kirikuks. La Madeleinel on panteon, millel on 22, kahes reas seisvad korintuse sammast, nende kohal kiri suurtele meestele, tänulikult isamaalt ja sellekohal kolmnurkne ehisviil, mil isamaa vabaduse ja ajaloo allegoorilised kujud ning hoone keskel, tõuseb suur ümar smmastega ümbritsetud kuppel, pantelo, mille küpris on Prantsusmaa suured mehed oma puhkepaiga leidnud. La Madeleine`i kiriku arhitektiks oli Pierre Vignon. La Madeleine on ainus millel on ehtsa antiikse templi kuju antud. Pariisi piiskopp võttis aastal 1802 enda valdusesse praeguse Juutide sünagoogi ja pühitses selle Maarja magdaleena. 1849 aastal 17. oktoobril surid maailma kuulus Poola helilooja ja peanist Frederik Sampäär, Frederik tahtis, et Maarja magdaleena kirikus, tema matustel laulaks mootsart. Mootsardil aga oli palju naishääli ja algul ei tahetud kirikusse lubada ning lükati kaks nädalat edasi, kuigi siis lõpuks kirkik lubas. Hoone on 20m kõrge, 180m pikk ja 140m lai
03.2014 Helena Tulve Helena Tulve (sündinud 28. aprillil 1972 Tallinnas) on eesti helilooja. Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. 19901992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel
On eeskätte talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsisete toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon. Millet oli ise vaene, põlatud, tunnustus tuli alles pärast surma. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" · Kuulsaim realismi esindaja on Gustav Courbet / kurbee/. (1819-1877) Kunstis iseõppija. Revolutsionäär, osales Pariisi Kommuunis, elu lõpul Sveitsis pagenduses. Andis suunale nime- kui 1855. Aasta Pariisi maailmanäitusel Courbt töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,,Realism". Courbet oli suurt kasvu mees, selline on ka tema kunst. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans´is" ja ,,kivilõhkujad" Skulptuuris realism eriti läbi ei löönud
all) praegune Kunstiakadeemia. 1906- (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906- Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig- Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig- Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig- Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig- Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig- Tart. Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus .Emig- reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun- suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun- suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika
sellega püüti parandada. Kriitilisi loomutruult, moonutamata, ka puudusi kujutati varjukülgi. sellega püüti parandada. Kriitilisi autoreid nim. Kriitilisteks realistideks hakkasid kogunema ja kogukonnana elama. Esmalt autoreid nim. Kriitilisteks realistideks hakkasid kogunema ja kogukonnana elama. Esmalt kujutati loodust. Realistid kujutasid esmalt loodust nagu Barbizoni rühmas. Barbizoni külas Pariisi kujutati loodust. Realistid kujutasid esmalt loodust nagu Barbizoni rühmas. Barbizoni külas Pariisi lähedal. Gustave Courbet (1819-1877) Ta väitis: Pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid lähedal. Gustave Courbet (1819-1877) Ta väitis: Pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju, peaasi, et seda tehakse hästi. Tema tööd: ,,Matus" (6m pikk ja 40 elusuurust inimest), ,,Tere asju, peaasi, et seda tehakse hästi
Chopin otsustas ennast täiendada Saksamaa, Itaalias ja Prantsusmaal. Kuid oli asju, mis hoidsid teda kodumaal kinni. Asendamatud olid talle tema õed ja vennad ning ka kiindumus andekasse lauljannasse Cladkovskajasse. Vaatamata raskustele tuli kõik need sidemed siiski katki rebida. 1830. aastal lahkus Chopin taas Viini, et minna Itaaliasse. Viinis kuulis ta Varssavi ülestõusust ja Vene vägede sissetungist Poola. Need sündmuste mõjul läks ta hoopis Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. Chopini elu muutus vastuoluliseks, õnnelik periood kodumaal oli möödas jäädavalt. Pariisis võeti teda hästi vastu, ta viibis koos saadikute ja teiste tähtsate inimestega, teda imetleti. Chopinil oli mitmeid armastusepisoode, kuid ükski neist ei olnud eriti pikaajaline. Küll aga oli Chopinil mõningaid väga häid sõpru, kes tema eest hoolitsesid ja teda aitasid. Chopin oli nimelt kehva tervisega, ta oli üha süvenev kopsuhaigus. Üks selline sõber
6. Miks kaotas Saksamaa ja tema liitlased sõja? Schlieffeni plaani läbikukkumine, sõda kahel rindel. Antandi ülekaal merel jättis Saksamaa mereblokaadi olukorda. Allveelaevade kampaania kukkus läbi tänu konvoide süsteemi loomisele. USA sõttaastumine 1917. aastal tagas uue tugeva jõu Antandi poolel. Poliitilised liidrid olid pädevamad nind vägede koostöö lahingutes parem. Saksamaa liitlased olid nõrgad ning neid oli vähem. 7. Mida otsustati Pariisi rahukonverentsil kaotajate suhtes, kes olid peaotsustajad? Kaotajad – pidid maksma reparatsioone. Territooriumite kärpimine võitjate huvides. Sõjaväe suuruse ja relvastuse piiramine. Saksamaa ja Austria-Ungari tunnistamine sõjasüüdlasteks. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. 8. Kuidas kärbiti Versailles’i rahulepinguga Saksamaa territooriumi, millised
Referaat Katriin Bachmann 12 A 2011, Tallinn Sissejuhatus Henri de Toulouse-Lautrec on üks kõige põnevamaid ja isikupärasemaid kunstnikke. Tema maalide teemadeks on 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks. Motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Henri_de_Toulouse-Lautrec 19. sajandi alguses levinud realism ja romantism rajas teed impressionismile ja
Picasso kunstiajaloo viljakamate kunstnikke hulka. Tema elu: Pablo Ruiz Picasso karjäär algas varkalkult. Nooruses peeti lausa teda imelapseks. Sündinud 1881.aastal Malagas joonistusõpetajan Leon Ruizi pojana, sooritas Pablo 15-aastasena vaevata vastuvõtukatsed Barcelona kunstikõrgkooli. Alates 20.eluaastast kasutas kuntsnik oma tööde sigeerimisel ainult oma ema neiupõlevnime Picasso.Aastal 1901 asutas Pisacco ajakirja Arte Jovan (tõlkes Noor kunst) ning reisis mitmel korral Pariisi. Seal õppis tundma impressionistide Cezanne`i, Degas` ja Toulouse-Lautreci töid, mis avaldasid talle sügavat muljet ning ajendasid maailma ühiskonna heidkuid- kerjuseid, kodutuid ja üksildasi kõrtsikülastajaid. Kuid ajavehmikul 1901-04 valminid maalid on jahedates sinakates ja rohekates toonides,nimetakse seda loomingufaasi tema siniseks perioodiks. 1904.aastal asus 23-aastane Picasso lõplikult Pariisi elama. Prantsusmaast sai tema kodumaa.
