1. ELULUGU Virginia Avenel Henderson sündis 1897 Kansas Citys Missouris kaheksalapselisse perekonda. Oma lapsepõlve veetis ta Virginias. Tema huvi õenduse vastu sai alguse I maailmasõja ajal, kus ta aitas haigeid ja haavatuid sõjaväelasi. 1918 astus ta Army School of Nursing, mis asus Washington D.C-s ning lõpetas selle 1921, pärast seda alustas tööd New Yorkis. 1922 alustas ta tööd Virginias Norfolki protestantlikus haiglas õpetajana. 5 aastat hiljem astus ta Columbia ülikooli, kus ta omandas bakalaureuse ja magistri kraadi õenduspedagoogikas. 1948 aastani töötas ta õpetajana mitmetel ametikohtadel. Tal oli pikk karjäär autori ja õendusteadlasena, mille jooksul ta kirjutas mitmeid raamatuid õendusest ja pani aluse mitmele õendusteooriale, mida ka praegu laialt kasutatakse. Üks tema tuntumaid trükiseid on 1960 aastal avaldatud Basic Principles of Nursing Care, mis on ka tõlgitud mitmetesse keeltesse. Tema märkimisväärsed tööd on toonud...
KONTROLLTÖÖ Maailm 1920-193912. klass 1. Mis olid peamised pingekolded I maailmasõja järel? Vali neist kolm ja selgita pingete põhjuseid. Saksamaa rahulolematus Versailles'i rahuga, sakslastega asustatud alade loovutamine naaberriikidele Ungari - suured terriotoriaalsed kaotused Venemaa suured kaotused maailmasõjas, püüdsid levitada kommunismi maailmas Itaalia, Jaapan ei saanudloodetud kolooniaid 2. Mis olid Komminterni eesmärgid? Mida tehti nende saavutamiseks? Kommiterni eesmärk oli tulla võimule. Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed?
Merli Sims Mai 2013 Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1780 1799, mille peamiseks põhjuseks oli rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele. Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleon'i ajastu aastil 1799 1814/1815
......................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................14 LISA 1......................................................................................................................... 15 SISSEJUHATUS Igasugune muudatus elus nõuab kohanemist: olgu see siis töökoha või riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis või isegi pühad. Rahulolematus ja pinge on sel puhul üsna tavalised nähtused. Sind võivad häirida nii elu rutiin ja üksluisus kui ka sagedased või järsud elulised muutused. Tundub, et ühtaegu sa januned muutuste järele ja samas kardad neid. Miks? Iga muutus rikub su väljakujunenud töö- ja elurütmi ning sunnib muutma harjumusi käitumises ja mõtlemises. Terje Aarna 3
Valgustus: filosoofiline kirjandus- f liikumine oli, ühiskonda taheti paremaks muut. Proosa tõusis esikohale. uut tüüpi romaan, tuntumad filosoofid-Voltaire, C.L.Montesquieu, J.J.Rousseau kirjanikud-H.Fielding, D.Diderot, J.Swift teosed-Daniel Defoe "Robinson Crusoe", Voltaire "Candide ehk Optimism" Romantism: ideaalid- utoopilise iseloomuga, otsiti minevikust, Erilist huvi tunti keskaja vastu. rahulolematus-Tekke põhjuseks rahulolematus kaasaja (valgustusajastu) ideaalidega tunnused-Rõhuti tunnete ja instinktide tähtsusele, levis inglismaal, Tähtsustati inimese isiksust, žanrid-luule, proosa, romaan Realism: tunnused-19s 2p, loobuti väljamõeldud teemadest, sündmustik asjalik, rahulik kulg eesmärgid-kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli. Žanrid-romaan, novell, jutustus tõetruudus ( kust saadi materjali?)-ilustata kujutatavat olulised autorid-Stendhal, C.Dickens, F.Dostojevski, A.Tšehhov Modernism:
SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ül...
rahulolematu, kuna palk kuulub Herzbergi teooriast lähtudes hooldavate tegurite ehk hügieenifaktorite ehk rahulolematuse faktorite alla. Samal ajal on samal töötajal ka arenguvõimalused väikesed ning seega on tema rahulolu madal. Arenguvõimalused kuuluvad Herzbergi teooriast lähtudes motiveerivate tegurite ehk motivatsioonifaktorite ehk rahulolu faktorite alla. Nii palka kui ka arenguvõimalusi ei saa ühte patta panna. Nüüd aga tõstetakse samal töötajal palka ning tema rahulolematus väheneb. Tavaliselt ütleb inimene siinkohal, et töötaja rahulolu suurenes, kuid Herzbergi teooriast lähtudes ei saa seda mitte väita. Palgatõus vähendas küll töötaja rahulolematust, kuid arenguvõimaluste puudumisel säilib töötajas endiselt madal rahulolu palga tõstmine ei tõstnud rahulolu, sest palk ei kuulu rahulolu faktorite alla. Herzbergi teooria kohaselt peavad juhid lähtuma mõlemast faktorist nii
-sõjakulud (majanduslik) -sõjakulud -sõjakulud -välisvõlg (majanduslik) -välisvõlg (reparatsioonid + inflatsioon -toidupuudus & nälg -ebastabiilsed koalitsioonivalitsused ja pangad) -Vene kodusõda -tööpuudus -tööpuudus -rahulolematus - rahulolematus -rahulolematus 1917 Veebruarirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon kommunistid e punased e bolsevikud e enamlased
Suur Prantsuse revolutsioon leidis aset 1789-1799. aastate ajavahemikus ehk 18.sajandil. See revolutsioon oli väga põhjalik murrang ühiskonna arengus. Kuid siiski tõi Prantsusmaa revolutsioon endaga kaasa nii head kui ka halba. Miks algas revolutsioon ja milliseid muudatusi elus tõi see endaga kaasa? Suur Prantsuse revolutsioon algas seetõttu, et feodaalkord takistas kapitalistliku korra arengut ja oli väga halb rahvahulkade olukord ning rahulolematus valitseva korraga. Sellel ajal oli valitsejaks Louis XVI. Olid erinevad seisused, mis olid välja kujunenud inimeste rahakottide järgi. Esimese ja Teise seisuse inimesed ei pidanud maksma makse, kuid kõik Kolmanda seisuse inimesed pidid maksma, sinna kuulusid näiteks: pankurid, kaupmehed, käsitöölised. Väga palju oli inimesi, kes kuulusin Kolmandasse seisusesse või isegi alla poole Kolmandat seisusesse. Seetõttu kujunes majanduses finantskriis, kuna inimesed ei suutnud
osatähtsus. Rühmituse taktika oli samasugune kui "siuru" puhul: hoida ettevalmistused salajas, et siis ootamatult ja organiseeritult välja astuda. Tarapitalased Tarapitalased jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Hinnangud kaasaja ühiskondliku elu sündmustele, poliitilised arusaamad? Artur Adson 3. veebruar 1889 5. jaanuar 1977 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus August Alle 31. august 1890 8. juuli 1952 radikaalne Johannes Brabarus 12. jaanuar 1890 29. november 1946 kõige teadlikum ja järjekindlam, rõhutas ideelist ühtekuuluvust Albert Kivikas 18.jaanuar 1898 19.mai 1978 minimaalne osa Jaan Kärner 27. mai 1891 3. aprill 1958 siiras sümpaatia Nõukogude Venemaale Johannes Semper
2008 Motiveeritus on midagi enamat kui lihtsalt õnnetunne või tööga rahulolu. Motiveeritud inimesed tahavad anda endast parima, ja seda mitte organisatsiooni juhi, vaid iseenda pärast. Motivatsioon tähendab inimese sisetunnet, seda ei saa talle väljastpoolt peale suruda. Ameerika psühholoog Frederick Herzberg on uurinud tööga rahulolematuse põhjusi. Oma uuringute tulemuste põhjal järeldas ta, et ei ole olemas ainult kaks olekut rahulolu ja rahulolematus , vaid hoopis kolm: rahulolu, ükskõiksus ja rahulolematus. See tähendab seda, et rahulolu puudumisel pole sa veel rahulolematu, vaid ükskõikne. On olemas kaks erinevat kategooriat häälestusfaktoreid. Esiteks on motivatsioonifaktorid ehk "rahulolu tekitajad", või nagu Heizberg seda nimetas, "motivaator", mis toimib ükskõiksustunde peletajana ning rahulolu saavutajana. Motivaatoriteks on head tulemused, tunnustus, tunne et teed vajalikku tööd, isiklik
Enamlik Venemaa- kas ainuvõimalik variant? Esimene maailmasõda oli Venemaa viinud kriisini, mille põhilisteks põhjusteks olid üldine rahulolematus ja rahulolematus sõjaväes, majanduslik kaos ja ka keisrivõimu autoriteedi langus. Võimu pärast hakkasid võitlema 50 parteid, kellest tõusid esile 4. Igaüks nägi tulevast Venemaad ette omamoodi, kuid võimu haarasid enamlased, kes tahtsid vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa. Kuid kas see oli tõesti tol ajal ainuke variant? Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua, aga sõja jätkamine liitlasriikidega ärritas rahvast veel rohkem
Vanad väärtused enam ei toimi, kuid ka mitte veel uued. Väidan vastupidist, sest tänapäeval kehtib meil mitmeid vanu väärtusi. Eriti populaarsed on soorollide vahelised väärtused- naine on õrnem sugupool ja tegeleb siis nö kergemate tegemistega ning mees on pere pea. Kokkuvõtteks ütlen, Eesti ei ole kindlalt siirdeperioodi lõpetanud, sest konfliktid naaberriikidega on tänapäevalgi, majanduskriis, kuigi õnneks hakkame sellest tasapisi välja tulema, rahva rahulolematus ning vanade väärtuste olemasolu. Need kõik märgid viitavad sellele, et siirdeperiood veel teostamisel. Marili Villak
Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles' st kuulutasid end Rahvakoguks kogurahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Revolutsiooni lõpp Rahulolematus ühiskonnas siiski ei vaibunud. Direktooriumi võim nõrgenes, kuigi Prantsusmaa võitlus välisvaenlastega aastatel 1796-1797 oli edukas. Järjest
Mairi hakanud iga päev hilinema tööle pool tundi kuni tund, kuna ta teab, et ta on võimeline ka lühema aja jooksul temale määratud ülesanded täitma. Samas kardab Mairi ülemus, et selline käitumine võib ka teistele üle kanduda, mis võib viia aga selleni, et kõikide töötajate hilinemisel ei jõuta oma tööülesannetega valmis õigeaegselt. Kuna Mairi pole ka oma töötingimustega rahul, kardab ülemus, et ta võib ilma jääda väga heast töötajast. Tunnused: · Rahulolematus palgaga · Rahulolematus kaastöötajatega · Personali muutusest tingitud pinged · Hilinemine · Varasema töökorralduse muutus · Tüdimus · Motivatsioonipuudus Põhjused: · Rahulolematus palgaga on tingitud sellest, et majanduslanguse ajal hakkasid telliused järsult vähenema ning töö iseloom muutus. Kuna täiskohaga töötajad peavad palka saama ka siis, kui nad ei tööta, viidi töötasu üle kindlale kuupalgale, mis on
Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada
seletada selliselt, et intiimsuhete probleemidest on enamikel inimestel raske rääkida, või mingil põhjusel nad väldivad seda. Kõige rohkem ohustavad seksuaalsuhteid harjumus ja tüdimus. Paraku on lihtsamaks osutunud nende probleemide tõttu partneri vahetus kui tuua olemasolevasse suhtesse uut pööret. Kui kahest inimesest koosnev abielupaar on saanud järglasi e. kolmanda liikme, muudab see naise ja mehe vahelisi suhteid palju, lapse sünnist tulenevalt võib tekkida ka rahulolematus suhtes, kui ei olda lapse sünniks nt valmis või üks vanematest taipab, et laps polnudki perre oodatud. Suhte üks purunemise põhjus võib olla ka tüdimus. Et seda vältida, tuleks koos midagi ekstravagantset ette võtta, näiteks minna kuhugi välja sööma, kui seda tihti ei armastata teha, lihtsalt mõnus paadimatk korraldada vms. Kõik suhtes tekkinud rahulolematused, sinna hulka kuulub ka rutiin, tuleb omavahel selgeks rääkida. Teha õiged järeldused, vajadusel jõuda kompromissini
määral Prantsusmaa). Riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Toetust leidsid need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.4)Majanduslikud raskused Reparatsioonimaksed, inflatsioon. Tooraine puudus. Majanduskriis. Majanduskriis võttis ära inimestelt usu, kuid karmikäelised poliitilised jõud lubasid, et elu läheb paremaks.5)Riigisisene võimuvõitlus parteide ja rahvaste vahel. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. 6)Valimiskünnise puudumine parlamenti pääsesid kõik erakonnad, mis põhjustas vaadete paljusust. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. AUTORITAARSED Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud. Tähtis konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda. (
seal leiduvad. Igaüks leiab sealt midagi enda jaoks, mida võib-olla teine lugeja tähelegi ei pane. Minu jaoks kujutab tsitaat ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada," Fausti tegelaskuju iseloomu ja mõttemaailma väga otseselt. Kuigi ta oli õppinud paljusid teadusvaldkondi ning saanud doktoriks, tundis ta siiski, et keegi pole otseselt ta teadmistest kasu saanud. See oli peamiseks põhjuseks, miks Faust oli masendunud ning sügavalt õnnetu isiksus. Tema rahulolematus endaga ja oma mõistuse piiritlusega sai talle ka saatuslikuks, kui ta sõlmis lepingu Mefistofelesega. Mõistmine, et inimesed ei mõtle oma nina esisest kaugemale, vaid on enesekesksed ja rahulduvad saavutatuga väga kergelt, masendas Fausti veelgi. Suure pettumuse valmistas talle ka ta õpilane Wagner, kes oli samasugune nagu kõik teised. Minu mõttemaailm on väga sarnane Faustile. Ka mina leian, et ükspuha kui palju ka ma
Arvamustöö Kui Prantsusmaa aevastab siis Euroopa nutab? On see tõsi või ei? Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789. aastal muutus aina kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorra vastu veriseks revolutsiooniks mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Kõik sa alguse rahva rahulolematusest kunigas Louis XVI vastu. Pikaajalised sõjad ja priiskav eluviis nõudis kulutusi ning nende täitmiseks tõsteti aina makse. See ajas rahva marru. Näiteks privileegitud seisused ei pidanud üldse makse maksma, nende käes oli kõik tähtsamad ametid ning neil oli ligi 1/3 maavaldustest. 1789. aasta 17
Juuli ees NATO, NSVL NSVL, Hiina autoriteet langes 1950 - keeras pilgu Aasia · Lõuna-Korea · Tekkis kaks Korea 1953 poole USA riiki · Eesmärk muuta Lõuna-Korea kommunistlikuks · Kommunismi levitamine Berliin · Rahulolematus · SDV ja NSVL · Kommunistid 16. juuni viletsate · Lääneriigid ei surusid ülestõusu 1953 elutingimuste pärast. reageerinud maha · Lääneriikide · , hukkus u 1000 ebapiisav abi. inimest,
Sõjad on saatnud meid läbi ajaloo, kas on üldse võimalik küsida, kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Inimesed ei ole tavaliselt kunagi oma saavutustega rahul. Eesmärk täidetud, siis rahuolu kestab vaid mõne hetke ning äkki tundub kõik loomupärasena, nii pidigi minema. Ma mäletan, kui rõõmus olin mina hetkeks, kui sain Hugo Treffneri Gümnaasiumisse sisse, natukene hiljem oli rõõm juba tuhmunud ning kõik tundus täiesti loomuliku asjade käiguna. See igavene rahulolematus, püüdlemine uute eesmärkide poole on tegur, mis viib inimkonda edasi. Meenutagem vaid Thomas Alva Edisoni, kes oleks võinud väga vabalt pärast fooliumplaadimängija leiutamist jääda pensionile ning nautida saadud raha eest elu, tema aga töötas palavikuliselt edasi, sõnades, et pärast surma on tal aega küllaldaselt puhata ning leiutas lõpuks hõõglambi, tänu millele elektrifitseeriti kodud esimest korda
1820-1830 Mõistet "romanss" kasutati keskajal Lõuna- Euroopas rahvakeelsete (so romaanikeelsete) rahvalaulude ja muinasjuttude kohta 18. saj lõpul tõusis huvi keskaegse rahvaluule vastu, milles hinnati selle fantaasia ja tundeküllust ja salapära Üldiste reeglite puudumine Kunstniku kordumatu isikupära Üksikisiku sisetunne Keskaja imetlus Kaugete maade või ajastute imetlus Rahulolematus kaasajaga Kahtlemine ja pettumus valgustusaja ideaalides Vastandumine mõistusekultusele Kunstniku eriline seisund ühiskonnas "Boheemlus" Tähtis on loomisseisundis viibimine Kunstnikke ühendas ellusuhtumine mitte
võõrvõimudest ning omame oma riigipiire ja presidenti. Nüüdseks on meie kiirelt arenenud muutused riigis viinud selleni, et oleme jõudnud Euroopa Liitu ning isegi NATOsse. Igapäevaselt võime näha linnu, eesotsas Tallinnaga, mis aina suurenevad ning muutuvad võimasamaks. Poodides on saadaval inimesele kõik vajalik ja isegi rohkemgi. Kuid, miks valitseb Eesti kodanike seas juba mõnda aega üleüldine rahulolematus? Rahulolematus on tingitud lahendamata probleemidest, millele pole vastuseid veel leitud. Juba 90nendate algul tekkis Eesti riigis tugev demograafiline probleem. Seoses NSVLi võimu lõppemisega jäi meie riigis inimesi tunduvalt vähemaks, sest toimus suur väljaränne. Samuti on aastatega vähenenud sündide arv ning suureks probleemiks on saanud ka rahvastiku vananemine, nooremate inimeste arv on kahanenud. Seoses sellega kaasneb ka tööealise elanikkonna vananemine
6. Otto Strandman ja uus majanduspoliitika. (kes,mis, mõju) Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika: valitsus sekkus majandusse. Orienteeruti Euroopa turule, keskenduti eelkõige põllumajandusele, toetati kodumaiseid ettevõtteid, rahareform 7. Miks puhkes Suur majanduskriis, kuidas seeavaldus? Millisele harule mõjus enim? Kuidas üritati seda lahendada? Ammerika Ühendriikidest alguse saanud, kuna kasvas rahulolematus liberaaldemokraatliku riigikorraga ja börsiturg hävines. Kasvas tööpuudus, mistõttu tehit hädaabitöid. Kriis tabas esmajoones põllumehi: toiduaine hinnad langesid, ent tollimaksud tõusid, talupoegade sissetulekud vähenesid. Kroon devalveeriti. 8. Millest oli tingitud EV sisepoliitiline kriis? (3) Majandusolukorra halvenemisest, Rahulolematus poliitikute vastu, suurerakondade lagunemine, vabadussõjalaste esiletõus 9. Kes olid vabadussõjalased
Hiina,NSVL,USA,ÜRO väed. Euroopas. Sõlmiti vaherahu,mis jagas Korea 2 osaks. Berliini ülestõus 1953 Rahulolematus viletsate elutingimuste pärast Ida-Saksamaa,NSVL Tuhatkond in. suri,kommunistlik võim jäi,vastuhakkajate poolt vallutatu alad vallutati
Mõjutab, põhjustab, tingib- viitavad põhjuslikkust puudutavale hüpoteesile. Uurimistöö meetodid- konspekt Ülesanne 1 Töötajate poolt toime pandud vargused on mitmete organisatsioonide jaoks suureks probleemiks. Üheks varguse eelduseks peetakse töötajate rahulolematust, kuid mitte kõik rahulolematud töötajad ei hakka varastama. Uuringus leiti, et töötajate rahulolematus oli küll vargusega seotud, kuid vaid sellistel juhtudel, kui töötajad tajusid organisatsioonikliimat vargusi soodustavana. Teema: Käesolevas töös uuriti varguse seost rahulolematusega ja organisatsioonikliimaga. Võrdlev hüpotees: Tööga rahulolevad töötajad varastavad vähem kui need, kes on tööga rahulolematud. Objektiivne alus gruppide moodustamiseks võiks olla: need, kes on varastanud ja need, kes ei ole
• Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja. Probleemistik ja ideestik • Mässust tingitud rahulolematus, usaldamatus jne ehk ühiskonna mõju inimesele on suur • Enda vaadete kaitsmine • Tõega ei saavutata jätkuvalt õigust • Tegudel on tagajärjed (Ants) Tänan kuulamast! 2014
esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end Rahvuskoguks-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid.Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks,mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konsitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Eriti rahutuks muutus Pariisis,kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset-rahvuskaarti.14 juulil 1789 aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis.See sündmus tähistabki revolutsiooni algust
Itaalia >1861. a loodi Itaalia kuningriik =>iseseisva riigi tunnused, kuid mõju Euroopas pole >suured erinevused Põhja-Itaalia (arenenum) ja Lõuna-Itaalia (mahajäänud, suur väljaränne, maffia tegevus) vahel >agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiz, tooraine) =>sõda Etioopias ebaõnnestus =>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid) >Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus, tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad
enesega kaasa Esimene maailmasõda: - riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). - sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. - rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). - poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk
Depressioon Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt. Vältida saab depressiooni siis kui oled rahul ise endaga. Koolitöödeks oled ettevalmistanud ja muu selline, kuid on ka asju mida on raske vältida ja on suured depressiooni valmistajad. Selleks võib olla suhted vanematega. Palju on selliseid vanemaid veel kes oma lapsest ja tema tegemistest ei hooli, seega on see suur
Sõda ei olnud enam armeede sõda, sinna kaasati kogu ühiskond. Sõda peeti niikaua kuni oli vähegi ressursse vastupanuks. Kasutusele võeti kuulipildurid, mürkgaasid, tankid, allveelaevad, lennuvägi Venemaa I MS järel 1917.a veebruari revolutsiooni põhjusteks oli a) vene ebaedukus sõjas sõjategevus Venemaa pinnal, in. kaotused sakslaste okupatsioon b)majandus oli allutatud sõjategevusele, samuti majanduslik kaos c) venemaa põline aristokraatia keisriperekond ja kindralite rahulolematus väejuhi Nikolai II ga d) Venemaal puudus demokraatia, rahval puudusid igasugused võimalused riigi valitsemisest osa võtta e) keisripere autoriteedi langus f) keisriperekonna saksasõbralikkus tulemused: riigiduuma moodustab ajutise komitee, mille sõjavägi legiteerib. B) ametisse pandi ajutine valitsus c) 2. märts poliitiline amnestia erakondade tegutsemisvabadust C) 3. märtsil Nikolai loobub troonist ja tunnistab Ajutise Valitsuse tegevust
TARBIJA OSTUKÄITUMINE: 1. Ostusoovi teadvustamine tekib siis, kui inimene märkab erinevust ideaalse ja tegeliku olukorra vahel 2. Info otsimine -mälu -välised infoallikad: tuttavad, müüjad, reklaam, ajakirjandus, internet 3. Alternatiivide hindamine kaupade väärtustamine tarbija väärtushinnangute alusel 4. Ostmine ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup 5. Ostujärgne rahuolu või rahulolematus Ostujärgne rahuolu või rahulolematus mõjutab järgmist ostu. Harjumuspärane ostukäitumine tuleneb tarbija ostjakogemustest ja eelnevast tarbimisrahulolust. Esmatarbekauba ost (puudub eelnev info kogumine ) vaadatakse : Säilivust Hinda Kogust Koostist TARBIJA KUI SÄÄSTJA Sageli tarbijad ei tarbi kogu oma sissetulekute ulatuses ja säästavad selleks, et tulevikus rohkem tarbida. Mida peab arvestama säästukoha valikul? Ohutus, turvalisus Tulusus, tulumäär Likviidsus e
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXX XXX KAUBANDUSTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Lea käitumisel tööl on probleemideks hilinemine, pidev haiguslehel olemine, töösse mitte tõsidusega suhtumine. Tema motivatsioonipuudus ja tööga rahulolematus põhjustavad omakorda pingeid kaastöötajatega ning kaupluse juhatajaga. Rahulolematus ja motivatsioonipuudus mõjutavad suuremas plaanis tervet kauplust, kuna rahulolematud töötajad ei taha tööd enam korrektselt teha. Selline käitumine tingib kaupluse töö üldised häired ja see omakorda rahulolematuse klientides. Lea käitumise põhjuseks on endisel tasemel püsiv palganumber, tal puudub edaspidine motivatsioon oma tööd teha.
AJALUGU, 8.KLASS PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 1792 Olukord Prantsusmaal · Absoluutne monarhia ilmutas nõrkuse märke · Vaevas poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis · Kolmanda seisuse rahulolematus · Kuningakoja suured kulutused Prantsusmaa rahvastiku koosseis 1. Seisus (140 tuhat) vaimulikud 2. Seisus (400 tuhat) aadlikud 3. Seisus (umbes 23 miljonit) talupojad, käsitöölised, kaupmehed Allpool seisusi (3-5 miljonit) orjad, sõjavangid jms · Aadlikud, kirikutegelased ja ametnikud olid maksudest vabastatud · Ränk koorem ülejäänud ühiskonnal, kaasa arvatud kõige
eksimuste eest olid määratud ranged karistused k.a hukkamine · Pärast Charles I hukkamist (riigireetmise eest) juhtis lühiealist Inglise vabariiki · Vallutas Iirimaa ja Sotimaa · Valitses 1653-1658 (kuni surmani) Inglismaad lordprotektorina Cromwell (valitsusaeg 1653-1658) Cromwelli diktatuuur · Tema valitsusajal soositi puritaanlust, alles jäi ka anglikaani kirik, kuid kaotas riigikiriku positsiooni · Riigis oli rahulolematus, kuid see suudeti sõjaliste vahenditega vaos hoida Kasutatud materjal · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Charles_I_(1 630s).jpg · http://www.slideshare.net/katrisilla/inglise- kodusda-1642-1660 · http://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_kodus %C3%B5da · http://publicdomainclip- art.blogspot.com/2011/02/oliver- cromwell.html Aitäh kuulamast !
Ta käis tihti teatris ja võttis ka ise osa paljudest näitemängudest. Talle meeldis väga rahva ees esineda. Ta võttis osa erinevatest laulu-, pillimängu- ja spordivõistlustest ning kohtunikud andsid talle alati esikoha. Nero julmus ja naeruväärsed harrastused tekitasid roomlastes palju pahameelt. Paljud roomlased arvasid, et Rooma linnas puhkenud tulekahju oli just Nero kästud tegu. Igal juhul olevat Nero põlevat linna õnneliku pilguga pealt vaadanud. Peagi tõusis roomlaste rahulolematus ja leegionid tõusid Nero vastu üles ning senat kuulutas Nero rahvavaenlaseks. Kuna sellist elu Nero elada ei tahtnud ega suutnud, tappis ta ka iseenda. Tema viimane lause olevat olnud ,,Milline kunstnik hukkub!"
Korea sõda 1950-1953 - Põhja-K NSVLiidu, Hiina toetus tungis kallale Lõuna-K USA toetus, võitjat polnud. Ungari ülestõus 1956 rahvarahutused; I.Nagy. Suessi kriis 1956 Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluü...
