4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92 6.1 Vastupidavuse arendamine 92 6.2 Jõuvõimete arendamine 98 6.3 Painduvus ja koordinatsioon 106 7. Vetelpääste 110 KIRJANDUS 118 LISAD 119
väärtustamist, korrastamist, süstematiseerimist, rühmitamist, võrreldavaks tegemist. See peab andma faktidele tähenduse ja koha, mida saab määrata üksnes suhtes teiste faktidega. Faktid peavad olema otse asja kohta käivad ja selgeid, üheselt tõlgendatavaid järeldusi võimaldavad. Tähenduse omistamine minevikule toimub olevikus. Ajalugu on mineviku mõtestamine olevikus, mis omakorda mõjutab ajaloo kulgu tulevikus. Ajaloo periodiseerimine võib olla kas laiem või kitsam, globaalsem või lokaalsem. Pikemaid ajaloojaotusi selgelt määratletud tunnustega on epohhid, mis tähendab ajalõiku kahe pöördepunkti vahel. Ajaloo periodiseerimise aluseks on muutused inimolemuse kõigis sfäärides: tootmises, tarbimises, hariduses, vaimelus. Kõige üldisem maailma ajaloo jaotus on vana, kesk ja uusaeg, mis kõige laialdasemates joontes peegeldab põhimõtteliselt erinevaid ajajärke lääne tsivilisatsioon.
korrastamist, süstematiseerimist, rühmitamist, võrreldavaks tegemist. See peab andma faktidele tähenduse ja koha, mida saab määrata üksnes suhtes teiste faktidega. Faktid peavad olema otse asja kohta käivad ja selgeid, üheselt tõlgendatavaid järeldusi võimaldavad. Tähenduse omistamine minevikule toimub olevikus. Ajalugu on mineviku mõtestamine olevikus, mis omakorda mõjutab ajaloo kulgu tulevikus. Ajaloo periodiseerimine võib olla kas laiem või kitsam, globaalsem või lokaalsem. Pikemaid ajaloojaotusi selgelt määratletud tunnustega on epohhid, mis tähendab ajalõiku kahe pöördepunkti vahel. Ajaloo periodiseerimise aluseks on muutused inimolemuse kõigis sfäärides: tootmises, tarbimises, hariduses, vaimelus. Kõige üldisem maailma ajaloo jaotus on vana, kesk ja uusaeg, mis kõige laialdasemates joontes peegeldab põhimõtteliselt erinevaid ajajärke lääne tsivilisatsioon.
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
vanad vormid ning kindlaks teha, mis ajast need võivad pärineda. Arvatakse, et kui keeles oli olemas mingi sõna, siis tunti ka seda eset või nähtust, mida vastav sõna tähendas. Kolmandaks põhiallikaks esiajaloo uurimisel on mitmesugused loodusteaduslikud allikad, mille andmete põhjal on võimalik teha oletusi looduslike tingimuste kohta ning samuti eeldusi mitmesugustest arengutest. Esiajaloo areng ja periodiseerimine Inimesed on alati spekuleerinud oma mineviku teemadel, ning enamikul kultuuridel on oma loomismüüdid, mis muuhulgas püüavad selgitada, kuidas maailm tekkis ja elu alguse sai ning miks ühiskond on selline, nagu ta just on. Samuti on enamik kultuure olnud huvitatud sellest, millised olid neile eelnenud ühiskonnad. Selle väljaselgitamiseks on juba kauges minevikus tehtud mitmesuguseid töid. Esimeseks dokumenteeritud kaevamiseks peetakse Babüloni
