4. Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus 5. Märjad ja kuivad tsoonid 6. Esmalt seinad 7. Põranda tegemisel ole hoolas 8. Puhtus on pool elu 9. Testitud ja turvaline Saunaruumid veekindlaks Saunu, vannitube, dushiruume jt. märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel vuugitäidis on poorne ja loob veele ja niiskusele suurepärase tee aluspinda tungimiseks. Niiskuskahjustuste, hallituse ja bakterite tekkimise vältimiseks tuleb plaatide alla alati paigaldada hüdroisolatsioon. Kõik algab planeerimisest Kui sauna tulevane asukoht majas on kindlaks määratud, tuleks planeerida ruumide paigutus ja trappide asukohad põrandal. Väiksema eramu sauna puhul, mis koosneb leiliruumist ja pesuruumist ning mahutab 2-4 inimest, piirdutakse sageli ühe pesuruumi paigaldatud trapiga
PÕRANDA JA PINNAKATTEMATERJALID Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE VALIKUD Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse taluvuse järgi: niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei riku niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda: Libedus/karedus Siledus/reljeefsus Elektrijuhtivus Pehmus/kõvadus Keemiakindlus Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus Võimalusel kaitsta põrand Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide ...
kõvemaks kui tsementkrohv. Sokli lubivärviga värvimine on parem Sokli ümber võib teha killustikuga Muld juhib hästi niiskust soklisse Lubikrohv Lubikrohvi omadus on see, et see kivistub väga aeglaseslt Kogemused räägivad, et selline ,,eestiaegne" lubikrohv mis on ca 70 aastat vana on iseenesest tugevam ja vastupidavam kui sama vana tsementkrohv - aga et ,,noorest peast" on ta pehme, poorne ja imav Eriti hästi võib seda näha välisseintel, kus vihmavee ärajuhtimine on puudulikult lahendatud ning vesi pääseb seinale Pole vaja palju, et väga suur ala seinast oleks märg Lubikrohv paisub ja tõmbab kokku, ta imab endasse vett ja siis ka külmub lõhki See, et fassaadi osad alla kukuvad on see viga, et kui ei pöörata piisavalt tähelepanu sademevete ärajuhtimisele Seal, kus vesi peale ei pritsi on üldjuhul kõik korras
temperatuur -1,9° C. Merevee ja külma õhuga kokkupuutumisel tekkib veepinnal jääkoorik, mille kasvamisel mereveest surutakse välja sool ja jääkihi all moodustub soolasem ja tihedam veekiht. See kiht puutub kokku pinnajääga ja jahtub kuni -20° C, tekkib ülijahutatud vesi. Ta on raskem ja tihedam, sellepärast liigub alla, põhja poole. Jääsõrme vormistamine initsieerib isegi mingit jääkooriku ebatasasust. Algab kristalliseerumine, tekkib habras ja poorne toru, mis liigub põhjani ja külmutab kokkupuutel väiksemaid mereelukaid. Surmava jääsõrme näited: Minu katsed ülijahutatud veega: http://youtu.be/krrWshyZuMA Kasutatud allikad: http://www.cawater-info.net/all_about_water/?p=1904 http://www.activestudy.info/pereoxlazhdenie-vody/ http://tineydgers.ru/publ/udivitelnaja_khimija/pereokhlazhdennye_rastvory /130-1-0-8078 http://bookre.org/reader?file=737294&pg=4 http://otvet.mail.ru/question/12656765 http://otvet.mail
Kliima kliima mõju erinevates vööndites on erinevad 1) füüsikaline murenemine ehk rabenemine (iseloomulik külma kliima aladel) 2)keemiline murnemine ehk porsumine (sooja ja niiske kliimaga aladel) Mulla (murenemiskooriku) läbilõige A horisont e huumushorisont B horisont e sisseuhtehorisont C horisont e mulla lähtekivim Tuul tuul tekitab eoolseid protsesse. Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Mered Kontinentaalne ääreala, Süvookeaniline bassein, ääremered, sisemered Ookeani põhi keskahelikega, mandri nõlv, self Lahustunud soolad 2...45% Temperatuur Rõhk ja Ca ja CO3 Valguse levik 50...200m Lainetus max 400m Tõus ja mõõn Hoovussed Mudahoovused Jää Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise Firn, liustikujää Lumepiir Jää liigub raskusjõu mõjul
*Toorained segatakse, valatakse kuumutatud maisitärklisest vormi *Kiirest kuivamisest moodustub pinnale õhuke koorik Vahustatud korpus e. suflee (linnupiim - fantaasianimi) - kondenspiim, agar, munavalgepulber, aroomi- ja värviained. *Lisatakse veel koorevõid või taimseid rasvu *Kerge, poorne, õhuline, vajustatud mass Kreemikorpus - sokolaadi- ja pähklimass, rasv, maitseained *Vahustamine annab massile õrnuse, pehmuse Piimakompvekid - suhkru ja rärklisesiirupi keetmisel piimaga või koorega ning võiga *Kristalliseerunud, kergelt veniv, pehme, piima maitsega mass Kihiliste kommide korpus - vähemalt kahest erinevast kompbekimassist
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HAPPEAKUDE VANANEMISNÄHTUSED Aktiivaine allapudenemine, nn. voolamine (i.k. shedding) keemiline protsess, kus laadimise-tühjenemise käigus poorne plii ja pliidioksiid muutuvad pliisulfaadiks ja tagasi - omab tendentsi vähendada sidet poorse aktiivaine ja pliisõrestiku vahel. Iga kord, kui aku tühjeneb/laetakse, tuleb väike osa aktiivainest pliisõrestikust lahti, kuni purgi põhja pudenemiseni välja, mis vähendab sellega aku mahtuvust. See on normaalne vananemisprotsess, mis lõpuks viib aku mahtuvuse täieliku kadumiseni. Sulfateerumine valge pliisulfaadi moodustumine plaatidel aku tühjenemise käigus
Ananassi, Mesikäpp, Tallinn · Liköörikompvekkide korpus valm. suhkrusiirupist, millele lisatakse ettenähtud kogus konjakit, piiritust, teist alkoholi. Toorained segatakse ja valatakse kuumutatud maisitärklisest vormidesse. Kuivab kiiresti ja pinnale moodustub õhuke koorik Konjaki, Sokolaadipudelid likööriga. Liköör sokolaadis · Vahustatud korpus ehk suflee kondenspiim, agar, munavalgepulber, aroomi- ja värvained. Sisaldab veel koorevõid ja taimseid rasvu. kergelt poorne, õhuline vahustatud mass Linnupiim ( erineva maitse ja värviga) · Kreemikorpus toorained on sokolaadi- ja pähklimass, rasv ja maitseained. Vahustamine annab massile õrnuse ja pehmuse Trüffel , Isabell, Tuljak, Assortii · kihiline korpus koosneb vähemalt kahest erinevast kompvekimassist Sokolaadikompvekid karpides jaotatakse erinevatesse rühmadesse: · käsitöökompvekid karbis valmistatakse täiesti käsitsi. Sisud valmistatakse
· keemiline korrosioon; · elektrokeemiline korrosioon; · biokorrosioon. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus, ilma niiskuse juurdepääsuta): 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid, gaasi väljalasketorud jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia
Ladude ja garaazide betoonpõrandad tavaliselt värvitakse, sageli spetsiaalse kahekomponentse epoksiidvärviga. See eeldab aluspõrandalt head nakkuvust ja piisavat survetugevust. Ilus tulemus saavutatakse vaid siledal aluspõrandal Põrand tuleb tasandada Sõltuvalt betoonimargist ja valu kvaliteedist võib betoonpõrand olla värvimisvalmis juba peale lihvimist, ent sageli tuleb põrand enne värvimist põrandatasandusseguga tasandada. Töötlemata betoonpõranda pind on poorne, sageli ka rabe ja ebatasane. Pärast kuivamist võib betoonplaat olla kumer, äärtest madalam ja keskelt kõrgem. Betoonpinna kalded võivad olla ebapiisavad või ebaühtlased, mille tagajärjel jääb vesi enne põrandakaevu jõudmist lohkudesse pidama. Põrandatasandusseguga saab põrandaid tasandada ja kaldeid korrigeerida, seda muidugi segukihi lubatud paksuse piires. Külmades ruumides kasutatakse külmakindlat tasandussegu. Arvestada tuleb tasandussegu piisava tõmbe- ja survetugevusega
Materjali tihedus arvutatakse valemiga 1 Katse andmed tuuakse välja tabelis 5.2 Näidis: Materjal graniit Keha mass õhus m=77,4g Keha mass vedelikus m=48,2g Vedeliku tihedus =1g/cm³ 2 V=(m-m)/=(77,4-48,2)/1=29,2 cm³ =m/V*1000=77,4/29,2*1000=2651 kg/m³ 4.2.2. Poorse ja hästi vett imeva materjali mahu ja tiheduse määramine Kuna materjal, silikaattellis, on väga poorne ja imab väiga hästi vett, siis tema mahu ja tiheduse määramiseks kaalutakse esmalt tema mass m õhus [g]. Vältimaks vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti, saades m[g]. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 3 korda sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist lastakse parafiinikihil hanguda ning vajadusel surutakse sõrmega parafiin pooridesse. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees, saades m [g]
Flag question Küsimuse tekst Süsinik satub malmi Vali üks: a. kütusest b. aherainest c. räbustist d. maagist Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase "keemisel" eraldub Vali üks: a. C b. P c. Si d. Mn Küsimus 15 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis põhimõttel töötavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Vali üks: a. poorne materjal, kus tahked ja vedelad määrded säilivad poorides b. alati väga kõrge kõvadusega ja väikese hõõrdeteguriga materjal c. grafiidirikkad struktuurid, mis mõjuvad tahke määrdena d. põhimaterjaliks on vask ja tahke määrdeaine grafiit Küsimus 16 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mg elektrometallurgias kasutatakse elektrolüüdina Vali üks: a. MgCl2 b. Mg vesilahust c. naatriumkarbonaati d. MgO
Veekindluse tagamiseks 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Jah, peab 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Katuse tuulutusventiilide või tuulutustorude abil 47. Kui kaugel peab põlev tarindiosa asuma korstna välispinnast? Ei tohi olla alla 100mm 48. Miks tuleb pööningul asuv korsten valgeks värvida? Et näha tahma levikut pragude vahelt??????????? 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne? 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. tänavasillutised ja liivateed - jalgteed, pargiteed - õuealad ja muruplatsid - haljasalad - vundamendidrenaaz - vihma- ja heitvete eemaldamine - basseinid ja veesilmad 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust?