üle 20 maali. Itaalias arendas ta välja oma töötegemise stiili, mis seisnes selles, et ta töötas vabas õhus üksnes lühikest aega, aga peamiselt maalis oma töökojas. Töökojas taastas ta maali mälu järgi, mis jättis palju ruumi kujutlusvõimele. Tema maali "Kaos" ostis paavst Gregorius XVI, kes autasustas Aivazovskit ka kuldmedaliga. Tervikuna oli tema Itaalia-reis nii loomingulises kui majanduslikus mõttes edukas. Teda kiitsid kriitikud, ja ta pälvis oma piltide eest Pariisi kunstiakadeemia kuldmedali. 1842. aasta alguses reisis Aivazovski Sveitsi, Hollandisse ja sealtkaudu Inglismaale. Hiljem külastas ta Pariisi, Portugali ja Hispaaniat. Biskaia lahes sattus laev, millega ta sõitis, tormi kätte ja palju ei puudunud põhjaminekust, nii et Pariisi ajalehtedes ilmusid teated tema hukkumisest. Venemaale naasis ta alles 1844. aasta sügisel. Edaspidine elu Aivazovski oli väga viljakas. Ta maalis üle 6000 töö. Seetõttu on tema töid väidetavalt võltsitud
et ta erineb teistest poistest. Sest Alexandre oli pooleldi valge ja pooleldi must. Ja keegi ei lasknud tal seda unustada. Õppimine tüütas noort Alexandre'it ning suuremaks kasvades eelistas ta veeta oma aega küttides ja ringi uidates. Ent kui Alexandre sai kuueteistaastaseks, muutus kogu ta elu. Ta nägi elus esimest korda näidendit Shakespeare'i `'Hamleti'' etendust ja sellest hetkest alates oli tema unistus minna Pariisi ja saada näitekirjanikuks. Aastaid töötas Dumas ametnikuna ja kirjutas vabal ajal. Näidendite ja reisiraamatute kirjutamisega saavutas ta ka edu. Kuid alles 1844. aastal hakkas Alexandre Dumas tegelema seda sorti kirjandusega, mis tegi ta rikkaks ja kuulsaks. See oli ajalooline romaan. Oma paljudes ajaloolistes romaanides võttis Dumas aluseks inimesed, kes ka tegelikult Prantsuse ajaloos eksisteerisid ja sündmused, mis tõepoolest aset leidsid. Ta lisas oma
OscarClaude Monet 14.11.1840 05.12.1926 Lapsepõlv ja noorus Sündis 14.11.1840, Pariisis Pärast ema surma, aastal 1857, tekkis tal tihe side maalikunsti harrastava tädiga Monet käis linnalütseumis, kuid ta ei õppinud eriti hästi Kunstianne avaldus noorelt, algselt karikaturistina Tähtsad aastad tema elus 1857 ema surm 1858 esimene õlimaal näitusel Le Havre'is 1859 Monet läheb Pariisi ja alustab õpinguid kunstikoolis 1861 sõjaväeteenistus Alzeerias 1862 naaseb Pariisi, et jätkata kunstiõpinguid 1865 alustab suurel lõuendil "Eine rohelises" maalimist 1866 edu Salongis maaliga "Camille rohelises kleidis" Camille rohelises kleidis (1866) 1867 sünnib poeg Jean 1868 saab näituselt hõbemedali, kolivad perega Etretat'sse 1870 abiellub Camille'ga Pildid Trouville'i rannamaastikust 1872 valmis tema kuulsaim teos "Impressioon
10.a klass Ferdinand Victor Eugène Delacroix (26. aprill 1798 Charenton- Saint- Maurice, Pariisi lähedal 13. august 1863) oli prantsuse kõige tuntumromantistlik maal ikunstnik ja graafik Eugène Delacroix sündis pere neljanda lapsena. Tema isa Charles Delacroix oli aastail 17951797 Prantsuse välisminister. Isa töö tõttu kolis perekond1802. aastal Bordeaux'sse, pärast tema surma kolis perekond elama Pariisi. Hariduse sai ta Lycee Louis-le- Grandis, seejärel jätkas õpinguid Pierre Narcisse Guérini stuudios. Seal kohtus ta romantisti Théodore Géricault´ga, kes avaldas noorele kunstnikule suurt mõju. Aastal 1816 võeti Eugène Delacroix vastu École des Beaux-Arts'i. Koolis ta millegagi silma ei paista. 1822. aastal eksponeeriti Delacroix' "Dante ja Vergilius põrgus" esimest korda Louvre'is Salongi aastanäitusel. See äratas suurt
"Thérèse Raquin" "Thérèse Raquin" räägib noorest naisest kelle isa on Prantsuse kapten ja ema alzeerlane. Pärast ema surma viib isa lapse oma õe, proua Raquin'i ja tema haige poja Camille juurde, kes on koguaeg haige ning kellest kasvab ema haiglase poputamise tõttu isekas ja ebameeldiv inimene. Camille ja Therese kasvavad koos ning kui tüdruk saab 21, paneb proua Raquin nad paari ja kohe peale abielu otsustab Camille, et pere peaks kolima Pariisi, et too saaks alustada karjääri. Sel ajal, kui Camille veedab aega oma tööpostil ja uitab niisama ringi mööda Pariisi tänavaid, peab Therese afääri tema parima sõbra, Laurentiga. Therese ja Laurenti vahel on enneolematu kirg, mis ei rahuldu ainult kokkusaamises, vaid mis vajab pidevat koos olemist, see põletab seesmiselt kui tuli. Et rahuldada see vajadus, otsustavad nad tappa Camille, kelle nad uputavad ühel väljasõidul ja lavastavad selle paadiõnnetuseks.
