Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Raud
Pari and Pattak Co.
Füüsikalised ja Keemilised
omadused
Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall.
Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua
tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur
1539 kraadi.
Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik
valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja
elektrijuht.
Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre
muutub erinevatel temperatuuridel.
Füüsikalised ja Keemilised
omadused
Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub
metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta
hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub
kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on
metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes.
Tutvustus
Omadustelt on raud
metall
Tihedus 7874 kg/m3,
sulamistemperatuur 1811
K (1538 °C).
Raud
Raud on looduses laialt
levinud element , olles
sisalduselt maakoores
neljandal kohal. Raud
on ka kosmoses levinud
element. Meie
Päikesesüsteemi
planeetidest on
rauarikkamad Merkuur
ja Marss.
Looduses
Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid
raudmeteoriitide koostises. Meteoriitset rauda hakkas
inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama.
Raua asetus perioodilisussüsteemis ja
aatomi ehitus
Raud asub perioodilisussüteemis VIII rühma
kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist
(26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist
(56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26
prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on
neljanda perioodi element, järelikult asuvad
tema elektronkatte 26 elektroni neljal
elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2)
Rauasulamid
Rauasulami omadusi
mõjutab oluliselt
süsinikusisaldus.
Rauasulamit, milles on alla
2% süsinikku , nimetatakse
teraseks, kui süsiniku
sisaldus on 2-5%, siis on
tegemist malmiga. Kõrvuti
süsinikuga sisaldub terases
ja malmis veel lisandina
väävlit , räni, fosforit,
mangaani jt elemente.
Saamine
Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal
Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas.
Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks
peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El
Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril , mille
varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile
maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni
puhast rauda.
Kasutus alad
Sobivad tugevus,
kõvadus ja
töödeldavus on
teinud raua
(rauasulamid)
asendamatuks
tööriistade ja
masinate
valmistamisel,
ehitustegevuses.
Allikad
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Ra
http://et.wikipedia.org/wiki/Raud
http://www.google.com
Pari and Pattak Co.
Vasakule Paremale
Raud #1 Raud #2 Raud #3 Raud #4 Raud #5 Raud #6 Raud #7 Raud #8 Raud #9 Raud #10 Raud #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Miguell93 Õppematerjali autor
Sisukas ja lihtne kokkuvõtte raua kohta. Lisaks palju huvitavat materjali ja pilte.

Sarnased õppematerjalid

Raud
5
doc

Raud

Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit

Keemia
Raud
11
pptx

Raud

Iseseisev töö Raud Robert Rootsi LE10 2013 Sisukord. 1. Üldiselt raua kohta. 2. Raud looduses. 3. Raua füüsikalised ja keemilised omadused. 4. Raua saamine soomaagist. Üldiselt raua kohta. Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud looduses. Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raua massisisaldus maakoores on 6%

Analüütiline keemia
Raud
1
odt

Raud

Raud Hõbevalge metall, tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Allpool Curie punkti 768 °C on raud ferromagneetik. Sobivad tugevus, kõvadus ja töödeldavus on teinud raua (rauasulamid) asendamatuks tööriistade ja masinate valmistamisel, ehitustegevuses. Alates rauaajast on inimtsivilisatsioon olnud suuresti rauatsivilisatsioon. Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine, mille vältimiseks kasutatakse erinevaid pinnakatteid või raua legeerimist korrosiooni vähendavate lisanditega Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal

Keemia
Raud
8
pptx

Raud

Raud Robert Põldoja 6. B Tartu 2012 Raud ja omadused Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset

Keemia
Raud
1
docx

Raud

Raua aatomi ehitus - raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Füüsikalised ja Keemilised omadused - *Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. *Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. *Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. *Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel.

Keemia
Keemia slaidi töö rauast
6
odp

Keemia slaidi töö rauast.

Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis.Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57ja 58.Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element,

Keemia
Raud
10
pptx

Raud

Raud Raud Raud e. Ferrum on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Hõbevalge metall Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine Füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav.

Keemia
RAUD kristallvõre teine kodutöö
4
pdf

RAUD kristallvõre teine kodutöö

RAUD Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raud on omaduselt metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56–26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe :

tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun