kord (lähtuvalt konflikti sisust): liitude vahendusel, lepitaja vahendusel; streigi korraldamine (mõiste/liigid, streigikeeld, streigi piirangud, läbiviimise kord, ebaseaduslik streik, töötajate seisund). Kollektiivne töötüli. Mõiste ja pooled • töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel- õigus- ja huvikonflikti eristamine • töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit Kui tööandja(te)l ja töötajatel või nende ühingutel või liitudel tekkib kollektiivlepingu sõlmimisel ja täitmisel või uute töötingimuste kehtestamisel lahkarvamusi, on kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) kohaselt tegemist kollektiivse töötüliga. Kollektiivse töötüli korral võivad mõlemad pooled korraldada töökatkestuse
alltöövõtja Töövõtja valitud ja volitatud juriidiline või füüsiline isik, kes teeb ja kellel on seaduse järgi õigus teha alltöövõtulepingu objektiks olevat tööd või selle osa. Alltöövõtjat võib esindada tema seadusjärgne või volitatud esindaja. Alltöövõtja vastutab endale võetud kohustuste eest Töövõtja ees. Alltöövõtja kaasamine ei vähenda Töövõtja vastutust Tellija ees. Alltöövõtulepingu puhul on lepingu poolteks tellija (peatöövõtja) ja töövõtja (alltöövõtja) Peatöövõtja on kohustatud tagama ja varustama alltöövõtja vajaliku informatsiooniga, koordineerima alltöövõtjate tööd ja omavahelist suhtlemist. Potentsiaalsed konflikid: alltöövõtja ei teata oma vigadest, tööfront pole alltöövõtja jaoks veel valmis, segased alluvussuhted 7. Ehitusjärelvalve vajadus, vastutuse ulatus ja kohustused, potentsiaalsed juhtimiskonfliktid Omankikujärelvalve
Õigussuhe on eraldiseisev õiguslikult reguleeritud suhe teise isikuga ehk isikute vaheliste õiguste ja kohustuste omavaheline seos. Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis reguleerib õigussuhte poolte (isikute) vahelisi õigusi ja kohustusi poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõigussuhte sisuks on poolte subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, samuti riskide jaotamine. Tsiviilõigussuhte poolteks on isik või isikud, kelle vahel õigussuhe tekib. Tsiviilõigussuhtel on alati vähemalt üks õigustatud ja üks kohustatud pool. Kummalgi poolel võib olla üks või mitu subjekti. Isikud võivad varalises tsviilõigussuhtes reeglina vahetuda. Tsiviilõigussuhte objektiks on see, millele on suunatud poolte õigused ja kohustused (nt töö tegemine, asja võõrandamine, kasutamine jms). Tsiviilõigussuhte objekti tuleb eristada
Vastavalt põhiseaduse §le 46 võib igaüks oma õiguste kaitseks pöörduda ka riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Subjektiivse õiguse eelduseks on teise, kohustatud subjekti olemasolu. Õiguslikult determineeritud kohustus põhineb seadusel. Ka siis, kui normitehniliselt on seaduses sätestatud üksnes õigused, eeldab see vastukohustuste olemasolu. Ilma õiguslike kohustusteta on vaevalt mõeldavad ka subjektiivsed õigused. Eraõiguslikes suhetes on poolteks subjektiivse õiguse subjekt (õigustatud isik) ja subjektiivse kohustuse kandja (kohustatud isik). See tuleneb juba eraõiguse funktsioonist - ühtlustada ja piiritleda kodanike huvisid. Ühe isiku kohustused ja piirangud eksisteerivad teise isiku huvides. Sellel on siis mõte, kui isikul on võimalus oma seaduslikult tunnustatud ja kaitstud huvisid kui subjektiivseid õigusi teostada. Avalikus õiguses on sellised õigussuhted komplitseeritumad. Haldust teostatakse eelkõige
Vastavalt põhiseaduse §le 46 võib igaüks oma õiguste kaitseks pöörduda ka riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Subjektiivse õiguse eelduseks on teise, kohustatud subjekti olemasolu. Õiguslikult determineeritud kohustus põhineb seadusel. Ka siis, kui normitehniliselt on seaduses sätestatud üksnes õigused, eeldab see vastukohustuste olemasolu. Ilma õiguslike kohustusteta on vaevalt mõeldavad ka subjektiivsed õigused. Eraõiguslikes suhetes on poolteks subjektiivse õiguse subjekt (õigustatud isik) ja subjektiivse kohustuse kandja (kohustatud isik). See tuleneb juba eraõiguse funktsioonist - ühtlustada ja piiritleda kodanike huvisid. Ühe isiku kohustused ja piirangud eksisteerivad teise isiku huvides. Sellel on siis mõte, kui isikul on võimalus oma seaduslikult tunnustatud ja kaitstud huvisid kui subjektiivseid õigusi teostada. Avalikus õiguses on sellised õigussuhted komplitseeritumad. Haldust teostatakse eelkõige
kooskõla küsitavuse - Organitüli kõrgemate riigiorganite või nende osade vaheline õigusvaidlus põhiseaduslike pädevuste ulatuse üle (nt parlamendi ja presidendi vahel / parlamendi liikme ja esimehe vahel jne) - Pädevusvaidlus sarnaneb organitüliga, kuid organitüli puhul on vaidlus ,,kasti sees", kuid pädevusvaidluse puhul ,,kahe kasti vahel". Pädevusvaidlus on nt KOV kaebus autonoomia kaitseks. - Individuaalkaebus poolteks on isik (kaebaja) ja riik; liigid: - Normikaebus isik pöördub seaduse/määruse peale kohtusse, põhjuseks õiguste rikkumine - Kohtulahendi kaebus (Eestis puudub) isik vaidlustab konstitutsioonikohtus viimase instantsi kohtulahendit (ehk pärast Riigikohtus käimist); olemas arenenumate õigussüsteemidega riikides - Muud (nt valimiskaebused, erakonna keelustamise menetlus, presidendi tagandamine tahtliku PS rikkumise eest,
riigivõimu kuhjumise järel püüdis kontinendil suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiramatust pehmendada loodusÕe ümberkujundamisega mõistusÕeks. MõistusÕ võetakse aluseks paljudele positiivse Õe aladele nii nende loomisel kui ka muutmisel. II. 2.12. Õ kui rahvavaimu väljendus Õ avaldub ühiskondlikus lepingus, milles igaüks loobub oma loomulikest Õtest üldise tahte kasuks, et saada need tagasi seejärel kodanikuÕtena. Sellise lepingu poolteks ei ole mitte rahvas ja valitseja vaid vabad ja sõltumatud üksikisikud ning teiselt poolt nende endi üldine tahe ja ühendus. Rousseau jaoks on S ühiskondliku elu keskpunkt. Seta ühiskonda ei saa pidada tõeliseks ühiskonnaks. Kus riikliku võimu autoriteet ja legitiimsus saab tekkida Ste alusel. Kanti järgi ütlevad Sed, kuidas peab olema – see, kas nende järgi ka käitutakse, ei ole kunagi kindel. LoodusSi iseloomustab aga nende alatine kehtivus. II. 2.13. Õ kui klassiideoloogia
Alates kollektiivlepingu ulesutlemisest lõppeb töörahu pidamise kohustus Kollektiivne töötüli. Mõiste ja pooled (KTLS §-d 2 ja 3) Töötuli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel Õigus- ja huvikonflikti eristamine Huvikonflikt tekib lepingu sõlmimisel/uute töötingimuste kehtestamisel Õiguskonflikt tekib lepingu täitmisel Töötuli poolteks on tööandja või tööandjate uhing või liit ning töötajad või töötajate uhing või liit. Töötüli tekkimine (KTLS §-d 4-7) Nõue esitatakse vastaspoolele kirjalikult Teine pool vastab kirjalikult 7 päeva jooksul Kokkuleppe mittesaavutamisel tekib töötuli, mille lahendamiseks võib pöörduda: tööandjate liidu ja töötajate liidu poole või 2. riikliku lepitaja poole Töötüli lahendamine lepitaja abil
Kes lahendab töövaidlusi? Töövaidlusorganid, milleks on töövaidluskomisjon ja kohus. Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused? Tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Õigused ja kohustused lk 346347. Ma ei ole mingi trükimasin lihtsalt:D:D Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Pooled:1)tööandja ja tööandjate ühing või liit või volitatud esindaja, 2)tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit, 3) omavalitsusüksuste liit ning
vaheline eraõiguslik vaidlus. Kes lahendab töövaidlusi? Töövaidlusorganid, milleks on töövaidluskomisjon ja kohus. Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused? Tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Õigused ja kohustused lk 346-347. Ma ei ole mingi trükimasin lihtsalt:D:D Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Pooled:1)tööandja ja tööandjate ühing või liit või volitatud esindaja, 2)tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit, 3) omavalitsusüksuste liit ning
liitude vahendusel, lepitaja vahendusel, streigi/töösulu korraldamine (mõiste/liigid, streigikeeld, streigi piirangud, läbiviimise kord, ebaseaduslik streik, töötajate seisund) Kollektiivne töötüli. Mõiste ja pooled · töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel- õigus- ja huvikonflikti eristamine · töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit Kui tööandja(te)l ja töötajatel või nende ühingutel või liitudel tekkib kollektiivlepingu sõlmimisel ja täitmisel või uute töötingimuste kehtestamisel lahkarvamusi, on kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) kohaselt tegemist kollektiivse töötüliga. Kollektiivse töötüli korral võivad mõlemad pooled korraldada töökatkestuse
ning nende arengule omavalitsuse või sõltumatuse suunas, arvestades iga territooriumi ja rahva erisusi. Momendil on selle organi tegevus seiskunud, kuna vastavad ülesanded on täidetud. Rahvusvaheline kohus. Lahendab talle allutatud riikidevahelisi tülisid ning annab arvamusi ÜRO teiste organite palvel. Kohus koosneb 15 sõltumatust kohtunikust erinevatest riikidest, kes valitakse ametisse üheksaks aastaks. Rahvusvahelises Kohtus saavad poolteks olla vaid riigid, kes on end kohtu pädevusele allutanud. ÜRO organite kaebamine kohtusse (liikmes)riikide poolt ei ole võimalik. Sekretariaat. Tegeleb administratiivsete ülesannetega. Sekretariaadi tööd juhib peasekretär. Lisaks administratiivsetele ülesannetele on peasekretäril õigus juhtida julgeolekunõukogu tähelepanu võimalikele rahu osutavatele momentidele ning ta on praktikas osalenud ka vahendajana riikidevaheliste tülide lahendamisel
teatrit alati tõmmanud kirjanduse poole kehtib dramaturgi ülemvõim). Selleks, et tants oleks teater, peab ta olema vaatemänguline, sisaldama endas mingeid etenduse elemente, et saaks teda nimetada teatriks. Keskaegses teatris teoreetiliselt olid kõik osavõtjad. Keskaegne teater ei eelda seda jagunemist passivseks ja aktiivseks pooleks. Kirikuteenistusest välja kasvanud kõik sakraalid jne, kirikuteenistus aga ei eelda jagunemist poolteks, kirikuteenistuses saab aind osaleda rituaal ei salli pealtvaatajaid. Kirikuteenistustest said osa võtta aind usklikud ehk kirikuliikmed, mis garanteeris pühaduse puutumatuse. Kui oleks osalema hakanud profaanid, oleks see tähendanud võõra vaimu sissetulekut, seda aga ei olnud kirikuteenistusel vaja. Sellepärast ongi siin nii raske tõmmata piiri osalejate ja vaatajate vahel. Selle olukorra keerulisus seisneb selles, et seda piiri on võimalik tegelikult tõmmata
kui kaotasid sõda, pandi tohutud sõjamaksud peale. Suur alandamine, rõhumine ja surumine tekitab vastureaktsiooni. Esimene Maailmasõda 1914-1918. Esialgu on iga sõda sõdivatele riikidele, eriti sõda alustanud riikidele, tundub vahva, suur rahvusluse puhang. Ometigi sõda mõjutas väga paljut. S. Zweig ,,Eilne maailm" Kahe sõja vahelisest ajast ja mismoodi kirjutab Euroopa ühisest turvalisest kodust muutus sellisteks vaenutsevateks poolteks. Hästi palju muutis Esimene Maailmasõda inimeste arusaami, hoolimist ja üksteise vastu huvitatust ja kõike seda. Esimene maailmasõda toob relvastuses uued relvad: tankid ja keemiarelvad. Esimese maailmasõja ärel lagunevad mitmed impeeriumid: Austria-Ungari, Venemaa, Osmani. Tekivad uued rahvusriigid näiteks ka Eesti 1918. Ja Türgi muutub esimeseks ilmalikuks islamimaaks. Enamlased teevad Venemaal esimese kommunistliku riigi. Tähtsaks hakkab muutuma ka Ameerika Ühendriikide roll
Teater Vanemuine; ei tegele riigi valitsemisega, on aga riigi käes. Neil on suurem iseseisvus ja iseotsustamisõigus. Kuna need täidavad riiklikke ülesandeid, siis riik finantseerib neid, kuna nende tegevus ei ole suunatud majanduskasu saamisele, vaid nad peavad tegelema enda seadustest vastavate eesmärkide täitmisega. Tsiviilõiguse koha pealt pole erilist vahet kas tegu on eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isikuga; mõlemad võivad olla lepingu poolteks jne. Kõige üldisemad normid juriidiliste isikute kohta tulevad TsÜSist; alati tuleb vaadata, kas on tegu eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isku kohta käiva asjaga, kui avalik-õigusliku, siis vaata lisaks antud seadust (nt. TÜ seadust), kui eraõiguslikuga, siis vaata äriseadustikku, MTÜ seadust jne ning eriseadusi. 3.4. Juriidilise isiku asutamine Asutamine tähendab neid toiminguid, mis viivad juriidilise isiku tekkimiseni. Need toimingud
Teater Vanemuine; ei tegele riigi valitsemisega, on aga riigi käes. Neil on suurem iseseisvus ja iseotsustamisõigus. Kuna need täidavad riiklikke ülesandeid, siis riik finantseerib neid, kuna nende tegevus ei ole suunatud majanduskasu saamisele, vaid nad peavad tegelema enda seadustest vastavate eesmärkide täitmisega. Tsiviilõiguse koha pealt pole erilist vahet kas tegu on eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isikuga; mõlemad võivad olla lepingu poolteks jne. Kõige üldisemad normid juriidiliste isikute kohta tulevad TsÜSist; alati tuleb vaadata, kas on tegu eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isku kohta käiva asjaga, kui avalik-õigusliku, siis vaata lisaks antud seadust (nt. TÜ seadust), kui eraõiguslikuga, siis vaata äriseadustikku, MTÜ seadust jne ning eriseadusi. 3.4. Juriidilise isiku asutamine Asutamine tähendab neid toiminguid, mis viivad juriidilise isiku tekkimiseni. Need toimingud on
tegevuskohajärgsele tööinspektorile; 4) töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist; 5) aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik; 6) tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga. 291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandjate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid (Kollektiivlepingu seadus KLS 35) 292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või
4) Töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist 5) Aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepinguseaduses sätestatud tingimustes ja korras sõlminud usaldusisik 6) Tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga 291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivlepingu pooled on: 1) Tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja 2) Tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit
- Muudes riikides minnakse õiguskonflikti puhul kohe TVK või kohtusse. - töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel: o huvikonflikt – tekib lepingu sõlmimisel/uute tingimuste kehtestamisel o õiguskonflikt – tekib lepingu täitmisel (TVK või kohus lahendab, kui lepitaja on ebaõnnestunud) - töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit - (KTTLS §§ 2 ja 3) 14.2 Töötüli tekkimine - nõue esitatakse vastaspoolele kirjalikult - teine pool vastab kirjalikult 7 päeva jooksul - kokkuleppe mittesaavutamisel tekib töötüli, mille lahendamiseks võib pöörduda: o 1.tööandjate liidu ja töötajate liidu poole või o 2. riikliku lepitaja 14
isik ehk võlausaldaja ehk kreeditor) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Kohustusi on kahte liiki – saab rääkida tulemusest või kus on vaja arvestada teise poolte huvidega. - Kui on müügileping, mille poolteks on A ja B. B on müüja, A on ostja. Mõlematel on õigused ja kohustused. Müüjal on kohustus asi üle anda ja sellele kohustusele vastab ostja õigus nõuda, et talle asi üle antakse. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüja õigus nõuda raha. - Kui isikul on õigus midagi teha- võlgnik. Kui on õigus midagi nõuda- võlausaldaja. Kui on üürileping, mida iseloomustab, et üürileandja võimaldab asja kasutada ja üürnik peab raha
Liitu kindlustati abielu sõlmimisega Maria Theresia tütre Marie- Antoinette ja Prantsuse dofääni, hilisema kuninga Louis XVI vahel. Samal aastal puhkenud Seitsmeaastane sõda (175663) oli esimene, mis omandas maailmasõja mõõdu. Euroopaga üheaegselt toimus sõjategevus nii Põhja-Ameerikas, Lääne-Aafrikas kui Aasias (India) ( Euroopa koloniaalvallutused), kus koloniaalülemvõimu pärast võitlesid Inglismaa ja Prantsusmaa. Euroopas olid peamisteks sõdivateks poolteks Preisimaa ja Austria. Preisimaad toetas Inglismaaga personaalunioonis olev Hannover, Austria olulisemad liitlased olid Venemaa ja Rootsi. Sõja vallandas Preisimaa, okupeerides Saksimaa. Kuigi Riigipäeva otsusel astus keisririik sõtta Austria poolel, kulgesid sõja esimesed aastad edukamalt Preisimaale. Pärast järjekordset võidukat lahingut Roßbachi all 5. novembril 1757 vabandas Freidrich II vangistatud kindralite ees toidulaua kehvust: ,,Härrased,