Ivan Zahharov NEG 2014 Prantsuse proosakirjanik. (12. detsember 1821 – 8. mai 1880) Sündis Ülem- Normandias Rouenis Sai hariduse kodulinnas. 1840 läks Pariisi õiguteadust õppima. Nooruses oli täis elujõudu,ujedat sarmi,entusiastlik,kuid ilma ambitsioonideta. Armastas maaelu. Pariisis raiskas oma aega unistades,elades aristokraatlikult. 1846.a. Hülgas Pariisi ning õpinguid. Asus Croisset’sse , kus elas koos emaga. 1846-st kuni 1854.aastani oli armlugu luuletaja Louise Colet’ga. 1849.aasta septembris kirjutas “Püha Antoniuse kiusatuse” , mida peab meistriteseks. Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flaubert'i parim sõber suri; 1872 kaotas kirjanik ema ning tema olukord muutus väga raskeks
Uued žanrid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. 9 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati, 19 ooperit ja üle 600 soololaulu, 7 missat. Kuulsaimad soololaulud on „Metsahaldjas”(1815), „Forell”(1817), „Muusikale”(1817), Ave Maria”(1825) Frederic Chopin (1810- 1849) oli Poola helilooja, sündis Varssavi lähedalt, emalt sai esimesed klaveritunnid, need olid ranged. Noorelt hakkas andma kontserte, läks 1819. aastal Pariisi ennast täiendama. Tema palades väljendub igatsus Poola järele, pärast surma on tema süüda viidud Poolasse. Looming: peamiselt kalveimuusikast, lühipalad, prelüüdid(paljud pealkirjadeta) „Revulutsioonile etüüd” ; „Vihmapiiskade prelüüd” / Masurkad, paloneesid, valsid. 2 klaverikontserti, 3 klaverisonaati, mõned soololaulud. Frenc Liszt (1811- 1886) Ungari helilooja, õppis Viini ja Pariisi. Kõige kauem
Jean Auguste Dominique Ingres (17801867) Ingres sai esimese õpetuse oma isalt, kes oli ka kunstiinimene. 1791 hakkas ta õppima Toulouse'i akadeemias. 1797 läks ta Pariisi Davidi juurde, kelle ideaalid ja kunstinägemus olid talle jätkuvalt eeskujuks. Kuid ta stiil oli pisut pehmem kui õpetaja oma. 1801. aastal võitis Ingres Rooma preemia (Prix de Rome) ühe maali eest Enne Itaaliasõitu joonistas ta väga palju ja nii kujunes välja talle omane laad: kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng
2015 VI põlvkond • Sündinud 1960-1975 • Tähelepanu keskmes kõla • Kõlakäsitlus on sageli väga peen ja keskendub peentele nüanssidele • Aktiivne ja motoorne rütmipulss puudub • Kasutavad tihti elektroonilisi vahendeid Helena Tulve Helena Tulve • Sündis 28.04.1972 Tallinnas • Tallinna muusikakeskkool kompositsiooni eriala Alo Põldmäe klassis • Tallinna konservatoorium helilooming (1989-1992) E. S. Tüüri ainus õpilane • Pariisi Rahvuslik Regionaalkonservatoorium kompositsiooni erialal Charpentier’ käe all • Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis- gregooriuse laul (1993-96) • Eesti muusikaakadeemia kompositsiooni- õppejõud aastast 2000 • Eesti muusika päevade kunstiline juht aastast 2015 Jaan-Eik Tulve- abikaasa Looming • Muusika kasvab välja lihtsatest algimpulssidest, olles mõjutatud looduslikest mustritest, orgaanilisusest
JUMALAEMA KIRIK PARIISIS Pariisi kolm linnaosa: Vanalinn, Ülikoolilinn, Uuslinn Esmeralda tegelik nimi: Agnes Greve´i väljak Pariisi tuntud häbiposti paik Dom Claude Frollo kiriku ülemdiakon, lapsendas Quasimodo Imede Õu kuningaks Clopin Jumalaema kirik asub Vanalinnas Esmeralda- hispaania keeles roheline väriskivi smaragd Esmeralda kannab kaelas amuletti, mis kord tema ta vanematega kokku viib, kuid see kaotab oma võimu, kui neiu oma neitsilikkuse kaotab Esmeralda tants fandango Esmeralda iseloom tulnud rändavast eluviisist, lapsena oli käinud läbi Hispaania, Katalooni, Sitsiilia koos mustlastega
Maurice Ravel Kes ta on? · Prantsuse impressionistlik helilooja, pianist ja dirigent · Sündis 7. märtsil 1875 Ciboure`s ja suri 28. detsembril 1937 · 20ndate ja 30ndate suurepäraseim elav prantsuse helilooja Elulugu · Muusikutee algas 7-aastaselt eraõpetajate juures · 14-kümneselt võeti Pariisi konservatooriumi klaveriklassi · Võitis 1891. aastal klaverimängus medali · Jätkas õpinguid Fauré kompositsiooniklassis · 1898. aastal seisis esmakordselt dirigendipuldis · 1905. aastaks oli komponeerinud juba mitmed meistriteosed · Tunnustas küll Debussyd, aga sõprust ei sõlmunud · Eeskujudeks nimetas sageli Mozarti, Scarlattit ja Couperin-i Pariis · Pariisist sai kosmopoliitne kultuuripealinn
elanikkonna kasv. · Hiliskeskaeg (13. - 16. sajandi algus). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele. Pariisi ülikool keskajal · Ülikooli reeglid · Tudengielu Pariisis Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France) Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid · Dispuut · Loeng Kunstideteduskond (filosoofiateaduskond) · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Ülikooli struktuur · Rektor
Joseph Gibert'i all. 1852. aastal astus Cezanne Bourboni kolledzisse ( nüüd Mignet' kolledz ), kus ta tutvus ja sai sõbraks Emile Zolaga. Ta jäi sinna kuueks aastaks, kuigi viimased kaks aastat oli ta õpetaja. 1859. - 1861. aastani käis ta isa soovil Aix' ülikoolis juurat õppimas ning sai samal ajal joonistamistunde. Vaatamata pankurist isa vastuväidetele pühendas ta end oma kunsti arendamisele ja lahkus 1861. aastal Aix'st Pariisi. Tema otsust õhutas Zola, kes sel hetkel juba elas pealinnas. Lõpuks tema isa leppis Pauliga ning toetas tema karjääriotsust. Hiljem sai ta oma isa käest päranduseks 400 00 franki, mis vabastas ta kõigist rahamuredest. Cezanne kunstnik Pariisis kohtus Cezanne impressionist Camille Pisarroga. Alguses oli 1860-ndate keskpaigas kujunenud sõprus rohkem õpetaja-õpilase suhe, kus Pisarro avaldas mõju nooremale kunstnikule.
Nutika maksureformiga saanuks ehk sellestki hädast üle, kui kuningas oleks ise asunud reforme toetama. Pealegi oli Prantsusmaal vaimne revolutsioon juba valgustusfilosoofide poolt läbi viidud. Uus põlvkond haritlasi oli üles kasvanud Montesquieu’, Diderot’, d’Alambert’i , Voltaire’i teoste, eriti aga Rousseau’ uuenduslike ideede vaimus. Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka 1 Kaelakee afäär – 1784. a. valmistasid kaks Pariisi juveliiri 1 600 000 livrit maksva kaelakee, mille sarnast polevat peale Kleopatra keegi veel kandnud. Seda pakuti ostuks kõigis Euroopa õukondades. Katariina II keeldus sõnadega: “Ma olen Jumalast kutsutud oma rahvast valitsema, mitte paljaks varastama.” Ka Louis XVI ei pidanud võimalikuks nii kallist kinki abikaasale teha. Asjast huvitus üks Prantsusmaa rikkamaid mehi – kardinal de Rohan, kes lootis säärase kingitusega Marie- Antoinette’ile saada endale peaministri kohta
3 kuud pärast Viini saabumist suri Viinis südamehaigusesse Looming- 8 sümfooniat (võrreldakse Beethoveni omadega, kasutanud palju vokaalmuusikat, väga pikad (80 min), topelt pillirühmad, enamasti programmilised - filosoofilised), orkestri saatega laulutsüklid: ,,Rändselli laulud", ,,Laulud surnud lastest", kuulsad sümf on 1.(viini valsi eelkäija) ja 5. (viieosaline). Claude Debussy(1862-1918)- Elulugu- Pariisist, keskm. jõukusega perest, õppinu klaverit, 11.a läks Pariisi Konservatooriumisse, 18.a tutvus Nadezhda von Meckiga (aitas tal tööd leida), eeskujuks Tsaikovski, 1882 läks Pariisi, et võita Rooma preemia, 1883 sai preemia ja oli 3 a Roomas (pettus Roomas). Pärast seda jäi Pariisi, pühendudes ainult heliloomingule. Looming- ,,Aiad vihmas" klaveripala, pealkiri annab selge ettekujutluse teose sisust. ,,Fauni pärastlõuna" 90ndatelm, üheos. sümf prelüüd, I impressionistlik orkestriteos, poeemi ainetel, muusika ühel teemal dramaatiline
Hispaania. Prantsusmaa pealinn on Pariis. Riigikeeleks on prantsuse keel. -1- Prantsusmaad piirab läänest Atlandi ookean, põhjast Inglise kanal ja kagust Vahemeri. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed, kuna seal piirkonnas paiknevad nii Alpid kui ka Püreneed. Alpides asub Euroopa ja Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Suurem osa Prantsusmaast on parasvöötmelises kliimas, kuid lõuna osa lähistroopilises kliimavöötmes. Tähtsaimaks loodusvaraks on viinamarjad millest tehakse veini. Prantsusmaa pindala on 643,427 km², millest maismaa moodustab 640,053 km². Rahvaarv on 63,718,187 (juuli 2007) inimest. Riik on asustatud üpriski ühtlaselt, keskmine tihedus on 100 in/km². Joonis 2. Prantsusmaa lipp ja vapp 1. Rahvarv