või silikaatvärve. Tulekaitsevärvid Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahtutekitavatakes värvideks. · Tulelevikut tõkestavate värvide põhimõte on selles, et tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld. · Vahtutekitavad värvid on tuleohutuse seisukohalt põhilised. Nendega saab tõsta konstruktsioonide pindade tuleohutuse kategooriat, sest nad paisuvad kuumenedes ja tekkinud poorne kiht ei lase kuumusel tungida kaitsekihi alla. Eriotstarbelised värvid Puidukaitse värvid · Neid puiduliike, mis ei ole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda. · Sideainet sisaldavad värvid võivad moodustada puu pinnale kelme. · Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne kattevärviga värvimist. Lakkide tüübid
Nii jõuavad ained stardijoonest erinevatele kaugustele. Eristamiseks kasutakse ultraviolettlambi või kemikaali lahused. 12. Elektroforees Laetud osakesed liikumine elektriväljas alusel. Liikumine sõltub elektrilisest potentsiaalist ja summaarlaengust. Valkudel on erinev summaarlaeng, lahustavad naj elektriväljas. Levinum on geel-elektroforees. Lahustatavad komponendid jaotuvad liikuvuse alusel kandjal kitsaste vööndidena,mis on vaja indifitseerida. Geel-kandjate poorne struktuur tagab elektroforeesi suurema kiiruse ja lahutusvõime. Reguleerib valgumolekulide liikumist sõltuvalt mõõtmetest ja Mr-st. Kõike efektiivne on PAGE, kus PAAG toimib poorse molekulaarsõelana. Seal baseerub kõrglahustusvõime geeli poorsusel ka pH gradiendil. Elektriväljas lahutunud uuritava segu bändi(väiksed liiguvad kiiresti,suured ei) imutatakse värvimisega. Värvained seonduvad üskne lahutunud komponentidega. PAGE kasutakse kui väga detailse proteinogrammi saamiseks 13
derformeeritavamad, paremal-valusulamid). 10)Selgitage tähist AC-AlSi9Mg A näitab, et see on Al sulam, AC- valusulam, Al- alumiiniumi keemiline sümbol, pärast lähevad põhilisandite keemiliste elementide sümbolid, arvud näitavad nende keskmist sisaldust. 11) termoreaktiivplastide esindajad? Epoksüplastid (EP), fenoplast (PF), aminoplastid 12) konstruktsiooni keraamika grupid lähtudes kasutusest.? Kuumuskindel, termokindel, kulumiskindel, antifriktsioon, poorne, "sitke", biokeraamika. IV variant: 1). Kompaktne heksagonaalvõre tähis, k arv ja baas? H12, k=12, n=12*1/6 + 2*1/2 + 3*1=6 2). Asendustüüpi tardlahuse kristallvõre (lahustajakomponendi A kristallvõre on H6).Selle baas. 3). Keemilise ühendi faasidiagramm. 4). Mehaanilised segud Fe-C sulameis. · Ledeburiit (Le): L=A+T (1147-727C) ja L=F+T (alla 727C); C-sisaldus 4,3%. · Perliit (P): P=F+T (tekib A lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727C); C-sisaldus
3.Saadud tulemused. 1. Materjali poorsus on väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima. Materjali nimetus ......................... - proovikeha mass õhus G=................... g - proovikeha mass vees G1 =................... g - proovikeha maht ......................................................=................ cm3 - proovikeha tihedus ......................................................=................ ......... kg/m3 2. Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist. Materjali nimetus ............................... - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita G=.................. g - parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus G1=..................... g - parafiiniga kaetud keha mass vedelikus G2=........................ g 3 - keha maht koos parafiiniga ............................................................ = .................. cm3 - parafiini ruumala ................