Postmodernism Mis on postmodernism? ● Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. ● Postmodernismis pole ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. Postmodernismi sünd ● Eelnenud modernism oli olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes. ● Rahulolematus kuntstiga, mis enam teoseid ei loonud. ● Ausse tulid modernismimeelsed põhimõtted ja stiilid. ● Postmodernism oli vastureaktsioon modernismile, mille teooriad ja väiteid peeti aegunuks. Postmodernismi arhitektuuris ● Postmodernismis nähakse sammaste ja muude varasemate stiilielementide tagasitulekut. ● Mõnikord kasutatakse Vana-Kreeka ja Rooma stiile, kuid neid ei kopeerita, vaid kohandatakse vastavalt vajadustele.
· Klassitsism- tähistab kindlate vormitunnustega stiili · romantism- on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljendada erinevates stiilides ja vormides. · Antiikkunstist · valgustajad ja väljakaevamised · eelkõige sellepärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Üksikisiku sisetunne. · Tuleb Lõuna-Euroopa sõnast ,,romanss" · keskaja imetlus, eksootiliste maade imetlus, rahulolematus kaasajaga · esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele · väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Tunnete ja instinktide tähtsust. Kunstniku originaalset eneseväljendust. Ühendas ellusuhtumine mitte sarnane vormikäsitlus. · Vanaaegse stiili jäljendamine, minevikustiilide taaselustamine · neostiilid, neogootika · Alatskivi ja Sangaste mõisahoone
6. Realism, romantism REALISM: 19. saj · Realism tekkis, sest Inglismaal oli tööstusrevolutsioon, millest tuli linnastumine · Looduse ja maaeluga side nõrgenes - Darwini revolutsiooniteooria · Tunnused: - Tuldi tagasi argielu kujutamise juurde - Elu kujutati ilma ilustamata - Sõnakasutus täpne, detailirikas - Tegelased lihtrahva hulgas - Naturalistid kujutasid elu fotograafilise täpsusega - Kujutati elu kõige mustemat poolt · Eelistati proosat ja sealt romaani ja novelli · Realismi klassikud: - Eduard Vilde ,,Külmale maale" - Anton Tsehhov - Lev Tolstoi - Honore de Balsak ,,Isa Goriot" - Charles Dickens - Emile Zola ,,Söe kaevurid", ,,Nana" · Emile Zola oli kõige kuulsam natural...
Setõttu hakkas riik makse tõstma, mida pidi maksma kolmas seisus, kuhu kuulusid nii talupojad ja linnarahvas kui ka pankurid, kaupmehed, arstid ja advokaadid. See aga viis majanduslanguseni, sest inimeste sissetulekutest läks üle poole maksudeks. Rahva rahakotte tühjendasid veelgi enam toidukaupade ostmine, mille hinnad kahekordistusid ikalduse tõttu. Riigi stabiilsust segas veel lisaks kolmanda seisuse ja talupoegade rahulolematus endi õiguste üle. Kolmas seisus hakkas nõudma vaimulike ja teiste aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi, talupojad aga väiksemaid koormisi. Kõik see aga pingestas riigi valitsemist ning tulemuseks kogunesid Versailles' üle 175a jälle kokku generaalstaadid. Kuid ka generaalstaatide hulgas tekkisid teravad konfliktid ning kolmas seisus lõi sealt lahku ning moodustas Rahvuskogu, mis pidi olema kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Peale seda ühinesid Rahvuskoguga ka
1.Suure Prantsuse rev põhjused. 1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika) 2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette 3. 18 saj valgustusideede levik 4. vastuolu ühiskondlikes suhetes 5. Ameerika iseseisvussõja mõju 6. kolmest seisusest oli a) vaimulikke 0,5% b) aadlike 1,5% c) talupoegi 85% ja linnakodanlus 3% ja väljaspool seisust 10%. Makse maksis vaid kolmas seisus. 2. Prantsuse rev tähtsus ja mõju. 1. suured muutused ühiskonnas a) feodaalühiskonna lõpp ja absolutistliku valitsemise kadumine; poliitika sai kõigi asjaks b) seisuste kadumine
pühendunud ja idealistlikud, pigem inimestele kui teadmistele või materiaalsele orienteeritud. Riskiteguriks on püsiv stress - kui tööga kaasneb suur vastutus või pidev kohanemise vajadus, tuleb tegeleda probleemsete inimestega, ülemuste ootused on vastakad. Emotsionaalse ja praktilise toetuse puudumine. Läbipõlemise staadiumid 1. Staadium Entusiasm, tööga rahulolu 2. Staadum: õli tulle valamine Rahulolematus tööga, töö efektiivsuse langus, unehäired, närvilisus, suitsetamise ja alkoholi tarbimise harjumuste muutmine, ostupalavik, lohutussöömine 3. Staadium: kroonilised sümptomid Väsimus, kurnatus, viha, depressiivsed mõtted 4. Staadium: peaga vastu seina jooksmine Rahulolematus kõige suhtes Kuhu see viib? Tähelepanuta jäänud läbipõlemissündroom võib viia depressiooni väljakujunemiseni ja pikaajalise töövõimetuseni.
