BIOLOOGIA Inimese keha üldehitus Nahk Rakk -> Kude -> Organid -> Elundkond -> Organism Rakk Rakk Organismide väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Uued rakud tekivad jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Lüsosoomid raku struktuuride ja jääkainete lagundamine. Mitokondrid energiaga varustamine ja raku hingamine. Rakutuum- sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku elutegevust ja paljunemist. Tuumake eriliste valkude süntees Rakumembraan kaitseb rakku ja seob rakud omavahel koeks. Golgi kompleks säilitatakse toitaineid ja sorteeritakse valke. Tsütoplasma ühendab raku tervikuks ja täidab organellide vahed. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasma võrgustik transpordib aineid (valke rakus laiali) Kude Koe moodustab ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheai...
Taime- ja loomaraku võrdlus SARNASUSED Nii taime- kui loomarakul on rakutuum Tähtsus: · Pärilik informatsioon · Juhib rakutegevust · Reguleerib rakus toimuvaid Protsesse. Mõlemal rakul on olemas ka rakumembraan Ümbritseb rakku andes rakule kuju. Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine ja energiavahetus. a)Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. b)Passiivne transport Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest.Lsaenergiat ei vaja. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum ( ER ) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete teiste ainete süntees. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Mõlemal on olemas mitokondrid Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: välisme...
5. Loetlege inimese kehas esinevad koed. Epiteelkude. Lihaskude. Närvikude. Tugikude. Veri ja lümfoidkude. Luukude. Kõhrkude. Sidekude. Kohev sidekude; Fibrillaarne sidekude; Rasvkude 6.Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Silelihas-, vöötlihas-, skeletilihas- ja südamelihaskude 7.Millistest osadest koosneb närvirakk? Närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites.Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehast eemale. 8. Loetle inimese elundkonnad e. Organsüsteemid
1)rakk-organismi kõige väiksem koostisosa millel on kõik elutunnused 2)rakuteooria-bioloogia aluspõhimõte 3)rakuteooria peamised seisukohad 1)kõik organismid koosnevad rakkudest 2)uued rakud tekivad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3)kõiki elutunnused 4)organismid jaotuvad 1)1rakulised-organism kelle kehakoosneb 1rakust nt protistid 2)hulkraksed 5)rakud jaotuvad eeltuumsed ja päristuumsed 6)tsütoloogia-rakuõpe,uurib rakkude ehitust,talitust 7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju 2)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks,kindlustab nende koostööd 3)tagab toitainete laialikandumist rakus 10)Organell-eri talitlusega rakuosa,mis on ümbritsetud membraaniga, organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialisee...
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
pärilikkus eluslooduse seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega, muutlikkus elu omadus, mis väljendub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonis, liigisiseses populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes, (pärilik e geneetiline: kombinatiivne,mutatiivne; mittepärilik e modifikatsiooniline), transkriptsioon (RNA süntees) matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul (mRNA, tRNA, rRNA), translatsioon (valgu süntees) mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist, replikatsioon (DNA süntees) matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli, geen lõik DNA molekulis, mis esineb alleelidena, alleel ühe geeni erivorm, kromosoom valgu abil kokku pakitud DNA molekul...
Osatähtsus kõigub(60-90%). Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained osalevad paljudes reaktsioonides ning tagavad sisekeskkonna püsiva happesusreaktsiooni. Orgaanilistest ainetest on tsütoplasmas esindatud kõik kõrkmolekulaarsed ühendid: polüsahhariidid, lipiidid, valgus ja nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seostab kõik rakuorganellid omavahel tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne Elektronmikroskoobid on näh , et rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub erinevate ainete liikumine tuuma või sealt välja. Tuumasisest plasmat nim: karüoplasmaks. Tuumas võime näha ühte või mitut tuumakest. Need on tuumapiirkonnad, kus teatud kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Erinevates rakkudes on tuuma kuju ja suurus erinev. Rakutuum reguleev kõiki rakus toimuvaid protsesse.
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E
rakke, näiteks meeste spermatosoidid. 16 Rakukest Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. 17 Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja.Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d.Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Tuumas on üks või mitu tuumakest need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees ja ribosoomide moodustumine.Rakutuum on enamasti ümar, kuid selle kuju ja suurus võib eri rakkudes varieeruda.