Veekindluse tagamiseks 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Jah, peab 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Katuse tuulutusventiilide või tuulutustorude abil 47. Kui kaugel peab põlev tarindiosa asuma korstna välispinnast? Ei tohi olla alla 100mm 48. Miks tuleb pööningul asuv korsten valgeks värvida? Et näha tahma levikut pragude vahelt??????????? 49. Fibo vundamendiplokk on töökindel valik niisketes oludes, sest on poorne? 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. tänavasillutised ja liivateed - jalgteed, pargiteed - õuealad ja muruplatsid - haljasalad - vundamendidrenaaz - vihma- ja heitvete eemaldamine - basseinid ja veesilmad 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust?
PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI Põletamata tehiskivi saadakse mineraalse sideaine Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%, liiv ei taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel tohi sisaldada savimineraale ega Liigitus sideaine järgi huumust. Alkaalide sisaldus peaks olema võimalikult väike. lubitooted Lu...
Bioloogia Eukarüootne rakk tuumaga rakk · Tsütoloogia tadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitust · Robert Hook leiutas 1665. Aastal valgusmikroskoobi ning ta võttis kasutusele raku mõiste. Ta uuris veinipudeli korki. · Antony van Leeunwenhoek esimene mees maailmas, kes suutis viletsa valgusmikroskoobiga näha ja üles joonistada elusrakke. Ta uuris ka algloomi. · Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ning järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Eükarüootse loomaraku ehitus · Rakutuum: tuumamembraan(kahekihiline ja poorne) Tuumaplasma aka karüoplasma 1-3 tuumakest(rRNA, ribo...
TALLINNA EHITUSKOOL EHITUSVIIMISTLUS Riina Saar PLAATIMINE Referaat Juhendaja: Meeta Heinaste Tallinn 2010 PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud pinnale tuleb liivapaberiga ennem üle lihvida. LOODIMINE Seinte plaatimisel on tähtis alumise rea loodi panek. Selleks tõmmatakse kõige alumise plaadirea ülemise vuugi kohale joon ja selle järgi kinnitatakse sirge puulatt, mille peale jäävad plaadid esi...
Väljak On sätestatud, et väljaku pikkus peab alati ületama laiuse. Samas on rahvusvahelised tähistused alati muutumatud. Klubid peaksid väljakute rajamisel eelistama rahvusvaheliste mängude korral kehtivate mõõtmetega väljakuid: maksimaalselt 110 x 75 m (120x80 jardi), minimaalselt 100 x 64 m (110 x 70 jardi). Mängu huvides tuleks tagada hea ühtlane murukate. Kui väljakut kasutatakse pidevalt igapäevaseks treeninguks, oleks soovitav muru asemel maha panna poorne ilmastikukindel kate. Väravad (laius 7,32 m, kõrgus 2,44 m) asuvad lühemate külgede keskel. Äärejooned Külgjooned on pikemad äärejooned. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks. Mängu alustatakse uuesti küljesisseviskega. Väravajooned ehk otsajooned on jooned, mis asuvad väljaku kummaski otsas ja ühinevad täisnurga all küljejoontega. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu.
Koristuslappe valmistatakse erinevatest materjalidest Puuvillane koristuslapp imab hästi niiskust, taluvad pesemist kõrgel temperatuuril ja on vastupidavad. Ei elektriseeru. Puuduseks on see, et lapid kuivavad aeglaselt ja võivad pesus kokku tõmbuda. Määrdununa on suurepäraseks kasvupinnaks mikroobidele. Frotee, vahvelkangas, trikoo, marli ja flanell-lapid. Puuvilla kasutatakse ka mittekootud kangastes. Pestakse pesumasinas kuni 90 C juures. Tselluloosist koristuslapp on poorne, mistõttu kasutakse seda pesukäsnade ja käsnalappidena. Jätab pinna märjaks. Kasutatakse näiteks klassitahvlite puhastamiseks ja valamute kuivatamiseks. Lappide puhastamine tülikas. Tehiskiust lapid imavad halvasti niiskust, kuid on kerged ja vastupidavad. Kuivavad kiiresti ja on hästi puhastatavad. Tavaliselt kasutatakse tehiskiudu siiski koos puuvillaga või tselluloosiga. Pestakse pesumasinas 40 C juures Mittekootud kangast lapid on väga laialt kasutuses. Kangas
koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. Nende seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui ka peaaegu ideaalseid dielektrikuid. Tehnokeraamika üldisteks positiivseteks omadusteks on: - suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus), korrosioonikindlus, suur kõvadus ja kulumiskindlus, väike tihedus. Tehnokeraamika kasutus Konstruktsioonikeraamika Kuumuskindel keraamika Termokindel keraamika Kulumiskindel keraamika Antifriktsioonkeraamika Poorne keraamika Sitke keraamika Biokeraamika Tööriistakeraamika Ülikõva keraamika Lõikekeraamika Kermised Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika Tehnokeraamika puudusteks on: väike painde- ja tõmbetugevus, suur haprus, Tehnokeraamika Oksiidkeraamika Al2O3-keraamika MgO-keraamika ZrO2-keraamika Al2O3-keraamika MgO-keraamika ZrO2-keraamika jt. Mitteoksiidkeraamika Karbiidikeraamika Nitriidikeraamika Boriidikeraamika
Seejuures muutub tuum koonusekujuliseks ja kahvatuks, lüheneb tunduvalt ja tema piirjooned ähmastuvad. Samuti lühenevad leegi ülejäänud tsoonid. Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse. Leek põleb mühinal, valjus sõltub hapniku rõhust. Oksüdeeriva leegi temperatuur on kõrgem kui normaalleegil, kuid sellega ei tohi keevitada liiga suure hapnikusisalduse tõttu. Liigne hapnik põhjustab õmblusemetalli oksüdeerumist, mistõttu saadakse poorne ja habras õmblus. Oksüdeerivat leeki on lubatud kasutada messingi keevitamisel. Taandav leek Pildil nr:4 Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul siis, kui põletisse antava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta tuleb vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma selguse, tuuma otsale tekib aga roheline kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab
Deformatsiooni- ja vajumisvuugid on vaja eelnevalt hoolikalt planeerida. [3] 3.3 Isolatsioonivõõbad Isolatsioonivõõbad võivad olla nii ühe- kui ka kahekomponentsed bituumenemulsioonid või mineraalsed isolatsioonivõõbad. Enne võõba pinnalekandmist tuled aluspind puhastada mustusest, tolmust ning seejärel kruntida. Aluspind peab olema terve, ühtlase viimistlusega, võib olla niiske, aga mitte läbivettinud, ei tohi olla külmunud. Kui aluspind on kuum, väga kuiv või poorne, siis tuleb seda enne töötlemist niisutada. Enne isolatsioonivõõba pealekandmist tuleb seda korralikult segada ja seejärel võib pintsliga pinnale kanda. Isolatsioonivõõp ei ole enne täielikku kuivamist sademete kindel ega külma kindel. Peale tuleb kanda kaks kihti, kuid teist kihti mitte enne kui esimene kiht on täielikult kuivanud. Isolatsioonivõõpasid kasutatakse enamasti pinnaseniiskuse, mittesurvelise vee vastu, lisaks sellele veel kuni 3 m survelise vee vastu, veemahutite
7. Kirjeldage biskviiditaina valmistamist (põhitoorained, töö käik, maitsestamise võimalused). Biskviiditainas on oma olemuselt õhuline ja kerge tekstuuriga tainas, mida tuleb kohelda õrnalt ning kiiresti. Biskviiditainast valmistatakse nii palju, kui seda ühekorraga küpsetada saab. Biskviiditaina valmistamisel ei kasutata keemilisi ega bioloogilisi kobestajaid, toodete kohevus ja poorsus saavutatakse suure hulga munade vahustamisega. Tooted kerkivad munadesse vahustatud õhu toimel. Poorne struktuur säilib jahu ja munavalkude hüübimise tulemusena. Valmistatakse kooke, küpsiseid, torte, plaadikooke ja rullbiskviiti. Biskviiditaina koostis (kaaluliselt): muna 50%, suhkur 25%, jahu 25%, põhiretsepti kirjeldatakse järgmiselt:1 kanamuna, 1 spl suhkur, 1 spl jahu. Osa jahust (mitte üle ¼) võib asendada kartulitärklisega. Tärklis annab elastsust juurde. Küpsetuspulber ei ole oluline, kuid selle kasutamine hõlbustab toote kerkimist.
Nende väärismetallide ,,lahustamiseks" kasutatakse nn kuningvett, mis koosneb 3 mahuosast kontsentreeritud soolhappest ja 1 mahuosast kontsentreeritud lämamstikhappest. Kontsentreeritud väävelhape ja lämamstikhape võivadf oksüdeerida peale metallide ka mõningaid mittemetalle ja paljusid teisi aineid. 7. Metallide korrosioon Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks. Raua roostetamisle tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemad metallid (nt alumiinium, tsink ja kroom) on õhu ja vee toime suhtes küllatki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Metallide korrosioon on metallide tootmisele vastupidine protsess ja see kulgeb iseenesest. Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüdeeerijate toimel.
Variant 1 1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas C=0,01%-0,1% (Fe(C)); A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas C=0,8...2,14% (Fe(C)) M (K8) C ülekõllastunud tardlahus alfarauas (Fe(Cülek) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-C sulameis, muutuse skeem, T A => (F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb F ja P, C-sisaldus 0,2% korral ferriidi ja perriidii koguste suhe 3:1 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035...0,06%; fosfor 0,0...
