatriumperoksiid, mitte  naatriumoksiid .
Naatriumi kasutamine
Naatrium on maakoores neljas kõige levinum metall ja kõige levinum leelismetall. Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil.
Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks . Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. Naatriumhüdroksiidi e. seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel.  Naatriumkarbonaat  e. pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris.  Naatriumvesinikkarbonaat  ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel.