PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
Need ühendid annavad sahharoosiga samaväärselt energiat. Sageli on magusaid polüalkohole sisaldavatel toodetel märgis - suhkruvaba. See info on tõene, kuid samas jäetakse tihti lisamata, kui palju energiat saadakse tootes sisalduvate magusate polüalkoholide arvelt. Magusad polüalkoholid on mõeldud eeskätt inimestele, kelle kehas toimub sahharoosi ainevahetus teisiti kui tavaliselt, näiteks diabeetikutel. Valgulise olemusega magustajad Need on looduslikud peptiidid kui ka sünteetilised, keemiliselt modifitseeritud peptiidid. Alustame looduslikest magusamaitselistest valkudest. Taumatiin (E957) on Sudaanis ja Ugandas kasvava taime Thaumatococcus danielli viljadest isoleeritud magusamaitseline valk, milles on 270 aminohappejääki. Samaväärse kaalukoguse korral on taumatiin umbes 1500...1600 korda magusam võrreldes sahharoosiga. Taumatiini kõrvalmõjuks on lagritsataolise järelmaitse teke suus. Hapete ja kuumuse suhtes on taumatiin ebastabiilne.
aminohappeid ning madalmolekulaarseid peptiide. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sades- tuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja madal-
A-faktorist. A-signaalmolekulid jaotuvad temperatuuristabiilseks ja temperatuuritundlikuks fraktsiooniks. Temperatuuristabiilne fraktsioon koosneb aminohapetest proliin, türosiin, fenüülalaniin, trüptofaan, leutsiin, isoleutsiin ja alaniin ning polüpeptiididest, mis koosnevad eeskätt just neist aminohapetest. Temperatuuritundlik fraktsioon sisaldab vähemalt kahte ebaspetsiifilist proteaasi. Arvatavasti on ekstratsellulaarsed aminohapped ja lühikesed peptiidid saadud just tänu nendele proteaasidele. Alates teatavast A-signaalmolekulide kontsentratsioonist on diferentseerumine pärsitud. Kui nende kontsentratsioon langeb aga alla kriitilise piiri, indutseeritakse viljakeha arenemine. csg geen kodeerib C-faktorit, milleks on 17 kDa-suurune valk. See valk moduleerib vähemalt 50 rakkude liikumise, agregeerumise ja morfogeneesiga seotud geeni transkriptsiooni. C-signaal on vajalik rakkude agregeerumise lõpuleviimiseks ja sporulatsiooni initsiatsiooniks
rakulise immuunsuse seisukohalt (näit. kuidas T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda viiruse poolt nakatatud rakke). Kui mingi rakk on viiruse poolt nakatatud ja raku valgusünteesiaparaat on hakanud tootma viiruslikke valke (vaatamata sellele, et need valgud ei pruugi omada üldse transmembraanset domääni ega saa membraaniga seostuda sel moel, nagu seda teevad "normaalsed" membraanivalgud), siis paratamatult ka osa viiruslikke valke lagundatakse proteasoomides, vastavad peptiidid pumbatakse ER-i, seal nad seostuvad MHC (suure koesobivuskompleksi klass I ) valkudega ning need omakorda jõuavad raku välismembraanile, kus nad tuntakse ära T-lümfotsüütide poolt. 9. Eksotsütoos. Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Pidev e. konstitutiivne ja reguleeritud eksotsütoos. Pidev
· Neil närvilõpmetel kõrgema ärrituslävega retseptorid - ärgastuvad ärrituse puhul, mis võib põhjustada kudede kahjustumist ; kui ärritus on piisavalt tugev, et närvilõpmeid erutada, tekib valuaisting · Mehhaanilised & termilised ärritajad kutsuvad valuaistinguid esile, kuid mõju pärast ärritaja vahetust kontaktist eemaldamist püsib keemilise vahelüli najal · 5-HT, histamiin, atsetüülkoliin · Kiniinid, bradükiniin & kallidiin - peptiidid, mis vabanevad kudede kahjustuse korral · Isheemia puhul on valu tekkimisega seotud mitmesugused metaboliidi ; piimhape, ATP, ADP & K-ioonid. · Närviülekanne neuronilt neuronile toimub glutamaadi & ATP vahendusel, protsessiga on seotud mitmed neuropeptiidid (SP) Notsitseptsioon & antinotsitseptsioon · Notsitseptsioon (Sherrington) - info edasikanne potentsiaalselt kahjustavate ärritajate kohta. Notsitseptiivsete
Ensümaatiline märkimine (karboksüterminaalse AH märkimine mingi kemikaaliga). SILAC märkimine, pSILAC valgusünteesi dünaamikma uurimisel. SILAC Valgud märgitakse stabiilsete isotoobidega. Rakukultuuris märgitakse valgud lisades söötmele raskeid aminohappeid. Harilikult lüsiin, arginiin või leutsiin, mis sisaldavad 2H, 13C 15 või N aatomeid. Valgud lõigatakse peptiidideks ja peptiidid eraldatakse kromatograafiliselt. Kindla väärtusega m/z ioonide kvantitatiivne suhe näitab peptiidide ja seega ka valkude suhet. Trüpsiin lõikab valguahelat positiivselt laetud 3 AH (R, K) C-terminaalselt. LysC lõikab vaid lüsiini tagant. Kümotrüpsiin lõikab aromaatsete AH (F, Y, W) tagant. Kasutades massi märkega ühte neist AH-st, saab
seisukohalt (näit. kuidas T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda viiruse poolt nakatatud rakke). Kui mingi rakk on viiruse poolt nakatatud ja raku valgusünteesiaparaat on hakanud tootma viiruslikke valke (vaatamata sellele, et need valgud ei pruugi omada üldse transmembraanset domääni ega saa membraaniga seostuda sel moel, nagu seda teevad "normaalsed" membraanivalgud), siis paratamatult ka osa viiruslikke valke lagundatakse proteasoomides, vastavad peptiidid pumbatakse ER-i, seal nad seostuvad MHC (suure koesobivuskompleksi klass I ) valkudega ning need omakorda jõuavad raku välismembraanile, kus nad tuntakse ära T-lümfotsüütide poolt. 9. Eksotsütoos. Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Pidev e. konstitutiivne ja reguleeritud eksotsütoos. Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes
Suuõõne refleksogeenne funktsioon-Suuõõs kui refleksogeenne tsoon: suuõõnes paiknevate retseptorite (tundlikud maitse, temperatuuri, keemiliste ja mehhaaniliste ärritajate suhtes) erutus stimuleerib KNS toitumiskeskust, mis omakorda reguleerib kogu seedetrakti motoorset ja sekretoorset talitlust Seedetrakti hormoonid:*Peptiidhormoonid - endokriinsed, parakriinsed ja autokriinsed peptiidid, *1902: sekretiin; Bayliss ja Starling kirjeldasid seda kui ainet, mis vabaneb 12- sõrmiku limaskestast HCl toimel ning mis stimuleerib pankreases karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni, *Gastriin(maos HCl sekretsiooni stimuleerimine, troofiline toime: peen- ja jämesoole, vähemal määral mao limaskesta arengu stimuleerimine) *Sekretiin(pankreases karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni stimuleerimine, maksas
· Signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid Signaaali toojad: A. Füüsikalised signaali kandjad B. Keemilsed singaali kandjad Bioloogilised mõjurid (viirued, bakterid, naaberrakud) Keemilised signaali kandjad 1. Lõhna ja maitseained (keskkonnast) 2. Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu atsetüülkoliin, gamma-aminovõihape) 3. Steroidhormoonid ja teised rasvades lahustuvad ühendid (testosteroon, A & D vitamiinid) 4. Peptiidid (mõnest kuni 10 aminohappest koosnevad valgud) 5. Valgulised hormoonid (insuliin) ja kasvufaktorid (toimub rakkude kasvamine ja diferentseerumine) Signaali jõudmine raku välispinnale Neurotransmitterite ja valguliste faktorite korral 1. Endokriinne 2. Parakriinne 3. Sünaptiline 4. Juxtakriinne Retseptorid Lokalisatsiooni järgi: 1. Raku pinna retseptorid 2. Tsütoplasmaatilised retseptorid Ligand - aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga
ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll. 50 Gastriin (mao antrumist) Sekretiin (duodenum) Kolestüstokiniin (CCK, duodenum) Pankrease polüpeptiid (pankreas) Magu inhibeeriv polüpeptiid (GIP: jejunum ja duodenum) Motiliin (jejunum ja duodenum) Glükagooni-sarnased peptiidid GLP-1 ja GLP-2 (ileum ja jämesool) Neurotensiin (peensoole alumised osad) 25. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Maksa ja sapipõie roll seedimise protsessis. Jämesooles toimuvad protsessid, siin asuva mikrofloora tähendus. Defekatsiooni mehhanism ja selle kontrollime närvisüsteemi poolt. Pankreas (kõhunääre) • Enne, kui maost lahkunud toit saab imenduda, peab ta peensooles läbima töötluse pankreasenõre, sapi ja
moodustumiseks. Jood kilpnäärme hormoonide süntees, kilpnäärme töö ja valkude süntees, millest sõltub järglaste kasv, areng; metabolismi kiirus; termogenees; juuste, küünte ja naha seisund. Organismis veel leiduvaid mikrobioelemente : Seleen, Tina, Koobalt, Molübdeen, Nikkel, Kroom, Arseen, Vanaadium, Boor 3. Aminohapped: Omadused, klassifikatsioon Aminohapped on karbksüülhapete derivaadid. Inimkeha valgud ja peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid kasutab inimkeha: ehitusüksustena; ensüümide, valkude, hormoonide süntees; energiamaterjalina süsinikskeleti lammutamisel; teiste biomolekulide sünteesil. Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis : * Ehitusüksustena valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks *Energeetiliste materjalidena (metaboolse kütusena) aminohapete süsinikskeleti lammutamisel saab salvestada metaboolset energiat.
Rakud, mille pinnal aktiveeruvad mustrit äratundvad retseptorid sekreteerivad prostaglandiine (lipiidsed) ja tsütokiine (valgulised või peptiidsed). Põletikulised tsütokiinid on TNFα, interferoon-γ, kemokiinid ja interleukiinid. Samuti aktiveerub komplemendi süsteem. Defensiinide toimemehhanism Nii selgroogsete, selgrootute kui ka taimede kõikide kudede epiteelirakud sekreteerivad mikroobidevastaseid aineid defensiine. Need on positiivse laenguga amfipaatsed peptiidid, mis seostuvad patogeenide membraanidele ja lõhuvad selle. Imetajate rakud toodavad viirusevastaseid tsütokiine – interferooni α ja β, mis peatavad viiruste paljunemise Peremeesorganismi n.n. mustrit äratundvad retseptorid. Toll’i-sarnased retseptorid. Patogeenidele omase molekulaarse mustri (ingl.k. pathogen-associated molecular pattern) tunnevad ära peremeesorganismi n.n. mustrit äratundvad retseptorid (ingl.k. pattern
kui pH on > 3,5 ninh lakkab, kui see on 6. Sünnijärgselt on põrsastel põhiliseks proteolüütiliseks ensüümiks kümosiin, mille proteolüütiline aktiivsus on piiratud. Kõmosiin toitmib ainult piima kaseiinile, kalgendab piima, ilma et lõhuks peptiidsidemed. Piima kalgendumine põrsaste maos on oluline, kuna see kontrollib mao tühjenemist ja mao arengut. Ternespiimas sisadluvad kasvufaktorid ja immuunoglobuliinid jäävad lõhustamata ja liiguvad peensooldse. Peensoole valendikus peptiidid lõhustuvad pankrease proteaasidee mõjul aminohapeteks ja oligopeptiidideks. (dipeptiidid, tripeptiidid). Pankreases kõige olulisem ensüüm Krüpsiin. RASVA SEEDE Rasva seede saab alguse maos. Mao lipaas on oluline eriti noortel sigadel. Peensooles toimub rasvade emulgeerimine sapi mõjul, rasvad lõhustuvad pankrease ensüümide (lipaas, kolipaas), sapphapete ja fosfolipiidide koosmõjul. Rasvade hüdrolüüsi kõpp-produktideks on triglütseriidid, mis koosnevad kahest vabast
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
- Kudedesse kogunevad ainevahetusproduktid, nagu süshappegaas, K+, piimhape - Sarnast toimet avaldavad O2 sisalduse langus kudedes ja pH tõus ning kehatemperatuuri tõus - Ka veresoonte endoteelirakkudes tekib veresoonte laiendajaid. Neist olulisim NO. - Atriopeptiid (ANF) VERSOONTE AHENEMIST PÕJUSTAB - Kehatemperatuuri langus - Verejooksu korral trombotsüütidest vabanevad tromboksaan ja serotoniin - Endoteelirakkudes toodetud endoteliinideks nimetatud peptiidid ·Sümpaatikuse mõju südamele avaldub: 1)südametegevuse kiirenemises 2)kokkutõmbejõu tugevnemises 3)erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus ·Sümpaatikusega sarnast mõju avaldavad südamele ka veresringlev adrenaliin. ·Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka diastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
L. on raskesti lagundatav ja l. lagundamine on aeroobne protsess. L. lagundamine on aeglasem protsess kui t. ja ht. lagundamine. Peamised l. lagundajad on basidiomtseedid, protsessis osalevad ka aktinomtseedid (Streptomyces spp.) ja bakterid. Ligniini lagundamise produktideks on fenoolid, aromaatsed happed ja alkoholid. ks osa neist henditest mineraliseeritakse CO2 ja veeks. teine osa, peamiselt fenoolsete hendite lagundamise vaheproduktid, oslevad huumusaine tekkes. Valgud, peptiidid ja aminohapped (2-15 %). Valgud on suure toitevrtusega (C+N). Looduses v. struktuur laguneb ja mikroobid lagundavad neid hendeid edukalt. V. lagundatakse rakuvliste ensmide proteinaaside ja peptidaaside poolt. V. lagundamine toimub nii aeroobselt kui ka anaeroobselt. Pektiin. Monomeeriks on galakturoonhape. Puit sisaldab 1-5 % pektiini. P. lagundamine toimub ensmide pektiini esteraasid ja hdrolaasid vahendusel aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Lagundavad suuresti samad