Graniit 33,6 21 2.1.1 Materjali poorus on väike ning vett ta katse käigus ei ima Materjali nimetus: Graniit Keha mass õhus: m = 76, 6 [g] Keha mass vees: m1 = 47,3 [g] m-m Keha ruumala: V br = 1 =29,1 [ cm3 ] : valem nr 8 v Keha tihedus: 0 = Vm * 1000 = 2625,4 [kg/ m3 ] : valem nr 9 br 2.1.2 Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist Materjali nimetus: Tellis Kuiva keha mass õhu silma parafiinita: m = 25,0 [g] Parafiiniga kaetud keha mass õhus: m1 = 27,1 [g] m1 - m2 Keha maht koos parafiiniga: V 1 = v = 14,4 [ cm3 ] : valem nr 9 m -m Parafiini ruumala: V p = 1 = 2,25 [ cm3 ] : valem nr 10 p Keha maht: V= V 1 - V p = 12,15 [ cm3 ] : valem nr 11
afaniitne ja idiomorfne iseloomustavad kivimite struktuuri. (1) Idiomorfsus on mineraalitera sarnanemine tema ideaalsele kristallstruktuuri ehitusest tulenevale esinemisvormile. (9) Struktuur väljendab kivimi siseehituse omadusi, mis on tingitud tema koostisosade kujust, absoluutsest või suhtelisest suurusest ning hulgalistest suhetest. (1) 2.2. Tekstuur Tekstuur võib olla näiteks massiivne, poorne, kihiline või kildaline. Massiivse tekstuuriga kivimis pole osakesed orienteeritud, poorid puuduvad. See on tüüpiline tardkivimitele. Poorseks võib tekstuuri nimetada siis, kui kivimis on silmaga nähtavad tühikud, mis on tekkinud näiteks mõne mineraali lahustumisel või gaaside eraldumisel. Mikroskoopilisel tasandil on poorsed kõik settekivimid, kuid nende kirjeldamisel on informatiivsem jälgida hoopis kihilisust. Kihilisus kujuneb ebaühtlase või tsüklilise settimise käigus
kõrgest põhjaveest või survelisest põhjaveest (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid AT-CG1-CG2. Lõimise valem on +ls1 42/lubi 12/r3 s31+. Huumusprofiili valem: 0/42. AT – 0-42/42 : Selgelt välja kujunenud mustjashall huumushorisont. Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Muld on väikese kleepuvusega aga vastupidav, väga õhuline ja määriv. Tihenenud kohad puudusid, üldiselt oli üsna poorne ja paljude vihmaussi käikudega. Koreselisus puudus kuid keemist esines pinnalt. Ülemine profiili osa oli tihedalt juurestatud. pH 6,2 ning horisondi üleminek oli järsk. CG1 – 42-54/12 : Väga selgelt välja kujunenud valge horisont, mille lõimiseks oli lubi. Väga sidus horisont, ning see horisont hakkas muutuma juba palju tihedamaks. CG1 horisont oli
mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Oksülikviite moodustab ka asfalt kui poorne orgaaniline aine. Need on mehhaaniliselt tundlikud, nii et vedela hapnikuga märjaks saanud asfalt võib detoneeruda ülesõitmise või pealeastumise tagajärjel. Et hapniku keemistemperatuur on kõrgem kui õhu teisel põhikomponendil lämmastikul, kondenseerub ta õhu vedeldamisel kergemini: õhk hakkab kondenseeruma temperatuuril 191 Celsiuse kraadi, ja tekkiv vedelik on rikastatud hapnikuga, mida seal on 48%. Mis tahes koostisega vedela õhu auramisel aurab
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinist (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] XPS isolatsioonimaterjalid on valmistatud
üks süsiniku aatom. Fullereenid tekivad grafiidist ja söest kõrgel temperatuuril. Süsi ei ole süsiniku allotroopne teisend, kuna ta koosneb peamiselt väga peene- teralisest grafiidist ning võib sisaldada mitmesuguseid lisandeid. Süsi juhib elekt- rit nagu grafiitki. Süsi tekib orgaaniliste ainete, näiteks puidu kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Süsi on väga poorne ning tal on võime siduda õhust või lahus- test oma pinnale mitmesuguseid lisandeid. Nii saab söe abil lahustest eemaldada la- hustunud värvilisi aineid. Eriti suure sidumisvõimega on süsi, mida on kõrgel temperatuuril veeauruga töödeldud. Söetablette antakse sisse kõhuvalu puhul, et siduda seedeorganites kahjulikke aineid. Kivisöest saadav süsi on koks. Gaasimaskides kasutatakse veeauruga töödeldud sütt ?
Teedeehitusdivisjon Kaeve- ja täitetööd. Liiv- ja killustikaluste ehitus. Bituumenaluste ja tsement-stabiliseeritud aluste ehitus. Asfaltkatete tasasusfreesimine ja purustamine. Freespurust katete ehitamine. Mulla ja täitepinnase sõelumine ning müük. Asfaltbetooni tootmine poorne asfaltbetoon tihe asfaltbetoon killustikmastiksasfalt kerge asfaltbetoon must killustik dreenasfaltbetoon külm asfaltbetoon Asfaltkatete ehitus Asfaltbetoonkatete paigaldus teedele ja platsidele. Raudteedivisjon Raudteede projekteerimine.
