1 MEETOD JA KÜSITLUSVORM Käesoleva uurimistöö kvantitatiivseks meetodiks valisin küsitluse struktureeritud ankeedina, mille valimi liige pidi täitma soovi olemasolemise korral. Valimisse kuulus 50 inimest (mehi 28 ja naisi 22) vanuses 22-34. Valimi moodustasin tuttavate kaudu Interneti teel. Valimi liikmetele esitasin järgneva küsimustiku: KÜSIMUSTIK: 1 Kas oled lugenud läbi terve eepose Kalevipoeg? 2 Kas oled lugenud mõnda kokkuvõtet eeposest, nt Eno Raua oma? 3 Mis põhjusel lugesid eepose läbi? (kohustus/huvi/kellegi soovitus/muu) 4 Mis põhjusel ei lugenud eepost tervikuna? (raske sisu ja vorm/muu) 5 Kas kooliprogrammis oli eepose lugemine kohustuslik? (jah/ei) 3 2 TULEMUSED 1 Kas oled lugenud läbi terve eepose Kalevipoeg? MEHED EI - 26 NAISED EI - 19 MEHED JAH - 2 NAISED JAH - 3 2 Kas oled lugenud mõnda kokkuvõtet eeposest, nt Eno Raua oma? MEHED EI - 8 NAISED EI - 5 MEHED JAH - 20 NAISED JAH - 17 3 Mis põhjusel lugesid eepose läbi
4.1. Valada katseklaasi umbes 5 cm3 ja väikesesse keeduklaasi ligikaudu 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetada tükk raudtraati (rauast kirjaklamber) ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Katseklaasi asetada raudtraadiga (kirjaklambiga) kokkuühendatud tsingigraanul (protektor). Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust). Millega seda seletada? Intensiivsem raua korrosioon toimub keeduklaasis seal kus tsingigraanul ja kirjaklamber on eraldi. See on tingitud sellest, et raud osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metallitükk (elektrood) saab viimasest anood. Raud on katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib.
(K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetada tükk raudtraati (rauast kirjaklamber) ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Katseklaasi asetada raudtraadiga (kirjaklambiga) kokkuühendatud tsingigraanul (protektor). Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust). Millega seda seletada? Mis on kokkuühendatud metallide korral anoodiks, mis katoodiks? Esitada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. V: Kiirem raua korrosioon on eal ,kus Zn ja klamber on lahus. Seal, kus nad on koos tekib kalvaanipaar, mis kaitseb. Anoodiks on klamber ja katoodiks tsink. Anoodil toimuv reaktsioon: Fe 2e- = Fe2+ Katoodil toimuv reaktsioon: 2H+ + 2e- = H2 O2 + 4H+ + 4e- = 2H2O 5. Inhibiitori toime Valada kahte katseklaasi 5 cm3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Teise katseklaasi lisada spaatliga tahket korrosiooniinhibiitorit
Veel kasutatakse seda ka meditsiinis kergemate haavade raviks. Divesinikdioksiidi tuntakse ka vesinikperoksiidi nime all. Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO) on laialdaselt kasutatav keemiline aine. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Seda kasutatakse ka insektitsiidina. Raua peal tekkivat punakat massi kutsutake rahvasuus roosteks, kuid ka rooste on tegelikult oksiid täpsemalt öeldes raud(III)oksiid. Raud(III)oksiidi kasutatakse puhta raua tootmisel sulatusahjus. Vingugaas ehk süsinikmonoksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki
Milline tähtsus on raud-tsementiit olekudiagrammil, milleks seda kasutatakse? Olekudiagrammil on näidatud raua-süsinikusulamite faasiline koostis ja struktuuriosad alates puhtast rauast kuni tsementiidini. 7. Millised on raua-süsinikusulamite struktuuriosad. Nimetada ja seletada lahti. Peamised on Raud ja süsinik. Ferriit (F) on süsiniku sisestustüüpi tahke lahus α-rauas Austeniit (A) on süsiniku sisestustüüpi tahke lahus γ-rauas Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend (raudkarbiid Fe3C) Grafiit on vaba süsinik, väga pehme (3 HB) ja väikese tugevusega Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi mehaaniline segu, eutektoid (analoogne eutektikumile, kuid tekib tahkest faasist) Ledeburiit (Le) on austeniidi ja tsementiidi mehaaniline segu (eutektikum), mis tekib vedela raua-süsinikusulami tahkumisel allpool temperatuuri 1147 °C ja sisaldab 4,3% süsinikku 8. Mis on sekundaarne kristalliseerumine?