Venemaal oli jälle eelis ,sest nad olid valmistunud Prantslaste tulekuks. Prantsuse armee hävis.Reini jõest ida poole jäävad rahvad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt. Sõda kandus Prantsusmaale. 1814 aasta varakevadel ühinesid Venemaa liitlased ,et hävitada Prantsusmaa täielikult. 1814 märtsis vallutatigi Pariis ja Napoleon loobus troonilt. Napoleon saadeti asumisele Elba saarele. Napoleon säilitas keisritiitli. 1815 aastal läksid Napoleoni väed uuesti pariisi. Seekord ainult 1100 meest. Napoleon sai tagasi troonile ja soovis Sõlmida rahu kuid sellega ei nõustutud seevastu loodi uus seitsmes Prantsuse vastane koalitsioon mis said kokku 700 000 meest kuid Napoleonil oli vastu panna ainult 200 000 meest. Liitlaste sõjaline armee purustas taas Waterloo lahingus Napoleoni. Napoleon sai võimul olla kõigest 100 päeva. Ta saadeti Püha Helena saarele kus ta 1821 aastal suri. Napoleoni surnukeha toodi 1840 aastal Pariisi ja pandi
joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie
a. ta sõjaväest minema saadeti, võis ta end täielikult kunstile pühendada. Peale seda kui Viiralt lõpetas Pallase kunstikooli, asus ta Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. 1924. aastal lõpetas ta Pallase graafiku ja kujurina. Peale kooli lõppu kutsuti ta sinna kooli graafiliste tehnikate õpetajaks. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis. 1927. aastal valiti ta Pariisi Sügissalongi liikmeks. Prantsusmaal viibides töötas Viiralt ka mitmete prantsuse ajakirjade heaks ning illustreeris kaks raamatut. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Viiralt tagasi Eestisse aga juba 1946. aasta sügisel sõitis Viiralt tagasi Pariisi. Tema Viimseks elupaigaks jäi Sceaux's asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri 8. jaanuaril 1954. aastal maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas ning maeti 12
J.J. Rousseau Elulugu J.J. Rousseau sündis 28. juunil 1712. a Sveitsis, Genfis ja suri 2. juulil 1778. a Prantsusmaal, Pariisi lähistel Rousseau elas 16. eluaastani Genfis ja kolis 30-aastaselt Pariisi. Ta oli prantsuse filosoof ja kirjanik, kelle tegevus mõjutas suures osas Prantsuse revolutsiooni. Tal oli närviline ja vastuoluline iseloom, kuid imetlusväärne ja samas ka tasakaalutu mõistus. Ta proovis mitmeid ameteid, nagu näiteks maksuametnik, muusik ja teener. Juba väiksena vihkas ta ülekohut ja ebavõrdust. 1742. aastal võttis ta osa Dijoni Akadeemia traktaadikonkursist (teemal "Kas teaduste ja
EDUARD VIIRALT (1989-1954) GRAAFIKA SUURMEISTER SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAARSEKS EESTIS NAISED SILINDRITEGA (1927) PÕRGU (1930-1932) 1930 RADIKAALSUS VÄHENEB VÕETI OMAKS RAHVUSVAHELISE KUNSTIPEALINNA ARENGURÜTMI 19. ja 18. sajandi vahetus POSTIMPRESSIONISM JA RAHVUSROMANTIKA AVANGARDI TAANDUMINE EI HOOLITUD PARIISI SÜRREALISMIST JA ABSTRAKTSIONISMIST PILVINE PÄEV (PAUL BURMAN, 1928) TARTU VAADE (VILLEM ORMISSON, 1937) JAAN KOOORT (METSKITS ,1929) LAUD (EDUARD OLE, 1924) 3 KUNSTNIKKU TÜÜPI ESIMEST TÜÜPI KUNSTNIKUD SILMARÕÕMU-MAALIJAD (KARIN LUTS, KARL PÄRSIMÄGI, JAAN GRÜNBERG, KRISTJA TEDER) SEOTUD PARIISI KUSTI JA SEALSE VÄRVIMAITSEGA
(Mulje, tõusev päike). Oluliseks muutus isiklike muljete edasiandmine loodusest, peened nüansid, valguse ja värvi mäng. Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Tavapärase maz.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan-muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis
Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamtatu kokkupõrge. Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada kilomeetrit tagasi kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Samal ajal ei suutnud sakslased kusagil suuremaid vastase jõudusid sisse piirata või purustada, mis tähendas, et prantslased olid õppinud arukalt taanduma. Siiski kaotasid prantslased koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa oma tööstustest ja majanduslikust potensiaalist. Marne'i lahing Esialgne edu kasvatas Saksa väejuhatuse enesekindlust. Sakslastel tekkis arvamus, et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada
venda ja kolm õde. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 18781879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 1886 1888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers- sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus. Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Postimees: 16 a. tööle kunstikaupluses. Tõusuga ametiredelil muutusid ka tema töökohad: ta kolis Haagist Londonisse ja hiljem Pariisi. Töö ei pakkunud van Goghile rahuldust, sest ta ei suutnud leppida kaupmehementaliteediga müüa rämpsu väärtkunsti pähe
tänavatel. Ta liikus edasi, astus suurpoodi sisse ja istus kohvikusse aga kuna tal raha polnud, istus niisama. Paar noort, kes olid teda mõnda aega jälginud, tulid temaga rääkima ja pärisid, kust ta pärit on ning mis ta siin üksi hilja õhtul teeb. Sellele ei osanud Robert vastata, sest ta ju tõesti ei teadnud, mida ta nii hilja, üksi, PARIISIS teeb. Noored aga ei osanud teda aidata. Robert lahkus kohvikust. Paar tundi Pariisi tänavatel konnanud, hakkas Robert väsima. Ta oli isegi natuke juba selle olukorraga harjunud, kuid mõttes mõlkus ikka küsimus: kuidas oli ta sinna sattunud. Vahepeal Notre Dame'i ees puhates sai Robert kahe Jaapani turistiga tuttavaks, kes pakkusid talle abi võimalusega ühe öö nende hotellitoas veeta. Kuna aga juba järgmisel päeval pidid nad oma kodumaale naasma, tuli Robertil jälle suurde linna üksi jääda. Robert palus endale natuke raha jätta, et ta saaks pisut toitu osta.
"Pallases" stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuurierialal, kus teda õpetas peamiselt S.Werner.Samal ajal töötas ta P.Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end ka graafika alal.1923.aastal pöördus ta tagasi "Pallasesse" ning lõpetas 1924.aastal kujuri ja graafikuna.1924-1925 oli samas ka graafikaõppejõud.1945.aastal sattus sõjakeerises Rootsi.1925-1939 aastatel elas ta Pariisis,seejärel tuli ta tagasi Eestisse.1946.aasta sügisel pöördus Eduard lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ja maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisi.Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid.Kui Eduard õppis "Pallases" , illustreeris ta mitemeid tekste (nt.usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid).Peale kooli lõpetamist töötas ta õpetajana, kuid
Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) Genfis, hiljem kolis Pariisi (). Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel saab haridust ja õpib muusikat. · Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobi. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi konfliktid. · Ühiskondlik heidik. Võõrandub Pariisi ühiskonnast. Vagabund. Olemasoleva ühiskonna kriitik. · 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni? Väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga pälvis Rousseau esikoha. · Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise
Inglaste kaitse murti läbi. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60km kauguseni Pariisist. Linna asuti pommitama. Samas kaotasid sakslased märtsis-aprillis viiendiku oma armeest. Euroopas hakkas levima nn ,,hispaania gripp", mis kahjustas Saksa armeed. Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede ülemjuhatajal kindral Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks. Juurde saabus ka järjest USA üksusi. 18. juuli 1918 andsid liitlasväed Pariisi all vasturünnaku ja paiskasid nn Teises Marne´i lahingus sakslased tagasi. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine 1918. aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. Seda nähes asusid lääneliitlased vastupealetungile. Saavutati tehniline ülekaal. 8. augustil andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Seda nimetati Saksamaa mustaks päevaks. Saksa väed tõmbusid tagasi nn Hindenburgi liinile ehk
". Arhitektuur Levis kogu Euroopas ja ka Ameerikasse. Antiikarhitektuuri eeskujul ehitati sümmeetrilisi suurte siledate seinapindadega hooneid, mille fassaadi keskosas eendus sammastik, millele toetus kolmnurkne viilkatus (meenutas Kreeka templi otsaseina). Antiikehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et ehitati täpseid koopiaid. ,,Madeleini kirik". Antiikehitis iseloomustab lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Antiikeeskujul hakati kasutama ümarkaart ja kuplit. Pariisi Pantheon tehti üks-ühele maha. Ehitati palju praktilise otstarbeta ehitisi ehkt triumfikaari. Kuulsaim nendest on tähe võidukaar, mis ehitati Napoleoni võitude auks. Venemaal: Mihhaili loss Peterburis, Puskini teater, Kaasani peakirik Peterburis. Ameerikas: Virginia ülikooli hoone, Valge Maja Washingtonis. Eestis: Toompea loss, Stenbocki maja, Tartu raekoda, Tartu ülikooli peahoone ( projekteeris Johann Wilhelm Krause), Riisipere mõis, Saku mõis, Roosna-Alliku mõis.
1656 aastal patenteeris ta pendelkella, mis võimaldas aega senisest tunduvalt täpsemini mõõta. (Saturni kaaslane Titan ) Teadusringkonnad 1661.a. külastas Huygens Inglismaad, luues sidemeid Londoni Kuningliku Seltsiga, mille liikmeks ta ka 1663 aastal valiti. 1666 aastal kolis Huygens Haagist J ean Baptiste Colbert'i kutsel Pariisi, kus asus Kuningliku Teaduste Akadeemia esimeseks presidendiks, resideerudes kuninglikus raamatukogus. ( Londoni kuningliku seltsi vapp) moto: ,,Nullius in verba" Viimased eluaastad Haigestunud tõsiselt, ravis Huygens end 16701671
nimetas seda enesemääramisõiguseks On vaja luua uus rahuhoidev organisatsioon. Tema arvates oleks võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus, kuid see ei läinud läbi kuna prantslaste ja brittide kättemaksusoovile jäi Wilsoni rahukorraldus alla. Saksamaa Reparatsioonid: Saksamaa Prantsusmaale 200miljardit kuldfranki Versailles süsteem: 1. maailmasõja järgne poliitiline süsteem, mis kujunes Pariisi rahukonverentsil sõlmitudkokkulepete ja rahulepingute tulemusena See kõik oli Saksamaa suhtes õiglane kuna Saksamaa alustas lõppudelõpuks sõda. Rahvasteliit Tähtsamad asutajaliikmed: Prantsusmaa, Suurbritannia Kes jäid välja algselt?: Venemaa, USA, 1. maailmasõja kaotajad Rahvasteliidu eesmärk: Hoida ära sõdu, tõsta maailma majanduslikku seisu Kas suudeti täita?: Ei suudetud kuna ilma USA toetuseta ei suudetud eesmärke täita Tekkisid pärast I maailmasõda Euroopas
Varstu Keskool Referaat J.A.D Ingres Tea Ilisson Juhendaja: Lea Mändmets Varstu 2009 Ingres Ta oli 19 sajandi viimane suur klassitsist Prantsusmaal. Ta oli koos Davidiga üks peamisi klassitsismi peaesindajaid. Oma esimesi õpetusi sai ta oma isalt, kes oli samuti kunstiinimene. 1791 aastal hakkas ta õppima Toulouse akadeemias. 1797 aastal läks ta aga õppima Davidi juurde Pariisi, kelle ideaalid ja kunstinägemus olid talle eeskujuks. 1801 aastal sai ta oma Rooma Preemia maali " Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud"(lisa 1) eest. Enne Itaaliasse sõitu joonistas ta väga palju ja sellest kujunes välja talle omane stiil- kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng joonega, värvide tagasihoidlik osa, varjude peaaegu puudumine. Ta maalid ja joonistused olid alati korralikult teostatud.
nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jpm. Orkestri solistid viiulil, altviiulil ning harfil esitasid Toomas Nestor, Arne Pilliroog ja Saale Kivimaker-Rull. Loominguline juht ja peadirigent oli Arvo Volmer ning balleti kunstiline juht Toomas Edur. L éo Delibes'i ballett ,,Coppélia" on valminud Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse ,,Uneliivamees" ainetel 1870-ndatel aastatel. L éo Delibes L éo Delibes oli õppinud Pariisi Konservatooriumis kompositsiooni tuntud balleti ,,Giselle" autori Adolphe Adam'i juures. Juba õpingute ajal paelus Delibes'i teater. Adam'i eeskujul alustas ta lihtsamate ooperite ja vodevillide kirjutamisega. Alates 1853. aastast töötas Delibes pianist-kontsertmeistri ja koormeistrina Pariisi Theatre Lyrique'i juures, aastail 1862-1871 Saint-Pierre-de-Chaillot' kiriku organistina. 1864 sai Delibes'ist Pariisi Opéra koormeister, ent saavutades heliloojana järjest suuremat edu, loobus
Elsass hõivata ja seejärel Saksamaale tungida. Inglismaa: Puudus iseseisev sõjaplaan, oldi vaid valmis koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Sõjaks nõrgalt ette valmistunud (armee suurem, kuid viletsalt varustatud), sõda toimus kahel rindel. Suurte vahemaade tõttu läks kaua aega. Austria-Ungari: Sõda kahel rindel, lõunas Serbiaga ja idas Venega. Arvestati Saksa toetusega. I MS lahingud: Marne'i lahing: Pariisi pealetung (ei mindud kaarega Pariisi taha vaid otse Pariisi peale), sakslaste edasiliikumine pandi Inglismaa abiga seisma, tekkis positsioonisõda Ypres'i lahing: saksa väed kasutasid mürkgaasi inglaste vastu (kanti küll raskeid kaotusi kuid suudeti rünnak tagasi lüüa) Verduni lahing: Verduni kindlus (kaitses juurdepääsu Pariisile), enneolematult suur suutrükivägi sakslaste poolt, lahing kestis 10 kuud, loodeti sõda võita kuid sakslased said pmst lüüa.
5) lääne tsivilisatsiooni põhiväärtuste ja moraali allakäik. 6. Nimeta vähemalt kolm uut riiki, mis tekkisid vahetult peale I maailmasõda ja selle tulemusena: Austria, Ungari, Eesti, Jugoslaavia, Poola jne. 7. Pildiülesanne. Versailles süsteem. Rahu ja tulevane kahuriliha. Tiiger (Clemenceau hüüdnimi): "Huvitav! Mulle tundub, et ma kuulen last nutmas!" Mida ennustab see 1920. a Inglise ajalehes ilmunud karikatuur rahu püsimajäämise kohta? Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles' diktaadiks? sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglasena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida. Paljud sakslased tundsid, et sõda lõppes nende riigile "noa selga torkamisega". Loetle kolm võimalikku põhjust selliseks arvamuseks? ____________________________________________________________________________________
ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust ( loodust, inimesi jne.) edasi loomutruult, ilma ilustamata ja moonutamata. Realistidele ei jäänud märkamata ka elu varjuküljed ning need kajastusid nende loomingus. Paljud realistid püüdsid aidata kaasa ka ühiskonna puuduste likvideerimisele. 19.saj. lõpul töötasid kriitilised realistid. MAALIKUNST. 19.saj keskel alustasid tööd nn Barbizoni koolkonna kunstnikud.See oli kunstnike rühmitus, kes elasid ja töötasid Pariisi lähedal Barbizoni külas. Nad maalisid otse vabas looduses natuurist. Tegid palju loodusetüüde. Selle rühmituse vanim liige oli Camille Corot (1796- 1875). Corot oli päri Pariisist keskmise jõukusega perest.Nooruses veetis mitmed aastad Itaalias, kus maalis maastikke, mis olid hästi valguseküllased ja mõjuvad värskelt.Neid maale iseloomustavad selged vormid ja värvid. ,,Veneetsia". Corot maalis ka palju portreid, kus kujutas lugevat või mõtisklevat naist looduses või ateljees.
Sellega määrati kindlaks kahe riigi huvisfäärid a) Prantsusmaa sai tegutsemisvabaduse Lääne-Euroopas b) Venemaa sai tegutsemisvabaduse Ida-Euroopas Kui vaadelda muutusi, mis toimusid Saksamaal Prantsuse revolutsiooni mõjul, siis võib välja tuua, et siin: a) kaotati pärisorjus b) aadlike eesõigused kaotati c) kasvas sakslaste rahvuslik eneseteadvus, kasvas soov saada oma ühtne Saksa riik. Sada päeva, ka Napoleoni Sada päeva märkis perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20. märtsil 1815 kuni kuningas Louis XVIII teise restauratsioonini 8. juulil 1815 (111 päeva). See periood nägi Seitsmenda koalitsiooni sõda ning sisaldas Waterloo kampaaniat ja Napoli sõda. Fraasi les Cent Jours kasutas esimesena Pariisi prefekt Gaspard de Chabrol oma tervituskõnes kuningale. Napoleon tuli tagasi, kui Viini kongress oli kogunenud. 13. märtsil, seitse päeva enne Napoleoni jõudmist Pariisi, kuulutasid suurriigid Viini kongressil ta lindpriiks, ja 25
Maa Autor Teos Tegelased Märksõnad Prantsusmaa Balzac ,,Isa Goriot" Delphine, Beuseant, isaarmastus, Pariisi Rastignac, Goriot, seltskond Vauguer ,,Sagräännahk" Raphael filosoofiline romaan, ginge müümine, läbikukkumine Flaubert ,,Madame Bovary" Emma mõtteviisi labasus,
LÄÄNE - EUROOPA KUNST 1920 1940 · ''Madonna reega'' · kunstikeskus Pariis Pariisi koolkond 60 · P. Picasso 000 kunstnikku · ''Guernica'' must-valge, Hispaania · mitmekesine stiilidelt taandub realismi ja kodusõda impressionismi · P. Bonnard · vastandub ''Bauhausile'' propageerib · omapärane neoimpressionism ilutsevat, isikupärast ja tehnilist · ''Naine puuviljadega''
Nicolas Poussin (15941665) Nicolas Poussin Sündis Normandias heal järjel olevas peres Sai korraliku hariduse Vanematele üllatuslikult hakkas tegelema maalikunstiga 1615. aastal läks Pariisi ja hakkas kunsti uurima Laiema tunnustuse pälvis 1622. aastal Tal oli mitmeid patroone ja toetajaid, neist tähtsamad olid itaallased Nicolas Poussin Pariisi NotreDame'i piiskop kutsus ta maalima "Püha neitsi surma" 1623/1624, mis jäi tal viimaseks tööks enne Itaaliasse lahkumist Oma loomingulist mina otsides jäljendas esialgu mitmeid Itaalia suurmeistreid Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio Joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid varemetest ja monumentidest Nicolas Poussin Lahingumaalid on väga bareljeefide moodi Roomaaegade algusest on pärit Poussini kõige
· 1905 16.10 Uue turu veresaun Tallinnas · 1905 detsembris mõisate põletamine · 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum · 1912 15.04 Titanicu hukk · 1914 puhkes I Maailmasõda · 1918 11.11 lõpetas Compiegne'i vaherahu I Maailmasõja · 1918 24.02 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas · 1918 1.03 algas Saksa okupatsioon · 1918 28.11 algas Eesti Vabadussõda (Punaarmee rünnakuga Narvale) 1919 · 18.01 Pariisi (Versailles') rahukonverentsi algus · 28.06 Versailles' rahuleping Saksamaaga · Juuni 3.juuli Landeswehr'i sõda (Eesti ja baltisakslaste vahel), mis kulmineerus 23. juunil võiduga Võnnu all · 23.04 tuli Tallinnas kokku Asutav kogu · 10.10 võttis Asutav kogu vastu maareformi · 1.12 Tartu Ülikoolis algas eestikeelne õppetöö 1920 · 3.01 vaherahu Nõukogude Venega sõjategevus Vabadussõja rinnetel vaibub · 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