Ettevõtte tegevuse jätkuvus Reeglina vaadeldakse ettevõtteid kui jätkuvalt tegutsevaid eht tuleb lähtuda seisukohast et ettevõttel ei ole kavatust ega vajadust asuda likvideerimisele või vähendada tegevusmahtusid. Nimetatud põhimõttest lähtudes tuleb ette valmistada ka finantsaruanded. Ettevõte peab aruande koostamisel eeldama seda et varad mis tal on, on realiseeritavad ning kõik kohustused täidetavad. Hinnangu andmisel on üheks oluliseks põhimõtteks periodiseerimine. Varade ja kohustuste täitmiste tähtajad peaks võimalikult ajaliselt kokku langema, kohustuste täitmise tähtajaks peab olema ka piisav varaline kate. Viiteid sellele et jätkuvus pole kindel võib leida finantsaruannetest ja muudest ettevõtte dokumentidest. Jätkuvuse hinnangukriteeriumid võivad olla järgmised: 1) Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustuse likviidseid varasid 2) Ettevõtte põhivarad on valdavas mahus finantseeritud lühiajaliste laenudega
Ettevõtte tegevuse jätkuvus Reeglina vaadeldakse ettevõtteid kui jätkuvalt tegutsevaid eht tuleb lähtuda seisukohast et ettevõttel ei ole kavatust ega vajadust asuda likvideerimisele või vähendada tegevusmahtusid. Nimetatud põhimõttest lähtudes tuleb ette valmistada ka finantsaruanded. Ettevõte peab aruande koostamisel eeldama seda et varad mis tal on, on realiseeritavad ning kõik kohustused täidetavad. Hinnangu andmisel on üheks oluliseks põhimõtteks periodiseerimine. Varade ja kohustuste täitmiste tähtajad peaks võimalikult ajaliselt kokku langema, kohustuste täitmise tähtajaks peab olema ka piisav varaline kate. Viiteid sellele et jätkuvus pole kindel võib leida finantsaruannetest ja muudest ettevõtte dokumentidest. Jätkuvuse hinnangukriteeriumid võivad olla järgmised: 1) Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustuse likviidseid varasid 2) Ettevõtte põhivarad on valdavas mahus finantseeritud lühiajaliste laenudega
aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid)
Ettevõtte tegevuse jätkuvus Reeglina vaadeldakse ettevõtteid kui jätkuvalt tegutsevaid eht tuleb lähtuda seisukohast et ettevõttel ei ole kavatust ega vajadust asuda likvideerimisele või vähendada tegevusmahtusid. Nimetatud põhimõttest lähtudes tuleb ette valmistada ka finantsaruanded. Ettevõte peab aruande koostamisel eeldama seda et varad mis tal on, on realiseeritavad ning kõik kohustused täidetavad. Hinnangu andmisel on üheks oluliseks põhimõtteks periodiseerimine. Varade ja kohustuste täitmiste tähtajad peaks võimalikult ajaliselt kokku langema, kohustuste täitmise tähtajaks peab olema ka piisav varaline kate. Viiteid sellele et jätkuvus pole kindel võib leida finantsaruannetest ja muudest ettevõtte dokumentidest. Jätkuvuse hinnangukriteeriumid võivad olla järgmised: 1) Kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustuse likviidseid varasid 2) Ettevõtte põhivarad on valdavas mahus finantseeritud lühiajaliste laenudega
aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid)
Middle Ages (adj. medi(a)eval Trükikunst: < lad. Gutenberg medium aevum) (ca 1439) sks. Mittelalter pr. Moyen Âge (adj. médiéval) Hilisantiigi kunst 2 vn. Tehnika taandareng, oskuste () kadumine Keskaja võimalik periodiseerimine Spolia: ,,Ianuse kaar" 18. saj. Varakeskaeg (5. saj. 11. saj.) Kõrgkeskaeg (11. saj. 14. saj. Spolia: ,,Ianuse kaar" tänapäeval lõpp) Santa Maria in Trastevere Hiliskeskaeg (15. saj. 16. saj. algus) Santa Maria in Trastevere Merovingid (5.-8. saj.) Kunagine väljend ,,Dark Ages" 1) 5. 15. saj. (,,keskaeg") Chlodovech I (u 466-511) 2) 5. saj
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja ...