Vesi, hapnik, hape, sool. · Miks metallid esinevad looduses peamiselt ühenditena? Sest need on palju püsivamad, kui puhtad metallid. Metallid on enamasti küllalt tugevad redutseerijad ja nende oksüdeerimisreaktsioonides eraldub palju energiat. Tekkinud ühendid on energiavaesemad ja seetõttu palju püsivamad. · Metallide looduslikud ühendid: Oksiid - FeO, FeO, AlO, SnO Sulfiid PbS, ZnS, FeS, CuS, HgS Kloriid NaCl, KCl Karbonaat MgCO, CaCO Sulfaat - CaSO, BaSO · Raua tootmine: Redutseeritakse rauamaagist rauda süsinikoksiidi toimel erilistes kõrgahjudes. FeO + 3CO -> 2Fe + 3CO · Ühtlane sulam: Sulameid saadakse enamasti vedela metallisegu jahutamisel. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab tahkudes ühtlase sulami. Ühtlase sulami kristallvõre koosneb läbisegi paiknevatest erinevate metallide aatomitest. · Ebaühtlane sulam: Selle koostisosad ei ole üksteised ühtlaselt jaotunud, koosnevad
sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele mõjub löökkoormus.suure kõvadusega,habras ning halvasti lõiketöödeldav on valgemalm. Teda kasutatakse detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agresiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam,mille süsiniku sisaldus on alla 2.14% .Malmides on süsiniku sisaldus üle selle.Teraseid võib jagada mitmesse gruppi.Tootmisviisi järgi:martäänteras,bessemer ehk toomasteras ning kasutusala järgi liigitades:konstruktsiooniterased,tööriistaterased ja eriomadustega terased.Teraseid saab liigitada ka kvaliteedi,keemiliste omaduste ja struktuuri järgi.Süsinikterasest,mis on tavalise kvaliteediga valmistatakse detaile,mida ei ole vaja termiliselt
elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. aku- korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav) keemiline vooluallikas. kütuseelement- keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. malm- raua ja süsiniku sualm, mis sisaldab 2-5% süsinikku. teras- raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada teisi M). eriterased e legeeritud terased- sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit jt metalle. roostevaba teras- õhu, vee ning mitmesuguse agressiivse keskkonna korrodeerivale toimele vastu- pidav teras. autometall- duralumiinium- alumiiniumi tähtsaim sulam, sisaldab põhilisanditena vaske ja magneesiumi.
Raud REGINA KAASIK JA EDUARD LEPA 10. A KLASS J.W.G Faktid inimeste veres on rauda supernoovade tagajärje tõttu Raud on massilt kõige sagedamini kohatav element Maal ja neljas Maa tuumas Raud on massilt kõige sagedamini kohatav element Maal, neljas Maa tuumas ning kuues kogu universumis Raua o.-a. võivad olla -2'st - +6'ni, aga +2 ja +3 on kõige sagedasemad Faktid Taimed kasutavad rauda klorofüllis Inimesed kasutavad rauda hemoglobiinimolekulides, et sellega läbi keha suunata hapnikku kudedesse Raud ei käitu alati magnetina Raud on tuntud oma puhtalt vormilt vähemalt 5000 a. Faktid Rauda märgitakse ka Marsi sümbolina Puhta elemendina on raud üsna pehme Vere punane värvus tuleb rauarikastest
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3
Saksamaa Taimestik : Saksamaa taimestik on suhteliselt mitmekesine. Mets katab 30 % Saksamaa pinnast. Kõige rohkem kasvab metsades okaspuid, kuid on palju ka kase-, tamme- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. Loomastik : Saksamaa loomastik on vastupidiselt taimestikule vähem mitmekesine. Seal pole säilinud põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu näiteks metssiga, hirv, mäger, nirk, kobras, põder, hunt, metskits ja rebane. Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*C.Juulis rannikul 16*C, Ülem Reini madalikul 20*C, ida- osas18*C. Talved ja suved...
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3
oleksid samad. Nende katsete põhjal saab järeldada, et mida suurema protsendiga hape seda kiirem on ka reaktsioon. Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele Teises katses mul oli vaja kasutada nelja kaitseklaasi, 3%-list soolhapet, 36%-list soolhapet, magneesiumitükke ja rauatükke. Teises katses panin reageerima üksteisega 3%-lise soolhappe ja magneesiumi, 3%-lise soolhappe ja raua, 36%-lise soolhappe ja magneesiumi ning 36%-lise soolhappe ning raua. Minu uurimisküsimus oli selle katsega, et kummal toimub kiirem reaktsioon, kas 3%-lise soolhappega või 36%-lise soolhappega. Hüpoteesiks panin, et 3%-lise soolhappega segud reageerivad aeglasemalt kui 36%-lise soolhappega. Reaktsiooni sai näha kohe nii kui olid lisanud teise komponendi. Välja arvatud ühel ja selleks oli 3%- line soolhape reageerimas rauaga. Reaktsioon toimus kiiremini kontsentreeritud soolhappega kui lahjendatud soolhappega, sest
oleksid samad. Nende katsete põhjal saab järeldada, et mida suurema protsendiga hape seda kiirem on ka reaktsioon. Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele Teises katses mul oli vaja kasutada nelja kaitseklaasi, 3%-list soolhapet, 36%-list soolhapet, magneesiumitükke ja rauatükke. Teises katses panin reageerima üksteisega 3%-lise soolhappe ja magneesiumi, 3%-lise soolhappe ja raua, 36%-lise soolhappe ja magneesiumi ning 36%-lise soolhappe ning raua. Minu uurimisküsimus oli selle katsega, et kummal toimub kiirem reaktsioon, kas 3%-lise soolhappega või 36%-lise soolhappega. Hüpoteesiks panin, et 3%-lise soolhappega segud reageerivad aeglasemalt kui 36%-lise soolhappega. Reaktsiooni sai näha kohe nii kui olid lisanud teise komponendi. Välja arvatud ühel ja selleks oli 3%- line soolhape reageerimas rauaga. Reaktsioon toimus kiiremini kontsentreeritud soolhappega kui lahjendatud soolhappega, sest
eemaldage lukukoja kaas. 4. eemaldage taandurmehhanism 5. eemaldage gaasikolp, lukk ja lukuraam. 6. eemaldage gaasitoru ja laesäär 7. hoidke vasaku käega kinni laesäärest, parema käe pöidlage suruge üles laesääre ühendusmuhvi fiksaator. Vasaku käega lükake laesäärt ettepoole, kuni see vabaneb kaitseseadest. SÕDUR EI TOHI RELVA ROHKEM LAHTI VÕTTA ! Ballistika: Siseballistika on ballistikaharu, mis käsitleb kuuli liikumist relva raua õõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse. Välisballistika tegeleb kuuli lennu probleemidega. Lask on kuuli väljapaiskumine laskurrelva rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud gaaside toimel. Paiskelaeng on püssirohulaeng, millega kuul paisatakse ettenähtud algkiirusega rauaõõnest välja. Püssirohi põleb alguses muutumatus ruumis, tekib kõrge rõhk ja temp. Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsuvad
on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid. Keemiline valem: C29H50O2 Molaarmass: 430,72 Vitamiini puuduse sümptomid. • Rasvane väljaheide. • Krooniline kõhulahtisus. • Võimetus eritada sappi. Milleks meile vaja? • Aitab säilitada skeleti-, südame- ja silelihaste struktuuri ja tagada nende talitlus. • Toetab punaste vereliblede teket. • Aitab tagada raua, seleeni, A- ja K-vitamiini varusid organismis. • Alzheimeri tõve sümptomeid leevendada aitav toime. • Võib kasu olla ka suhkruhaigusega kaasnevate, eriti silmadega seotud kahjustuste ennetamisel. Kestev E-vitamiini puudus võib põhjustada täiskasvanuil: *spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid *rasestumise häireid *raua metabolismi häireid *oluliselt suuremat riski katarakti, südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks
Tartu 2012 Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku.
Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal Reaktsioonivõrrand näitab reageerivate ainete suhteid moolides. Kordaja on moolide arv. Kui kordajat ei ole, on moolide arv=1 Lahenduseks vajalik: lõpeta reaktsioonivõrrand, tasakaalusta! Näide 1- tekstist andmed moolides Mitu mooli hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja x mooli) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x mooli 4Fe+3O2->2 Fe2O3 X=2 mol•3 mol : 4mol 4mooli 3 mooli Näide 2- tekstist andmed liitrites vm ruumalaühikutes gaasidel Mitu liitrit hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks?
vastuvõtvaid osi. Vanimateks Inimkonna kasutuses olevateks konstruktsioonimaterjalideks olid kivid ja puit. Kivisid kasutati küttekollete ehitamiseks, puitu aga eluasemete ehitamiseks. Savi hakati kasutama kivide sidumiseks. Edasi võeti kasutusele metallid vask ja tina, millede kokku sulatamisel saadi komponentidest tugevam sulam pronks. Seda kasutati mitmesuguste töö- ja sõjariistade valmistamiseks. Oskusega saada kõrgemaid temperatuure, kaasnes raua kasutusele võtmine ― umbes 3000 aastat tagasi. Rauda esineb looduses ainult mitmesuguste maakidena: magnetiit, punane rauamaak, pruun rauamaak, raudpagu. Eestis esineb neid soo- ja järvemaakidena. Võrusoo maagi näidist näeb loengul. Teadaolevalt on Eestis rauda sulatatud Harju maakonnas Jüril. Kuid rauamaaki esineb palju ka Alutagusel. Raud koos paljude lisanditega, sisuliselt malm, oli esialgu habras ja neist valmistatud riistad võisid kergesti murduda. Seega
ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA 1.Keda Saksamaa kantsleritest kutsuti „raudne kantsler“? Otto von Bismarck 2.Mida kujutas endast Bismarcki „raua ja vere“ poliitika? Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6.Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck ei pidanud esialgu kolooniate hõivamist tähtsaks. 7.Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Vallutushimuline, julm, kolooniates puhkenud ülestõusud suruti veriselt maha. 8.Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Preisimaal oli hästi arenenud majandus, tugev armee ning...
Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 2 Sissejuhatus Selles referaadis on teemadeks metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia. Metallurgi eesmärk on metallide tootmine. Kõrgahju eesmärk terase tootmine Metalle toodetakse maakidest, kui kõikide metallide tootmiseks ei ole maake ja neid tuleb toota. Metallurgia jaguneb omakorda: · Rauametallurgiaks ehk ferrometallurgiaks, mis hõlmab raua ja selle sulamite tootmist. · Mitterauametallurgiaks ehk värvilismetallide mettalurgiaks. See hõlmab mitteraudmetallide tootmist. Enamik metalle on meil maakoores keemiliste ühenditena. Selleks, et neid kasutada saaks, tuleb rakendada mitmeid metallurgilise protsesse. Metallide maakoores leidumine: · Ehedalt: Näiteks Kulda, Plaatina (ja plaatinametallid) osaliselt Hõbe,
fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Legeerterased Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid lisaaineid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Enamkasutatavad legeerivad terased on : nikkel, kroom, mangaan, räni, vask ja volfram.
Apteegivõrgus saada olevate rauapreparaatide võrdlus Elen Vänzel Eliisa Soome Janne Nuut Kersti Maala Raud Elutähtis mineraal Võib suurtes kogustes olla ka eluohtlik mineraal Mõju salakaval ning pikaajaline Raua liigsus organismis ohtlikum kui kerge vaegus. Seega on suhteliselt mõttetu ja potentsiaalselt ohtlik tarvitada raualisandeid "igaks juhuks". Ohud liigtarbimisel Koosmanustamisel vitamiin C-ga on raud ohtlik limaskestale kahjustav toime Tekib iiveldus, kõhulahtisus/-kinnisus või isegi seedetrakti haavand Raud ei eritu uriini, higi, sapiga, vaid ainult verekaotuse või vananenud rakkudega ... Kui rauda on organismis liiga palju, siis on
muudetakse raud raud(III)oksiidiks • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb) ja radioaktiivsest kiirgusest TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud
Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga reageerimisel õhukese oksiidikihiga. See kiht on nii tihe, et kaitseb , metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega.Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist. Raud : Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Tekkib:soomaagist . Inimesed kasutavad rauda tööstuseks. Naatrium on maakoores neljas kõige levinum metall ja kõige levinum leelismetall. Metallilist