tööpuudus, toiduainete kallinemine, suured riigivõlad 2. Seisuste vahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt I ja II seisusel(2%) puudusid kohustused riigi ees, neil olid ainult õigused. III seisus(98%) nende kanda oli suur maksukoorem, puudus õigus riigi asjades kaasa rääkida. Riik sattus üha enam kriisi. 3. Valgustusideoloogia Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsamad sündmused 1789 1792? Nimeta 5. Põhjenda valikut. 1. Generaalstaatide kokkukutsumine Nüüd sai ka III seisus lüüa kaasa riigi tegemistes. III seisus sai aidata maksude kehtestamisel(Et kogu maksukoormus ei langeks neile). Aga kuna üksmeel puudus, siis III seisus
6. Sõdivad pooled I ms Õ lk 44 (liidud, neutraalsed riigid) Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Erapooletud: Norra, Rootsi, Sveits, Hispaania 7. Venemaa revolutsioonid 1917.aastal, põhjused ja tagajärjed Õ lk 55 - 59 Põhjused: · Rahutused sõjaväes-suured kaotused · Majanduslik kaos- sõja tagajärjel tööjõu- ja toorainepuudus, kütusekriis, nälamässude oht · Rahulolematus keisriga- Rapuutini afäär · Üldine rahulolematus- töölisliikumine, absolutistliku võimu vastu haritlased, kodanlased, aadlikud Veebruarirevolutsioon: ajendiks sai petrogradi vilets varustamine toiduga. Rahutused (nõuti leiba ja sõja lõpetamist). Rindelt toodud sõjavägi ühines ülestõusnutega (27.vebr 1917). Levis ka teistesse Venemaa linnadesse. 3.märts 1917 loobus Nikolai II troonist, sest sai aru, et on kaotanud nii rahva, kui ka sõjaväe toetuse.
66.a Reza Pahvlavi nn valget rev, mis tähendus külastas Moskvat Pr president. Pr ja NSVL vahel ulatuslikku läänestamist. Naistele anti meestega hakkas arenema maj. Ja kultuuriline koostöö. võrdsed õigused, teostati maareform, arendati Paranesid ka NSVL suhted 2. Eu suurema riigiga tööstust, moderniseeriti haridus- ja Lä- Saksa.70.a sõlmis Lä-Saksa NSVL ja Pool nn tervishoiusüsteem. 70.a kasvas rahulolematus idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder- üldiseks vastuhakuks, mida juhtis Pariisi põgenenud Neisse jõge. Lä-Saksa ja NSVL majsuhted hakkasid usujuht Homeini. 79.a naasis Homeini kodumaale kiirelt arenema, kaubavahetus kasvas 5a ning Iraan kuulutati islamivabariikix.80.a astus Iraan 5kordsex.Ühendr. välispol. Muutis 69.a presidendiks sõtta naaberriik Iraagiga. Sõda kestis 8.a. valitud Richard Nixon
tegelik võim? Richelieu tema surma(1661) absoluutne monarhia Ümberkorraldused Parlament saadetakse laiali, keelati ,,Riik see olen mina!", Suurenes valgustusmõju, 1787. a Notaablite kogu duellid, lõhuti maha aadlike usuvabadus kaotati lõplikult, rahulolematus feodaalkorraga, (Maamaksu küsimus), kindlused, aadlikud koondati Merkantilism (riik 100% ,,Naiste sajand" - mood otsustasid ,,Ei", õukonda, kiusas taga hugenotte majanduses) nimetas ametisse KRIIS kutsuti kokku
Room (1990) iseloomustab sotsiaalset tõrjutust kui situatsiooni, kus inimesed on halvemas olukorras puudujääkide tõttu hariduses, tööstaatuses, majanduslikes ressurssides, elukohas jne ja ligipääs peamistele sotsiaalsetele institutsioonidele on piiratum ning need puudused on ajas püsivad. Millised on erinevad karakteristikud, mille alusel mõõdetakse sotsiaalset tõrjutust Eurostati uuringus ja Euroopa Sotsiaaluuringus? Eluga rahulolematus, vaesus, institutsionaalne usaldamatus, inimestevaheline usaldamatus, tajutud diskrimineerimine ja isolatsioon Millised on sotsiaalse tõrjutuse sotsiaal-demograafilised riskitegurid? Haridus, vanus, kodakonsus, emakeel ja sotsiaalmajanduslik staatus. Suurem tõrjutuse risk on mittekodanikel, madala haridusega inimestel ja töötutel Missugused on kolm olulist mõtet Sinu jaoks, millega võtta kokku loetud artikkel? 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