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinised (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] 3. Kasutatud töövahendid
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (15.11.2013) Oksendamine on refleks, mida juhib oksekeskus piklikus asju. Refleks käivitub keskuse erutuse korral. Erutus teatud stiimulite mõjul ning juhitakse kas närvide kaudu oksekeskusesse või mõjutavad oksekeskust veres ja ajuvedelikus sisalduvad ained. Oksekeskuse erutuse kutsuvad esile lõhnad (ebameeldivad, mis võivad olla põhjustatud nt roiskunud toidust või seotud hoopis ebameeldiva kogemusega), maitsed, mao liigne venitus, roiskunud toiduainete mõju maos, ebameeldivad nägemisstiimulid (visuaalsed stiimulid, mis seotud ebameeldiva sündmusega), rasedus (raseduse algul iiveldust ja oksendamist rohkem – esimestel kuudel, hiljem toimib kohandumine), ravimid ja toksiinid, valu, koljusisese rõhu tõus (koljutraumade tagajärjel või ülekuumenemise tõttu, samuti väga kõrges palavikus. Traumade korral tekib ajuturse ja kolju kitsub – iiveldus pärast traum...
Puuvill on pärit Indiast, sealt on selle kultuuri kasvatamine levinud teistesse samasuguse kliimaga maadesse ning tänapäeval on puuvill kõige enam kasutatav taimne materjal. [6] Puuvillased rõivad on väga nahasõbralikud. [5] Puuvill imab niiskust kuni 32% omaenda kaalust, mis teeb puuvillast ideaalse materjali rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. [10] Seetõttu on puuvill eriti väärtustatud materjal pesu, voodipesu ja lasteriiete valmistamiseks. [6] Selle kiud on väga poorne, mistõttu on puuvillane riietus kerge ja hingav ning takistab ka ülekuumenemist, sest laseb hästi õhku läbi ning mõjub temperatuuri tasakaalustavalt. Puuvilla eeliseks on samuti hea vastupidav, kuid puuduseks on kalduvus kortsuda ning vähene venivus. Puuvillasest kiust saab valmistada väga erinevaid kangaid, näiteks marlit ja teksariiet. [6] Puuvillast kiudu segatakse tihti ka teiste kiududega, nii saadakse uued erinevate omadustega materjalid
Anoodidena kasutatakse süsielektroode. Vedel Al koguneb elektrolüüsivanni põhja, anoodil eraldub CO2. 101. Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad kergesti õhu toimel andes oksiide, hüdroksiide ja karbonaate. Samas pole oksiidi moodustumine alati ohtlik - näiteks Al pinnale tekib õhuke Al 2O3 kiht, mis takistab edasist korrosiooni, raua pinnale tekkiv oksiidikiht aga on poorne ning pudenev, seega korrosioon jätkub. 102. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes (orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused, bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega. Näiteks reageerimine hapnikuga: 2Mg+O22MgO 103. Elektrokeemiline korrosioon toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal.
• Mullbetoonist müürikivid Näited: • Columbiakivid- tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega. • Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast, veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega. • AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva,
Muude lisandite (gilsoniit, kummipuru, polümeerid, jm.) kasutamine eeldab spetsiaalset seguretsepti ja see lepitakse töövõtja ning tellija vahel kokku igal konkreetsel juhul. Tihe asfaltbetoonsegu valmistatakse tsükkel- või pidevtoimega sundsegamisega segurites, mis võimaldavad toota retseptile vastavat püsivate omadustega segu. Kivimaterjali, filleri ning sideaine kaalude ja toiteseadmete täpsus peab olema piirides ± 3% vastava materjali massist. 22. Mis on AC Bin ja Base (endine poorne AB), kasutusalad? Poorne asfaltbetoon sobib kahekihiliste asfaltbetoonkatete alumise kihi ehitamiseks seotud ja sidumata alustele, aluste ehitamiseks kahekihiliste tihedast asfaltbetoonist katete alla, ning aluste tasanduskihiks. Erandina, mitmekihilise asfaltbetoonkatte etapilisel ehitamisel, võib poorse asfaltbetooni kiht jääda 1...2 aastaks liikluse alla. Liiklus- ja ilmastikukahjustuste vältimiseks on soovitav sellised kihid teha minimaalse poorsusega (5...6%)segust,
Mitmekihilise seina erinevaid kihte ei tohi kinnitada teineteisega müürisidemete või spetsiaalsete konstruktsioonidega, sest sellisel juhul langeb isolatsioonivõime järsult. Tulepüsivus AEROC poorbetoon on mittepõlev materjal, mis talub eriti hästi kõrge temperatuuri mõju mitmeid tunde. AEROC poorbetoon kuulub tuletundlikkusklassi A1. Poorbetoon talub hästi ka hetkelist väga kõrge temperatuuri mõju kuna poorne struktuur kaitseb materjali tavalisele betoonile omasest aurustuva vee põhjustatud kahjustustest. Tasakaaluniiskusest allapoole kuivamine põhjustab poorbetooni kahanemise. Tugevam kahanemine toimub 200...300 °C vahel mitmeid tunde kestnud põlengu jooksul. Seejärel jääb kahanemine konstantseks, kuni see umbes 700 °C juures taas kasvab. Kuna tulekuumus tungib materjali eriti aeglaselt, tekib isegi tugevate lühiajaliste
• Mullbetoonist müürikivid Näited: • Columbiakivid- tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega. • Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast, veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega. • AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva,
Saab betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone. Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. Teebetoon Ta on tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku, hüdrofoobset või plastifitseeritud portlandtsementi, tugevusklassiga vähemalt 42,5. 28. Poorse täiteainega kergbetoonid Täitematerjali järgi Looduslik poorne kivim Poorne Räbud Orgaanilised tehismaterjal materjalid pimskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, kergkruus karplubjakivi Omadused: survetugevus on 2,5...20N/mm², tihedus on 800...2000kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/mK. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega.