GacS-GacA süsteem on seotud P. aeruginosa antibiootikumitundlikkusega. Kuigi täpne mehhanism on teadmata, on nähtud, et P. aeruginosa gacS tüved on tundlikumad gentamütsiinile ning klooramfenikoolile. Samas tetratsükliini juuresolekul (kontsentratsioonil, mis on kasvu pärssivast doosist madalam), on gacS transkriptsioon alla reguleeritud ning RsmA kontsentratsioon rakus kuni 3 korda kõrgem. Samas teised antibiootikumid ning katioonsed peptiidid ei mõjuta bakterit kui rakus puudub GacS. Signaali vastuvõtmise ja edasiandmise reguleerimine GacS-GacA signaalirajas. Kaks olulist membraaniseoselist valku on seotud GacS-i fosforüleerumisega ning regulaatori GacA fosforüleerimisega: RetS ja LadS. GacS moodustab mõlema valguga heterodimeere, RetS-ga moodustab ta heterodimeere sama efektiivselt kui iseendaga ning LadS-ga on interakteerumine nõrgem. RetS ja LadS omavahel ei dimeriseeru ega kontakteeru ka GacA-ga.
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
· Kümosiin toimib piima kaseiini esmase lõhustajana. · Seda kümosiini omadust kasutatakse juustutootmisel piima kalgendamiseks laabiga. · Looduslikku laapi toodetakse piimavasika libedikest · Libedikust liigub küümus edasi soolestikku, mille kõige olulisem osa on peensool (joonis). · Joonis: 1-libedik, 2-tühisool, 3-käärsool, 4-maks, 5-sapipõis, 6-kõhunääre, 7-kaksteistsõrmik, 8-umbsool, 9-9-pärasool, 10-niudesool · Libedikus tekkinud peptiidid stimuleerivad kõhunäärmes ehk pankreases ensüümide eritumist, mis on vajalikud seedeprotsesside jätkumiseks peensooles. · Veise peensool on 4052 m pikk ja see moodustab üle 80% kogu seedetrakti pikkusest · Peensool jaguneb mitmeks erinevaks osaks. · Neist esimene on umbes 1 m pikkune kaksteistsõrmik, mis paikneb kõhunäärme vahetus läheduses. · Rohke veesisalduse tõttu on kaksteistsõrmikus liikuv küümus väga vedel, selle
sademe tekkeni. Keetke ettevaatlikult katseklaasi sisu, katseklaasi pidevalt raputades. Sade värvub kollaseks ja lahustub osaliselt. Pärast katseklaasi sisu jahtumist leelistage see, lisades tilkhaaval konts. NaOH lahust kuni kollane värvus muutub oranžiks (nitrotürosiini Na-sool). 6. Ninhüdriinireaktsioon Ninhüdriinireaktsioon on iseloomulik α-aminorühmale. Positiivse reaktsiooni (sinine või violetne värvus) annavad kõik α-aminohapped, peptiidid ja valgud. O HO O OH COOH N -CO2 -RCHO 2 OH + -3H2O H2N R O O O