Liider Megakles. Diakrid (`mägilased') väikemaavaldajad, linnakehvikud, teedid, nõudsid maa ümberjagamist ja pol. õigusi. Liider Peisistratos (türann 560-555 ja vaheaegadega 528). Pol. küsimustes olid paraalid ühel nõul diakritega (Soloni seaduste eest), maj. küsimustes pediakkidega. Tegelikult käis nende vahel pidev võitlus, mõnel aastal ei õnnestunud isegi arhonte valida nimekirjades nimetatakse seda: anarhia. 28. Arhailise ajajärgu kirjandus. Periodiseerimine Mitu võimalust kirjandust periodiseerida. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.) Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.) Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) Hellenismi ajajärk (330 146 e. Kr.) Impeeriumi aeg Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: Algperiood (II at I at e. Kr
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
Luksemburg) · 1973: Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik · 1981: Kreeka · 1986: Portugal ja Hispaania · 1990: Saksamaa ühendamine (Ida-Saksa) · 1995: Austria, Soome ja Rootsi · 2004: Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi ja Ungari 4 · 2007: Bulgaaria ja Rumeenia · 2013: Horvaatia (28. riik) · Järgmised liitujad? Makedoonia? Türgi? EL-i ajaloo periodiseerimine: mittelineaarne areng 1950-ndad: kiire areng rahvusüleste institutsioonide loomine 1960-ndad ja 70-ndad: arengu peatumine valitsustevaheline koostöö 1980-ndate keskelt alates: integratsiooni taaselustumine rahvusüleste institutsioonide kasv 2005-2009: stagnatsioon? Põhiseaduslepingu läbikukkumine Prantsusmaal ja Hollandis 3. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) esimesed lepingud (Nugent) 1951 Pariisi leping Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
2.põhikorra ajaloo – teiste võimukandjate jasotsiaalsete ühenduste poolt tagatud objektiivse õiguse ajaloo.Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut.Periodiseerimine pole kindel. Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale. Kogu süsteem ei muutukorraga, mõni institutsioon võib püsida muutumatuna väga pikka aega, kui teistes valdkondades võib toimudamitmeid reforme. Ning lähtudes ühest reformist, võib selle jätgi periodiseerimine minna vastuollu üldise korramuutustega. 3. Eesti õigusajaloo määratlemine.On partikulaarne õigusajalugu. J. Uluotsa järgi on 2 definitsiooni – 1.eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide javastavate õigussuhete ajaline saabumine ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadestpraegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nim eestlaste ks. 2.eesti õigusajalugu on eesti rahva
Tema kõige olulisemad tekstid on draamatekstid. Ta elas Ameerikas Kanadas ja viimastel aastakümnetel ka USA-s. Ta teenis raha ajalehes, oli ajalehe ,,Vaba eestlane" peatoimetaja. Samuti tegutses raadiojaamas ,,Ameerika hääl". Tema näidenditest on kõige tuntumaks saanud ,,Sild üle mere" näidend. Pagulaskirjanduse periodiseering · 1944-1956 · 1957-1971 · 1972-1900 · 1991 jj Nõukogude Eesti kirjanduse periodiseerimine · 1940-1941 (-1944) sõjaaeg, Eesti seisukohast I nõukogude okupatsiooni aeg. Lisaks Saksa okupatsioon, mis kestab 1944nda aastani. Pöörded on nii kiired, et kirjandus ei jõua korralikult kaasa pöörata mingis mõttes on kõige lihtsam seda olukorda kirjeldada just Ristikivi Tallinna triloogia näitel, sest iga köide ilmub erineva võimu all. Nõukogude Liidus hakkab kohustuslikku repertuaari kontrollima eeltsensuur. Eelstsensuur toimib ka Saksa võimu ajal
Teaduse suured saavutused: 1918-1933 Saksamaa teadlased said suurel hulgal Nobeli preemiaid: mh 2 arstiteaduses, 5 füüsika, 8 keemia jne. Saksamaa oli 1920'tel maailma juhtiv teadusriik. Hitleri võimuletuleku ja puhastuste laastav mõju: peaaegu kõik Weimari Vabariigi juhtivad kultuuritegelased ja teadlased lahkusid Saksamaalt. Maailma uueks eksperimentaalse kunsti ja teaduse keskuseks saab USA (New York). Hitleri Saksamaal on Weimari Vabariigi vaimne pärand põlu all. Weimari Vabariigi periodiseerimine I. Kriisiaastad (1919-1923). Vasak- ja paremäärmuslaste määsud ja putsid (eelkõige 1919/20, -23). Poliitilised mõrvad. Majanduslikud raskused ja inflatsioon (streigid). Välispoliitiline isolatsioon. II. Kuldsed aastad (1924-1929). Inflatsiooni allutamine, majanduslik tõus. Välispoliitilised saavutused. Vaimukultuuri õitseng. III. Weimari Vabariigi lõpp (1930-32). Akuutsete probleemide põhjusteks on rahvusvaheline majanduskriis
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
Teadust, mis muinasaega uurib, nim arheoloogiaks. Teda aitavad mitmed teised teadused, näiteks · Loodusteadused aitavad määrata esemete vanust · Antropoloogia mõõdab inimeste jäänuseid ja oskab selle põhjal öelda, milline nägi inimene välja ja millesse ta haigestus. · Numismaatika uurib vanu münte ja aitab välja selgitada nt kaupade liikumist eri rahvaste vahel · Etnograafia uurib vanu kombeid, tööriistu, rõivaid. MUINASAJA PERIODISEERIMINE Muinasaeg on Eesti (ja teiste rahvaste) ajaloos kõige pikem aeg. Siin maal algas ta umbes 8000 a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr ehk muinasaeg kestis umbes 9300 aastat. Seetõttu on tark teda omakorda alaperioodideks jagada. Tavaliselt võetakse periodiseerimise aluseks materjal, millest on valmistatud peamised tööriistad. Selle põhjal jagatakse muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks. · Paleoliitikum e vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes jääaja lõpuga.
