Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Raud, lühispikker (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Raud-lühispikker #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Peeter Termomeeter Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Keemia spikker hapete kohta

Hape on aine, mille vesi lahuses on ülekaalus vesinikioonid. Jaotatakse vesiniku arvu järgi: Ühealuseline (1 prootoni hape) HCl Kahealuseline H2SO3 Kolmealuseline H3PO4 Nelja aluseline H4SiO4 Jaotus hapniku sisalduse järgi: 1) Happniku sisaldavad H2SO4 2) Happniku mitte sisaldavad HCl Alus ehk hüdrooksiid on aine, mille vesilahuses on ülekaalus hüdrooksiid ioonid. 1 Vees lahustavad alused ehk leelised NaOh 2 Vees mitte lahustuv alus Fe(oh)3 Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO ­ Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 ­ h2so3 Co2 ­ h2co3 Anfoteerne oksiid on oksiid, mis reageerib nii happe kui alusega. Al2O3 Inerterneoksiid ei reageeri happe, aluse ega veega. CO

Keemia
thumbnail
1
pdf

Alused, happed, oksiidid ja soolad

Oksiidid Ba(NO3)2 Ba + 2NO3 Nimetused Lahustumisel: Mittemetalli oksiidid (eesliitega) 1. kristallvõre laguneb N2O3 - dilämmastiktrioksiid 2. hüdraatumine e veemolekulid jäävad ümbritsema B-metallid Fe2O3 - raud(III)oksiid Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Metallid 1. sade (ml ühend) alumiiniumoksiid 2. eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine aluselised - enamasti metalli oksiidid, B metalli oksiidid · molekulaarne reaktsioon happelised - enamasti mittemetalli oksiidid (B met max o- MgBr2 + 2KOH - Mg(OH)2 + 2KBr astmega) · täielik ioonvõrrand amfoteersed

Keemia alused
thumbnail
3
doc

Alused, happed ja rasklahustuvad soolad

vKeemia praktiline töö Oksiidid 1. Oksiidide saamine. Olid antud NiSO4 lahus ning P, Zn ja Fe tahkel kujul. 1) Esiteks oli vaja tsink(II)oksiidi. Selleks puistasime piirituslambi leegi kohal tahket tsinki, mis seal põles. Et saada enam vähem puhast tsink(II)oksiidi kordasime eelmainitud katset mitu korda. 2Zn+ O2 2ZnO 2) Fe2O3 valmistamiseks toimisime samamoodi nagu ZnO valmistamisel. Puistasime kulbiga rauapuru piirituslambi leeki ja tekkis raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 3) Et valmistada nikkel(II)oksiidi valasime lahusesse kokku NiSO4 ja KOH. Tekkisid sool ja alus. NiSO4 + 2KOH Ni(OH)2 + K2SO4 Et nikkel(II)hüdroksiidist saada nikkel(II)oksiidi on vaja lahust kuumutada. Nikkel(II)oksiid lagunes kuumutamisel nikkel(II)oksiidiks ja veeks. Ni(OH)2 NiO + H

Keemia
thumbnail
15
docx

Keemia põhi- ja keskoolile

Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi =LEELIS 3

Keemia
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoob

Keemia
thumbnail
17
odp

Alumiinium ja raud

Alumiinium ja raud Koostaja nimi: Tööülesanne: Täita alumiiniumi näidet järgides raua kohta slaidid nr 3, 4, 6, 7, 15 ja 17. Slaididele nr 4 ja 17 kanda alla märkustesse ka selgitavad tekstid võõrsõnade ja materjalide nimetuste selgitamiseks. Valmis töö salvestada nimega Raud(perek nimi).ppt (NB! Arvestatakse hindamisel!) Saata õpetajale meilile: [email protected] Aatomi ehitus Al Fe 3. periood, IIA 4 periood, VIIIB alarühm alarühm Al:+13|2)8)3) Fe:+26]2)8)14)2) A = 27 A = 55 Z = 13, N = 14 Z = 26, N = 30 Ioonid Al+3 Ioonid Fe² ja Fe³ OA III OA II Või III (oksüdatsiooniaste) Leidumine Al Fe Metallidest levinuim Aktiivne, esineb ainult Hõbevalge keskmise ühenditena tugevusega me

Keemia
thumbnail
1
docx

Metallide reageerimine hapetega,lahustega,metall idega

1)Aktiivsed metallid regeerivad H2O-> tekib hudroksiidid + H2 Li, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg (paiknevad I-ses ja II-ses A- ruhmas) 2Li+ 2H2O -> 2LiOH+ H2 Ba+ 2H2O-> Ba(OH)2+ H2 Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad ainult sooja veega.->tekib oksiid +H2 Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd 2Al+ 3H2O--> Al2O3+ 3H2 Al+ H2O 2) Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad, reageerides lahjendatud hapetega ja torjudes nendest vesiniku valja (Li-Pb)-> tekib sool + H 2 Zn+ lahj.2HCl -> ZnCl2+ H2 Paremal pool vesinikust asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga. (nt. Metallic reag. Kuivade gaaside voi vedelikuga.) 6)Elektrokeemiline korrosio

Keemia
thumbnail
10
pptx

KEEMIA - Raud

Raud Raua asetus perioodilisus tabelis ja aatomi ehitus. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihil Raua omadused : Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud looduses: Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates ma

Keemia



Lisainfo

spikker raua kohta, sõnad lühendatud, et rohkem informatsiooni mahuks. spikkrit võimalik muuta fondiks 4 et mahuks pastaka sisse ilusti ära

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun