Raamat läbi Anna silmade Tulin nelipühaks linnast koju. Jalutasin järve ääres koos Mousiga ja kohtusin siinse rahvaga üle pika aja. Kuid jaanipäevaks tulin koju ja seekord jäädavalt. Isa pakkus mulle Kõrboja perenaise ametit ja muidugi pidin ma nõus olema. Kuigi algul tundsin, et võibolla ei saa sellega hakkama. Aga isagi oli juba vana ja pärijat oli vaja. Puudu oli ainult Kõrboja peremees ja tema pidin ma ise leidma. Seadsin ennast oma toanurka elama. Tegin selle põhjalikult puhtaks ja korda. Lasin veel Jaanil külarahvale öelda, et täna toimub Kõrbojal jaanituli ja et kõik on kutsutud: nii vanad, kui noored. Jaanipäeval ennem pidu, kus ma ka oma sünnipäeva pean, loodan näha ka Katki Villut. Ta küll istus vangis aasta aega, aga ikkagi on lootus teda uuesti kohata ja temaga juttu vesta, nagu vanad tuttavad. Kuid ennem õhtust pidu, tuli heinalistele veel süüa
Katku Villu on väikese ja kehva talu perepoeg. Ta oli aasta aega vangis, sest ta võitle usu pärast kümmekonnaga. Lõpuks saab ta vangist koju. Ta tahtis minna järve ujuma, et linnatolm endale maha pesta. Teel järve juurde leidis ta palju jälgi. Villule oli jälgede uurimine nagu hobi, ta oskas jälgedest väga palu välja lugeda. Aga ta leidis mõned jäljed, millest ta üldse aru ei saanud. Ta mõtles, et ühed võivad olla Kõrboja Mousi jäljed, sest mitte ühelgi teisel koeral pole nii suured jäljed. Teistest jälgedest ta aru ei saanud. Villu mõtles, et äkki võivad need olla Kõrboja Anna jäljed, aga ta polnud kindel, sest kunagi teadis ta ainult Anna palja jala jälgi. Hiljem saab ta teada, et need ongi Anna jäljed ning kuuldavasti pidavat ta Kõrbojale jääma. Neli-pühade ajal olid teised järve (kaasaarvatud Kõrboja Anna). Villu aga järvele ei läinud, vaid tegi Kivimäel tööd: lõhkus, sättis ja tassis kive. Anna oli vahepeal tagasi linna läinud ja K...
endale Kivimäel kive õhku lastes viga teha või mõnel muul moel ennast vigastada, aga sel juhul poleks ta teinud seda Anna pärast. Villu vanemad olid juba üsna vanad ja kuna Katku talu oldi põlvest-põlve edasi pärandatud, pidi talu jääma peale vanemate täielikku jõuetust Villu hoole alla. Anna tagasitulek pööras aga kõik pea peale. Kuna Villu rääkis järvel olles Annale mitmeid plaane, mida tema Kõrbojaga ette võtaks, otsustas Anna, et just Villu oleks sobiv peremees Kõrbojale. Nii kutsuski Anna Villu peremeheks, mille peale too hakkas mõtlema, et on sant ja ei kõlba kellekski. Ta ei tahtnud sandina hakata Kõrboja peremeheks, kuna teadis, et ei suuda sellisena seal midagi korda saata ja samas uskus ta, et temasugune sant ei sobi Annale meheks. Peale nende põhjuste ei tahtnud ta teistele koormaks olla ja otsustas seetõttu enesetapu kasuks. Tänu enesetapule ei saanud temast ka mitte Katku peremeest, rääkimata Kõrbojast.
kunagi ühes isikus. Ja kui tema kordumatu,ainulaadne ning täisvereline isiksus on meieni jõudnud, siis ainult tema tekstides, mis oma mitmekihilisuses ja paljutähenduslikkuses nõuavad rohkesti juurdemõtlemist ja mõistatamist, ent pakuvad ka erakordseid avastusi ja mänguvõimalusi. Arst vastu tahtmist on lõbus jant mis teeb nalja tohtrite arvel. Lugu saab alguse sellest kui Sganarelle ja Martine tülitsevad selle üle kes on majas peremees ja kes peaks hagu tegema. Martine on vihane, kuna mees ainult joob, mängib maha pere vara ja peale selle on veel laisk ka. Sganarelle ütleb et tema on peremees ja tema sõna peavad kõik kuulama. Tüli kestab nii kaua kuni mees hakkab oma naist vitsaga nüpeldama. Siis ilmub välja Sagnarelli naaber härra Robert kes ütleb et põrgusse peaks minema see lurjus kes julgeb oma naisele käe külge panna. Sagnarelle vastab talle et tal on õigus oma naist nüpeldada siis
Mäe ja Oru peremeeste elust puudub õnn. Andres on tubli ja töökas põllumees, kes ei loobu mingi hinna eest oma talust ning ta töötahe on lõputu. Mees alustab maatöödega varavalges ning lõpetab alles hilisõhtul. Tema suur maa-armastus hävitab perekonnarõõmu. Pearu seevastu aga teeb tööd vähem, kuna veedab palju aega kõrtsis. Kuid ka tema suhted oma perekonnaga pole kiita. Pearu ei saa vaadata, kuidas Andres niisama lihtsalt tööd teeb. Oru peremees mõtleb välja igasuguseid lahendusi, kuidas naabri elu raskemaks muuta. Mehe krutskid aga viivad Mäe ja Oru peremehed nii kaugele, et hakatakse kohut käima. Vargamäe peremeeste ühiseks iseloomuomaduseks on kangekaelsus, kuna kumbki ei anna järele. Mõlemad mehed on jonnakad ega anna alla – nad tahavad tõde ja õigust. Naabrid ei lepi sellega, et keegi teine on temast parem. Raamatu lõpu poole sarnaneb Andres vähesel määral Pearuga – ta saab aru, et
Nende taga paistab olema kellegi suure vari, mis jälgib neid kahte. Kujutise peal olev Popi on väga hirmunud ning kurva näoga. Jääb mulje, nagu oleks teda just hiljuti alandatud puurist välja pääsenud ahvi poolt, kelles ta on leidnud enda jaoks uue peremehe. Huhuu on aga hoopis vastupidiselt Popile väga üleolev, aukartustäratav, kuid tema näoilmest võib ka järeldada, et tal on pohmell eileõhtusest viina joomisest. Veel on näha, et Popi on truu oma peremehe suhtes, olgu peremees milline tahes, kuid toetub tema vastu. Nende kahe taga seisev kuju tundub olema peremees, kes hoiab silma peal Popil ning Huhuul ning jälgib nende kahe omavahelist sidet. Maal paistab olema joonistatud nende elutoas, mis oli sisustatud narmendava vaibaga, suure kaminaga toa nurgas, mille äärde on asetatud tugitool. Ruumi vasakul ääres on töölaud, kus peal on palju pabereid ning töid, mis vajavad tegemist. Palju vedeleb toas endise
Ettevaatamatusest jääb ta kättpidi rehepeksumasina trumlisse. Samal ajal kui Eedit aidatakse saabub tallu kohtutäitur. Kohtutäitur arestib aiaste talu lambad ja hobureha, tuleb enampakkumine. Kogu vara ostab Käo Paul kellele ei mahu hinge Taaveti visadus ja kavalus teda üle trumbata. Nimelt on Taavet Tellinud oma talule plekkkatuse tema kuulis et Paul teeb oma talule uut sindlikatust. Kaks kõva kivi mõlemad. eedi õnnetus aga ei ole peremeeste mõtteis tähtis. Peremees Pauli mõte on see et Räim ei ole kala ega sulane inimene. Nad ei aimagi tol päeval veel, et peagi saabub aeg mis muudab kõik. Kolmas tants Käib teine maailmasõda. Olukord on kõigile keeruline. Punaarmee on võtnud oma osa noortest meestest. Eestimaal võimutseb hetkel Saksa okupatsioon. Vanad talunikud tunnevad end hetkel kindlalt. Nad on loonud omakaitse. Paraku on aeg ja seadus selline, et tagakiusatud on kõik rahva vähemused. Kui oled sa sündinud mustlasena siis on seadus
Arutlus „ Kaks erinevat peremeest“ Vargamäel oli kaks erinevat kuid ka mingis mõttes sarnast peremeest. Üks kes tahtis rajada Vargamäele oma kodu ja tegi selleks kõvasti tööd ning teine, kes elas juba seal ning soovis saada ainu omanikuks. Kuigi mõlemal olid omad eesmärgid, olid nad sarnased. Nad mõlemad olid üksteise vastu kiuslikud ja tülitsesid tihti. Oru talu peremees Pearu Murakas oli kiuslikuma ja ägedama loomuga. Tema peamisteks miinusteks võibki välja tuua tihedad tülitsemised nii Andrese kui ka oma sulastega ning samas ka tiheda kõrtsi külastamise kombe. Peale viimast oli Pearu peaaegu alati tigedas meeleolus ja sellest tulenevalt sõimas ta ka tihti oma naist ning vahel ka peksis. Temale oli hästi iseloomulik omapärane mng ning kemplemised ning jõukatsumised. (midagi üldist juurde veel vaja kirjutada)
Kas ma tahaksin olla pigem peremees või ori? Platoni katkend ,,Filosoof ja oraator", teosest ,,Thaitetos", räägib sellest kuidas Theodoros ja Sokrates arutlevad filosoofide ning orjade elu üle. Nad räägivad sellest, mis on iseloomulik filosoofiks olemisele ning milline on nende elu võrreldes orjadega. Sokratese arvates on ühed kasvatatud orjadeks teised aga vabadeks meesteks. Sokrates ja Theoderos ise peavad ennast vabadeks meesteks. Vabu mehi eristab see, et nad saavad vabalt
kirstu hobuse klge ning ise istus kirstu otsa ning kihutas kodu poole. Hommikul rgates ngi ta kirstu enda toas ja ta ti eilsed jahvatamata jnud terad sinna ja pistis kirstuaugust sisse. Ja juba oligi jahvatatud terad kotis. Perenaine mrkas seda varsti ja saatis tdruku linna peale lbutsema. Ise lks ta aga ja avas kirstu, mille peale ta tuhaks ples. Perenaise lesk vttis siis vaeselapse naiseks ja kirst oli kadunud. --- Puulane ja Tohtlane Tegelased: kitsi peremees kuulus tark vana peremees sulane Puulane tdruk Tohtlane kitsi peremehe naine Lhidalt: Elas kord ks kitsi peremees, kes tahtis omale sulast ja tdrukut. Kes aga kunagi tema juures ei psinud, sest kitsi peremees ei andnud oma sulastele ja tdrukutele kunagi piisavalt sa. Lks ta siis kuulsa targa juurde, kes soovitas tal kolmel neljapeva htul ristteele must jnes kotis minna ja vilistada, et vana peremees vlja tuleks. Kuna kitsil peremehel musta jnest polnud, vttis ta musta kassi.
Kõrbojale peremeheks. Villu keeldus, sest ta ütles, et tema sandina Kõrbojale peremeheks ei lähe ning ühest küljest keeldus ta ka oma uhkuse tõttu, kuid see ei tähendanud, et ta ei oleks soovinud Annale peremeheks olla, sest neil olid siiski vastastikkused tunded teineteise vastu. Hiljem Anna auks kive lõhates juhtus Villuga õnnetus, ning ta jäi ka oma tervest silmast pool pimedaks ning kaotas ühe oma käe ja sellepärast ei meeldinud mõte, et Villust saab Kõrboja Peremees Villu vanematele. Nad arvasid, et Villu on juba piisavalt kannatanud Anna pärast ning see Kõrbojale peremeheks minemine ei too ka midagi head. Kuid Anna ei olnud ainus naine Villu elus. Sauna Eevi armastas Villut väga, ning soovis temaga isegi abielluda, ka Villul mõtles sellele, ent Katku Jüri, Villu isa oli sellele kategooriliselt vastu. Sauna Eevi ootas Villult last, kuid tundub, et ka see polnud piisav põhjus Villu jaoks
Peremehed Tammsaare teostes Tammsaare teostes on tõesti väga suur roll olnud talupoegadel ning taluperemeestel. Eks see ole ka ju loogiline, sest tolleaegset elu iseloomustaski päevast päeva kestev ränk töö ning tänapäevasest mugavast maailmast oli asi kaugel. Et pealkiri on üpris kitsas, ei hakka ma seekord muust huvitavast kirjutama, vaid keskendun siiski sellele teemale. ,,Põrgupõhja uus vanapagan", teos kus Jürka ehtsat Eesti talupega etendas. Mitte kõige targem inimene sel maamunal, kuid siiski töökas ning hooliv. Hooliv oma pere ning maa suhtes. Jah, eks ta mõtles rohkem oma rusikate kui ajuga, kuid mis sa ikka teha saad. Kui üleval korrusel midagi puudu on, on selle korvamiseks kusagil midagi rohkem. Polnud ka Katku-Villu selles mõttes parem, ka temale meeldis ,,mõelda" oma rusikatega. Aga kes olen mina, et nende üle kohut mõista? Pehmelt öeldes invaliid, kuid siiski tugev noor mees, kel ajunatukest nii palju, et tulla mõtte peal...
Bimbu Lõuna Eestis, just Kärina küla ja Savioja piiril asub külast eraldi suur kollane maja. Kiviriku pere oli siia majja alles paar aastat tagasi elama asunud. Kuna maja asus külast eemal ja selle ümber oli palju vaba maad, siis võttis Kiviriku peremees endale mõned lambad ja koera, kes kodu valvaks. Peremees armastas oma loomi ka külalistele näidataja siis ta naljatas ikka, et: ,,Näete, kus minu muruniidukid seisavad!". Koer Bimbu oli aga täielik pere lemmik. Lastele meeldis temaga mängida ja pereema võttis koera kaasa, kui poodi läks. Kui isa vahest õhtuti peale rasket tööpäeva trepile istus jalgu puhkama, tuli Bimbu tema juurde, keeras pea viltu ja vaatas oma peremehele otse silma. Koer Bimbu oli ka paras kavalpea. Niipea, kui keegi tähele ei pannud, hüppas ta peremehe
Samuti kaasneb sellega tõe ja õiguse otsingud. Eestis on läbi aegade peremeestel olnud raske elu. Põlde on haritud ja seal söögipoolist kasvatatud juba aastasadu. 19. sajandi lõpul, kus puudusid tänapäevased võimalused künda maad traktoritega ja lõigata vilja kombainidega, pidid inimesed praktiliselt hakkama saama oma kahe palja käega. Saagi kättesaamiseks pidi nägema ränka vaeva ning aastaringset hoolikat tööd. Teose ,,Tõde ja õigus" Eespere peremees Andres Paas nägi alates Vargamäele saabumisest põldudega suurt vaeva. Põllu pidamiseks polnud sealne pinnas kiita, kuna maa oli soine ja seda tuli kuivatada kraavide abil, mis suunasid üleliigse vee jõkke. Lisatööd tekitas ka see, et kevadel tekkisid maa alt välja alati kivid, mis nõudsid meestelt suurt jõupingutust, et nendest vabaneda. Mäe Andres ütles: ,, Aga põllul on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu
elu ei olnud kerge. Naine oli kerge ja nääpsuke, mitte suurekasvuline ja tugev nagu paljud teised talunaised. Andres tegi majale kõrge lävepaku, et sead tuppa ei pääseks, kuigi ta oleks võinud aiaga sigade õuepääsemist takistada. Selle tõttu pidi õrnuke Krõõt raskeid veeämbreid üle paku tõstma, ka raseduse ajal. Seda, et see naisele üle jõu käis, mõistis Andres alles Krõõda surivoodil, kuid siis oli juba hilja. Meestega on seotud ka kolmas raskus peremees ootas naiselt poegi. Krõõdal sündis järjest kolm tütart, seega pidi ta taluma Andrese pettumust. Krõõdale tundus, et tütarde sündimises on ainult tema süüdi. Talunaise saatus ei olnud 19. sajandil kuigi helge. Naine oli peres äärmiselt vajalik, aga samas tegutses ta tihti taustal, saamata tehtu eest ühtki kiitvat sõna. ,,Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu ei tule kui valu ei ole." ütles saunatädi Krõõdale. Just selline oligi taluperenaise
Vikerkaar Definitsioon optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves Kaks vikerkaart? Hästi nähtava peavikerkaare kõrval on mõnikord näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaart Kus tulevad värvid? Atmosfääris toimib iga veepiisk kui prisma Valge värvuse osad erineva lainepikkusega Kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, tekivad värvid: Punane Oranz Kollane Roheline Sinine Tumesinine Violetne öövikerkaar Tavaliselt valget värvi Haruldased Inimsilmale tavaliselt nähtamatud (kaamera) Vikerkaar valge, taevas rohekat või punast tooni Maavälised vikerkaared Teadlased väidavad, et Titaanil, Saturni kuul Niiske keskkond + tihedad pilved Probleem: liiga külm, päikesekiirte langemisnurk teine Vaatlejal vaja infrapunaprille, kuna atmosfäär hõre ebau...
Hommikul ärgates nägi ta kirstu enda toas ja ta tõi eilsed jahvatamata jäänud terad sinna ja pistis kirstuaugust sisse. Ja juba oligi jahvatatud terad kotis. Perenaine märkas seda varsti ja saatis tüdruku linna peale lõbutsema. Ise läks ta aga ja avas kirstu, mille peale ta tuhaks põles. Perenaise lesk võttis siis vaeselapse naiseks ja kirst oli kadunud. Õpetus: kes teeb teisele halba, sellele tuleb endale see ringiga tagasi “Puulane ja tohtlane” Elas kord üks kitsi peremees, kes tahtis omale sulast ja tüdrukut. Kes aga kunagi tema juures ei püsinud, sest kitsi peremees ei andnud oma sulastele ja tüdrukutele kunagi piisavalt süüa. Läks ta siis kuulsa targa juurde, kes soovitas tal kolmel neljapäeva õhtul ristteele must jänes kotis minna ja vilistada, et vana peremees välja tuleks. Kuna kitsil peremehel musta jänest polnud, võttis ta musta kassi.Tegi siis nii nagu kästi ja vana peremees ilmuski välja, aga ütles, et kitsi
Eestlaste peremehetunne praegusel ajahetkel Eestlane on üks veider elukas. Pole oluline, milline on sajandinumber või riigivõim, eestlane on oma põhiiseloomujoontelt ikka ühesugune. Needsamad põhiiseloomujooned on aga ühel või teisel moel seotud peremehetundega, vaikse ning järjekindla sooviga toimetada oma Eestimaal ise, oma maalapikesel ning elamispinnal ise, tülitamata teisi ja vastu hakates tülitajatele. Ei ole see suurt teistmoodi meiegi sajandil. Kuidas seda arvamust lahti seletada? Kunagi ammu olime metsarahvas ning elasime Põhjala hõredalt asustatud põlislaantes. Mets oli meie sõber, kus liikusid ringi saakloomad ning sai tarbepuitu. Hädaaegadel pakkus mets kaitset ja varju. Tõenäoliselt sealt on pärit eestlase arusaam inimese ja looduse võrdväärsusest ning soov oma elukeskkonda kaitsta. 1980-tel oli fosforiidisõda. Tänapäeval toob iga nädal mõne televisiooni- või ajaleheuudise, kuidas koondutakse kellegi vastu,...
August Kitzberg 14. aprill Libahunt Tragöödia “Libahunt” räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka a...
Motiiv:uhkus ei luba vigasena Kõrbojale minna,aga peale seda ettepanekut ei hooli ta enam ka kooselus Eeviga. Tõde ja õigus I(1926):Abielupaar Andres ja Krõõt saabuvad Vargamäele uude kodusse Eespere e Mäe tallu.Läheb kohe mutta vajunud lehma päästma.Krõõt oli Vargamäe pärisperenaise etaloniks.Jussi surm jääb Andrese ja Mari südant koormama.Oma laste surmas näeb Mari Jussi kättemaksu.Eesperes suur töörühmamine.Tagapere e Oru peremees Pearu vaatab,et elu igav poleks.Vargamäe inimsuhetes paju halba.Pearu parandab Krõõda matusteks soosilla.Andres suur töömees.Elu karm.Põhituum võitlus maaga.II jagu(1929):Võitlus jumalaga.Indrek vaatleje ja mõistja,inimsõbralik ja rahulik.Ta aitab väikest tüdrukut Tiinat,kel vaja usku ja kindlust haigusest jagusaamiseks.III jagu(1931):Võitlus ühiskonnaga.Indrek saabus Tln,sattub 1905.a revolutsiooni tegelaste hulka,osaleb salajastel koosolekutel.Päästab
Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Uksest tuli sisse üks laps. Mann jooksis savikule ning karjus, et hunt on toas
Lisad. 1.Sissejuhatus. 19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale,kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati endistviisi edasi, kus peremeheks oli ikka peremees ise.Ka toidulaud oli üsna kesine. 2.Eesti talurahva elu-olu. Kuni 19.sajandini oli talurahvas pärisorjuse all.Pärisorjus ei mõjunud mitte ainult talupoegaedele halvasti ja ka nende peredele,vaid avaldas ka mõju mõisnikele,kes mõistsid,et neilegi tuleks kasuks kui talupoeg huvitub oma töötulemustest ja tahab paremini töötada.Niisiis 19.sajandil kehtestati uued talurahva seadused. Järgmise sammuna vabastati talupojad pärisorjusest.Vabastamine toimus aga ilma maata
Kui ma oleksin kass Kui ma oleksin kass, müttaks mu elu täiesti teises ajarütmis. Iga hommik algaks poole hiljem, siis, kui mu peremees juba koolis oleks. Ma ärkaksin üksinda, mahded päikesekiires ninaotsa paitamas, vurrud soojuse käes värelemas. Ma oleksin õnnelik kass: rahu, maitsev toit, pehme unease ahju ääres mul oleks peaaegu kõik, mida üks kodukass tahta võinuks. Loomulikult, see ,,peaaegu" tähendanuks millegi puudumist, ja see miski oleks armastus. Mu peremees on isekas, ta lähen kooli enne, kui ma jõuan ärgata, ja tulles tagasi potsatab esimese asjana arvutiekraani ette
PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad
Retsensioon Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees kuradiga ja kurat lubab talle teha krati, kes talle raha kokku korjab ja peremehe rikkaks teeb. Peremees jäi nõusse ja nad kohtusid uuesti ning peremees pidi andma kuradile oma hinge ja kolm vere tilka, et kurat saaks krati luau. Väga põnev oli vaadat, kuidas kurat kratti loob ning kuidas kratt siia ilma tuuakse, ballettis tuli ta nagu läbi mingi masina. Kohe hakkaski kratt peremehele suurt varandust kokku ajama.
Libahunt Tammaru rahvas 1. Tammarulasi esindavad : Tammaru peremees, kes on 50-aastane, tugeva kehaehituse, habeme ja hallide juustega mees. Tammaru perenaine, kes on 40-aastane, lühikeseks lõigatud juustega naine. Mann ehk Mari, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd kasutütar. Tiina, kes on tammaru peremehe ja perenaise valgetverd teine kasutütar, keda peetakse libahundiks. Margus, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd lihane poeg. Vanaema, kes on poolpime eideke. 2
peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas
6. Isa pakub pojale raha aga poeg saab hakkama. Sõnnik neil veatud aga isal pole. Isa lubab, et aitab tal Leena endale saada. Poeg tahab Räägu talu endale aga isa ei anna. Isa ainult mängis pojaga ning hakkas irvitama, et too tahab Leenat endale naiseks. Isa ja Miili lahkuvad valutavate noorukite seast. Teine vaatus 1. Vana-Märt käsutab, et keegi liiguks aga too vastab, et pole asi vaid inimene. Perenaine kajatab, et peremees ei räuskaks, kuna muidu teda ei võeta teenistusse. Mees vastab, et venitamise eest palka ei maksa. ,,Kapju otsa pole kasvand." Tüdrukud ammu tööl. Noorukid mängivad põllul. Selline sõnnikulaotamine. Peremees käsutab tööle aga poeg vastab, et hingele antasse ka söògiaega. Märt vihastab. 2. Noor-Märt isa juures. Marjapuu soovis rääkida aga mõni teine kord. Poeg tuli appi sõnnikut vedama aga isa ei võtnud vastu. Poeg soovib lepitada. Riid algab. Isa võttis ka vaese naise endale
Lazaro leidis endale uueks peremehks preestri, kes oli isegi veel ihnem kui pime vanamees. Kui pimedalt õnnestus veel varastada midagi, siis preestrilt oli see peaaegu võimatu, sest temal oli silmanägemisega kõik korras. Preester andis Lazarole kõige halvemaid toidupalakesi ja neid ka nii vähe, et kõhu täis saamisest ei saanud unistadagi. Lazaro ei julgenud endale uut peremeest ka otsida, sest ta kartis, et uus peremees võib veel hullem sattuda. Preestri juures sai siiski aeg ajalt ka kõhu täis süüa peielauas. Lazarole hakkas inimeste suremine meeldima, sest siis sai kõhu täis süüa peielauas. Ta mõtles vahepeal ise enda surmale, aga endale kätt külge panema ta ei hakanud. Preester elas väga vaga elu nii, et kodus ei olnud kunagi midagi head ja paremat, õigupoolest polnud toitu pea üldse kodus. Ainult ühes kirstus, hoidis peremees leiba. See kirst oli aga kogu aeg lukus, kui peremees ära oli
Sel õppeaastal, Narva Eesti Gümnaasiumis, toimus rebasteristimine 23.-25. septsembril. See ristimine erines vägagi eelmistel aastatel korraldatuist. Täna, täieõigusliku rebasena, tahaksin ma jagada omi mõtteid ning tundeid möödunust. Esimese päeva hommikul koolimaja uksest sisenedes, ootas mind suur üllatus-pidin kiiruga koolikoti vahetama maximakilekoti vastu välja ning tormama kiiruga õue, kus teised mind juba ootasid. Seal jagati meile kätte kaltsukast ostetud vanad, räbaldunud hilbud, mida me pidime siis ka kandma järgnevatel päevadel. Mina sain endale selga vana seeliku, roosa pluusi, dressid, püksid ning kampsuni, mis absoluutselt omavahel kokku ei sobinud. Ausalt öeldes nägin välja nagu hullumajast põgenenud. Eelmisel päeval paluti meil kodunt kaasa võtta hambahari. Loomulikult oli see vaid vähestel meeles. Niisiis, pidime kõik ühte ritta seisma, hambaharjad peos. Üks nö ristijatest peremeestest ...
· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees
Tammaru perenaine ja peremees, sulane Jaanus, perepoeg Margus, perre võetud kasulaps Mann (Mari), vanaema. Peremees ja sulane Jaanus on läinud kiriku käsul vaatama, kuidas pekstakse ja hukatakse sealtkandi nõida-libahunti. Ilm oli väga külm ja tuisune, teised ootasid neid ärevusega koju. Kui tulid, siis jutustasid, mis nad näinud olid. Hukkamise juures oli ka väike laps, kes ema peksmise peale metsa ära jooksis. Kui Peremees ja Jaanus koju jõudsid, tuli mõne aja pärast ka ärajooksnud laps nende juurde. Ta oli väga kõhn ja hirmunud ega rääkinud sõnagi. Perenaine andis talle süüa ja pani tuppa magama. Peremees ja Perenaine otsustasid ta enda juurde jätta, kuna külmaga võõrast last ei saada ju minema ning ega see ka päris selge polnud, kas ta ema ikka nii suur nõid oligi või oli rohkem külajutt. 10 aastat möödub, Mari, Margus ja Tiina (leidlaps) on juba täiskasvanud. Tiina on tõmmut
Kratt Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) oma peremehele kokku veab. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Tal on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. Kui peremees unustas kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta. Tüütust abilisest vabanemiseks andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine, soo veest tühjendamine
Libahunt August Kitzberg Raamat räägib Tiina elust ning usutakse, et Tiina ema oli nõid ja Tiina on libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, Mari , vanaema, Jaanus ja Märt Ühel talvisel pimedal õhtul oli kuulda huntide ulgumist. Kõik kardsid hunte. Tuppa astusid Tammaru peremees ja sulane Jaanus, nad käisid hunte hirmutamas. Toas olid Mari, Margus, vanaema, perenaine, peremees ja Jaanus. Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema
Libahunt August Kitzberg Raamatu pealkirjaks on ,,Libahunt’’, sest seal raamatus on üks tüdruk kelle nimi on Tiina ja arvatakse, et ta olevat libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus nende poeg, Tiina kasutütar, Mari kasutütar, Vanaema, Jaanus ja Märt. Ükskord Mari õppis piiblit ja perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid. Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama. Tema nimeks pandi Tiina. Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Tiina kasuks
Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju
Vargamäe Andrese traagika Kui minul oleks kunagi olnud võimalik jalutada Vargamäe tallu ja jälgida sealseid tegemisi, oleks mulle jäänud mulje Andresest, kui töökast ja kohusetundlikust mehest. Ta rügas päevast päeva ning ei võtnud iial aega elu nautimiseks. Alguses poleks ma ehk selles mingit probleemi näinud, kuid viimaks oleksin märganud, et Mäe peremees ei oska oma tegevust kõrvalt silmitseda ja ta ei tunne rõõmu tehtud tööst. Tema kohal oleks justkui hõljunud pidevalt miski vari - tema elu traagika. Andrese suurim kannatus eluteel oli tema tõde ja õigus. Algselt oli mees oma jõus väga kindel ning ei uskunud enda naabrit olevat selle, keda ta räägiti olevat. Ta ei näinud Pearus endale vastast. Aga Andres märkas ajapikku, et tema naabrimees on just sama kangekaelne
1. Nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid · DNA süntees ehk replikatsioon · RNA süntees ehk transkriptsioon · Valgu süntees ehk translatsioon 2. Mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidide järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist. Toimub kõigis organismides. 3. Mis on transkriptsioon? Translatsioon? RNA süntees, DNA alusel/ matriitssüntees, mille käigus saadakse DNa molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega kompementaarne RNA molekul. 4. Mina nimetatakse geeniks? Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNa molekuli sünteesi. 5. Millistest osadest koosneb geen? Geeni osad- promootor , RNA, sünteesipiirkond ,terminaator (ilma naljata). 6. Mis on transkriptsiooni saadused? mRNA, rRNa ja tRNA molekulid 7. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Geeni avald...