vähem ka õli ja temperamaale. Muhus, Pakril ja Rakvere ümbruses lõi ta realistlikke olustiku ja tööainelisi ning maastikupilte. 19. ja 20. sajandi vahetusel pääses Kristjani loomingus valitsema uusromantismist, sealhulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgelt väljendub juugenlikkus selle aja aksliibristes ja raamatukunstis. 1920.ndail ilmusid Raua loomingusse ekspressivselt kästletud mure, valu ja leinateema. Ja pärast Pariisimatka ilmus muinastemaatika. Pääses valitsema pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad. Ilmnes filosoofiline alltekst, mis järgnevail aastail vaalgi tugevnes. Erilise selgusega avaldub Raua suurejooneline laad ,,Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud teoses ,,Linnuse ehitamine" ja ,,Kalevipoja surm", temperamaalides ,,Kalev
pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult
, kus n- on ainehulk [mol], m-mass [g], M-molaarmass [g/mol], - elektronide arv osareaktsioonis, I-voolutugevus [A], T-aeg [s], F-Faraday konstant 96500 C/mol. Faraday seadust rakendades kasutatakse elektrokeemilise ekvivalendi mõistet: Ekvivalendi ühik on g/A*s ning rauale on see 1,04 g/Ah. Kui on teada voolutihedus elektroodil, saab ekv abil leida reageeriva aine massi: m[g/m2*s]=ekv[g/A*s]*i[A/m2] Reageerinud raua lahustumise massikadu oleks voolutiheduse 1mA/cm2 korral m=25,0 mg/cm2 /d ja õhenemine on d=1,16 cm/y. Terase korrosioonikiirus merevees on 110m/y voolutihedusel 100mA/m2 Kui korrosioonikiirus on kuni 0,01mm/y, siis korrosiooni ei toimu. Kui d=1mm/y siis vaja kasutada korrosioonitõrjet, kuna materjal pole kasutuskõlblik. Korrosiooni ohjeldav protsess. Elektrokeemiline protsess koosneb kolmest lihtsast protsessist: · anoodiprotsess · katoodiprotsess
1) Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskskonna toimel. Ning see on redoksreaktsioon, milles metallid oksüdeeruvad (loovutavad elektrone) ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüreerijate toimel. Rauale- punakaspruun poorne roostekiht Vask- seismisel hallikasroheliseks Hõbe- tumeneb pikkamisi seismisel õhu käes Kõige suuremat kahju tekitab raua korrosioon e. roostetamine. See korrosioon on tal poorne ja ei kaitse rauda tema edasise korrosiooni eest. Kui samas Al, Zn, kroom on vastupidavad tänu korrosioonile, kuna neile tekib pinnale õhuke kuid tihe oksiidikiht. 2)Metalle ei esine looduses lihtainetena, vaid esinevad ühenditena sellepärast, et metallideühendid on palju püsivamad (energiavaesemad) ja vastupidavamad. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid.
austeniit. Nende olemus ja omadused. Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: ledeburiit, perliit. Nende olemus ja omadused. Fe-Fe 3C faasidiagrammilt selgub, et süsteemis esineb kolmefasilist tasakaalu: peritektne, eutektne ja eutektoidne tasakaal. Ferriit on süsiniku tardlahus α-rauas, mis moodustab süsiniku aatomite paigutumisel α-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse.(isel:ruumkeskenduatud kuupvõre K8, väike tugevus ja kõvadus) Austeniit on samuti raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud γ-raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse.(isel:suurem kõvadus kui ferriidil,sitke ja deformeeritav). Tesementiit on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on ebastabiilne faas ja laguneb kui temp üle 1300*C.(isel:habras, kõige kõvem süsinikuterastes esinevatest faasidest
Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valimisõigust.Saksamaa 1861 Wilhelm I määras valitsusjuhiks Otto von Bismarck (Saksamaa oli killustatud)Eesmärk: Ühendada Saksamaa ,,Kui vaja siis raua ja verega",Puhkes Prantuse-Priisi sõda 1870-1871 jaan. Prants sai lüüa => kuulutati välja uus riik => Saksa Keisririik mis oli juba ühtne, 1871 jaan. Prants- Saksa rahuleping(Elsas Lotring-Alsace Loraine)Kolmiksliit:Saksamaa->1882 Itaalia->1879 Austria(1882 liit moodust) Prantsusmaa->1893 Venemaa->1904 Inglismaa(andante eordial-südamlik leping) 1888 Willhem II(uus keiser) 20 saj. Iseloom. 1914-1918 I MS Saksamaa Suurbritannia,1939-1945 II MS Saksamaa-Hitler(alustas sõda) NSVL 20.saj
............... . Sõnade valik: oksüdeerija, õhuhapnik, vesinikioonid, redoksreaktsioon, energiavaene, oksüdeerub (2x), keemiline (2x), loovutab, elektrokeemiline (2x), liidab, positiivne, energiarikas, redutseerija. 18. Millised järgmised väited iseloomustavad joonisel 1 kujutatud elektrokeemilist korrosiooni. Kirjuta iga õige väite ees olevasse kasti ,,+" ning iga vale väite ees olevasse kasti ,,-". O2 a) Raua aatomid oksüdeeruvad ning vesinikioonid redutseeruvad. H2O Zn2+ Zn2+ b) Tsingi aatomid oksüdeeruvad ja õhuhapnik Tsink redutseerub. c) Tsink kaitseb rauda korrosiooni eest ka Raud siis, kui kaitsekiht on vigastatud.