Nii et ajaleht ja ajakiri viisid meie rahva maailma. Välissõnumite esialgset ülekaalu põhjendatakse maailmapraktikas ka sellega, et trükikojad said tegutseda lubade alusel ja hoiduti igasuguste ettekäänete andmisest võimudele, et trükikodasid sulgeda. Talurahvakoolid kasvasid lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks, mis aitas ajakirjandust muutuda kahepoolseks. Periodiseerimise võimalused Kommunikatsiooniajaloo ja ajakirjanduse arengu periodiseerimise võimalused Igasugune periodiseerimine tuleb kõne alla teatud kokkuleppel, olenevalt, millisest vaatevinklist teemat vaadata. Teadusuurimustes aitavad perioodid paremini aru saada nähtuste vastastikustest seostest. Igal nähtusel, mida ajakirjanduses uurima asume, on kindlasti oma ajalooline põhi või taust, mis tuleks alati enne oma probleemi lahkamise kallale asumist endale selgeks teha. Võibolla leiame uusi seoseid avastades hoopis erilise, uue lähenemisviisi, põhjendades kindlasti oma valikuid, kui mingit ajastut
kasvas üle teiseks (feodalism). Keskaja lõpuks peetakse erinevaid sündmusi: Kõik need sündmused märgivad maailma otsustavat 1453 Konstantinoopoli langemine ja Ida-Rooma muutumist ja uue maailmapildi kujunemist. häving. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Reformatsioon Saksamaal Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine.
ajastu (orjandus) kasvas üle teiseks (feodalism). Keskaja lõpuks peetakse erinevaid Kõik need sündmused märgivad maailma sündmusi: otsustavat muutumist ja uue maailmapildi 1453 Konstantinoopoli langemine ja Ida- kujunemist. Rooma häving. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Reformatsioon Saksamaal Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine. Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14
ajastu (orjandus) kasvas üle teiseks (feodalism). Keskaja lõpuks peetakse erinevaid Kõik need sündmused märgivad maailma sündmusi: otsustavat muutumist ja uue maailmapildi 1453 Konstantinoopoli langemine ja Ida- kujunemist. Rooma häving. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Reformatsioon Saksamaal Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine. Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14
ajaloolist rahvavaimu ja looduõigust. Viidi lõpule seaduste uuendamine. Merkantistlik juhtimissüsteem asendati lepinguvabaduse printsiibile rajatud eraõigusega. 19. Saj lõpul hakkas levima lepinguvabadust kitsendav suund, mis sisaldas tööliste kaitset, sotsiaalseadusandlust ja nõrgemat lepingupoolt toetavaid sätteid. Tähtsustus õigusteadus. 35.4. Suured loomuõiguslikud kodifikatsioonid. LOOMUÕIGUSE PERIODISEERIMINE Periodiseeringuid on mitmeid. Alguspunkt seostatakse erinevate autoritega. Uurimissuund, mis toonitab ratsionalistliku loomuõiguse sidet Hispaania hilisskolastikaga, peab ilmaliku loomuõiguse rajajaks Fernando Vasquez de Menchasa't (1512-1589). P. Caroni paigutab mõistusõiguse ajavahemikku 1650 1800, täpsemini 1661 1814. 1661.a. loodi Heidelbergi ülikoolis esimene loomuõiguse õppetool, mille etteotsa asus Samuel Pufendorff. 1814.a. ilmus F. C
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
