Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid tekkima esimesed personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad. Aastal 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaais Kalifornias. Aastal 1981 valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM. Kuna personaalarvuti oli nii revolutsiooniline aparaat ja sellelt oodati väga suuri muutuseid inimühiskonnas, kuulutas aastal 1982 ameerikas välja antav ajakiri "Time" aasta inimeseks arvuti. Personaalarvutite algusaastatel räägiti küll suurest revolutsioonist ei teadnud enamus inimesi, mis need arvutid endast kujutavad ja milleks neid üldse vaja on. Alates mikroprotsessorite leiutamisest on nad kogu aeg kiiresti edasi arenenud. Juba aastal 1965 tegi mees nimega
Mis toimub arvuti käivitamisel? Kui opsüsteem on laaditud (näit. PC puhul on ekraanil näha Windows'i esimene aken), siis on ta valmis rakendusprogrammide käivitamiseks. Mõnikord ilmub ekraanile instruktsioon "reboot" (ümber laadida). See tähendab lihtsalt, et opsüsteem tuleb uuesti laadida ja PC-de puhul tuleb selleks üheaegselt vajutada klahve Ctrl, Alt ja Delete. Buutimiseks on vajalik üsna väike programm. BIOS (Basic Input/Output System), baasvahetussüsteem Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm, mis liidestab operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms.). Kasutajal pole võimalik sellele programmile ligi pääseda NTLDR - NT Loader, Buudilaadur, mis kuvab Windows NT stardimenüüd ja aitab Windows NT opsüsteemi laadida. Kui kasutaja üritab installeerida Windows NT baasil loodud opsüsteeme Windows 2000 , Windows XP 8
4 Viide: [http://www.apple.com/support/expert/] (11. aprill 2010) Stephen Gary Wozniak Stephen Gary Wozniak (lühendatult Woz) sündis 11. augustil 1950. aastal San Jose linnas, Californias. Stephen Gary on Ameerika arvuti insener, kes asutas Apple Computer Inc'i (nüüd kannab see nime Apple Inc.) koos Steve Jobsi ja Ronald Wayne'iga. Tema leiutised ja masinad aitasid oluliselt kaasa personaalarvuti pöördele 1970. aastal. Wozniak lõi Apple I ja Apple II arvutid 1970. aastate keskel. Wozniagil on hulgaliselt hüüdnimesid: Woz, Imeline võlur Woz ja iWoz (see tuleneb Apple üldlevinud toodete nimedest). Woz on lühendatud ja tuleneb väljendist ,,Zeus'i rattad". Woz on ka ühe firma nimi, mille ta rajas. Wozniak'i on mõnikord kutsutud ka Teiseks Steve'iks. Enamus inimesi teab, et Apple asutaja oli Steven Paul Jobs aga tegelikult nad eksivad,
...................................................................................... /juhendaja allkiri/ 1. Töö eesmärk Tutvumine raadioseadmete tööd iseloomustavate müraparameetritega, tervikliku vastuvõtja müraparameetrite leidmine üksikastmete parameetrite järgi. 2. Kasutatavad seadmed Agilent Technologies'i simulatsioonitarkvaraga AppCAD varustatud personaalarvuti. 3. Töö käik Avasime AppCAD programmiakna, vasakus servast asuvast menüüribast omakorda valisime Signals Systems alammenüü, ning sealt omakorda NoiseCalc tööleht. Vaatlesime programmiga AppCAD 12,2 kuni 12,7 GHz sagedusvahemikus töötava digitaalse satelliidisüsteemi vastuvõtja sisendis asuva madala müratasemega vastuvõtja mudelit. See omakorda koosnes kaheastmelisest eelvõimendist (A-36), segustist ning vahesagedusvõimendist (I-54) (vt joon 1.).
............ (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2012 Töö eesmärk: Õppida tundma siduanalüsaatori tööpõhimõtet ja kasutamist. Filtri sageduskarakteristiku ja parameetrite mõõtmine siduanalüsaatoriga. Kasutatavad seadmed: 1. Personaalarvuti ML330V 2. USB siduanalüsaator miniVNA 3. Mõõteobjektid: madalpääsfilter, pikk koakskaabel 4. Ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Käivitasime arvutis siduanalüsaatori juhttarkvara vnaJ.2.8.0x ning tutvusime ahelaanalüsaatori kasutusvõimalustega. 2. Kalibreerisime siduanalüsaator sobituse mõõtmiseks. Selleks ühendasime DUT ja DET külge mõõtmistel kasutatavad juhtmed kuid jätsime juhtmete teised otsad lahti. "Calibration" menüüs
Aruanne Koostajad: 2012 Töö eesmärk: Tutvumine praktikas kasutatava transistorvõimendusastme skeemi, selle tööreziimi arvutamise ning numbrilise modelleerimisega (SPICE). Tagasiside kasutamine ja selle mõju skeemi tööle. Kasutatavad seadmed: 1. SPICE SPICE Vabatarkvaraga LTspice IV v.4.03z varustatud personaalarvuti Töö käik: Koostasime LTspice IV'is transistorvõimendusastme skeemi eelnevalt arvutatud elementide väärtuste põhjal. Joonis 1. Transistorvõimendi skeem Esialgu arvutatud elementide väärtused: Toitepingeks valisime E=9V, kollektorpingeks Uc0=6V, kollektorvooluks Ic=1mA 1) Kollektortakisti Rk väärtuse saame: E - U C0 9-6 Rk = = = 3k Ic 1 10 -3 2) Emittertakisti väärtus, kui emmiterpingeks valisime U E 0 = 1V: U 1
............................. (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koormuse mõju võimendi selektiivsusele. Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik 1. Koostatud võimendi skeem Joonis 1. Ühise emitteriga lülituses resonantsvõimendi Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid · Võimendi toitepinge E=9 V · Transistori vooluülekandetegur h21E=300
ARVUTI AJASTU ALGUS Arvuti ajastu algus on märksa pikem, kui seda paljud ettegi kujutada oskaksid. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Kuid pikemalt võiks peatuda arvuti lähiajalool. II maa...
..................6 9.Neljanda Generatsiooni arvutid...........................................................................7 10.Kokkuvõte..........................................................................................................9 11.Kasutatud allikad:............................................................................................10 2 1. Sissejuhatus Sõnaga arvuti meenub tõenäoliselt kõigile kohe personaalarvuti - arvuti, kus saab Internetis suhelda, mängida ja muud vajalikku teha. Sellise arvuti väljakujunemiseni kulus palju aega. Varem olid arvutid algelisemad ja põhiliselt ainult arvutamise jaoks mõeldud. 3 2. Ajalugu Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin, mida võib
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektri...
Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid tekkima esimesed personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad. Aastal 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaais Kalifornias. Aastal 1981 valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM. Kuna personaalarvuti oli nii revolutsiooniline aparaat ja sellelt oodati väga suuri muutuseid inimühiskonnas, kuulutas aastal 1982 ameerikas välja antav ajakiri "Time" aasta inimeseks arvuti. Personaalarvutite algusaastatel räägiti küll suurest revolutsioonist ei teadnud enamus inimesi, mis need arvutid endast kujutavad ja milleks neid üldse vaja on. Alates mikroprotsessorite leiutamisest on nad kogu aeg kiiresti edasi arenenud. Juba aastal 1965 tegi mees nimega
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the...
Multimiljonär Mike Markkula pakkus omaltpoolt ekspertteadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitali. Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Seejärel võttis ta üle Jef Raskini projekti nimega Macintosh. Selle tulemusena tekkis võidujooks kahe meeskonna vahel, kumb suudab oma toote ennem turule paisata ja Apple'i päästa. Lisa tiim võitis ning aastal 1983 turule toodud personaalarvuti oli esimene, millel oli graafiline kasutajaliides, kuid müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ning tema tarkvara oli limiteeritud. Olles õppinud mitmeid valusaid õppetunde pärast koguka Macintosh Portable turule toomist aastal 1989, tutvustas Apple aastal 1991 PowerBooki, millel oli tänapäevane ja ergonoomiline disain. Macintosh Portable oli disainitud olema jõudluselt võrdne Macintoshi lauaarvutiga, aga ta kaalus ~7,7
Loksa Gümnaasium ...
Ptk 1 Personaalarvuti on arvuti, millega saab samaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur ja hiir. Personaalarvutite kõige levinumad põhitüübid on PC ja Mac. Bait (B) 1B = 8b (8 bitti) Kilobait (KB) 1KB = 1024B Megabait (MB) 1MB = 1024KB Gigabait (GB) 1GB = 1024MB Terabait (TB) 1TB = 1024GB Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust. Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD. Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on...
seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 5. Mis on Mac? Mac on Apple tehtud op süsteemi või arvuti nime lühend. 6. Mis on võrguarvuti? Võrguarvuti spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja protsessorivõimsust.
vahendeid . Arvuti salvestab ja edastab infot. 2. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? I põlvkond elektronlamp ja perfokaart , II põlvkond-transistor ja leiutati , kuidas arvuti suurust oluliselt vähendada (1947a) , III põlvkond-1958a loodi esimene mikrokiip mis pandi arvutitesse alates 1963.-st aastast , IV põlvkond- kogu arvutustöö tehakse ühel kiibil,1974a. loodi esimene personaalarvuti . Arvutid arenesid igas põlvkonnas aina rohkem . 3. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutitarkvara on arvuti aju ! Programmid ja andmefailid . 4. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskluste kogum . 5. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! . Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Selle alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara jm. 6. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid
Arvutivõrgud 1. Mida tähendab digitaalne, analoogne? Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6. Mis on LAN? kohtvõrk 7. Mis on WAN? laivõrk 8
Internet ja sõnavabadus Alates 1980. aastatest on laiemalt levima hakanud Internet. Kui varem toimus selle vahendusel vaid sõjaväe ja teadusasutuste vaheline suhtlus, siis nüüd on igal inimesel võimalik endale koju personaalarvuti soetada, mille üheks funktsiooniks on Interneti kasutamine, mis omakorda annab inimestele hea vüimaluse end ja oma mõtteid avameelselt väljendada. Kuid kas selline sõnavabadus on positiivne või hakkavad inimesed end liiga hästi tundma ja sellist vabadust kurjalt ära kasutama? Inimestele võib küll tunduda, et Internet on üle maailma levinud ja kõigil on võimalus sellele ligi pääseda, kuid tegelikult see päris nii ei ole. ÜRO statistika järgi on vaid 2,4% kogu maailma elanikkonnast pidev ligipääs Internetile. See väike protsent kõlab uskumatuna, kuna näiteks juba peaaegu igal Eesti riigi kodanikul kasutab terve tutvusringkond Internetti kas lihtsalt värskete uudiste lugemiseks, uute tutvuste soetamiseks või iga...
Phishing ehk õngevõtmine.Saadetakse laiali e-posti sõnumeid,mis tuleks nagu mõnelt tuntud firmalt või pangalt ja teatab,et meilisaaja krediitkaardi andmed vajavad uuendamist või kinnitamist ning palub klikkida meilis sisalduval lingil.See viib inimese veebilehele, mis näeb välja täpselt nii,nagu oleks tolle suure firma oma, kuid tegelikult on võltsitud.Sellel lehel nõutakse krediitkaardi ja isiklike andmeid.Et tekitada suuremat usaldust, varustatakse selline veebileht ka ning andmed edasta-takse krüpteeritult. Kogutud andmeid kasutades saab suli ligipääsu pangaarvetele. Sellise meili saamise puhul tuleks kontrol-ida,kas kõik vastab tõele.Internet. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,piirkondlikke,riiklikke magistraalvõrke.Andmevahetuseks kasut.pakettkommukatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internetil pole omanikku,kõik ühendatud arvutid on sõltumatud.Selline sisseehitatud anarhia on osutunud vä...
juuksekarvast peenem ava ehk düüs. arvutist vooluimpulssidena, kirjutatakse Kambrid täidetakse mahutitest tindiga ja kettale magneeditud ja mittemagneeditud vastav seadis tagab, et piisake tinti punktidena, kasutades ühte või mitut ketta- pritsitakse paberile just õigel hetkel. Selleks ala ja viies magnetpea vastavasse kohta. seadiseks võib olla näiteks kütteelement, mis tindi keema ajab ja aurumulli tekitab - Millest koosneb personaalarvuti? aurumullis tekkinud rõhk surubki tindi läbi düüsi. Hetkeliselt täitub kamber uuesti Personaalarvoti osad on klaviatuur, kuvar, tindiga ja on jälle töövalmis. hiir. Arvuti südameks on protsessor, mis töötleb välkkiirelt arvutiprogrammi käske ja Kuidas kõvaketas andmeid säilitab? teeb arvutusi. Arvud ja muud andmed
selgelt eristada rööpajameid jada-ajamitest SATA serial ATA jada-ATA, järjestik-ATA IDE-liidese edasiarendus, kus rööparhitektuur on muudetud jadaarhitektuuriks ning ülem-alluv süsteem kakspunktsüsteemiks. DMA direct memory access otsemällupöörduskanal DMA kanaleid kasutatakse suure kiirusega andmevahetuseks mälu ja välisseadmete vahel otse, ilma arvuti keskprotsessori osavõtuta. BIOS basic input/output system Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm, mis liidestab operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms.). Kasutajal pole võimalik sellele programmile ligi pääseda POST -power on self test käivitustest Buutimise esimene faas, mille eest vastutab BIOS ja mille käigus RAM random access memory muutmälu, suvapöördusmälu Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda.
................ (juhendaja allkiri) Tallinn 2012 Töö eesmärk: Õppida tundma USB ostsilloskoobi võimalusi ja nende kasutamist: kahekanaliline ostsiloskoop, Spektrianalüsaator, signaaligeneraator. Õppida tekitama ja kasutama erikujulisi signaale sageduskarakteristiku mõõtmiseks: kõigusagedus (linear sweep), sinc signaal, valge müra. Kasutatavad seadmed: 1. Personaalarvuti ML330V 2. USB ostsilloskoop PicoScope 2205 3. Mõõteobjekt sageduskarakteristiku mõõtmiseks 4. Ühendusjuhtmed Töö käik. Tutvusime PC ostsilloskoobi PicoScope 2205 omaduste ja peamiste tööreziimide seadistamisega õppejuhendi abil. 1. Sinc signaali genereerimine ja kasutamine. Kuna soovitud kujuga signaali ei ole generaatorisse vaikimisi sisse ehitatud, tuleb see ise koostada ja salvestada .csv formaadis failina. Käepäraseimaks vahendiks
Skanner (või ka skänner) on seade, mis optiliselt skaneerib pilte, trükitud teksti, käekirja või objekti ja teisendab selle digitaalseks pildiks. See on umbes arvutiploki suurune, pealt ülestõstetava kaanega. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse, skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Graafiline kujutis tuleb muuta signaalijadaks, milleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmete...
Tarkvara jaotus kasutusõiguste järgi. Tarkvara võib jagada ka veel kasutusõiguste järgi kolmeks: 1 Kommertstarkvara sellise tarkvara kasutusõiguse saamiseks tuleb osta litsents. 1 Jaosvara (shareware) sellist tarkvara võib teatud aja jooksul tasuta kasutada ja proovida, seejärel tuleb maksta, kui tahetakse seda tarkvara edaspidigi kasutada. 1 Vabavara (freeware) selline tarkvara on täiesti vabal kasutamisel ning raha selle eest ei küsita. Et tarkvara õppimisele ning vastavate oskuste omandamisele kulutame me kogu ülejäänud aja, siis siinkohal me seda põhjalikumalt lahkama ei hakka. Seadmed ja selle funktsioonid. Antud tekstis me klahvistiku tutvustamisel pikemalt ei peatu, kes on huvitatud, siis raamatus "Arvutikasutaja A ja B. Windows 95" lehekülgedel 78 79 on klahvistikku põhjalikult käsitletud. Tänapäevaste graafiliste töökeskkondade juures on väga vajalikuks töövahendiks sell...
.. 11111111; (0 ... 255 kümnendsüsteemis)). 18 .1 bitt on 8 baiti 20. 19. Mis on piksel? Piksel on arvutis töödeldava (ka ekraanil) pild kõige väiksem osa 1 punkt pildis. 21. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks? Kiiret protsessorit (suurel sagedusel töötavat). Lisaks: kiiret ja suurt RAM mälu, kiiret kõvaketast. 22. Nimeta arvuti liike näited! Personaalarvuti (lauaarvutid, sülearvutid), serverid, pihuarvutid, erinevad integreeritud arvutid (autokompuuterid ja muid seadmeid juhtivad protsessorseadmed). 23. Kirjelda andmeedastuse viise arvutite vahel (kuidas jõuab info arvutist arvutisse)? Läbi arvutivõrgu (ühe arvuti võrgukaart saadab informatsiooni arvutivõrku (WiFi puhul õhku), kust teised arvutid seda loevad). Välise andmekandja vahendusel (info tõstetakse ühes arvutis
versioonid, on ka sellel stiilil värviskeemi tugi, mis on värvisätete kollektsioon. Windows Vista’l on kuus erinevat värviskeemi: neli kõrge kontrastiga värviskeemid, 7 teised on vaikimisi värviskeemid Windows 95-st/Windows 98-st ja Windows 2000- st/Windows ME-st. 6. Riistvara nõuded Arvuteid, mis on võimelised Windows Vista’t jooksutama, nimetatakse Vista Capable’ideks või Vista Premium Ready’deks. Vista Capable personaalarvuti (PC) on võimeline töötama kõigi Windows Vista versioonidega, kuigi mõned erilised uuendused või tippklassi graafikavalikud võivad nõuda paremat või täiendatud riistvara. Vista Premium Ready personaalarvuti on võimeline jooksutama Vista tippklassi omadusi. Windows Vista Basic ja Classic liidesed töötavad praktiliselt iga graafilise riistvaraga, mis toetab Windows XP-d või 2000-t, enamik arutelusid Vista graafikanõuete puhul keerlevad Windows Aero kasutajaliidese ümber
aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega, mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Rikkaks Engelbart aga ei saanud, sest hiirele võetud patent aegus 1987. aastal enne, kui personaalarvuti oma võidukäiku alustas. Bill Gates William Henry Gates III sündis 28. oktoobril 1955. Tema vanaisa oli panga asepresident ning isa prominentne jurist. Juba algkoolis ületas Bill oma õpetajate võimeid peaaegu kõikidel aladel, eriti matemaatikas. Bill pandi Lakeside'i erakooli. Grupp õpilasi, nende seas Bill Gates ja Paul Allen, viibisid arvutiruumis päeval ja öösel, kirjutades programme ning lugedes arvutikirjandust
Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) spetsiaalkuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutame me kõik igapäevatöös, sest need on levinumad. Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eiti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvarite soetamisel ei maksa tänapäeval enam alla SVGA vaadata. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline, ühevärviline (color- monochrome). Ühevärvilises kuvaris kasutatakse siiski heleduse gradatsiooni (nt. must - tumehall - helehall - valge). Värviline kuvar esitab tavaliselt 16- värvilistest kuni miljonite värvidega kujutisi. On tõsi, et kuigi
Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamisel kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCRoptival character recognition). Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis, saadud signaalijada salvestatakse, edastatakse sidekanali kaudu või ka töödeldakse, nt. kujutuvastuse eesmärgil. Skanner on faksiimileside saateaparaadi tähtsaim sõlm ja üks personaalarvuti sisendseameid. Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kastuavad valgusallikat ja vahendeid sensori liigutamiseks algdokumendi kohal
Arvutiekraani mõju silmadele Personaalarvuti on saamas paljude inimeste ja elukutseesindajate lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks. Kaasaegne infotehnoloogia paelub oma määratute võimalustega, teeb paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäevaelu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvutiekraani mõju silmadele on üks enimlevinud ning vaieldud teema. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul...
· töötlusseadmed (keskseade, välismälud); · väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). · Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC); · sülearvutid (laptop, notebook); · lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); · suurarvutid (mainframe). Põhiplokk ehk korpus · Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt).
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Selles töös tutvustan ma viit enimkasutatud operastioonisüsteemi. 3 Windows XP Windows XP on personaalarvuti operatsioonisüsteem mis on tehtud Microsofti poolt. Operatsioonisüsteem Windows XP avalikustati 25. Oktoober 2001. 1970-ndate keskpaigast kuni Windows XP väljalaskmiseni on üle kogu maailma tarnitud ligikaudu 1 miljard arvutit. Microsofti jaoks muutub Windows XP lähiaastatel üheks kõige menukamaks tooteks. See on kiire ja stabiilne. Menüü Start, tegumiriba ja juhtpaneel on kasutajasõbralikumad. Häkkerite ja arvutiviiruste oht kasvab, kuid liigset hirmu
25. Milleks kasutatakse skannerit? Modemit? skänner (scanner) on seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. dustes tingimustes on arvutid ühendatud Internetiga sageli telefoniliini kaudu vastavate seadmete -- modemite abil. 26. Mida tähendavad ,,hiireklõps" ja ,,topeltklõps"? klõpsuks ehk klikiks.topeltklõps on kiire kahekordne vajutus hiire nupule 27. Mida nimetatakse personaalarvutiks? Millised on personaalarvuti põhiosad? Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Põhiplokk, klaviatuur, kuvar ja hiir. 28. Mida nimetatakse andmete salvestamiseks? Töödeldavad andmed, nagu ka töö käigus tekkivad uued andmed, salvestatakse samuti andmekandjatelt operatiimällu. 29. Mida iseloomustab protsessori taktsagedus? Protsessori kiirust. 30. Kuidas sisestada klahvil olevat kolmandat märki (näiteks @, £, $)? Mõnel
1.2 Linuxi sünd.................................................................................................................. 6 2. Mac OSi kujunemine........................................................................................................ 7 2.1 Macintoshi projekt........................................................................................................ 7 Mac operatsioonisüsteemide kujunemist ei saa vaadata lahus sellega käsikäes käiva Apple'i toodetava personaalarvuti Macintoshi ajaloost. ........................................................ 7 Macintoshi projektile pani 1979. aastal aluse Jef Raskin, kes tahtis luua tavainimesele lihtsasti kasutatavat ning madalast hinnaklassist arvutit (Walsh 2005). ................................ 7 2.1.1 "Classic" Mac OS.................................................................................................. 7 2.1.2 Mac OS X............................................................................
Virtuaalse suhtlemise kultuur REFERAAT TARTU 11.02.2009 1981 aastal valmistas IBM esimese personaalarvuti (PC) mida võis kasutada nii kodus, koolis kui ka töökohtades. Tänu sellele suurenes arvutite arv maailmas järsult, mis aastal 1981 oli 2 millionit ja järgmisel aastal tänu PC'le juba 5,5 miljonit. Juba 10 aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Kui arvutid muutusid võimsamaks leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega leiutati arvutivõrk. Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal
juurdepääsu kogu mälu aadressi ulatuses. PCI (Peripheral Component Interconnect) puhul teostatakse DMA bus master tehnoloogia abil (mikroprotsessor, mis delegeerib I/O lülitusi PCI kontrollerisse). Standardis on kahte sorti DMA moode - ühesõnalised (Single Word), kui korraga kantakse nagu PIO moodideski üle üks sõna, ja mitmesõnalised (Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid
Koostaja: Karl Aleksander Kiviväli MA-12 Tallinn 2012 Piltide sisukord Kuvar Kuvar (ka monitor, videoterminal, ekraan jne) on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vtCRTkatoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (vt LCD), plasmakuvar ja/v õi OLED-kuvar. Läbi arvutustehnika ajaloo on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21
Üldiselt võib öelda, et miniarvuti on multitegumtöötlusega süsteem, millel võib üheaegselt töötada 4 kuni 200 kasutajat. 3. Võrguarvuti on spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja protsessorivõimsust. Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti. Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur,
värvi kihti eraldiseisva sageduse ja tugevusega siis värv muutub läbipaistmatuks, see tumendub kohani kus valgus enam läbi ei pääse. CD kirjutaja töö on kirjutada digitaalset mustrit tühjale plaadile. 1.3 CD-R kettaajam Kettaajam, mille abil saab salvestada informatsiooni CD-R ketastele ja valmistada nii CD-ROM'e kui muusika-CD'sid. Need ajamid on saadaval suhteliselt odava raha eest ja neid on lihtne ühendada tavalise personaalarvuti külge. Koos ajamiga on muidugi vaja osta ka vastav tarkvarapakett. Sama seade võimaldab ka lugeda CD-ROM ja muusika-CD kettaid. 1.4 CD-RW (CD-ReWritable disk) Laserketas, millele erinevalt CD-R kettast saab informatsiooni salvestada, kustutada ja uuesti salvestada. Selles mõttes sarnaneb CD-RW ketas tavalisele 5
Tallinna Reaalkool Arvuti riist- ja tarkvara Referaat Kevin Morten Saidla Õpetaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Riistvara Kuna arvutite riistvara ja tarkvara on väga erinevad selgitan meeleldi need teemad eraldi, alustades riistvarast Personaalarvutid võib jagada kaheks: - lauaarvutid - sülearvutid e kantavad arvutid Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti: arvutiplokist monitorist klaviatuurist hiirest kõlaritest (+ printer) Need kõik üleval loetletud on kõige üldisemad riistvara komponendid. Monitor / kuvar / displei Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks parameetriteks on kuv...
mittejuhitavate rakettide jt laskekehade liikumist. ENIACile järgnesid kiiresti teised ja täiuslikumad arvutid. 1950-60tel aastatel asendati kohmakad lambid kümneid kordi väiksemate transistoridega: vähenesid arvutite mõõtmed, suurenes aga nende jõudlus ja töökiirus. 60te lõpul ja 70tel aastail õpiti üksikuid transistore liitma üheks mikrolülituseks; need sisaldasid algul kümneid ja sadu, üsna pea aga tuhandeid ning isegi miljoneid transistore. Näiteks personaalarvuti südant - Inteli protsessorit Pentium saab mõõta sentimeetrites, kuid ta sisaldab endas 3,3 miljonit transistori, seega ligi 190 korda rohkem, kui oli elektronlampe kogu ENIACis kokku. ENIAC võttis enda alla aga suure saali ja kaalus 33 tonni! Ka ei ole võrreldav ENIACi ja tänapäeva arvutite kiirus kui praegu räägitakse miljoneist ning juba ka miljardeist tehetest sekundis, siis ENIAC tegi neid "kõigest" kolm tuhat. Pooljuhtseadmete tööeaks loetakse umbes 70 000tundi.
Jaapan tekkele. Märts USA Lasti välja MS-DOS 1.25, PC-DOS 1.1 April UK Lasti välja ZX Spectrum, mis põhines Z80 mikroprotsessoril ja mis võimaldas 3.5MHz 8 värvilist graafilist kuva. Mai USA IMB lasi välja kahepoolse 320KB floppy ketta. 1983 Aeg Koht Sündmus ? USA Apple tutvustas nende arvutit Lisa, esimene personaalarvuti, mis kasutas graafika kasutaja liidest. Lisa kasutas: Motorola 6800 mikroprotsessorit, 1MB RAM, 12 tollist mustvalget monitori, dual 5¼" floppy disk seadet ja 5MB kõvaketast. Kasutas Xerox Star operatsioonisüsteemi. Selle müük oli läbikukkumine tänu selle ülikallile hinnale(10 000$). Kevad USA IBM XT lasti välja, millel oli 10 MB kõvaketas ja 128KB RAM,
1968. aastal, kui Douglas C. Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega (X-Y- positsiooni indikaator graafilise süsteemi jaoks), mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Rikkaks Engelbart aga ei saanud, sest hiirele võetud patent aegus 1987. aastal enne, kui personaalarvuti oma võidukäiku alustas. Samuti kasutati hiljem laialt levinud hiirest teist tehnoloogilist lahendust esmalt PARC instituudis ja hiljem Sveitsi riikliku teadusuuringute instituudi rahastamisel väljaarendatud esimene tänapäevane arvutihiir sisaldas kuuli, mille puhastamise õppis ära mitu põlvkonda arvutihuvilisi. Muide, just sellest projektist kasvas peagi välja erafirma nimega Logitech (1981). 1982
Inc. üks asutajatest ja kauaaegne tegevjuht. Pilt 3. Steve Jobs Forbesi hinnangul oli tema vara väärtus 2010. aastal 8,3 miljardit dollarit ning sellega oli ta USA rikkuselt 42.inimene. 6 3.1 Kuidas Steve Jobs sai nii edukaks ettevõtjaks? 1970-ndate lõpus tootis Jobs koos Apple Inc. kaasasutaja Steve Wozniakiga esimese äriliselt eduka personaalarvuti. 1980. aastate alguses oli ta esimeste seas, kes pööras tähelepanu arvutihiire kasutamisele graafilises kasutajaliideses. 1986. aastal ostis Steve Jobs ettevõtte Pixar (tol ajal The Graphics Group) 10 miljoni USA dollari eest. Jobs töötas Apple'i tegevjuhina peaaegu tasuta, kõigest 1 dollari eest aastas. Ta ei võtnud töö eest mingitki muud tasu, näiteksaktsiaoptsioone ega esinduskulusid. Kuid talle kuulus üle 5 miljoni Apple'i aktsia, mille
haigusloo numbri sidumisega saab vajadusel piirata informatsiooni kättesaadavust. Iga sisesetaja näeb sõnalist informatsiooni ainult tema tööks vajalikus mahus. Eesmärgiga tagada isikuandmete puutumatus, saab informatsiooni kättesaadavust piirata ka andmebaasi kasutajaõigustega paroolide abil; b) võimalus kasutada eelnevate gruppide puhul märgitud võimalusi; c) süsteemi siseselt teadete saatmine ja reaalajas vestlemine; d) konkreetse personaalarvuti kõvakettale installeeritud programmide kasutamine igapäevatöös (nt. tekstiredaktor Word, tabeltöötlusprogramm Excel).[1] Digiregistratuur Arendamisel olev digiregistratuuri teenus võimaldab patsiendil saada põhjalik ülevaade vabadest arsti vastuvõtuaegadest üle kogu Eesti. Läbi patsiendiportaali saate endale ise või koos perearstiga broneerida sobiva aja soovitud arsti juurde ning vajadusel väljavalitud vastuvõtuaega ka tühistada
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti mõju tervisele. Ergonoomia Referaat Ingo Saunik 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 ARVUTI MÕJU TERVISELE...............................................................................................................................4 1. ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID............................................................................................4 ERGONOOMIA......................................................................................................................................................6 2. M...
ning arvutiga sai ühendada lisaseadmeid. Aasta muusikapoodi iTunes Music Store saadab pärast kerkis Cupertinosse Kalifornias Apple tohutu edu kogu maailmas. peakorter ning laialdasem arvutitootmine võis Mitmed meediakanalid üle kogu maailma alata. valivad jätkuvalt teda arvuti- ja Apple tuntumaid tooteid - personaalarvuti Lisa meelelahutustööstuse mõjukaimaks figuuriks. (millega kaasnes esimest korda arvutitööstuse Tänu Apple`i tõusule maailma juhtivaks ajaloos seni tundmatu seade hiir), arvuti online-muusikamüüjaks, iPod mp3-mängija Macintoshi (1984), QuickTime võidukäigule viimastel aastatel ning Pixari multimeediatarkvara. PowerBook nimelised üliedukalt linastuvatele animafilmidele, pöörab
Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne). 3.Põhiplokk ehk korpus · Põhiplokk ehk korpus Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt).
Digitrükk 1. Mida kutsutakse digitrükiks ? · Digitrükki all mõistetakse trükitehnoloogiat, mille puhul informatsioon saadakse diskreetsel kujul. Harilikult puudub klassikaline trükivorm. 2. Milline digitrükki tehnoloogia on kontaktita ? · jugatrükk 3. Mis oli ajendiks digitrüki tehnoloogia arendamisel ? · Koos personaalarvuti arenguga ja perifeersete seadmete arenguga toimus arvutite kasutuselevõtt kirjastustegevuses. Loetud aastate jooksul toimus kirjastustöö täielik muutus. Koos sellega muutus tootmisprotsess ka trükikodades. 4. Milliseid erinevaid digitrüki tehnoloogiaid tead ? · Risograafia · Lameofset · Elektrograafia · Jugatrükk · Termograafia · Magnetograafia · Lonograafia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