Valgusünteesi inhibeerivad antibiootikumid ja ribosomaalse RNA funktsioonid. Antibiootikumid on madalmolekulaarsed ained, mis pidurdavad mikroobide elutegevust ja paljud neist on sedamööda kasutusel ravimitena. Varem tuntud antibiootikumid olid pärit mikro- või ka hulkraksetest organismidest (looduslikud antibootikumid). On huvitav, et ka inimese organism toodab mitmeid antimikroobseid aineid, nn. defensiine, mis on oma keemiliselt loomuselt lühikesed peptiidid ja nad on geneetiliselt kodeeritud st. igale defensiinile vastab oma geen. Tänapäeval on kasutusel suur hulk sünteetilisi antibiootikume, mis on kas looduslike ravimite derivaadid või täiesti uued keemilised ühendid. Enamasti on antibiootikumid madalmolekulaarsed ained. Antibiootikumidel on väga palju paralleelnimesid, iga ravimifirma kasutab sama toimeaine tähistamiseks eri nime. Mikrobioloogias on siiski kasutusel iga aine jaoks üks nimi. Suur osa
4. Munaraku aktivatsioon ja uue organismi arengu algus 37. Kehaväline viljastumine (merisiiliku näitel) Kemoatraktsioon – spermi ligi meelitamine keemiliste ühenditega munaraku poolt; liigispetsiifiline ja munaraku poolt ajaliselt kontrollitud (veeloomadel, kellel on kehaväline viljastumine – merisiilikud, ainuõõssed, limused, kahepaiksed, mantelloomad) Oma/võõra äratundmine – kemoatraktsioon Merisiilikutel spermi aktiveerivad peptiidid mõjuvad spermidele nii atraktandina kui ka aktiveerivad neid kiiremini ja jõulisemalt liikuma (Ca- kanalid, vibur) Resakt – Sperakt – Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (akrosomaaljätke, bindiin, viljastumiskühmuke) Akrosomaalreaktsioonil vabanevad proteolüütilised ensüümid akrosoomist (eksotsütoos) Munarakku ümbritsevast kallerkihist pärinevad liigispetsiifilised polüsahhariidid seonduvad spermi akrosoomis olevatele
Proteiini seede- algab maos maonõre proteaaside ja HCl toimel. Pepsinogeeni katalüüsil pepsiiniks on opt. Maonõre pH 2. Sünnijärgselt on põrsastel põhiliseks proteolüütiliseks ensüümiks kümosiin, mille aktiivsus on piiratud. Kümosiin kalgendab piima, ilma et lõhustaks peptiidsidemed. Kalgendumine aitab kaasa mao arengule. Ternespiimas sisalduvad kasvufaktorid ja immuunglobuliinid jäävad lõhustamata ja liiguvad peensoolde. Peensoole valendikus peptiidid lõhustuvad pankrease proteaaside mõjul aminohapeteks ja oligopeptiidideks. 8. Rasvade seede lihtmaoga loomadel. Rasvade hüdrolüüs - on taimedes ja loomorganismis sarnane. Rasvad hüdrolüüsuvad -lipaasi toimel, mida produtseerib pankreas ning mäletsejalistel ka mikroorganismid. Lihtmaolistel loomadel hüdrolüüsub triglütseriid 2-monoglütseriidiks. Lühikesed rasvhapped imenduvad otse verre.
kirjeldatud A-faktorist. A-signaalmolekulid jaotuvad temperatuuristabiilseks ja temperatuuritundlikuks fraktsiooniks. Temperatuuristabiilne fraktsioon koosneb aminohapetest proliin, türosiin, fenüülalaniin, trüptofaan, leutsiin, isoleutsiin ja alaniin ning polüpeptiididest, mis koosnevad eeskätt just neist aminohapetest. Temperatuuritundlik fraktsioon sisaldab vähemalt kahte ebaspetsiifilist proteaasi. Arvatavasti on ekstratsellulaarsed aminohapped ja lühikesed peptiidid saadud just tänu nendele proteaasidele. Alates teatavast A-signaalmolekulide kontsentratsioonist on diferentseerumine pärsitud. Kui nende kontsentratsioon langeb aga alla kriitilise piiri, indutseeritakse viljakeha arenemine. csg geen kodeerib C-faktorit, milleks on 17 kDa-suurune valk. See valk moduleerib vähemalt 50 rakkude liikumise, agregeerumise ja morfogeneesiga seotud geeni transkriptsiooni. C-signaal on vajalik rakkude agregeerumise lõpuleviimiseks ja sporulatsiooni initsiatsiooniks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
