Munarakk (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
TÕ 12
Heli Jürimäe
Munarakk
Iseseisev töö füsioloogia aines
Tallin 2012
Munarakk, emassugurakk, suguliselt sigivate organismide paljunemisrakk, millest pärast viljastumist areneb loode.
Inglise arst ja anatoom William Harvey, kes on läinud ajalukku oma embrüoloogia alaste töödega tõestas 1651.aastal, et iga organism saab alguse munast .Ta pidas munarakku munaks.Karl Von Baer avastas 1826 .aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.
Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Ta on haploidne paljunemisrakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1-0,2 mm. Munarakk on kerajas , tema keskel on rakutuum ja on kaetud mitmete kestadega:

• Rebukest - õhuke, moodustab munarakk ise.
  
• Oolemm - moodustavad munasarja rakud .
  
• Kolmandat järku kestad – tekivad munaraku liikumisel munajuhas.
  

Munarakud on toitainerikkad, sisaldades valku, lipiide ja muud. Nad on idurakud, kuna põlvnevad idunäärmetest (munasarjad). On pärilikkuse kandjad , mis geenidena on rakutuumade kromosoomides.
Munarakus on haploidne kromosoomistik see tähendab 23 kromosoomi. Munarakk sisaldab Y kromosoomi. Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes. Munarakud tekivad munasarjades. Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu.
Neljandal rasedusnädalal tekivad lootel rebukoti seinas munarakkude algrakud , mis jagunevad mitootilisel teel. Kõik algmunarakud – ovogoonid tekivad enne sündi.
Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 tuhat munarakku, millest valmib elujooksul umbes 400. Munarakkude valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuselt,siis saabub menopaus.
Ovogoonide paljunemine lõppeb lootelises eas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi I profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti. Iseloomulik on tsükliline küpsemine. Otiidid ja polotsüüdid erinevad üksteisest vaid tsütoplasma hulga poolest.Otiidist kujuneb valkude kuhjumisel küps munarakk. Elu jooksul munarakke juurde ei teki, toimub vaid olemasolevate küpsemine.
Munasarjad alustavad tööd 12-14 aasta vanuselt ja neis valmivad munarakud. Munarakud valmivad Graffi põiekeses vedeliku sees ja üks korraga. Munaraku küpsemis munasarjas stimuleerib folliikleid stimuleeriv hormoon (FSH), mis on hüpofüüsi hormoon. 24 tunni jooksul enne ovulatsiooni toimub samaaegselt ootsüüdi küpsemisega ootsüüdi tsütoplasma ümberkorraldumine. Munarakud valmivad vaheldumisi kumbaski munasarjas keskmiselt 28 päeva intervalliga umbes 14 päeva enne menstruatsiooni.
Fertiilses eas hakkab primordiaalfolliikulis suurenema temas asuv munarakk ja kihistuma granuloosrakud. Munaraku ümber moodustub läbipaistev kest ehk soona (Zona pellucida). Munarakk ja seda ümbritsev granuloosa kiht moodustab munakühmu. Munasarja kapsel õheneb ja rebeneb ja munarakk vabaneb ning paisatakse munajuhasse. Munarakk on viljastumisvõimeline 24-36 tundi ja ta liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva.
Läbi munajuha emakasse jõudnud munarakk on kas viljastunud ja osaliselt jagunenud. Kui ei toimu viljastumist, munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon.
Allikad
http://www.tps.edu.ee 2012
http://www.sjg.edu.ee 2000-2012
http://biomedicum.ut.ee 2011
http://www.slideshare.net/chryssy/sugurakkude-areng 2008
Loengumaterjal aines „Terve inimene“ , Hilja Kukk, TTK 2010
6