1) Mikroskoobi leiutamine *15. saj esimesed valgusmikroskoobid - Galileo Galilei *Esimene liitmikroskoop - 1590a Hollandis, meisterdasid Hans ja Zacharias Janssenid * Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt *Esimesena nägi mikroskoobis baktereid Anton von Leuewentrock. 2) Rakuteooria kujunemine *17-18. sajand rakkude vaatlemine *1826 K.E. von Baer avastas munaraku *1831 avastati rakutuum *1838 Schleider avastas taimeraku *1839 Schwann avastas loomaraku Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust *Iga rakk saab alguse olemasolevate rakkude jagunemise teel *Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed
Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, eran...
6) Tsütoplasmavörgustik ainete liikumine rakus, sellel sünteesitakse erinevaid aineid. 7) Golgi kompleks selles sorteeritakse valgud 8) Lüsosoom neis lagundatakse jäägid 9. Vördle taime- ja loomarakku 1) Erinevused : taimerakus on vakuoolid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid, rakukest 2) Sarnasused : mölemad on päristuumsed, enamus rakuosad, mis on loomarakul, on ka taimerakul (rakumembraan, rakutuum, tsütoplasmavörgustik, ribosoomid, mitokonder, tsütoplasma, Golgi kompleks, lüsosoomid).
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad Tse...
viljastunud vanemast munarakust Toimub Toimub suguliselt;sigimis eoseliselt või e teel vegetatiivselt 2.Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus?meioosi I jagunemise profaasis. mis?kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osakesi.miks?et laps erineks vanematest. spermatogenees ovogenees toimumiskoh munandites munasarjadeks t alguskoht suguküpsuse looteeas
koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb kitiinist,on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. Kaitseb ja toestab seenerakku ning annab kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub 2membraaniga ümbritsetud rakutuum Sellest väljapoole jäävad tsütoplasmas on mitokondrid , mis varustavad rakku energiaga. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Surnud organismide kudedest toituvad seened ehk saprotroofid.Osa seeni on võimelised hankima oraanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu on nad bioroofid. Nende hulka kuuluvad parasiidid.Kasulikku kooselu omavad seened on sümbiondid. Mõned toiduainetel kasvavad seened
- Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburitega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad and aga liikumiseks
otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seneniit ühest hulktuumsest rakust. SEENTE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMTEGEVUSES Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kuna nad hangivad oma eluks vajalikke aineid tesitest organismidest põhjustavad nad seenhaigusi. Nad suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid mis teistele organismidele toiduks ei kõlba: tselluloosi ja ligniini. BAKTERID Neil puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootied rühma. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0.1-25 mikromeetrit. Väliskujult on nad niitjad, mõned ka kruvikujulised. Baketrid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke v erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad aga ikkagi üherakulised organismid.
Raku nimi Ülesanne Ehitus ja koostis Rakumembraan Piiritleda rakku, katta ja kaitsta, Rakumembraani peamiseks tagada ainevahetus raku ja koostisosaks on fosfolipiidid. väliskeskonna vahel, hoida Molekulid on polaarsed. stabiilselt sisekeskkonda, Fosfaatrühma sisaldav osa, vahendada infot. Tagab teatud veega seostuv, rasvhappe jääke reaktsioonid. Ainete liikumine sisaldav osa fosfor. Loomsete läbi membraani: 1. Difusiooni rakkude membraanid sisaldavad teel. 2. Osmoos. 3.Valkude abil. kolesterooli. 4. Fagotsütoos. 5.ATP Rakutuum Reguleerib kõiki rakus Tavaliselt raku keskel ümar või toimuvaid p...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool TÕ 12 Heli Jürimäe Munarakk Iseseisev töö füsioloogia aines Tallin 2012 Munarakk, emassugurakk, suguliselt sigivate organismide paljunemisrakk, millest pärast viljastumist areneb loode. Inglise arst ja anatoom William Harvey, kes on läinud ajalukku oma embrüoloogia alaste töödega tõestas 1651.aastal, et iga organism saab alguse munast.Ta pidas munarakku munaks.Karl Von Baer avastas 1826.aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Ta on haploidne paljunemisrakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1-0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja on kaetud mitmete kestadega: · Rebukest...
paikneb raku keskel · Tsütoplasma sisaldab hulgaliselt varieeruva suurusega sõmeraid, mis värvuvad basofiilselt ja metakromaatiliselt (metüleen- või toluidiinsinisega) · Nuumrakud produtseerivad hepariini (vere hüübimisvastane toime) ja histamiini (osaleb lokaalses põletikureaktsioonis ja turse tekkes suurendades kapillaaride permeaabelsust) Rasvarakud (adipotsüüdid e. lipotsüüdid) · Rasvarakud on neutraalse rasvatilgaga täitunud kerajad rakud. Rakutuum on lamenenud, tuuma ümbritsev pisut paksem tsütoplasmakiht sisaldab põhilisi organelle. · Rasvarakud paiknevad hajali üle keha kohevas sidekoes. Teatud kohtades hakkavad rasvarakud domineerima ja sellist koetüüpi nimetatakse rasvkoeks. Valge ja pruun rasvkude · Valge rasvkude moodustab suurema osa rasvkoest. · Pruuni rasvkoe värvi tingivad mitokondrites esinevad pigmendid - tsütokroomid. Ka on pruun rasvkude rikkaliku verevarustusega ning rasvarakud sisaldavad
ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. MISSUGUSE EHITUSEGA ON RAKUMEMBRAAN? Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. (Nende suhe membraani koostises on enamasti ühesugune). Peale selle sisaldavad loomaraku membraanid alati kolesterooli. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodust. kanalite süsteem. Neid mööda liiguvad ained ühest otsast teise. Membraaniga on ümbrits. ka rakutuum ja mitmed organellid. KUIDAS TOIMUB AINETE TRANSPORT LÄBI RAKUMEMBRAANI? Ainete liikumises eristatakse passiivset ja aktiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel (vesi, gaasid, etanool ja teised väiksemad molekulid). Difusioon ja osmoos ongi passiivse transpordi peam. võimalused. Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varust. kanalikestega,
Ande Andekas Bioloogia Loomarakk Kuna valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega loetakse rakuteaduse e. tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitlust) alguseks XVII saj. keskpaika, mil leiutati valgusmikroskoop. Alles 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Loomorganismide 4 põhilist koetüüpi on epiteel- (rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitsefunktsioon), lihas- (rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muut...
· Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse rakud: o Eeltuumsed e prokarüoodid (bakterid) o Päristuumsed e lükarüoodid (protistid, seened, taimed, loomad) · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Karüoplasma tuumasisene plasma. · Tuumake Piirkond, kui kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. · Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Kromosoomid saab jagada mikroskoopilise sarnasuse järgi paarideks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Need sisaldavad samu pärilikke geene. · Peamised kromosoomi valgud on histoomid, mis kaitsevad DNAd ja aitavad kromosoome raku jagunemisel kokku pakkida. · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb
lihtsamad. Igatahes kik praegu elavad rakud kasutavad DNA-d priliku info salvestamiseks, elu algetappidel arvati selleks olevat RNA. Thtis verstapost raku (elu) evolutsioonis on ca 1.5 miljr. aastat tagasi, kui toimus leminek vikestelt, lihtsa sisestruktuuriga rakkudelt, nn prokarootidelt, keerukamatele rakkudele, millest koosnevad kik hulkraksed organismid. Neid rakke nimetatakse eukarootseteks. Kik praegu eksisteerivad organismid ongi kas pro- vi eukaroodid. Definitsiooni jrgi eukarootidel on rakutuum (kreeka k. caryon), mida prokarootidel pole. Kuigi prokarootidel on suhteliselt lihtne ehitus, on nad biokeemiliselt vga mitmekesised. Neil vib leida kiki philisi ainevahetuse radasid, kaasa arvatud kolme phimttelist energiatootmise protsessi: glkols, hingamine (oksdatiivne fosforlimine) ja fotosntees. Eukarootsed rakud on suuremad ja keerukamad, nad sisaldavad rohkem DNA-d. DNA on eraldatud membraaniga mbritsetud tuuma, tstoplasma sisaldab palju teisi membraaniga mbritsetud organelle.
Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. Bakterid on kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasie, esimesed neist ilmselt arhebakterid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Nad on värvusetud, sinised või punakad. Kuju järgi jaotatakse bakterid: A-batsill, B-kokk, C ja D-kerakujulised, E- spirill, F-vibrioon. Arhed ehk ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata ja rakutuumaga organismide vahepealsed. Arhedel puudub tuumamembraan ning nad jaotatakse kolme rühma: metanogeenid, halofiilid ja termofiilid. Arhed kas moodustavad üheainsa riigi või jaotatakse mitmeks riigiks.
varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta. 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda
...33% 30.Trampoliinil istesse hüpet sooritades peavad käed olema asetatud batuudile nii et · näpud on suunatud ette · näpud suunatud taha 31.Treeneri eesmärk treeningutel on... · õpetada tehnikat · tekitada motivatsiooni 32. Lihaskrambi korral on ... puudus. · Ts · Mg · K 33. Tervislikult toitudes peaks päevas tarbima rasva... · 5% · 10-15% · 15%-30% 34. Inimeses kõige väiksem organisatoorne üksus. · Rakutuum · rakk · organ 35.Töölepingus ei ole määratud... · tööpalk · isikuomadused · tööaeg 36.Streching aitab... · lihast venitada pikemaks · vigastusi ennetada 37.Kuidas toimub lihase kontraktsioon? · Aktiini kontraheerub · müosiini kontraheerub · aktiini ja müsosiini libisemine üksteise vahele 38. Nimeta mitteriiklik võimlemisalaliitude katuseorganisatsioon. ...EOK 39.Kes on EOK president? ...Neinar Seli 40.Kes on EEVL president?
2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust, selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Eeltuumsed organismid Rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Eeltuumsete hulka kuuluvad ainult bakterid. 3. Päristuumsed rakud Rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Päristuumsete hulka kuuluvad loomad, taimed, seened ja protistid. 4. Rakutuum ja karüoplasma. · Karüoplasma on tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA-d, RNA-d, valke ja mitmeid madalmolekulaarseid ühendeid. · Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest. · Tuumakestes toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. · Eri rakkudes on tuuma kuju ja suurus erinevad. · Kõige tähtsamad koostisosad tuumas on kromosoomid, mis on nähtavad ainult poolduvates rakkudes.
Bioloogia 10.kl Rakutuum - Ülesanded : Geeniekspressioon ja DNA replikatsiooni reguleerimine ja kontroll. Juhtida raku elutegevust , vastutada paljunemise eest. 1 rakus 1 tuum või 1 rakus 2 tuuma (suurem elutegevust, väiksem paljunemist. Pooride kaudu asjad tsütoplasma karüoplasmasse (poorid keerulise valgulise kontrollsüsteemiga). Kromosoom - Üks jupp kogu genoomist. DNA, RNA, valgud,ioonid. Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitud. Jaotus : autosoomid (sugudel sarnase ehitusega), sugukromosoomid ( sugudel erinvad arvult, ehituselt) . KROMOSOOMISTIK : haploidne(n) nt. sugurakud, mõned hallitusseened, sammaltaimed. Diploidne (2n) nt keharakud. Polüploidne (3n-10n) nt kultuurtaimede sordid. 23 paari inimesel , igat 2. Tuumake - Ajutine moodustis (jagunemise ajal kaob). Struktuur ,mis tekib mitme kromosoomi rRna sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel. Tuumakes...
DNA, mis on keerdunud ümber histoonide, moodustab nukleoomse fibrilli. Üks kromosoom koosnev ühest nukleosoomsest fibrillist. Rakumembraan- eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb raku sisekeskkonda kahjulike mõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, info-, energiavahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest (kolesterool) Membraane asub tsütoplasmas, rakutuum. Ainete trantsport läbi membraani: *Passiivne transport- energiat ei kulu:difusiooni, osmoosi teel(vesi, gaasid O2, CO2). Osa rakumembraani kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, kust kaudu saavad väiksemad molekulid liikuda rakku ja sealt välja(kui lisaenergiat vaja pole- passiivne) *Aktiivne transport-rakk kulutab transpordiks energiat. Membraani Transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis. Need valgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid, vaid üksnes
Lipiidid - energiat, kaitse, ehitus Bakterirakk Bakterirakku ümbritseb rakukest. Mitmetel bakteritel katab rakukesta ka limakapsel. Rakukesta all paikneb rakumembraan. Raku sees on tsütoplasma, mis sisaldab rakule eluks vajalikke aineid. Taimerakk Taimerakkudele on iseloomulikud ka suured vakuoolid, mis reguleerivad rakkude veesisaldust ja tekitavad neis siserõhu. Taimerakku ümbritseb rakumembraan. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma.. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Loomarakk Puudub rakukest ja neil pole suurt vakuooli. Loomarakud ei suuda ka ise toitu valmistada, neil puuduvad plastiidid. 1.Mis on mitoosi põhieesmärk? Saada identsedi tütarrakke. 2.Missugused protsessid tomuvad raku interfaasis?
kasvatamine, tütartaimede võtmine jne.) on põhimõtteliselt erinevad kloonimise meetodid. Põhjus, miks taimi sugulisel teel ei paljundata, on see, et nad kaotaksid oma sordiomadused (5). 1.2. Kloonimise etapid (4) Identse genoomiga organismi loomine (reproduktiivne kloonimine) 3 · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munarakujagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Tüvirakkudest samasuguse DNA- nukleotiidjärjestusega rakkude saamine (ravikloonimine). · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost.
(Kui rakud poolduda ei saa, pole võimalik enam kudesid regenereerida ja organism hakkab kuluma) · Mälu: lühimälu (sensoorne, primaarne) ja püsimälu (sekundaarne, tertsiaarne) · Taimede liigutused: tropismid (ärritaja suunast sõltuvad), nastiad (ärritaja suunast sõltumatud) · Membraansed organellid taimerakus: Golgi kompleks (valkude transport), mitokonder (taimeraku hingamine), kloroplast (FS), plasmodesm e. tsütoplasma väät (ühendab naaberrakkudega), rakutuum. · Plastiidid: proplastid (plastiidid enne spetsialiseerumist, kasvukuhikus), kloroplastid, kromoplastid (pigmendid), leukoplastid, amüloplastid (ladestavad tärklist) · Kloroplastid koosnevad: välismembraan, sisemembraan, tülakoid e. lamellid · Endoplasmaatiline retiikulum- valkude ja lipiidide süntees. Ribosoomid · Kallus e. haavakude · Turgor e. siserõhk · Transpiratsioon- õhulõhedest vee aurumine · Algkude e
1.)Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid). 2.)Eukarüoot organism(ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. 3.)prokarioot organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma kuuluvad bakterid. 4.)rakutuum membraamidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid. 5.)antikeha kaitsevalk. Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide(valkude,nukleiinhapete) kahjutux tegemisex. 6.)denaturatsioonvalgu kõrgemat(neljandat,kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures aga säilib valgu esimest järku struktuur. 7.)renaturatsioon valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) ...
TAIME JA LOOMARAKKUDE EHITUS JA TALITLUS Koostas Leelo Lusik Are PK 2014 Iga organism koosneb rakkudest Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakud on nähtavad mikroskoobiga Loomarakk ja taimerakk Mis on taime- ja loomarakkudel ühist? Ümbritseb ja kaitseb rakke RAKUMEMBRAAN Laseb valikuliselt aineid raku sisse ja rakust välja Mis on taime- ja loomarakkudel ühist? RAKUPLASMA Seob raku ühtseks tervikuks ja tagab selle osade koostöö Organellides toimuvad mitmesugused ainevahetusreaktsioonid: süntees ja lõhustamine Rakuplasmasse kogunevad mitmesugused raku elutegevusel ...
KLOONIMISE POOLT VÕI VASTU Kloonimine on täiskasvanust organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks .Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud. Kloonimise ajalugu sai laguse konna kloonimisest 1952 aastal.Kloonijaks olid Thomas J.King ja Robert W.Briggs. [ 1; 2010, 07,03 ] Mina olen kloonimise vastu ning seda erinevatel põhjustel. Loomulikult oleks hea, kui saaksime oma kõige paremat sõpra, ema, isa, õde või venda nii öelda ,,paljundada," et vältida sellist olukorda, kus mõnes keerukas situatsioonis poleks kedagi meid aitamas. Kuid peame
Näiteks pagaripärmi seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga, mis ehituselt sarnaneb looma-ja taimeraku omaga. Membraanist väljaspool on rakukest, mis koosneb põhiliselt kitiinist ning on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosa asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Väljaspoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid, mis varustavad seenerakku elutegevuseks vajaliku energiaga. Seenerakus esinevad ka : tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid.Valkude süntees toimub ribosoomides.
Valkudega ühinenud DNA. Genoomis esinevad mittekodeeritavad järjestused (intronid). Iseloomulikud on membraansed organellid. Rakkude tsütoplasma ja komponendid liiguvad tänu tsütoskeleti olemasolule. Esineb endo- ja eksotsütoos. Kogu ehitus ja funktsioneerimine on keerukam kui prokarüootsetel rakkudel. Peamiselt aeroobsed. 9. Millised organellid eukarüootses rakus on ümbritsetud kahekordse membraaniga? Ühekordse membraaniga? Kahekordse membraaniga rakutuum, mitokondrid, plastiidid Ühekordse membraaniga sile ER, kare ER, Goldi kompleks, lüsosoomid, transportpõiekesed, peroksüsoomid, enosoomid, vakuool 10.Millised organellid eukarüootses rakus on membraanita? Ribosoomid, tsentrosoom, tsentrioolid, tsütoskelett: mikrofilamendid ja mikrotuubulid. 11.Joonista rakumembraani ehitus ja iseloomusta seda? 12.Mis on glükokaalüks? Tema funktsioonid? Glükaalüks on suhkrurikas raku välispinna osa
Oluline mineraalainete säilituskoht Luustikus talletatakse rasvasid 3. Tunda tuleb luustiku põhiosasid! KOLJU, SELGROOG, RINDKERE, ÕLAVÖÖTME LUUD: ÜLAJÄSEMELUUD, VAAGNALUUD: ALAJÄSEMELUUD Tunda tuleb osasid ka jooniselt. 4. Loomse raku ehitus. Rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, läbi mille toimub aine ja energiavahetus (va munarakk)Mitokondrid varustavad rake enengiaga, tsütoplasma täidab kogu raku ja seob raku ühtseks tervikuks. Raku keskne osa on rakutuum, mis juhib raku elutegevust ja paljunemist 5. Naha osad Marrasknahk - pindmine osa on sarvkiht, mis kaitseb organism veekaotuse, kahjulike mõjude eest. Sarvkohi rakud koorduvad pidevalt naha pinnalt maha, eralduvad ka pesemisel, kuivatamisel. Marrasnaha alumise osa moodustavad pidevalt uued rakud, selle tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti. Seal toodetakse ka melaniini. Pärisnahk marrasnaha all. On veniv sitke, painduv
1.Mis mõjutab (millised tegurid) isendi tunnuste kujunemist? Genotüüp + keskkond (50/50) 2. Replikatsiooni tähtsus rakkudes. Et uued rakud oleks identsed DNA poolest vanaga 3. Mida on vaja replikatsiooni läbiviimiseks mis on nende ,,juppide" funktsioon replikatsiooni juures? rakutuum toimumiskoht DNA polümeraas(ensüüm) läbiviija Nukleotiidid materjal RNA süntees eesmärk 4. Kuidas jaotatakse geen lõikudeks mis on nende lõikude ülesanded (geeni osade roll). avalduvad kõigis rakkudes pidevalt avalduvad kindlal eluperioodil avalduvad vaid kindlates rakkudes ei avaldu kunagi 5. Milles seisneb transkriptsiooni tähtsus? DNA's paikneva info põhjal sünteesitakse RNA ahel 6. Millist rolli täidavad geenide avaldumises repressor ja aktivaatorvalgud? 7. Selgita geneetilise koodi olemust KOODIPÄIKE Seaduspära, kus nukleotiidi kolmikutele vastavad aminohapped 8. Mida tähendab, et geneetiline kood on universaalne, sünonüümne, ühetäh...
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
karvakestega, mille abil kinnituvad nad eluks sobivale pinnale. Liikumiseks kasutavad bakterid vibureid. Osadel bakteritel eritab kest lisaks veel eraldi limakapsli, mis hõlbustab liikumist ja täidab lisaks kaitseülesannet. Bakteritel puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett. Valgusüntees toimub ribosoomides. Osade bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Bakteritel puudub rakutuum, seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngaskromosoom. Bakteritel on üksainus kromosoom, mis bakterite paljunemisel jaguneb ja rakku jääb endiselt üks kromosoom. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad- plasmiidid, mis sisaldavad geene bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakter paljuneb pooldumise teel. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees.
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal.plasmodesm-membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel. Vakuool-membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli.plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku vä...
Mikroorganismid Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsedorganismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel. Neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. ...
Pärilikus: Omadus või seadus pärasus mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt oma vanematele. Pärilikust uurib geneetika. Geen: Määrab ära ühe või mitu inimese tunnust. 1 geen määrab ära ühe valgu ehituse. Valkude abil avalduvad kõik meie keha tunnused. Genoom: Ühe liigi sees kogu geenide hulk. Igal inimesel on temale omane genotüüp. Igal inimesel on temale omane fenotüüp ehk kirjeldatav välimus. Replikatsioon- raku DNA kahekordistumine(toimub mitoosi interfaasis; toimub raku tuumas) Transkriptsioon- DNA 1 geeni materjali mahakirjutamine RNA molekuli peale(toimub raku tuumas) Transkriptsioon- RNA pealt loetakse maha, kuidas valmistada 1 valk(toimub tsütoplasma ribosoomides) mRNA- infoRNA tRNA- transpordiRNA rRNA- ribosoomiRNA DNA kahekordistumine ehk replikatisoon: DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist (kahekromatiidiline kromosoom kahest DN...
1)Tsütoloogia on teadus rakkude ehitusest ja talitlusest. 2)Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. d)Rakul on olemas kõik elutunnused. KARL ERNST VON BAER(1792-1876)-balti sakslane.Avastas imetaja munaraku ja viljastamise. Rajas: embrüoloogia, võrdleva anatoomia ja ökoloogia. 3)Rakud jaotatakse: a)Eeltuumsed e prokarüootsed-bakterid b)Päristuumsed e eukarüootsed- kõik taime, looma ja seene rakud. 4)Ainete transport: Passiivne transp.- ei vaja lisaenergiat. Diffusioon-gaasi liikumine läbi membraani, selles suunas kus on nende hulk väiksem. Osmoos- lahusti liikumine läbi membraani, sellises suunas kus tema hulk on suurem. Membraani valkude abil-glc, Aminohap. Aktiivne transport- vajab lisaenergiat. Mõned valgud, mis lisaenergia abil viivad aineid mõlemasse suunda. Pinotsütoos- vedelike omastam...
1. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. Tuuams asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TÄHTSUS: sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varu...
munarakud Vöötlihasrakud pikemad 30cm väike läbimõõt 5. Tsütoplasma koostis: 1) Vesi 60%-90% 2) Lahustunud mineraalid 3) Orgaanilised ained (biomolekulid) Päristuumses rakus pidevas liikumises Seob raku osad tervikuks 6. Rakutuum: 1) Tuumake tihenenud koht rakutuumas, kus tekivad ribosoomid 2) Poorid väikesed avakesed tuuma membraanis 3) Karüoplasma raku poolvedel sisus 4) Tuumaümbris 5) Kromatiin selle moodustavad lahti keerdunud kromosoomid Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Reguleerib tänu kromosoomidele, kus paikneb info Osaleb päristuumse raku jagunemisel 7
Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsentrosoom koosneb 2 tsentrioolist, paikneb rakutuuma lähedal, need osalevad kromosoomide jaotamises tütarrakkude vahel. Kõik rakuorganellid täidavad kindlat ülesannet, mis tagab raku talitluse. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Seega iga organell omab rakus väga suurt tähtsust. 3) Võrrelge bakteri-, seene- ja taimerakku loomarakuga (tooge välja 2 erinevust ja 2 sarnasust). Bakterirakk: Eeltuumne organism puudub rakutuum. Ei sisalda eukarüootstele rakkudele omaseid membraanseid organelle. Taimerakk: Taimerakku ümbritseb rakukest, mis koosneb tselluloosist. Taimerakus esinevad plastiidid, keskvakuoolid. Seenerakk: neid on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Seenerakul on kest, mis koosneb kitiinist Sarnasused: kuigi bakterirakul puudub rakutuum, on neil siiski olemas tuumaaine, mis teistel on ümbritsetud rakutuumaga. Kõigis rakutüüpides esineb DNA. 4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS
Seetõttu on tundmatute seente söömine üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust. 5. BAKTERID : Prokarüoot puudub rakutuum. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas 0,1- 0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