miljard miljo Tihedus 2,7 3,0 Kivimkihi Setteki, Setteki, d graniit, basalt basalt Sfäär Alaja. Ualtus Kivim Olek Maakoo Mander 80km Sette, basalt, r graniit Vahevöö astenosfäär 50- Ferrum mg Plastiline 400 silikaadid Süvavahevö Kuni Raua & mg ö 2900 rikkad mineraalid Tuum Välistuum 2900- Ülitihedad Vedel 5100 raua nikli silikaadid Sisetuum 5100- Sama, tahke Tahke 6378 1. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...
redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Too konkreetseid näiteid oma kodusest elust erinevate metallide korrosioonist. Raua korrosioon Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Kulla korrosioon Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse
Materjalide pulbristumine Korrosioon mittemetallides Elektrokeemiline korrosioon Juhtub juhul kui keemiliselt aktiivne ja vähemaktiivne metall satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide kandumine nõrgemale Protsess kiirendab aktiivse metalli korrosiooni Vähem aktiivse korrodeerumine aeglustub või üldse peatub Tekivad enamjaolt aktiivsema metalli oksiidid või soolad Järgnev pilt iseloomustab hästi elektrokeemilist korrosiooni. Vaskplaadist on läbilöödud raudneet. Raua ja vase vahel on otsene kontakt. Nende pinnale kondenseerub õhuniiskus ning moodustub Fe-Cu galvaanipaar ning järgneb elektrokeemiline korrosioon. Raud on pingereas aktiivsem ja seetõttu korrodeerub see kiiremini. Mikroobide korrosioon Korrosioon, mis on tekitatud või kiirendatud mikroorganismide poolt Mikroobide korrosioon toimub metallides ning mittemetallides isegi hapnikuvabas keskkonnas Kõrgetemperatuuriline korrosioon Metalli korrosioon, mis leiab aset kõrgetel temperatuuridel
Keemiline murenemine ehk porsumine -> kivimite keemilise koostise muutumise mõjul Korrosioon kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine porsumise käigus Leostumine lahustunud soolade ärakanne Leetumine mineraalosa lahustumine happelises keskkonnad ja ärakanne sügavamale Gelistumine liisniiskes, hapnikuvaeses keskkonnas toimuv protsess, kus mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerumiseks vajaliku hapniku raua ühenditest. Tekkinud raua ühendite reageerides mulla mineraalosadega tekivad sinakashallid gleimullad. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mulla lihtsamateks mineraalaineteks Humifitseerumine orgaaniliste jäänuste muutumine huumuseks Muldade puhverdusvõime muldade vastupanuvõime väliskeskkonnale Mida suurem on temperatuur ning sademete hulk, seda suurem on mulla murenemise koorik. Nooremad mullad on mineraalirikkamad. Mullahorisont tekib vee mõjul ainete ümberpaiknemise tõttu mullas
Kodune kontrolltöö lk.39 (2,5,9,10,14,15,17,18,19,20) 2. Milles seisnes Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika? Bismarck oli öelnud vaidlushoos maapäevale, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega". See tähendab, et olulisi asju lahendati vägivaldselt, sõdadega. 5. Miks kaotas Inglismaa 20.sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kas seda oleks saanud vältida? Kui võtta näiteks Ameerika Inglismaa asemel, siis Ameerika arenes kiiresti, kuna lõppenud oli kodusõda, mille käigus rändas sisse suur hulk tööjõude. Ameerikas oli arvukalt maavarasid ja osati kasutusele võtta kõik maailmas tuntud tehnilised uuendused. Kiiret arengut soodustas lai turg. Erinevalt Euroopa riikidest puudusid Ühendriikidel ka suured sõjalised kulutused. Ma arvan, et Inglismaa sellist saatust ei oleks saanud vältida, sest neile ei rännanud sisse suur hulk inimesi...
põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Tema kaksikvend oli kunstnik Paul Raud.Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost
On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismetallide tootmist 1. Valulehter; 2. Püstkanal; 3. Räbupüüdel; 4. ( Cu, Al, Mg, Ti) Toitekanal; 5. Valupea Põhilised protsessid: 1. Pürometallurgia; 2. 6. Valukalle; 7. Vormi õõs; Kärn; Kärnmärk Hüdrometallurgia; 3. Elektrometallurgia; 7. Lahutustasand; 8. Alumine- ja ülemine 4
kummel, apteegitill või ingver. Aneemiale viitavad: seletamatu väsimus, nõrkus, pearinglus, kahvatu jume, kiire pulss, hingeldus kergel füüsilisel koormusel, peavalu, ärrituvus, keskendumusraskused. Raseduse ajal vajab naine rohkem rauda kui enne rasedust, sest raseduse ajal suureneb veremaht kuni 50% ning on vaja toota uusi vererakke. Rauda vajatakse ka platsenta ja lapse kasvamiseks. NB! Rauapreparaatide kasutamisel tuleb silmas pidada: 1. Vitamiin C suurendab raua imendumist, ei tohi liialdada. Piisav on toidust saadav C vitamiin. 2. Kliid, tee, kohv, piim, spinat ja munakollane vähendavad raua imendumist. Nende kasutamist koos rauapreparaatidega tuleks vältida. Piim seob raua enda külge ja preparaadina manustatud lisaraud väljub organismist ilma imendumata. Seega 2 tundi enne ja pärast rauapreparaadi võtmist ei tohi juua piima. Sama kehtib rauarohke toidu tarbimisel.
Mihkli noorpõlvesõber Hendrik Sal-Saller; laulja ja kitarrist Kojamees - nüüdne Tallinna Volikogu saadik Tarmo Kruusimägi; igavene punkar Villu Tamme - praegu ristsõnade koostaja ja vabameelne punkar; punkar Ivo Uukkivi - praegu Draamateatri näitleja; laulja Hardi Volmer- praegu animafilmide looja ning vabakutseline kunstnik; ning paljud teised selle aja pop artistid ja lauljad. - sisust lühidalt ja ülevaatlikult Autobiograafia Mihkel Raua elust, sellest kuidas noored popjumalad kuulsuse tippu marsivad. Nagu M. Raud ise öelnud on, et lood selles raamatus ei ole just kõige süütumad, siis nii see on. Noorena oli Mihkel Raud üsna mitmes bändis kidramees, raamat räägibki bändiliikmetega koos veedetud ajast - kondsertidest, pidudest. Olgem ausad, kõige selle juurde käis ka ohtralt alkoholi, seksuaalsuhteid ning purjus peaga tehtud koletuid tegusid nind puudu ei jäänud ka iga rokimehe juurde käivast ohtrast ropendamisest
Galvaanipaare elektrokeemilise korrosiooni korral iseloomustav tabel: Tsingitud raudpleki pinnal (Zn - Tinatatud raudpleki puhul (Fe Vaskneet ja raud (Fe - Cu) Fe) korrodeerub Zn. - Sn) korrudeerub Fe. korrudeerub Fe. Kõikidel juhtudel korrudeerub metallide pingereas eespool asuv metall. Korrosioon mõjutavad tegurid 3 Üheks levinumaks korrosiooniprotsessiks on raua roostetamine, see tähendab teras- või malmesemete kattumine roostekihiga. Rooste on küllalt keerukas ja olenevalt tingimustest ka erineva koostisega ainete segu, milles raudoksiidide ja vee vahekord on muutuv. Üldkujul võib rooste koostist avaldada järgmise valemiga : pFeO * qFe2O3*rH2O. Kuivas õhus raud ei roosteta, samuti ka vees, milles pole lahustunud hapnikku. Raua kokkupuutel veega, mis on kontaktis õhuga toimub raua korrosiooniprotsess
Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Too konkreetseid näiteid oma kodusest elust erinevate
kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohu gaasid kuulile enam mõju ei avalda. Kuuli algkiiruseks peetakse kuuli kiirust pärast püssirohugaaside mõju lõppemist kuulile. Et püssirohugaasid mõjutavad kuuli lendu ka pärast kuuli rauast väljumist, tuleb rauasuuet hoida erilise hoolega kulutamise ja defektide tekkimise eest, sest ebaühtlane rauasuue juhib püssirohugaase ebaühtlaselt ning see omakorda suurendab kuulide hajuvust. Kuuli algkiirus sõltub: 1. raua pikkusest-mida pikem on raud,seda kauem avaldavad gaasid kuulile mõju nind seda suurem on kuuli algkiirus. 2. kuuli massist- mida väiksem on kuuli mass, seda suurem on kiirus. 3. püssirohu massist,temp. ja niiskusest- mida rohkem on püssirohtu, seda suurem on rõhk-järelikult on ka kiirus suurem. Püssirohu temperatuuri tõusuga kasvab selle põlemiskiirus,suurenenvad maksimaalne rõhk ja kuuli kiirus. Niiskus vähendab nii põlemiskiirust kui ka kuuli kiirust. 4. püssirohu terade
(näiteks nikli ja vase sulamis asendavad nikli aatomid vase kristallvõres mõnes vase aatomid) Seda nimetatakse asendussulamiks. Iseloomulik on, et lahustunud metalli aatomite paigutus on juhuslik ja ebakorrapärane. Ühe metalli aatom satub teise metalli kristallvõre aatomite vahele. Sel juhul on tegemist sisestussulamiga. Paljudel juhtudel on metalli kristallvõre tühimikes või aatomite vahel mittemetallide aatomid. Selliste sulamite teke on iseloomulik raua, koobalti, kroomi või mangaani sulamite puhul. Sisestussulamiteks on terased, milles süsiniku aatomid on raua kristallvõre tühimikes. Nad on heade mehaanilistetehnoloogiliste omadustega ja head elektrijuhid. Sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega Odavamad Kõvemad Tugevamad Madalama sulamistemperatuuriga Kuumakindlamad Vastupidavamad Korrosioonikindlamad Mõned tähtsamad sulamid
Ülesanne: Vee algtemperatuur on 20 C ja lõpptemperatuur on 100 C. Mass on 1kg. Kui palju soojust kulub vee keema ajamisele? Antud: Q = m * c (t2 t1) t1 = 20C 1 * 4200 (100 20) = 336000J = 336kJ t2 = 100C m = 1kg Vastus: soojust kulub 336kJ C = 4200J/kgC Leia Q 1kg raua temperatuur tõsteti 20 C - 100 C. Kui palju kulus soojust? Antud: Q = m * c (t2 t1) t1 = 20C 1 * 460 (100 20) = 36800J = 36,8kJ t2 = 100C m = 1kg Vastus: soojust kulub 36,8kJ C = 460J/kgC 500g vasetükk jahtus 200 C - 20 C.
Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (T s), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine
lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda. Näiteks Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageerigi lahjendatud hapetega ning need paiknevad vesinikust paremal. Metallide korrosioon • Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise Aeglustada saab aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli mitmel viisil: osaline hävin keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. 1. Metalli pinna • Korrosioon on raua roostetamine, vase katmine värviga, kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. lakiga. 2. Pinna katmine • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, tsingiga pinnases), mõjuteguritest, temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb),
koordinatsiooniarvuga 12 - K12 jne.); d) aatomiraadius (on vahemikus 0,05...3 nm); e) võre kompaktsusaste võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse. Polümorfism Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühe metalli korral nimetatakse polümorfismiks. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani. Raua kristallivõre muutub temperatuuril 911 °C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesendatuks ja temperatuuril 1392 °C tagasi ruumkesendatuks. Metall mittemetall Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende kristallivõre aatomite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