Korrosiooni liigid Keemiline korrosioon toimub kuivade gaaside (hapnik jne.) reageerimisel metalliga. Tegemist on tegelikult metalli ühinemisega keskkonnas olevate gaasidega. 4Al + 3O2 2Al2O3 5 Alumiiniumi korrodeerumisel õhuhapnikus tekib tema pinnale üliõhuke, kui väga tugev oksiidikihe, mis takistab metalli edasist korrodeerumist. Raua korrodeerumisel (roostetamisel) tekkiv oksiidikiht on aga väga poorne ning metall hävineb täielikult. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (vt. Elektrolüütide lahused). See korrosiooniliik toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Kahe metalli vahel tekib galvaanielement ning aktiivsem metall korrodeerub (hävineb). Bioloogiline korrosioon. Korrosioonist võivad osa võtta ka bakterid, vetikad, seened jne. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad metallide oksüdeerumisprotsessist. Lisaks
13 066 60,53 ,63 2922,15 2 19525,3 110,6 69,1 14 665 1,29 0 26,78 7 2 21,2 13,0 15 585 4,25 3604,63 4,94 2 73,8 45,5 16 608 3,42 6797,44 9,32 8 1.3. Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist. -kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita m= -parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus m1= -keha maht koos parafiiniga Vp = (m1 m) / p -parafiini ruumalaVp = (m1 m) / p -keha maht V = V1 Vp -materjali tihedus = (m / Vbr) * 1000 Tabel 2.3 Ebakorrapärase kujuga poorse ehitusmaterjali tiheduse ja poorsuse katsetulemused Mass Mass Tihed Keskmi Keskmi tihedus Jr Mass
arvutatakse valemiga nr 2: m-m 1 Vbr = v , Valem 2 Kus m - proovikeha mass õhus [g]; m1 - proovikeha mass vedelikus [g]; v - vedeliku tihedus [g/cm³]. Teisena arvutati tihedust hästi imava vett materjalil. Jälle on vaja leida proovikeha mahu, kuid erinevus on selles, et kaalu määramiseks kasutatakse parafiini. Lähtakse Archimedese seadusest. Kuid enne seda, kaalutakse lihtsalt poorne keha kaaludel. Järgmisena pannakse keha kaheks või kolmeks sekundiks parafiini ja antakse natuke kuivama. Kohe pärast seda kaalutakse keha koos parafiiniga ning pärast pannakse vee sisse ja kaalutakse. Parafiiniga m1 m2 kaetud keha mass õhus on ning vees . Kõik arvutatakse valemiga nr 3: m1-m2 ,
kuivad ) Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. 6. Kergbetoonide kasutuskohad ning eelised/puudused normaalbetooniga võrreldes? Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) pikemat segamise aega. Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord
rulapargis paneb kasutatavad materjalid tõsiselt proovile. Tehakse hüppeid, maandutakse kallakutele ja libistatakse mööda ääri - kõik see kahjustab pidevalt rulaparki. Samuti vihm, jää ja lumi on Eestis suureks rulapargi vaenlaseks. Ilmastiku ja sõitjate koosmõjul muutuvad vineerpargid kiiresti pehmeks või kipuvad roostetama/mädenema. Ka vineerparkide aluseks olev asfalt muutub mõne aastaga karedaks, kuna asfalti pind on väga poorne. Betoonpind aga on sile ning tihe, mistõttu vihm, lumi ega jää seda mõjutada ei suuda. “Õigesti ehitatud” betoonpark kestab aastakümneid ja ei vaja regulaarset hooldust. Sõnapaar “õigesti ehitatud” tähendab siin, et rulapark on ehitatud betoonitööde üldiseid ehitusnorme järgides: 1) Kasutatud on vähemalt C25/30 tüübile vastavat betooni. 2) Betoonikihi paksus on vähemalt 100mm. 3) Betoon on terasega armeeritud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