9. jaanuari 2000. a metsa ülestöötamise leping; 27. jaanuari 2000. a metsa ülestöötamise lepingu lisa; 11. veebruari 2000. a hageja kinnituskiri Alex Klugele. 13. juuni 2002. a hagiavalduse kohaselt ei ole kostjal kuni hagiavalduse esitamise hetkeni tekkinud võlaõiguslikke nõudeid hageja vastu. Seetõttu on hagejal tekkinud AÕS § 349 lg 1 alusel õigus nõuda ühishüpoteegi kustutamist. Hüpoteegi seadmise lepingu poolteks olid hageja ja kostja ning lepingu p-s 4 on pooled kokku leppinud, et hüpoteek tagab kõiki võlaõiguslikke nõudeid, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest. 20. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on vääralt jätnud hindamata 12. juulil 1999. a sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu p 4, kuigi hageja on sellele punktile selgelt tähelepanu juhtinud vastuses apellatsioonkaebusele ja on samas ka nõustunud maakohtu
jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööinspektorile; töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist; aitama kaasa töörahu hoidmisele; tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga. 86 KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED 339. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid (kollektiivlepingu seadus, KLS, RT I 1993, 20, 353; 2009, 5, 35) § 2 lg 1. Kollektiivlepingu pooled on: 1 tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja;
ning uute töötingimuste kehtestamisel. Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Kollektiivse töötüli poolteks on: o tööandja või tööandjate ühing või liit; o töötajad või töötajate ühing või liit. Töötajaid, töötajate ühingut või liitu esindab nende volitatud isik, s.o töötajate esindaja, tööandjat, tööandjate ühingut või liitu esindab nende volitatud isik, s.o tööandja. 95 Õiguse alused Töötajate ja tööandjate nõudmised esitatakse teisele poolele kirjalikult
Samas tekib probleem aga loogilise järjekindlusega ning sellele viitab ka Jung. ,,Idee heast ja kurjast on siiski igasuguse moraalse otsustusvõime eelduseks. Nad on loogiliselt ekvivalentne vastandite paar ja sellistena kõigi tunnetustegude sine qua non. Empiirilisest vaatepunktist ei saa me öelda rohkemat. Ja sellest vaatepunktist peame kinnitama, et hea ja kuri, olles moraalse otsustusega kaaseksisteerivateks poolteks, ei tulene üksteisest, vaid on alati sellistena koos." (JUNG 1979:47) Ta väidab vastu Basileidese järjekindluseta väitele öeldes, et kui peaksime inimest kõige halva allikaks, siis peaksime teda pidama ka kõige hea allikaks. (ibid) 75 Samuti ütleb Jung Basileidese vastu, et kui hing loodi algselt heaks ning kuri tuleneb hinge ,,moondumisest", siis pidi hinge rikkuma miski, mis on tõeline, isegi kui see ei kujuta endast
125 lahendavasse organisse pöördumist; 5) aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik; 6) tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga 344. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandjate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid (Kollektiivlepingu seadus KLS 35) 345. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja
Need positiivse vastutuse subjektiivsed elemendid on seotud positiivsete ühiskondlikult kasulike õiguspäraste tegude motivatsiooniga. Negatiivne vastutus kehtivate käitumisnormide, järelikult ka sotsiaalse kontrolli nõudmiste rikkumise korral realiseeruv vastutuse vorm. Selle puhul võidakse vastavalt vajadusele rakendada karistuslikke ja/või õigusttaastavaid sanktsioone. Positiivne ja negatiivne vastutus on ühtse õigusliku reguleerimise mehhanismi poolteks, mis on suunatud kas õiguspärasele või õigusvastasele käitumisele. Kui valitud käitumisvariant vastab ühiskondlikele huvidele, leiab aset positiivne vastutus oma tegude eest, kui see aga ühiskondlikele huvidele ei vasta, järgneb negatiivne vastutus. Õigusvastase käitumise vastutus retrospektiivne vastutus riigipoolne negatiivne hinnang isiku teole. - õigusrikkuja teo tunnistamine õigustühiseks - rikutud õiguste taastamine
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