Kõrboja peremees Kõrboja peremees on A.H. Tammsaare kirjutatud romaan, mis on kirjutatud 1922.a. Romaani tegelasteks on Anna, Villu, Eevi, Rein, Jüri ja muu küla rahvas. Peategelstest siis nii palju et Anna on tark haritud naine, kes tuleb oma isale Reinule Kõrbojale appi ning otsib Kõrbojale uut peremeest. Villu on noormees, kes on vangis istunud tapmise eest ning keda tahetakse Kõrboja peremeheks. Teose vältel juhtub temaga palju õnnetusi ning lõpuks teeb ta enesetapu. Eevi on
kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga.Näide: Õhtul asemel enne uinumist uues kodus küsis Vargamäe Eespere noor perenaine peremehelt:"Miks sa just selle koha ostsid?""Aga misukese siis?", küsis peremees vastu."Kas paremat ei leidnud?",küsis perenane uuesti."Paremad olid enne mind ära ostetud, või mis veel olid, neid ei müüdud. Käisin ka Sooväljal vaatamas, aga need on veel hullemad, ligipääs ka raskem kui Vargamäele. Oli paar õige suurt, Paluka ja Sõõrussaare, kuid nende peale ei hakanud minu hammas: põlnud raha.". Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangalaenuga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. Hoo sai sisse ka rahvuslik ärkamine. 1857
,,Popi ja Huhuu" 20.07.12 F. Tuglas Tegelased: · Popi- alandlik ja heasüdamlik koer · Huhuu- edev, võimutsev, äkiline ahv · Isand- loomade eest hoolitsev inimene Millest raamat rääkis? Popi ja Huhuu elasid alguses koos nende peremehega. See peremees oli nende vastu hea ja hoolitses nende eest. Ühel päeval läks peremees välja, aga enam tagasi ei tulnud. Popi ja Huhuu nälgisid ja ootasid kannatamatult peremeest koju. Ühel õhtul pääses Huhuu oma puurist välja ja oli väga jõhker. Ta hakkas vana isanda asju proovima ja lõhkuma ja kiusas Popit. Popi kartis Huhuud, peitis end tihti ka kirstu alla ja jälgis teda sealt. Iga päevaga igatses Popi oma vana head peremeest aina rohkem. Kuid peremeest ei tulnud koju ning Popi pidi leppima Huhuuga . Huhuu oli Popile kui uus peremees, ta käis samuti väljas ja
Alexander Peremees Konfutsius ja konfutsianism Konfutsiuse e. Kong Fuzi elukäik Konfutsius sündis 551 eKr Hiinas väikeses Lu vürstiriigis, tänases Shadongi provintsis. Tema isa suri, kui Kong oli kolmeaastane, jättes oma naise ja lapse vaesusesse. Sellest hoolimata sai poeg väga tugeva hariduse nii riigi poolt kui ka eraõpingutes, ehkki pidi noores eas ema toetamiseks tööle minema. Koolis käis ta eluaastatel 8-18 pannes
Tammaru perekonnalt sai Tiina küll ihule hoolitsust aga see pere tema hinge oma armuga ei toitnud ning see söövitas Tiina sisse viha mis süvenes aastatega järjest sügavamale hinge. Kui oli möödunud kümme aastat oli Tiina juba teismeline ja ta viibis palju aega metsas oma kasuõe Mariga kes samuti oli sinna perre võetud kasulapsena. Aga Mari oli rohkem Tammaru suguvõsa moodi. Blondid juuksed, orjameelne, mitte väga kena ja siniste silmadega. Tammaru peremees ja perenaine soovisid rohkem Marit oma pojale Margusele kes oli tüdrukutest mõni aasta vanem ja Tammaru perekonna ainuke poeg ja lihane laps. Peremees ja perenaine soovis ikka et suguvõsa välimus läheks edasi ja maril oli suguvõsale iseloomulikud jooned. Tiinal selle eest ei olnudki suguvõsaga ühiseid tunnuseid. Ta oli suguvõsa täielik vastand ja sellepärast ei kiitnudki pereisa ja pereema Tiinat heaks noorikuks oma pojale kuid Margus arvas hoopis vastupidi. Talle meeldis
sügisel. Algselt erinesid need kombestikult teineteisest oluliselt, kuid hilisemalt olid mõlemas praasnikud sisuliselt samad. Peo kirjeldus M. J. Eiseni ja J. Sandra töödes on järgmine(kirjeldatakse sügist Peko pidu): "Praasniku ööl kogunesid Peko-osalised mehed peremehe poole, kelle juures Peko oli sel aastal hoiul. Igaüks võttis kaasa söögikoti. Peoruumi aknad suleti. Kahe teise mehe osavõtul tõi peremees Peko aidast viljasalvest tuppa, kus ta asetati laelambi alla. Mehed istusid ümberringi seljad Peko poole, ja asusid igaüks eraldi oma kotist sööma. Pärast sööki tõusti, võeti kätest kinni ja sõõris ümber Peko käies paluti järgmiseks aastaks oma viljale ja karjale kaitset. Seejärel joosti välja ja hakati üksteist haarates ja kriimustades üle aia hüppama. Kellele seejuures esimesena veri välja tuli, oli järgmisel aastal Peko peremees(tähistame järgnevas seda tava vereliisk)
Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga
Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. 3.4 Futurism (ladina keeles futurum tulevik) on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool. 4)Anton Hansen Tammsaare Eluaasta: 18781940 Elas: Viljandimaa SuureJaani kihelkonnas, Kolgioja talus 3 romaani: 1)"Tõde ja õigus", 2)"Põrgupõhja uus vanapagan", 3)"Kõrboja peremees" 5)Tõde ja õigus 3 probleemi: 1)Võitlemine maaga 2)tõde, ausus, valetamine 3)Kes on peremees Põrgupõhja uus vanapagan 3 probleemi: 1)Kes on peremees 2)Töö 3)Ausus 2 raamatu sarnasus: Lapsed, rikkus, vaesus, lõputu töö, valetajad, naiste probleemid 6)Mats Traat: Sündis 23.nov 1936 "Karukell, kurvameelsuse rohi" 2 probleemi 1)Eneseotsing 2)Teekonnal olemine Ra ja Akke sarnasus: 1)Mõlemad süüdistasid ennast(Ra süüdistas ennast oma poja surmas) 2)nad ei tea, kes nad on
ning linnast kaugele maha matta. Neiu hakkas teda igatsema ning oli väga südamevalus. Lõpuks ta nägi unes oma kallimat ning kallim rääkis, kes ta tapsid ja kuhu ta maetud on. Neljas novell: Currado Gianfigliazzi tabas ühel päeval oma pistriku abil kure. Ta saatis linnu oma kokale, kelle nimi oli Chichibio. Kokk hakkas seda peremehele õhtusöögiks valmistama. Kööki tuli kohalik naine Brunetta. Ta meeldis kokale. Brunetta palus üht kurekintsu. Kokk andis lõpuks alla. Õhtusöögil peremees märkas kadunud kintsu ja päris kokalt aru. Kokk ütles, et kõigil kurgedel on ainult üks jalg ja lubas seda hiljem tõestada. Nad läksid kurgesid otsima ja leidsid ka mõned, kes seisid ühel jalal. Peremees ehmatas neid ning kured lasid teise jala alla. Kokk ütles vabanduseks: “Jah, muidugi, härra, aga eilseid kurgesid te ju ei ehmatanud. Oleksite seda teinud, oleks seegi teise jala alla lasknud, nagu need siin.” Peremees hakkas naerma ja tänu sellele sai kokale andeks antud.
........................................................................................5 2.1 Mikroparasiidid..................................................................................................................5 2.2 Makroparasiidid.................................................................................................................5 3. Sümbiontsed bakterid.............................................................................................................6 4. Peremees organism.................................................................................................................6 4.1 Siirdaja...............................................................................................................................6 4.2 Parasiidi mõju peremehele.................................................................................................6 4.3 Peremeesorganismi toime parasiidile..............................................................
aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops
ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubatakse abielluda, kuid naist ja lapsi hoitakse pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Minu peremees/ omanik on üsna range. Ta on väljamõeldud ka vihmasteks ilmadeks spetsiaalsed tööd (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et mul mitte mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel on töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused on neilgi halvad. Kohati tundub mulle, et peremees võtabki mind kui loomana- alles hiljuti pani ta mulle kaela sama rihma, mis loomadele. See pidavat hea olema juhuks, kui ma põgeneda kavatsen. Minu kinnipüüdmisel teataks kohe, kellele kuulun. Ka toidunorme käsitleb ta kõrvuti veiste söögiportsjonitega. Tean, et on peremehi, kes lasevad orje vabaks, kuid on ka neid kes suudavad endeid ise vabaks osta. Vabakslastud saavad Rooma kodanikuks, kuid jäävad kliendina oma senise isandaga seotuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
